Kuressaare Gümnaasium Randvere Uurimistöö Kuressaare 2011/12 Sisukord 1. Randvere koolimajas olevast raamatukogust...................................................................................3 1.1 Mis on hetkel koolimajas ja mida seal korraldatakse................................................................4 1.2 Mälestused koolimajast.........................................................................................................5 2 Randvere piirkonnad ning Randvere koht Saaremaal.......................................................................6 2.1 Oo kivi ja selle legend...............................................................................................................7 2.2 Mullutu- Suurlaht.......................................................................................................................8 3 Sain teada ...................................................................................
Kontserdiretsensioon Kuressaare Gümnaasimi aulas, 1. oktoobril 2015. aastal kell 12.00 toimus kontsert, kus astusid ülesse Eesti muusika- ja teatriakadeemia Swing-orkester. Lisaks mängis klaveril Johan Randvere ning Karl-Johan Kullerkupp löökpillidel. Orkestrit juhendas kammermuusik Toomas Vavilov. Kontsert oli üllatavalt tore ja huvitav. Mulle isiklikult meeldis seda väga vaadata ja kuulata ning kui võimalus tekib, siis külastaks korra veelgi taolist kontserti. Meile räägiti muusikapäevast üldiselt, mida see endast kujutab ning toodi erinevaid muusika näiteid. Silma jäi see, et publikuga osati hästi suhelda. Eriti meeldis, et pianist, Johan Randvere, rääkis
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale
Nimeta 3 tükki ja mõõda nende kaugus koolist ja kodust (mõõtmiseks kasuta ülapaneelil nuppu JOONLAUD) 1. Vaatamisväärsuse nimi: Leptiidi kivi kaugus kodust 680 m koolist 14 km 2.Vaatamisväärsuse nimi: Hõlmikpuuhaljak kaugus kodust 15,5 km koolist 750m 3. Vaatamisväärsuse nimi: Riiasöödi tamm Kui tahaksid teekonnal koolist koju einestada, kus oleks seda kõige mugavam teha? Kasuta kaardikihti TOITLUSTUS Söögikoha nimi ja aadress: Ecoland restoran Randvere tee 115 Vajuta nupule tühjenda kaart. Ülesanne nr. 2 Oma kaardi koostamine. Vajuta vasakul ülaservas nupule JOONISTA OMA KAART 1. Lisa punkt. Vajuta alla nupp Lisa punkt. Lahtrisse Nimi – sisesta MINU KODU; vali sulle meeldiv värv ja nupu ikoon Leia kaardil oma kodu ning kliki selle kohal kaardile – ilmub sinu valitud kujundusega punkt. Uue punkti lisamiseks vajuta taas nuppu Lisa punkt. Koosta võõrsilt külla saabunud sõbrale kaart, päevaks planeeritud vaatamisväärsustega.
rõõmust pakatavat ja hüplevat vanameest, kes naudib seda, mida ta teeb ja on leidnud enda jaoks õige elukutse. Samuti meeldisid mulle noormehed, kes mängisid trumme. Nad tõmbasid tähelepanu ja mind hämmastas, et kuidas on võimalik nii täpselt ja kiiresti trumme mängida. Ma vaatasin neid nii tähelepanelikult, et teadsin peast, mis liigutus tuleb peale lööki. Ma olin vapustatud A. Lemba. Klaverikontsert nr. 1( II ja III osa) st. Seda esitas Rahvusvahelise konkursi laureaat Johan Randvere. Ta on tõeliselt andekas, ma lihtsalt vaatasin ja imestasin, kuidas on üldse võimalik nii kiiresti on näppe liigutada ja tal oli see kõik peas. Mul pole lihtsalt sõnu kirjeldamaks kui hästi see noormees mängis ja kui enesekindel ta oli. Ta ei mängind seda mehaaniliselt ära, vaid ta nautis seda ja see jõudis ka publikuni. Dara Savinova laulis G. Bizet Habanera ooperist "Carmen". Tal oli äärmiselt ilus hääl ning ta sobis ideaalselt Carmeni karakteriga kokku
6. Loodusfotograaf Hans Markus Antson, käis kevadel polaartundras matkas. 7. Eesti poliitiku Edgar Savisaare kodust leitud sularaha arestiti kohtu poolt. 8. Eesti Vabariigi kahekordne peaminister ja ajaloolane Mart Laar pälvis Eesti Rahva Muuseumilt Oskar Kallase stipendiumi . 9. Presidendiproua Ieva Ilves külastas koos presidendiga Narva linna. 10. Näitleja Hendrik Normanni monoetendus nimega ,,Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis” esietendub 3. mail. 11. Johan Randvere, eesti pianisti karjääritee sai alguse telesaatest ,,Klassikatähed”. 12. Evelin Ilves kui eesti endine esileedi arvab, et Eesti vajab naispresidenti. 13. Elina Born lauljana arvab, et selle aasta Eesti Eurovisioonilugu pääseb finaali. 14. Andrus Kivirähi kui kirjaniku kuulsaim teos on ,,Rehepapp”. 15. Märt Pius kui imetlusväärne näitleja parodeeris Eesti poliitikuid.
JÄGALA JÕGI 2015 http://blog.toomasili.com/index.php?showimage=112 Jägala jõgi Voolab Põhja Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele
Siim Sander Salumaa Tammepõllu tee 21-48 74001 Viimsi Telefon +372 510 7059 E-post: [email protected] Viimsi Noortekeskus Randvere tee 9 15. December 2021. a. 74001 Viimsi Lugupeetud Viimsi Noortekeskus Soovin osaleda Viimsi Õpilasmalevas. Informatsiooni Viimsi Õpilasmaleva kohta leidsin Teie Facebooki lehelt. Leian, et minu tööind, varasemad kogemused ja ettevõtlikus toetavad täielikult minu kandidatuuri. Hetkel õpin Tallinna Kesklinna Põhikooli 9.d klassis, ning vabal ajal tegelen investeerimisega ning loon erinevaid võimalusi nagu veebilehtede loomine ja asjade müümine, millega...
Johhanes Aavik (1880-1973) Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu
Mida rohkem, seda uhkem Kui mõelda lausele ’’mida rohkem, seda uhkem’’, tekivad erinevates valdkondades erinevad ideed. Samuti on ka igal inimesel omamoodi vaade asjale. Kui aga mõelda sellele lausele muusikaga seotult, siis oleks kõige paremaks näiteks barokkajastu, et mõte lahti seletada. Barokkajastu on muusika ajaloos üsna suure tähtsusega, kuna sellel ajal muutusid teosed keerukamaks ja muusika üleüldiselt arenes oma täiuseni. Väga palju tekkis ka uusi žanre ja ka suurvormid nagu ooper, oratoorium ja kantaat. Tekkis ka uus amet – õukonnamuusikud. Barokki kunstiliikides oli iseloomulikuks liialdamine ja elementide rohkus. Ajaloos on ka inimesed natukene liialdanud sellega, et hea välja näha. Pandi endale uhkeid riideid ja hulgaliselt ehteid, eriti naised. Samuti olid ka väga populaarsed hiigelsuured parukad. Mida suurem parukas, seda uhkem inimene. Tänapäeval on samamoodi osaliselt, et nähakse palju va...
Lilleküla Gümnaasium Johannes Aavik Referaat Koostaja: Madis Karu Tallinn 2019 Sissejuhatus Johannes Aavik on justkui esimene Eesti keeletehnoloog ja seega eesti keele arengus väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog (milleks tollal veel õppida ei
Johannes Aavik Ta sündis 8. detsembril 1880 Randvere külas Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis, ta oli eesti keeleteadlane. 1919-1926 töötas Kuressaare Gümnaasiumis eesti keele õpetajana. Seal tekkis tal huvi eesti keele vastu, ladina ja prantsuse keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Aavik tegutses hiljem keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares, töötas ka "Postimehe" toimetuses
Tagasi vaadates 18. sajandisse Kava: 1.Girolamo Abos - Stabat Mater Lauljad- Grete Oolberg, Ann Narva, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Siiri Johanson, barokkviiulil Melis Orgse, Mari Targo, barokkvioolal Raido Lill, barokktšellol Johanna Randvere, orelil Piibe Maria Talen. https://www.youtube.com/watch?v=nz0NVkRoPQg 2. Ludwig van Beethoven - Klaverikontsert nr 4 G-duur op 58 (II Andante con moto) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi, klaveril solist Maksim Štšura https://youtu.be/3hyNaf7aq6Q 3. Georg Friedrich Händel - Chaconne HWV 448 (Keyboard Works I, Miscellaneous Suites) Kandlel Anna-Liisa Eller https://youtu.be/WmIEWbHXhvU 4
Aeg maha Tänapäeva inimeste elud kipuvad väga kiired ja ka stressirohked olema. Stress ei ole kunagi hea ja sellega võivad pikas perspektiivis kaasneda väga halvad mõjud vaimsele tervisele, vahest ka füüsilisele. Sellise asja vältimiseks tuleb leida ruumi enda toimetustes ja võtta aeg maha, kuid selle tegemine ei pruugi alati nii hea olla nagu see olla võiks, aga üldiselt on idee hea, eriti tervisele mõeldes. Kõige asjakohasemaks siin kohal on väga suur koormus igapäeva elus. Tuleb see koormus kas töölt, koolist või kuskilt mujalt. Muidugi ei loe see pisematele, kellel on aega küllaga ja ei ole muresid. Kuid vägagi loeb see suurematele ehk kooliealistele ja täiskasvanutele, kes peavad ajanappuse ja murede all alatihti kannatama. Üldiselt tullakse toime oma eludega, aga iga inimese eluteel tuleb hetki, kus enam ei jaksa lihtsalt. Sellisel hetkel tuleb teha otsus asju rahulikumalt võtta ja mõnd...
Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine Arvustus Teisipäeval, 3. septembril esinesid koolis kaks muusikut saate „Klassikatähed“ esimesest hooajast. Laval kõlasid kahe instrumendi hääled: klaveril Johan Randvere ja klarnetil Marten Altrov. Kontserdi pealkirjaks oli „ Tõmbame päeva käima ehk lustakas tund Marteni ja Johaniga“, mille kava oli spetsiaalselt üles ehitatud koolides esinemiseks, mis tagas selle huvitava ülesehituse. Kavas oli peamiselt klassikaline muusika, kuid vahelduseks kõlasid ka paar džäss- ja rahvamuusika valdkonda kuuluvat teost. Palade vahel suhtlesid instrumentalistid väga elaval viisil publikuga ning tutvustasid enda mängitavaid instrumente. Nad küsisid
toetasid euroopa modernismi laadi). Eduard Vilde Vilde (1865-1933) kirjanikukarjäär sai alguse Virulase toimetusees, kuhu Jaak Järv ta kutsus kui oli lugenud ka põnevusjuttu "Kurjal teel". Vilde tõi toimetusse pöörde, kus hakkas domineerima algupärane tekst mitte tõlgitud. Ta kirjutas põnevalt ja naljakalt, oskas lugejaid kohe haakida looga ning sai omalajal populaarseks. Esimene krimka 1885 "Musta mantliga mees) Noor-Eesti. J. Randvere „Ruth“; Noor-Eesti eelkäija oli Gustav Suitsu loodud kirjandussõprade ring Tartu poeg- ja tütarlaste gümnaasiumis. Noor-Eesti marginaalsus seisnes põlvkonnana liikumises, palju liikmed olid maalt. Nende hüüdlause "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" tähendab euroopa modernse stiili ülistamist, kuna eestis valitses veel külajuttude aeg. 1909 otsustaski Noor-Eesti väljaanda oma III-da albumi kursiga modernismile. Skandaalne juhus.
(metsandusettevõte, ma eeldan) metskonna Viimsi metsandiku 36. kvartalis asuv inimtegevusest vähemõjutatud rabamets ja siirdesoo männik. Tootmisettevõtted Leppneeme: Leppneeme külas tagab käesoleval ajal veevarustuse kolm lokaalset veevärki.; Lageraie, et toota uusi ehituskrunte. Haabneeme: Erinevad väiketootmised (nt. Viimre, Viimsi keevitus) Traditsioonid Leppneeme: Jaanituli Jaanitulel võisteldakse naaberküladega: Randvere, Tammneeme, Kelvingi...Talgud; Mardi- ja Kadripäevade kombed; Katkenud on laste jõulupidude korraldamine, sest on ruumide puudus ürituse läbiviimiseks; Kadunud traditsioon on veel rannakalurite uusaastatervituse läbiviimine, kalurite päev. Haabneeme: Kalurite päev, Muinastulede öö, Georg Ots laevahuku mälestusrongkäik Ajaloolised sündmused Leppneeme: Muud väärtused
nende vaated. Kolmanda albumi esteetiline maksimalism jahmatas avalikkust. Tuglas arvustas halastamatu teravusega Vilde ja Peterson- Särgva loomingut, pidades nende realism aegunuks. Leevenduseks möönis siiski, et neid kaht maksab vähemalt arvustadagi. Kirjanduse ainsa mõõdupuuna käsitati kunstilist täiuslikkust, puhast ilu. Varem rahvahulki erutavate probleemide asemel tõstsid nooreestlased imetletavaks inimese individuaalsuse. Seda ilmestab näiteks Randvere esseenovell "Ruth". "Noor-Eesti" oli ennekõike küll kirjanduslik rühmitus ,kuid taotles laiemaid kultuurilisi eesmärke. Nooreestlased andsid kunstnikele tegutsemis- ja esinemisvõimalusi, saades omakorda toetust nende töödelt. "Noor-Eesti" rühmituse liige Johannes Aavik tõdes, et eesti kirjakeele sõnavara on kesine ja tegi ettepaneku seda täiendada murdeist võetud sõnadega, laenata võõrkeeltest ning kasutada võõrsõnu. Nii tõusis
Aste Põhikool Juhan Liiv Referaat Autor: Eric-Raimond Paju Randvere 2014 1 Sisukord Juhan Liiv.............................................................................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Looming...........................................................................................................................................2 Taas üldsuse ette..............................................................................................................................2 Mälestuste jäädvustamine................................................................................................................3 Kokkuvõte..........................................................................
Noored ja nende väärtushinnangud Väärtushinnangud tänapäeva noortel on pehmelt öeldes proportsioonidest paigast ära. Asjad, mida väärtustati ja pandi oma elus esikohale näiteks 30 aastat tagasi, on nüüdseks langenud kuhugi kolme-nelja järgulisteks. Tänapäeval lihtsalt ei viitsita enam süveneda asjadesse, millega hakkama saamiseks läheb aega või mis on natuke liiga raske. Tahetakse kõik kergelt kätte saada ilma suurema vaevata. Selline ''taandareng'' kajastub mitmel pool: hariduses, pere elus ja üldises maailmavaates. Kuid noored sellest ise aru ei saa, nende jaoks on see normaalne kuna kõik on ju sellised. Ilmselt on selles mingilmääral süüdi ka nutiajastu. Elu on kiire, aega ei ole mitte millekski, isegi mitte hinge tõmbamiseks ja on vaja saada ruttu hea amet endale, kus teenitakse palju ja siis nautida oma elu. Muidugi ei ole sellisel soovil midagi viga, aga probleemiks on laiskus. Õpilased istuvad k...
Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel ,,Noorte püüded". Manifesti põhieesmärk: ,,enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke arti...
...................................7 5.Kasutatud allikad..............................................................................................8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus eesti keele rikastamisele. 2.Lapsepõlv Johannes Aavik sündis 8.detsembril 1880. aastal Randvere külas Laimjala vallas, Saaremaal. Johannese isa nimi oli Mihkel Aavik ja ema nimi oli Ann Aavik. Mihkli vend Jakob Aavik ostis Mihklile Kuressaarde maja, kuhu ka Mihkel oma perega elama suundus. Johannesel oli ka vend Aadu ja õed Liisi ja Juuli. Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema. Juba väiksena sai ta aru, et linnakeel erineb mitmeti talle nii omaseks saanud kodumurdest. Seitsme aastaselt algas Johannesel koolitee
Tallinna Nõmme Gümnaasium Andreas Randvere, Marko Saarepera, Andres Kostabi Kompaktvann Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Toote ja ettevõtte kirjeldus...............................................................................................................3 Ülevaade Eesti makromajandusest..................................................................................................4 Alamsektor mööblitööstus............................................................................................................5 SWOT analüüs....................................................................................
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika...
TALLINNA MAJANUSKOOL Valentina Purtova TURUNDUSPLAAN RATSAKLUBILE "HOBUENERGIA" TU07 Juhendaja: M.Täks Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 1 SISEKESKONNA ANALÜÜS ............................................................................................. 6 1.1 Ettevõtte profiiil.............................................................................................................. 6 1.2Teenus .............................................................................................................................. 6 1.3Hinnakujundus ................................................................................................................9 1.4SWOT analüüs .........................................................
Seal ilmus terve rinda asju, mis mõjusid tol aegsele publikule sokeerivalt. Ilmusid Suitsu ja Underi luuletused. Avaldati ka K.J. Petersoni luuletusi. Tuglase essee ,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson"- halastamatu essee, pikk, põhjalik, Tuglas oli läbi lugenud Vilde ja Petersoni loomingu, ütles, et nendel autoritel ei ole 20 sajandisse asja. Jaan Oksa kriitilised tundmused ilmusid seal. Tõlkelüürikast ilmus nt Baudelaire ,,Raibe". J. Randvere ,,Ruth". Võeti kindel suund modernistlikule esteetikale. 1912 ilmus neljas album. Selles on kõrge algupärane luule. Suits, Semper, Barbarus. Tõstetakse esile kõrgetasemelist luulet. Nad olid saavutanud uue esteetilise taseme. N-E ei olnud ainult kirjanike rühmitus, sinna kuulusid ka kunstnikud nagu K. Mägi jne. N-E all võime mõista esimest Eesti intelligentsi põlvkonda, kujuneb ka naisintelligents. 1915 viies ja viimane album. Esimene maailmasõda
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine Valentina Purtova RATSA KLUBI AVAMINE Lõputöö Juhendaja: Tatjana Moroz Tallinn 2009 2 .......................................................................................................................3 .............................................................................................................................. 5 ...................................... 7 1.1 ................................................................................................7 1.2 .........................................................................8 1.2.1 ..................................................................................................................... 9 1.2.2 ..............................................................................10 1.2.3 ......
Tallinna Mustamäe Gümnaaisum Mudaravi Uurimustöö Marleen Ankur G1L Juhendaja: Tiiu Saava 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Mudaravi.................................................................................................................................4 Ravimuda................................................................................................................................5 Enne mudaravi tegemist.....
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
Saaremaa Ühisgümnaasium Kobraste elu Eestis referaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................... .3 1.KOBRASTE JÄLJED.........................................................................................................4 1.1Liikumisjäljed.......................................................................................................................4 1.2.Toitumisjäljed..................................................................................................................... 4 1.3Väljaheited........................................................................................................................... 4 2.KOBRASTE PESAD JA TAMMED.....
reedeni kella 10-19.00 ja laupäeval kella 10-17.00. Pakutavad teenused: kosmeetik, erihooldused, depilatsioon, kehahooldus, massaaz, maniküür, pediküür, küünetehnik, kõrvaaukude tegemine ja juuksur. Maniküüri poolt pakutavate teenuste maksumus on 250- 275 krooni. Juuksuri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 60 kroonist ja lõppevad 875 krooniga. Võimalik on soetada kinkekaart, mis kehtib kuus kuud. http://www.myyrivahe.ee Antonina ilusalong Salong asub Randvere tee 115, Tallinn. Salong on avatud pühapäevast esmaspäevani kella 10- 17.00 ja teisipäevast laupäevani kella 10-19.00. Salongi pakutavad teenused: juuksur, kosmeetik, maniküür, kunstküünte paigaldus ja pediküür. Juuksuri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 40 kroonist ja lõppevad 770 krooniga. Maniküüri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 60 kroonist ja lõppevad 325 krooniga. Võimalik on soetada kinkekaart väärtuses 500 või 1000 krooni. http://www.antonina.ee/
Võrumaa Kutseharituskeskus Ärikorralduse õppetool Jaanika Vichterpal MK-14 ÖKOMÄRGISTUSED JA MAHESAADUSED Õpimapp aines „Kaubaõpetus“ Juhendaja Kristel Ojavere Väimela 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 ÖKOMÄRGIS............................................................................................................ 4 Mis on ökomärgis?............................................................................................... 4 Milleks ökomärgis?................................................................................................. 6 Euroopa Ühenduse ökomärgis – lilleke.........................................
Vilde loomingu tipp alles nüüd tuli. Esmalt kolm näidendit 1012 Tabamata ime 1913 Pisuhänd 1917 Side, 1913 Vilde jutustused, mis sisaldavad Vilde parimaid novelle ja 1916 Mäeküla piimamees. Vilde tõestas oma loominguga, et teda oli veel vara maha kanda. Tuglas tunnistas ka seda, et kui Mäeküla piimamees ilmus, kirjutas Tuglas sellele kiitva retsensiooni. Tuglase essee oli skandaalne, Vilde oli armastatud rahva seas. Veel üks skandaalne lugu ilmus III albumis J. Randvere (J. Aavik) ,,Ruth" - vsandab pildi ideaalnaisest. Varasemal ajal ta kujutas oma ideaalnaist naine-teenijana, aja jooksul on kuvand muutunud, näeb naises partnerit, kes vastaks temale ka vaimsete võimete poolest. III album oli kirjandulik sensatsioon ja skandaal. Ta ikkagi andis tunnistust selgest esteetilisest pöördest, mida N-E oli võtnud. Külarealiste polnud kampa võetud. Uusromantistlik esteetika kantud sümbolismist ja impressionismist. 1912 IV album
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
küllaltki sarnased, kuid detailides on siiski üpriski palju erinevusi. Ta üritas välja tuua iga maa odaotsad ning neid võrreldes avastas ta ka teatud omaaegsete seppade käekirja ning nüansse, mida naaberpiirkonna odaotstel ei olnud. Eesti territooriumil eristas ta välja lausa 9 erinevat seppa, kes on valmistanud 105 odaotsa. Hilisrauaaegsete odadega on probleeme, kuna keegi neid tüüpe täpselt ei tea. Leitud on neid näiteks Lõhavere linnusest ning Randvere kivikalmest. Muinasaja lõpust leitud odadel enamasti enam damastseeritud odaotsi ei ole, kuid mingil määral on damastseeritust imiteeritud. Lõhavere linnuse kaevust on leitud kaks oda, millel olid teatud määral säilinud ka varred. Leiti üks torke- ning üks viskeoda. Viskeodadel olid varred lühemad, kui torkeodadel. Viskeodad Viskeodasid on Eestis küllaltki erinevaid. Viskeoda eristab torkeodast väiksemad mõõtmed ning kergem kaal. Neid on kasutatud ilmselt igal ajajärgul, kuid
Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahastusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja ja Lääne-Euroopasse (Skandinaavia, Prantsusmaa). Taheti läbi lüüa kultuurirahvana. Nad andsid välja albumeid (5) ehk koguteoseid. I album ilmus 1905 Suitsu ja Tuglase poolt. Suits kirjutas avaartikkli ,,Noorte püüded". Seal sõnastas teemad, mida teha poliitikas, jne. V album ilmus 1915.a. Kõige väärikam oli III album (1909), mis sisaldas Johannes Aaviku ehk Randvere artiklit ideaalsest naisest ,,Ruth". III albumis oli Prantuse sümbolistide luule , tõlkis prantuse keelest J.Aavik. Kõige kuulsam prantuse sümbolist on Charles Baudelaire, nt. luuletus ,,Raibe" (armastus luuletus). Väga kõrgehinnalised ja väärikad köited. Raamatu kujundus tõusis uuele tasemele. Andis välja ajakirja 1910-1911, hiljem köideti ajakirjad kogumikuks, sest need ei levinud väga, rahvas polnud valmis ostma ajakirja. Anti välja originaalteosed, millel oli oma trükikoda
mäletas kõike peast. Tema laule on palju üles kirjutatud ja helilindile jäädvustatud. Temalt on saadud üle 200 laulu. Anne oli väga elurõõmus, sõbralik ja töökas, kõiges äärmiselt korralik. Ta armastas riietuda valgesse ja ehtida end rikkalikult hõbeehetega. Kui puhkepäevadel pärast saunatamist pereliikmed ühisperena lauas istusid, esitas Anne iga kord uue improviseeritud laulu. Mari Kilu (18531947) oli pärit Jõelähtme kihelkonnast Randvere külast Aadu talust. Abielludes kolis ta Seljandiku tallu samas külas. Mari oli juba kümneaastaselt laulma hakanud. Laulmist õppis ta emalt ja teistelt laulikutelt. Kui käed juba kinni hoida jõudsid, ronis Mari kiigele teiste tüdrukutega koos laulma. Peagi oli Mari teiste eestvedaja suvel kiigel ja talvel toas. Koolitarkust sai ta vähe, vaid ühe talve vallakoolis, iga nädal kaks päeva. "Vedasin kraakjalgu krihvliga tahvlile," öelnud ta ise. Hendrek Jantson (1861
", noore vabariigi algusaastad. Sotsiaalsetele muutustele reageerib tundlikult, omane kriitiline ajanägemine, poliitiline vasakpoolsus. Kuigi luulekogu taotles jälle eesti luules uuenduslikku kohta, jäi "Tuulemaa" tuleku varju, modernistlikes uuendustes ei olnud Suits nii kodus kui sümbolistlikes, "Kõik on kokku unenägu" sisaldab endiselt unenäoteemaga sümbolismi jätku, kõrvuti uuenduslikkusega. 36. Teisi uusromantilise kallakuga kirjanikke Noor-Eesti ajajärgust (J. Randvere, A. Kallas, E. Enno, V. Grünthal-Ridala, M. Heiberg, J. Oks jt). Ernst Enno (1875-1934) esikkogu laideti maha, sattus kriitikute tulise pilgu ja sõna alla. Süüdistati luuletajat diletantismis, pealiskaudsuses, meeleolulises laialivalguvuses. Pandi alus Ennot ja nooreestlasi vastandavale käsitlusele, Ennot ei peetud mingiks intellektuaaliks ega teadlikuks EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 31
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
sadama heaks toimimiseks. See hõlmab nii sadama akvatooriumit, puhast õhku, väikest liiklusintensiivsust ja huvipakkuvat looduskeskkonda. Näiteks võiks võtta Muuga sadamat ja lainemurdja ehitust. Selle peale mõjuvad ajaloolis ja kultuurilised aspektid.Piirkonnas paiknevad/elutsevad teised, Eesti rahvuslikul tasandil, looduskaitsealused alad ja liigid, võimalikus mõjupiirkonnas meres ja maismaal. 3Muuga sadama lähialade geoloogilne iseloomustus ja rannaprotsessid, eriti Randvere suplusranna piirkonnas. Mõjutatavate, s.h. süvendamise ja kaadamisega, põhjasetete koostis ja lõimiseline struktuur, saasteainete sisaldus ja nende vastavus kehtivatele rahvuslikele normatiividele ja HELCOM,i soovitustele. Meteoroloogiline ja hüdroloogiline reziim (temperatuur, tuul, lainetus, hoovused, veetase, vee kvaliteet, jääolud, lumeolud jne.) võimalikus mõjupiirkonnas. Tööde mõjupiirkonda jäävate merepõhjataimede ja -selgrootute koosluste
28541 7400603-1Randküla 58.60730222.854110 28541 Orissaare vald 1168 09501-1 Randla 59.44856324.691606 1168 Põhja-Tallinn 32207 5700440-1Randsalu 58.93705 23.565441 32207 Haapsalu linn 32208 5700439-1Randsalu 58.93718223.565512 32208 Haapsalu linn 28542 7400606-1Randvere 58.30620522.404243 28542 Lääne-Saare vald 28543 7400605-1Randvere 58.30596822.403945 28543 Lääne-Saare vald 4197 23605-1 Randvere a59.51321824.905028 4197 Viimsi vald 4198 23606-1 Randvere a59.51264224.905833 4198 Viimsi vald 4193 23601-1 Randvere k59.50601924.905596 4193 Viimsi vald 4194 23602-1 Randvere k59.50393324.904730 4194 Viimsi vald 1542 18507-1 Randvere t59.47363524.837014 1542 Pirita 1543 18508-1 Randvere t59.47461624.838044 1543 Pirita 1544 18509-1 Randvere t59.47405624.838577 1544 Pirita 28544 7400609-1Randvere te 58
Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks. Eemaldub ühiskondlikest probleemidest, keskendub kunstile. Oluliseks saab kuidas, mitte mida kirjutatakse. Tsükkel Petersoni luuletusi kommentaaridega. Novell ,,Ruth", autoriks märgitud Randvere =J. Aavik. Vilde novell ,,Kuival" toob välja selle kui tihti ostab mees naise keha; räägib, et prostitutsioon on levinud probleem ning kuidas see mõjutab naist. Tuglase essee, kus lahkab Vilde loomingut. Tõlked prantsuse luulest, 6 luuletaja loomingut tõlgiti. Baudelaire ,,Raibe" vapustab (see on eeskujuks H. Talviku ,,Laip rannal"). IV ALBUM (1912) ilukirjandusliku poole pealt on oluline Suitsu luuletus ,,Värisevate haabade all" esimene eesti klassikalise vaba värsi näide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
