kärarohke ning tekitas skandaale. Sellisest käitumisest on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaaegse ja kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kirjeldamiseks. VÄLJAKUJUNEMINE: Futuristlik kunst sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt nagu teised kunstivoolud. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge mured. Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati
Tegeles muusikaga 9-aastaselt isa suri ning Giacomo hakkas tööle väikeses poes 20-aastaselt otsustas ta õppida maalimist kohalikus ülikoolis Pärast Turini Ülikooli lõpetamist kolis ta Roomasse ning abiellus Elisa Marcucciga Roomas elades töötas illustraatorina ning tegeles portreede joonistamisega Tema tööd olid eluajal esitletud paljudel suurtel näitustel nii Itaalias kui ka teistes Euroopa riikides Balla oli üks futuristide liikumise asutajatest ning õpetajaks kunstnikele nagu Umberto Boccioni ja Gino Severeni Futuristid püüavad fikseerida liikumismotiive ning kujutada ühekorraga asju, mida on nähtud üksteise järel Algselt mõjutasid Balla stiili Georges Seurat ja pointillism Futuristliku stiili peamiseks mõjutajaks oli Filippo Tommaso Marionetti Balla püüdis oma töödel kujutada valgust, liikumist ning kiirust Masinaajastu võidukäik
Futurism Futurism tuleb sõnast futuuro, mis tähendab tulevikku. Futurism ehk tulevikukunst sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte kunstnike meelest oli Itaalia väga mahajäänud ja nende arvates tuli üleminekut moodsale elulaadile kiirendada. Peeti oluliseks heita pilk tulevikku ja katkestada sidemed minevikuga. Paljud hakkasid oma seisukohti manifestides väljendama. Futuristide tegevusega kaasnes suur enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944). Ta väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu ja muuseumid on kunsti surnuaiad. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust. Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine. Maalil on see küll
oma plaane niinimetatud manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Rahvast kutsuti üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult kõige selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futurism kujutavas kunstis Futuristid taotlesid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Päris õigusega pidid futuristid uue ajastu oluliseks osaks elutempo kiirust, liikumist. Just viimast püüdsid nad oma teostes edasi anda, paigutades samale maalile nagu filmilindile üksteisele järgnevaid liikumismomente, kus ühel pildil on
suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944). Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust
liiguks, tuleb eelnevalt kaadriteks lahti joonistada suur hulk koera jalgade veidi erinevaid asendeid. Nii jõuabki futuristlik maalisuund, kus esialgu maalitakse koera liikumise kujutamiseks talle lihtsalt palju jalgu alla, abstraktsete vormide kaudu liikumist kui sellist kujutavate lõuenditeni. Itaalia futuristid tundsid sümpaatiat fasismi, vene futuristid bolsevismi vastu. Futurism loomemeetodina jäi nii Itaalia kui ka Venemaa juhtivate futuristide loomingus kestma, ent hääbus Itaalias 1930-ndate keskel. 3 FUTURISTIDE MANIFEST Itaalia futurismi manifest ilmus 1909 Pariisi ajalehes ,,Le Figaro" Filippo Tommaso Marinetti sulest. Vene futuristide manifest ,,Kõrvakiil ühiskondlikule maitsele" ilmus 1913 Moskvas, tähtsamad autorid Vladimir Majakovski ja Velimir Hlebnikov. Futuristid kutsusid üles ülistama luules suurlinna, kihutavaid autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid,
FUTURISM …kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, selle poolest erineb ta varasematest kunstivooludest, kus teooriad on tekkinud loodud teoste tõlgendusena. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristide manifesti tähtsaim autor ja ettevõtmiste peakorraldaja oli poeet FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944). Esimeses manifestis Pariisis kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Eriti vaimustab futuriste tehnika areng ja selle kajastamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Masinaajastu olemuseks on liikumine ning kunsti ülesanne on väljendada dünaamikat. 1910
poolfeodaalsed traditsioonid. 3. Kuidas suhtuseid sfuturistid anasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Vana kunst = kõlbmatu, muuseum = surnuaed 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja avaldati ajakirjades. Esimene kollektiivne enesereklaam (teatraalne, tundeküllane) kunstiajaloos. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid edasi anda liikumist ja helisid? Motiivi areng ajas, teravate kriiskavate värvikildude kasutamine; konsentrilised ringid ja lained heli võnkumine; motiivi hägusatmine Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal väljendusid uue kunsti taotlused kubofuturismina, ühiskonna ja vaimuleu
Futurism Rainar Paidla 11 A Futurismi ajalugu 1909. aastal Itaalias Futuristide manifesti loojaks on Itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti Manifest ilmus Pariisi ajalehes Le Figaro. Futurism Kunsti- ja kirjandusvool Manifestid Futurismile omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine Väljendab maailma kiirust ja eripalgelisust Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat I manifest Kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti Vana kunst on kõlbmatu Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimese probleemid II manifest Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, nt aktimaal Tuli kujutada motiivi arengut ajas Futuristide liikumine Selle lõhkus ära Esimene maailmasõda Osad futuristid oli pettunud selles, kuidas tehnikat kasutatakse sõjas Teised sattusid sellest vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumisteg...
ning nad ei taotlenud oma tööle välist ilu Kubism (geomeetriline kunst) Loojaks Pablo Picasso, Hispaania Futurism Kunstistiil sai alguse Itaaliast. Selle stiili kunstnikud ei tahtnud maalida minevikku, tähtis oli tulevik. Futurism kui programm sündis varem kui sellele vastav kunst. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas enesereklaam oli enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristide manifestide autor oli itaalia poeet Marineti. Futuristide vaated, põhimõtted: Tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad Kunst peab loobuma aktimaalist Värvikombinatsioonid- teravad, kriiskavad 1912 Carlo Carra, Itaalia Liikumist maalil anti edasi joonisfilmi filmikaadrite joonistamisega. Võeti üle kubistlik kogemus- värvikirev mosaiik. Skulptuuris olid väljavenitatud vormid
Futuristid avaldasid manifeste, milles kirjeldati oma plaane (ettekandmised (F. Depero ja rahvakogunemistel, ajakirjandus) F. T. Esimene futuristlik manifest maailma kunstipealinnas Pariisis Marinetti) 1912 kogunes futuristide tuumik Pariisi , tutvus sellega ja sai tuge kunstivoolu ALGUS Huvitavama pealkirjaga näited manifestidest 10 manifesti 26 st 21 aasta jooksul on avaldanud F.T. Marinetti Futuristliku naise manifest (Valentine de Saint lendlehena) Lauseehitus lammutamine - väljendus ilma lausete-sõnadeta-vabaduses Kõlade, mürade ja lõhnade maalikunst (Carlo Carra) Universumi futuristlik rekonstruktsioon (Giacomo Balla, Fortunato Depero) Sõda, maailma ainus hügieen (Marinetti) Futuristlik kino
Mõlemad objektid olid küll reaalsed, kuid neid kujutati mitmel erineval ajahetkel. Näiteks Giacomo Balla pilt ,,Koera ja keti dünaamika", kus koera keha seisab paigal, kuid jalgu on päris mitu paari. Teostele anti tihtipeale ühemõtteline pealkiri. Futurismiajastu kunstnikud ei hoidnud värvide poole pealt kokku. Pandi kokku värve, mille kõrvutamise peale polnud varem julgetud mõeldagi. Värvid olid väga erksad ning tagasihoidlikkusest oli asi kaugel. Futuristide liikumisele sai saatuslikuks I maailmasõda. Kuna futuristid kujutasid palju tehnikat, siis nad pettusid tehnikas, nähes, kui halvasti seda kasutatakse. Paljud kunstnikud liitusid äärmuslike liitumistega, näiteks fasismi või bolsevike revolutsiooniga. Kõige olulisema mulje jättis futuristlik, liikumine oma uuenemise rõhumisega. Avangardismile said eeskujuks just nimelt futurismist tuntud manifestid ning vali enesereklaam
Futurism Futurism · Futurism on 1909.aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. · Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. · Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisi ajalehes Le Figaro. · Esimeses manifestist kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurism · Aastal 1910 esitati teine, futuristlike maalikunstnike
20.SAJANDI KIRJANDUS Mõjutanud tegurid Tehnika ja teaduse areng Maailmasõjad Töölisliikumine Linnastumine Naisliikumine Rahvuslus Naturalism, impressionism, sümolism, futurism. I maailmasõda Tekkis palju sõjaga seonduvaid teoseid. Katkes ka futuristide liikumine, nähes seda, kuidas sõjas kasutati tehnikat. Sõjavastane olek. Väljendati sõja olemuse tõde. Tuntuim teos ,,Meister ja Margarita'' II maailmasõda Raudne eesriie Kirjeldati samuti sõja otsekohesust ja lihtsust. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse.
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus,...
Futuristide eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja ja vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri kui ka riietusega. Futuristide esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili : taotlesid erakordset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke, väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil, vältides omadus- ja määrsõnu. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et
Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. omane tehnika ja moodsa ühiskonna arengu ülistamine Kiirus, liikumine ja tehnoloogia Carlo Carra 18811966 1917. aastal pani aluse metafüüsilisele maalile Paremal: Naine Rõdul Anarhiast Natsionalismini All inseneri armuke Giacomo Balla 18711958 Liikumise kujutamine "Koera ja keti dünaamika Umberto Boccioni 18821916 (33) Balla õpilane Oli futurismi peamisi teoreetikuid, futuristide manifestide ajal Suri suurtükiväeüksuse ratsaväe õppustel kukkus maha ja trambiti jalge alla. Maal, Skulptuur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide manifestide loojaks on itaalia luuletaja Fillipo Tommaso Marinetti . Esimene manifest ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehe Le Figaro.Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad
tüüpi kunsti. • Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. • Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Teine manifest • Skulptor Umberto Boccioni • 1910 teine futurislike maalikunstnike manifest • Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. • Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Futurismi lõpp • Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda • Osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. • Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega
Sergei Prokofjev (1891-1953), pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, elas aastaid Läänes. 1936. aastal läks ta elama Nõukogude Liitu ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokofjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise.* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. *Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust
1910 aastal esitati teine manifest, kus varasema manifesti ideid edasi arendati. Selle manifesti järgi pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest tavadest, näiteks aktimaalist. Uue ajastu väljendamiseks tuli pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid. Futurismile oligi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. See väljendab tänapäeva kiirust ning eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristide tegevuse pidurdas Esimene maailmasõda, milles osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uudsest jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega. Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. Maailmatuntud
kujutamiseks. Futurism väljendab tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. futuristlik kunst sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Alguses vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti neile looma vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm klubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon
ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Kuulsad kunstnikud ja teosed: 1. UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil. „Inimkeha liikumine“ (1913) (http://kunstiajalookursus.blogspot.com/2009/11/umberto-boccioni-1882- 1916.html) 2. GIAGOMO BALLA (1871-1958) Vaimustus uutest väljatöötatud modernsetest maalitehnikatest. Oma teostes ta
Futurism Koostaja: Pille-Riin Tilk Futurismi algus Futurism (ladina keeles futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurismi olemus
elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga. Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944). Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust. Ta väitis
Futurism Esimene futuristlik manifest Kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Teine futuristlik manifest Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest. Kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. Futuristide taotlused Taotleti korraga paljude rahutute muljete kujutamist. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värvikasutusi. Umberto Boccioni Kontinuiteedi unikaalsed vormid
Modernism Modernism- (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on 19.sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F M...
See aga võrdub inimese väljaajamisega kunstist, loomingust. Selle futuristliku kunsti kurva tagajärje fikseerisid ka nende endi teoreetikud: ,,Meid huvitab inimese nukrus niisama palju kui elektrilampi nukrus." Kehade liikumise edasiandmine on futuristliku maali iseloomulikem ja määrav väline joon. Vastupidiselt kubistidele ei püüdnud enamik futuriste seda liikumist väljendada mitte ainult vormivõtetega, vaid ka süzeega. Osa futuristide maale on loodud nii, et inimesed ja esemed on lahutatud palju kordi järjekindlalt korduvateks elementideks. Näiteks G. Balla laialt tundtud maalil ,,Koer keti otsas" on sisulselt tagasi mindud karikaturistide tavalise mooduse juurde joonistada hulk lainelisi jooni, mis kujutavad koera jalgade, saba liigutusi. Keerulisemalt on maalitud tantsivaid inimesi G. Severini lõuendil ,,Pan Pani tants Monicos". Tantsijate liikuvad kehaosad on siin
html Opkunst Victor Vasarely Sinine/punane 1983 http://www.artlex.com/ArtLex/o/opart.html Kokkuvõte Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud. Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib öelda, et see on kunst kunsti pärast. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilug u/modernism/abstraktne.htm Tänan kuulamast!
"Unique Forms of Continuity in Space" 1913 KIRJANDUS ESINDAJAD: Filippo Tommaso Marinetti, David Burljuk, Jelena Guro, Velimir Hlebnikov TUNNUSED: - katkendlik ja keeruline - konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolid - õigekirja eiramine FILIPPO TOMASSEO MARINETTI Itallasest luuletaja ja kirjanik, 1876 futuristide juht ja manifestide kirjutaja ülistas moodsaid saavutusi, sõda ja kiirust ,,Futurismi esimene manifest", ,,Kirjandusliku futurismi tehniline manifest" Soovis saada futuristliku mõtteviisiga poliitikasse, lõi oma erakonna EESTIS futurism jõudis ajakirjanduse vahendusel 1910 KUNST:1912 esimesed kunstinäitused, Ado Vabbo teosed 1914 kunstikriitikud suhtusid tõrjuvalt KIRJANDUS: kogumikud "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914,
Majakovski pidas kongis veedeud aega väga oluliseks enda välja kujunemise jaoks. Seal avastas ta enda jaoks luule ning proovis ka ise tollaseid kuulsusi jäljendades värsse luua. 1911. a astus Majakovski Moskva Maali,- Raid- ja Ehituskunstiooli, kus ta 1914 aastal välja heideti. Seal tuvus ta D. Burljukiga, kes teda esimesena nimetas andekaks luuletajaks. Peale kiitust hakkaski Majakovki luuletamisega tegelema. Burjuk viis ta futuristide sekka ning käies futuristide turneedel mööda Venemaad võttis publik teda vile ja aplausidega vastu mõjudes väga atraktiivselt. Talle meeldis endale ise riideid teha ning publikut sokeerida, nii välimuse kui käitumisega. 1930. aasta veebruaris astus Majakovski RAPP-i. Kirjanduslikud vastuolud, eeskätt RAPP-i ebakorrektsed poleemilised rünnakud, ja mõranenud isiklik elu põhjustasid Majakovski hingelise ummiku. Ta lõpetas elu enesetapuga. Majakovski on suuresti mõjutanud nõukogude rahvaste arengut.
Algatajaks itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti, esimenemanifest ilmus 1909 Pariisis ajalehes „Le Figaro“(pooldajad kutsusid üles olemasoleva kunsti asemel looma uut, ülistades kiirust*suurlinnlikku elutempot*tehnika võidukäiku*masinakultus*, tundeid peeti nõrkuseks(joone rõhutamine püsis alles) Futurismi jagunemine-kaks etappi ESIMENE ETAPP-I maailmasõja eelne, mis algas ajast mil tekkis futurism (1909) ja lõppes I maailmasõjaga (sõda lõhkus futuristide liikumised, osad futuristid olid pettunud sõjas tehnika kasutamisest, teised aga said innustust (tehnika areng, sõjakultused) TEINE ETAPP-I maailmasõja järgne, kus hakati seni kujutavast kunstist maailmas kokku panema kaasaegset kunsti (suurlinnlaste liikumist, võimalikult palju*, jäädvustada valgust, kiirust ja isegi linnamüra) Nähtava maailma geomeetrilisteks kildudeks tükeldamine ja uutmoodi kokkupanemine (kubistide eeskuju)
Nende järeltulijateks olid kurjategijad, pätid jms. · Eesti kirjandus: August Jakobson ,,Vaeste patuste ale", Hugo Raudsepp näidendid Futurism · Avangardism modernismi haru. Vastandub realismile, ka varasemale modernismile. · Futurism mõjutatud Nietzche filosoofiast (üliinimene). · Tekkis 20.saj algul Itaalias. · Rajaja Marinetti, Venemaal Majakovski · 1909 avaldas teoreetik Filippo Marinetti Pariisi ajalehes ,,Le Fiagro" esimese futuristide manifesti. · Oluline on hävitamine nii vana kultuuri kui ka iseenese hävitamine. · Tähtis on dünaamika, pidev uuenemine. · Itaalias pöörati rõhku manifestidele ja avalikele esinemistele, Venemaal ka nn. uue keele arendamisele. Hiljem mindi Venemaal kaasa 1917a revolutsiooniga. · Futuristid üritasid hüljata kogu senist kultuuritraditsiooni ja luua uut tehnika võidukäiku ülistavat tulevikukunsti.
Modigliani ja Pablo Picasso Ta astus Futuristliku liikumise rühmitusse, kus tema mõttekaaslasteks olid Tommaso Marinetti ja Boccion. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega. Severini hülgas futurism ning leidis enda jaoks neo-klassitsismi. See on traditsioone elustav suund. Samuti on teda veel huvitanud kubist ning divisionism. Tema tähtsamateks teosteks on: 1) Harlekin-Familie -1922-1923 2) Commedia dell'Arte -1958
hea ja tunnustatud kunst leidis kindla koha soodsate kapitalimahutuste loendis. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. ABSTRAKTSIONISMI AJALUGU Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud. Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib öelda, et see on kunst kunsti pärast (Väljendit "kunst kunsti pärast" on kunstnikud kasutanud oma kunsti õigustamiseks, kui seda on ühtedest või teistest kunstivälistest nõudmistest või kriteeriumidest lähtudes
Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Samm abstraktse poole Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti. ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust.
Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Samm abstraktse poole Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti. ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust.
Ameerikat"- rõõmus ja muretu elu. *"laul iseendast" *"Ülistan ihu, elektrilist" *"Kui õitsesid sirelid viimati õues" Vladimir Majakovski 1893 1930. Sündis Gruusias, õpingud algasid sealses Kutaisi gümn-s. Isa surma järel 1906 kolis perekond Moskvasse, kus M õpingud jätkusid. 15a-lt astus bolsevike parteisse. Sattus korduvalt poliitilistel põhjustel vanglasse, kus 1909a-l alustas luuletamist. Parteitööst loobumise järel süvenes kunstiõpingutesse. Liitus futuristide kirjandusliku rühmitusega. Futuristid korraldasid 1913 1914 turnee Venemaa suuremates keskustes. Nende esinemised olid skandaalsed. M-le tähendas futurism eelkõige protesti vana ühisk. vastu ning uue vormi otsinguid, kõige linliku, industriaalse ülistamist. Poeem ,,Pilv pükstes" (1915). Maeterlincki elu ja looming. 1862 1949. Sündis Belgias Genti linnas, kus lõpetas ülikoolis 1885 õigusteaduskonna. Alates 1896 elas peamiselt Pr-l. Oma teosed kirjutas pr keeles
jäljendades tollaseid kuulsusi. Hiljem oli ta tänulik, et vihik esimeste luulekatsetustega jäi vangivalvurite kätte. 1911. aastal astus Majakovski Moskva maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri kooli. Seal olles tutvus ta D. Burljukiga, kes esimesena nimetas teda geniaalseks luuletajaks.Tänu sellele kiitusele sai Majakovskile selgeks, et temast peab saama luuletaja. Burljuk oli see, kes teda igati toetas ning viis ta futuristide sekka. Koos futuristide manifestidega ilmusid ka tema esimesed luuletused. Turneedel mööda Venemaad, astus Majakovski publiku ette oma luuletuste ja programmiliste loengutega, ning see mõjus väga atraktiivselt. Nagu teised futuristid , nii pööras Majakovskigi suurt tähelepanu riietusele, ta püüdis sokeerida nii käitumise kui ka välimusega. Esinemiskostüümi pluusi, kaelaräti, püksid, keebi õmbles ta endale ise.Tavaliselt oli selleks siis kollane jakk, mille rinnataskus on
väärikas perekonnaisa, peen seltskonnadaam. Rolli - ja maskimängudes hajub identiteet, nii et iseennast leida on võimatu. "Kuus tegelast autorit otsimas" - võimatu on üksteist mõista, sest inimese sisemine elu, tema tegude motiivid ja algpõhhjused ei ole teistele täielikult kätte- ega arusaadavad. "Heinrich IV" mõistab, et elu on teater, kus ainu vabadus on valida oma mask ja mäng teadlikult. Venemaa Futurism 1913. vene futuristide manifest. Futuristide ideaaliks kunstis on kiiruse ilu, kiirus kui uus religioon ja moraalsus, tenilise dünanismi printsiip, mille kohaselt kujundatakse hiljem ümber kogu maailm. Luule põhielementideks hädaohu ja hulljulguse armastus, jultumus ja vastuhakk. Ülistasid luuletustes suurlinnu, kihutavaid autosid, möirgavaid mootoreid. Poeet olgu meeletu ja raevunud. Vene futuristid proovisid luua uut poeetilist keelt - zaumi - mille allikateks on lastekeel ja tänavakeel. Sveits Dadaism sai alguse
Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad...
3. Luule visuaalse külje tähtsustamine 4. Loogilise mõtlemise eitamine Dadaistid 1. Hans Arp, 2. Tristan Tzara (arendas välja kaootilise, segase, metsiku keele, mille eesmärgiks oli lhkuda kunsti pühadust.) Futurism 20.s Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. On omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Väljendab tänapäeva maailma kiirjust ja eripalgelisust. Ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda. Tekstid keerulised. Ei pidanud kinni õigekirjast. Luules iseloomulik hüüatuste, kõnekeele kasutamine. Futuristid on oma publikuga üidevalt vastuolus. Futuristid David Burljuk, Jelena Guro, Boriss Pasternak. Sürrealism 20.s kunsti- ja kirjandusvool. Tekkis rahulolematusest vana kultuuriga. Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. Sõrrealiste jaotakse 2 põlvkonda.
täielikult hävitama: raamatukogusid, muuseume, akadeemiaid ja kogu tervet linna. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, see tähendab et kirjandus tekkis enne kunsti. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Marinetti lõi ka esimese ühise futuristide manifesti, mis ilmus 20. veebruaril 1909 ning seal kuulutati oma seisukohti. Poeedi sooviks oli tuua maailma anarhia. Marinetti arvates oli vana kunst sobimat ning surnud. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Futurismi mõjutas Itaalias tugevasti kubism ja impressionism. Futuristid kasutasid just neo- impressionistide meetodeid. Teine, futuristlike maalikunstnike manifest, avaldati 1909. aastal ja selles arendati ideid edasi
kõlbmatu. Futuriste vaimustab tehnika areng. 6.) Teise manifesti ideed: Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest ( nt. aktimaalidest). Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Tuli kasutada võimalikult tervavaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. 7.) Kunstivoolud, millelt futuristid inspiratsiooni said: - kubism maailm lammutati geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks 8.) Futurismi seos poliitikga: I MS sündmused vapustasid futuristide liikuist, uuenemise ja jõu kultus tõukas paljusid futuriste kaasa minema äärmuslike massliikumistega. Liituti Mussolini fasismiga. 9.) Futurismi arhitektuur võidutseb tehnitsistlik tehiskekskond: rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed. Antonio Santelia Futurismi skulptuur vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Uberto Boccioni Art-Deco Art-Deco kunstisuund oli eriti populaarne sisekujunduses , arhitektuuris ja tööstusdisainis, aga
manifestide autoriks oli Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 1909.a. Pariisis (ajalehes ,,Le Figaro") Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine, selle heaks näiteks on Giacomo Balla ,,Koer keti otsas". Kuid arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sanat Elia nägemused tulevikulinnadest, tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole. KASUTATUD MATERJALID. 1. Kangilaski J, Kunsti- Kultuuriajalugu 12. klassile, Kirjastus-Kunst- Tallinn 2005 lk 42-66 2.http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.ht m 3. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm , sissejuhatus abstraktne kunst. 4. http://www.annaabi.com/materjal-42349-20-sajandi-i-poole-suundumused-kunstis 5. http://www.google.ee/url
noorsoorühmitustele, nagu näiteks Siuru ja Tarapita, kuhu kuulus ka näiteks Marie Under, kellele Alver analüüsitava luuletuse on pühendanud. Alver kuulus ka ise kirjandusrühmitusse Arbujad, kus taodeldi rahvusromantismi asemel luules kõrgemat vaimsust ja pingestatumat emotsionaalsust. See ajastu muutis kaanonit laiemaks ja tänu sellele kuuluvad sinna paljud sajandi alguses tegutsenud luuletajad. Ka hiljem on proovitud seda näiteks futuristide, sürrealistide ja teiste modernismi suundade esindajate poolt muuta, kuid see pole kuigivõrd õnnestunud ja on kogu 20. sajandi vältel sisuliselt samaks jäänud. Kui võtta arvesse, et temaatiliselt peaksid luulekaanonisse kuuluvad teosed käsitlema kuidagi eestlust, siis ei kvalifitseeruks sinna ei Betti Alveri ega ka Jüri Kolgi teos, sest mõlemas räägitakse luulest ja selle kustumatusest. Mõlemad luuletused on ka teatava nukra alatooniga,
MODERNISM Modernistlikkud voolud on futurism, sürrealism, kubist, dadaism ja ekspressionism. 1900- 1930ndate lõpuni. Modernismi mõjutas sümbolism, mis pani lugeja eesmärgiks elamuse tekitamise kujundite abil tundeid ja mõtteid otseselt kirjeldamata. Oluliseks sai luule tõlgendamine lugeja kogemuste kaudu. Modernismi erinevus varasemast on,et väga oluline uuendada teksti vormi. Luuletus peab tekitama elamuse ja panema lugeja enda elu üle järele mõtlema. Oluline on üllatada, loogika ei olnud enam oluline, selle asemel olid kujutluspildid, seiklused. FUTURISM Mõjutas eelkõige luulet, aga kirjutati ka lühikesi jutte. Vormis vaba värss, korralike lausete asemel kasutati sageli sõnaloendeid, kirjavahemärkideta teksti või ainult üht liiki sõnu. Eesmärk oli kujutada liikumist, kiiretempolist elu ning linnastumist ja masinaid. Futuristid olid sõjakad ja ütlesid, et vana kultuur tuleks lammutada. Tuleks kujutada lennukeid, masinaid, mootoreid, r...
seisundeid (jooksvat koera kujutada nelja asemel 20 jalaga), sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt, kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid, seisukohti väljendati läbi manifestide, eeldus Itaalia ja selle keele arengu kiirendamiseks, eesmärk kunst pidi katkestama suhted minevikuga, huvitas eelkõige liikumise kujutamine, Filippo Tommaso Marinetti Itaalia kirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, futuristide eestvedaja ja manifesti tähtsaim autor, Carlo Carla (Anarhist Galli matused, Isamaaline pidustus, Suplejad) Itaalia maalikunstnik, Umberto Bocconi (Inimkeha dünamism, Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis liikumises) Itaalia maalikunstnik ja skulptor, Giacomo Balla (Koer keti otsas, Viiuldaja käed), Gini Severini (Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf, Sinised tantsijannad). Abstraktsionism (tekkis 1910) suhtumine, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama, ei
manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel, nende manifestide autoriks oli Filippo Tommaso Marinetti. Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine, selle heaks näiteks on Giacomo Balla ,,Koer keti otsas". Kuid arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sanat Elia nägemused tulevikulinnadest, tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole. Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio, mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kubistid ei püüdnudki abstrakseid teoseid luua. Seda tegi aga vene kunstnik Vassili Kandinsky, keda peetakse seetõttu abstraktsionismi rajajaks. Tema meelest pidi kunst olema võrdne muusikaga, millel heli ju ka midagi ei kujuta
Futurism (ladina keeles futurum tulevik) on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Sama laatset kunsti on näinud paljud lapsed koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu või mõnda kukkuvat objekti. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
