Silmakirjalik elu Tänapäeva ühiskond on inimese vastu väga silmakirjalik. Ilma raha ja võimuta ei suuda keegi end maksma panna. Inimene kannatab silmakirjalikkuse all mingil määral terve oma elu. Ühiskonna kriitilisust hakkab inimene tundma eelkõige teismeliseeas, kus maailm tundub kohutavalt ebaõiglane. Murdeiga on raske aeg, kuna tuleb hakata enda tegude eest vastutama ja sirguma täiskasvanuks. Paljudele noortele toob see hirmu ja masendust, kuna suureks saamine on täiesti võõras kogemus. Inimene peab uute
Inimene – silmakirjalik ning materjalistlik koletis Erik Mandel 8.A Juba enne selle pildi joonistama hakkamist, oli mul sees soov teha sellest midagi erilist. See pidi olema midagi sellist, mida ma pole kunagi varem teinud ning lõpptulemus oli ka mu enda jaoks üllatav. Tulemuseks oli pilt, mida on võimalik vaadata nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning samas ka väga sügava tagamõttega. Selleks, et sellest aru saada tuleb pilti süveneda kui tervikusse. Pilt räägib ühe loo ühest olendist, keda me kõige paremini tunneme, keda me teame kui oma tuttavat, õpetajat, sõpra või pereliiget. Isik, kes peitub meis kõigis. Ma räägin inimesest. Seda kahel jalal käivat inimliiki peame kõige intelligentsemaks olendiks Maa peal, me paigutame teda alatasa toiduahela tippu ning ei kahtle temas peaaegu mitte kunagi, sest temas kahtlemine oleks sama hea kui kahelda iseendas. See pilt toob meie silme ette vaid kaks inimese halba külge...
ära müüa üksainus töö. Postimees: 16 a. tööle kunstikaupluses. Tõusuga ametiredelil muutusid ka tema töökohad: ta kolis Haagist Londonisse ja hiljem Pariisi. Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe. Olles vahetanud mitu korda ametit, jäi ta 1879. aastal pikemaks ajaks pidama Belgia kaevuritelinnas Borinage'is jutlustajana. Paraku ei kestnud seegi töö eriti kaua, sest ta polnud suuteline olema silmakirjalik ja läks tööandjatega tülli. Seejärel otsustas van Gogh end maalikunstile pühendada. Vanusest hoolimata asus ta õppima Antverpeni Kunstiakadeemiasse, kus jätkusid konfliktid, sedapuhku õppejõududega. 1886. aastal läks ta Pariisi, kus sõbrunes teiste mässumeelsete tunnustamata kunstnikega nagu Toulouse-Lautrec, Gauguin, Cezanne jt.Kaks aastat hiljem kolis van Gogh koos Gauguiniga Arles'isse. Mõlemad olid andekad, kuid kangekaelsed. Kaks kõva kivi aga ei jahvata
,,Hamlet" Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas. Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio, kes on Hamleti tõeline sõber. Hamleti armastatu on Ophelia kantsler Poloniuse tütar, kes küll armastab Hamletit, kuid laseb teistel oma tundeid mõjutada ning kahtleb Hamleti armastuses.
Kelli Talving Tegelasskeem Elena- alguses kirjeldati teda Rinieri poolt kui noort, ilusa kujuga ja uhke vaimuga ning kõrgest soost leske, kuid aja möödudes ja loo kulgedes tuleb nii mõnigi iseloomujoon temas veel esile. Olles antud novelli lugenud võin öelda, et Elena oli tegelikult ka silmakirjalik ja valelik ning naeris teiste üle, et oma armukesele truudust väljendada. Elena armuke- väga armukade, kuid ilus ja kena noormees, kelle armastus ei jäänud püsima ja kes oli tegelikult selle piinarikka loo põhjustajaks. Rinieri- skolaar, noor aadlik, kes õppis pikka aega Pariisis ning oli kodulinnas Firenzes nii tema teadmiste kui ka päritolu pärast väga lugupeetud noormees. Ta oli kergesti armuv , kuid päris suurte elukogemustega. Tema tunded olid väga kerged muutuma ääramustest äärmustesse.Skolaare peeti üldse armastuses nö "vanadeks kaladeks". Elena ümmardaja- väga ustav ja truu ning usaldusväärne teenija oma emandale. Täidab kõik...
Nietzche "Aimates, et üsna varsti pean inimkonna ette astuma kõige rängemaga talle seni esitatud nõudmiste seast, näib mulle hädavajalik kõnelda sellest, kes ma olen." Nietzche väldib Jumala küsimust. Üliinimese küsimus. Arvab et usk on silmakirjalik ning kahepalgeline.Tekst on satiiriline ning tundub, et eesmärk on lugejat tõugata eemale ja ning panna mõtlema käsitletud teemade peale.Ta laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid.Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ovriks.Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet
Kallis Eesti rahvas! Meie, Vabadussõjalased, tahame teile kuulutada tõde teie liidri Pätsi kohta. Ta propaganda on nii alatu ja labane, et ta ei vaevunud isegi oma propaganda asutust peitma petliku nimega. Meid on kuulutatud riigi vaenlasteks ilma ühegi kohtuistungita, kus kedagi meist süüdi oleks mõistetud. Meid mõistetakse hukka ja süüdistatakse riigireetmises ning riigipöörde korraldamises, kuid kas pole mitte Päts, kes seda tegi? Kas pole mitte Päts see, kes võimu enda kätte võttis ja rahva tõbiseks tembeldas? Tema keelas erakondade tegevuse. Tema saatis laiali Riigikogu ning keelas valimised. Tema hakkas omavoliliselt, oma huvide järgi seadusi välja mõtlema ja andma. Kas see ei ole siis rahva reetmine? Kas see ei ole autokraatia? Eesti rahvas peab üles ärkama ja jalule saama ning mõistma, et mingit haigust ei ole, ei tule ega pole kunagi olnudki! Teie türannist tohter, kes teid arstida lubab, pole keegi muu kui üks silmakirjalik su...
Meister ja Margarita Mihhail Bulgakov Kas Bulgakovi teoses on Saatan olemas või mitte? Inimesed kes seda raamatut lugenud on võrdlevad seda raamatut Goethe Faustig, kuna selle raamatu kohta on võimalik esitada sama küsimus. Bulgakovi raamatust võib välja lugeda, et jumalat ei ole olemas, vaid selleks on Saatan, aga Goethe teoses on just vastupidi. Meistri ja Margarita üks põhitegelasi on Woland. Ta esindab kohe kindlasti kuratlikke jõude. Temaga ühte seltskonda kuuluv Peemot- kujutab laiska, kuid kavalat külge. Wolandi põhjustatud tegusi ei saa nimetada kurjadeks või halbadeks- tegelikult oleks neist inimestele isegi kasu võinud tuua. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja oleks sellest õppust võtnud. Teos on ülimalt selgelt ja irooniliselt esitatud. See pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt se...
härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe'ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi. Lõpuks, kui tema abikaasal õnnestub Orgoni püha sõber paljastada , on juba hilja, et petise vastu end kaitsta. Pimesi oli Orgon kõik oma vara ära pärandanud Tartuffe'ile ning too kasutas kohe juhust, et Orgon vanglasse viidaks. Näidendi lõpus, kui
Julien on vanglas vaba ja õnnelik Julien oli vabana silmakirjalik, see mida ta mõtles ning see, mille ta välja ütles oli väga erinev. Pidevalt püüdis ta enesele tõestada, et suudab olla parem ja edukam kui võimu pärinud markiid. Vanglas aga ei pidanud ta end enam tõestama, tal ei olnud enam millegi poole püüelda. Polnud ka põhjust, kõik saab läbi, ta leppis oma surmaotsusega. Liikudes kõrgseltskonnas oli ta sunnitud käituma nii, et see teda ei kahjustaks. Üks vale liigutus oleks ta hävitanud
TÕDE JA ÕIGUS TEGELASED: SAUNA MADIS:popsib pidevalt piipu,sülitab ja on skeptiline. Ta annab naisele kere peale, kui too ei suuda keelt hammaste taga hoida. Tunneb Andrese ees aukartust ja peab tast lugu, sest Andres ei söö oma sõnu. Peale saunanaise keelelõksutamist ei meeldi talle enam ei Andres ega ka Mari. Sauna Madis oli ka omakasupüüdlik ja silmakirjalik. HUNDIPALU TIIT: Elas üksinda teisel pool jõge. Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat. JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest
Tähtkujude iseloomustused Nimi Kool Jäär (21. märts - 20. aprill) Võimukas, sihikindel, teotahteline, liider, seiklushimuline, teiste julgustaja, mõtleja, julge, vapper, uhke, vabadusearmastaja. Kärsitu, rohmakas, impulsiivne, silmakirjalik, püsimatu, armukade, puudub diplomaatia. Sõnn (21. aprill - 21. mai) Emotsionaalne, jõuline, aktiivne, edukas, püsiv, hoolas, sihikindel, elegantne, tähelepanelik, kütkestav. Materialistlik, laisk, liiga konservatiivne, egoistlik, kangekaelne, jonnakas, kapriisne, kergemeelne, armukade, kättemaksuhimuline. Kaksikud (22. mai - 21. juuni) Sõbralik, lahke, armastusväärne, tark, laia
Sallinger" Kuristik rukkis"- arutlus W- Faulkner on öelnud, et sellist ühiskonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta just heal arvamusel: külm, õudne, üksildane tunne, hirmuäratav, mahajäetud, masendav tunne. Kuna ta on väga andekas siis on ta kirjanduse eksam sooritatud positiivsele hindele. Ta ise on öelnud, et ta on laisk ega viitsi õppida. Arvan siiski, et pigem mõjutab teda kool. Nt roppused seinte peal ärritavad teda, ebavõrdsus. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema ident...
Juba 16-aastaselt asus ta õpilasena tööle kunstikaupluses. Tõusuga ametiredelil muutusid ka tema töökohad: ta kolis Haagist Londonisse ja hiljem Pariisi. Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe. Olles vahetanud mitu korda ametit, jäi ta 1879. aastal pikemaks ajaks pidama Belgia kaevuritelinnas Borinage'is jutlustajana. Paraku ei kestnud seegi töö eriti kaua, sest ta polnud suuteline olema silmakirjalik ja läks tööandjatega tülli. Seejärel otsustas van Gogh end maalikunstile pühendada. Vanusest hoolimata asus ta õppima Antverpeni Kunstiakadeemiasse, kus jätkusid konfliktid, sedapuhku õppejõududega. 1886. aastal läks ta Pariisi, kus sõbrunes teiste mässumeelsete tunnustamata kunstnikega nagu Toulouse- Lautrec, Gauguin, Cezanne jt. Kaks aastat hiljem kolis van Gogh koos Gauguiniga Arles'isse. Mõlemad olid andekad, kuid kangekaelsed
Vestman:: ,,Vestman tuli venesaabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsas.`` lk.8 Matilde- kamandaja, uhkustaja. Matilde::,,See skandaal-see hirmus skandaal--härra, ma sureksin, kui see nende seinte vahelt välja ulatuks...`` lk.68 Laura- kaastudlik, helde südamega, kohmetu, lonkab jalga ja ei räägi oma käikudest suurt midagi. Laura::,,Sinu põli ei ole just kuldne, Ludvig.`` lk.13 Ludvig Sander(Matilde mees)- tahab ,,akadeemiale`` meeldida, on silmakirjalik ja kaval. Sander::,,Vestmani- papa materjalismile ei pea ükski muu filosoofia vastu- nii paksu nahka ei olegi!`` lk.10 Liina- Sandri vaene ja tagasihoidlik toatüdruk. Tiit Piibeleht- kannab vormist läinud mustjat ülikonda, mille taskutes ajalehed. Üks sokk on tal must, teine punane. Ise on ta kohmetu, kõne murdesegune ja lakooniline. Venemaal töötanud lapsehoidjana. Ta armasta vabakirjaniku põlve. Tiit Piibeleht(keritab säärtest pükse)::,,Ah nuu?-ei,nood om nimme nii
Raske on mõista inimest ja inimsuhteid. Kord võivad need olla head, järgmisel hetkel ollakse teineteise kõri kallal. Et me ei saa lugeda kellegi mõtteid, on sageli võimatu öelda, kas ollakse antud hetkel siiras või silmakirjalik. Kõige rohkem võib sellist passiiv-agressiivsust märgata naabrite seas. Kuid kas ongi üldse võimalik nii paljude tegurite ja tingimustega kõikidele meeldida? Aegade algusest peale on elatud koos suuremate või väiksemate kogukondadena. Pikka aega oli iseseisvalt elamine võimatu, sest sõltuti üksteise abist ning koos saadi raskematest probleemidest üle. Selistest asulatest, kus oli range tööjaotus, tekkisid linnad. Maapiirkondades on olnud inimesed rohkem eraldatud
tahtmine, teda ei tohi miski takistada. Julien oli karjääriinimene, tema võtted olid kohati isegi julmad, edu saavutamiseks tegi ta nii mõnigi kord oma lähedastele haiget. 13.Punase ja musta nimetähendlikkus. Punane ja must need on ajastu värvid. Punane on sõjaväelase punane munder, must tähendab preestri kuube. 14.Millisele järeldusele jõudis Julien pärast proua de Renali tulistamist? Ta sai aru, et isegi surmaga silmitsi seistes, oli ta ikkagi silmakirjalik. Ta tunneb, et kogu tema elu on olnud teesklus, seetõttu ei suuda ta isegi jumala poole pöörduda, ent tema tunded proua de Renali vastu püsivad. Ta taipab, et tõeliselt oluline oli talle vaid proua de Renali armastus. 15.Millised on Julieni tugevad ja nõrgad küljed? Isiklikult pean Julieni tugevamateks külgedeks: kavalust, tarkust ja manipuleerimisoskust. Nõrgemaks ehk suhteid naistega, ehkki ta oskas ka neid oma huvides ära kasutada. 16.Kes on teoses "kelmid", kes "pühakud"?
8. looritatud daam soovib don juaniga rääkida 9. elvira tahab, et juan oma kombeid muudaks, muidu saab kogu taevaviha endale kaela 10. juan tunnistab, et elvira erutas teda pisut, ent tema sõnad ei avaldanud talle mõju 11. õhtusöögi ajal koputab keegi 12. õhtustatakse kujuga, kes kutsub juani homseks enda juurde õhtusöögile 1. juan räägib isale, et on muutunud, isa on vaimustuses 2. juan tunnistab teenrile, et oli vaid silmakirjalik 3. don carlos tahab, et ta õde hakkaks juaniga koos elama, aga juan ütleb, et taevas on vastu 4. teener pahandab don juaniga 5. ilmub vaim, kes käsib pattu kahetseda 6. kuju tahab juani õhtusöögile, kui annab kujule käe, põleb nähtamatus leegis ja langeb põrgusse 7. teener nutab oma palka taga
aega. Teiseks, noormees oli kaotanud oma venna, keda ta väga armastas ning väga taga igatses. Ja tegelikult oli Holden üldse väga hea südamega. Ta armastas tulihingeliselt lapsi. See väljendus hästi selles, et ta ei tahtnud, et nad loeksid seintele kirjutatud roppusi ning üritas neid igal võimalusel maha nühkida. Ei soovinud ka seda, et nad kunagi suureks saaksid, kuna täiskasvanute maailm oli tema jaoks nii võlts ja silmakirjalik. Arvan, et Holdenit häiriski kõige rohkem see tema jaoks võlts tegelikkus, milleks ta polnud isegi veel valmis ning kõige selle vastu võideldes muutus see juba ta luupainajaks ning tegi talle halba, mis viis ta lõpuks psühhiaatriahaiglasse, kus ravil viibides hakkas ta kõike teistmoodi mõistma ning taga igatsema asju, mida ta vahepeal põlanud oli.
täitmiseks. Hamlet tõmbub endasse , tal on aukartus elu ees , talle on määratud tähtis ülesanne , isa kättemaks mõrtsukale. Hamlet asub tegutsema. Lossi kutsutakse näitegrupp ja taaslavastatakse vana kuninga mõrva, et jälgida kuidas sellele reageerib Claudius. Etenduse lõpedes on Hamlet kindel ,et mõrvar on tema oma onu Claudius. Hamlet ei imestanud üldse, et tema onu võis isa tappa. Claudiusel oli halb suhe Hamletiga . Ta oli võimuahne ja silmakirjalik. Ema Gertrud kutsub poja enda jutule ja Hamlet tunnetab , et keegi kuulab nende omavahelist juttu pealt , arvates , et see on Claudius. Prints võtab mõõga ja torkab läbi vaiba , lootes tappa oma isa mõrtsukas, aga alati igalühel ei vea. Hamlet lootis et mõrtsukas jookseb tema juurde ise ja siis oleks teda hea tappa. Kahjuks see nii ei läinud , Hamlet tappis hoopis oma pruudi Ophelia isa. Nüüd ei suuda tüdruk pingele vastu panna ja läheb hulluks ning upub jõkke
Vastutustunne Tere õpetajad ja kaasõpilased. Lugesin üht blogi ja seal oli väga hea tsitaat : ,, Armastada kohusetundest on silmakirjalik. Armastada, et mul on vastutustunne on samuti enese petmine." Kindlasti olete te kõik teadlikud selles, et on olemas selline tunne nagu vastutustunne. Vastutustundest räägitakse aruharva, sest sellel puudub otsene mõiste. Vastutustunne on peaaegu sama, mis kohusetunne. Kuid kuidas siiski defineerida sõna vastutustunne? Kuidas panna see sõnadesse nii, et me sellest aru saaks? Sellest me ju rääkima tulimegi. Eesti keeles on ilus sõna "vastutustunne".See tähendab, et
Tänu sellele kaotas ta igasuguse kontrolli oma käitumise üle ning see viis teda nii kaugele, et tegi ühe tapmiskatse, käitus Quasimodoga halvasti ning muutus äärmiselt pealetükkivaks ja kadedaks Esmeralda läheduses. Üks läbivaks teemaks selles romaanis oli armastus ja vihkamine. Need jaotasid ka tegelased vastavalt headeks ja halbadeks. Parim näide sellest on see kuidas Esmeralda armus Phoebusesse, kuid too oli äärmiselt silmakirjalik ning ei tahtnud ennast kellegagi siduda. Siiski mustlasneiu tunded jäid ning Phoebuse kaotamist muutis veelgi raskemaks Claude Frollo, kes oli oma armastusega juba kontrolli kaotanud. Tänu sellele pani aga noore neiu end jälestama. See tunneterohke ning keeruline romaan lõppeb kahjuks kurvalt. Esmeralda puuakse ülesse, teda kaitsa püüdev ema samuti hukatakse. Sureb ka Claude Frollo, kes
ÕPETAMISLUGU Õpetaja ja õpetaja abi töösuhe Olen lasteaias töötanud 17 aastat, millest 12 aastat olen olnud õpetaja abi ja viis aastat õpetaja. Mulle meeldib mu praegune õpetaja amet ja meeldis ka õpetaja abi amet, kuna armastan lapsi ning meeldib nendega tegeleda. Ma olen kohusetundlik ja olen alati teinud oma tööd südamest. Õpetamislugu, millest ma kirjutada tahan, on sellest ajast kui olin õpetaja abi. Õpetajad, kellega ma koos töötasin, olid staazikad pensionärid. Üks nendest suhtus oma töösse väga kohusetundlikult ja teise õpetaja suhtumine oma töösse oli kergemeelne ja vastutustundetu. See vastutustundetu õpetaja oli loomult hea suhtleja ja oskas juhatajaga manipuleerida. Veel võiks mainida, et ta oli väga silmakirjalik inimene. Igal hommikul kogunes puhketuppa kindel seltskond niiöelda hommikukohvi nautima, kuhu kuulus ka minu rühma õpetaja. Ja vahel kestis see kohvitamine päris pikalt. Samal ajal pidin mina lapsi vastu võt...
Tegelased:Ludvig Sander,Vestman,Matilda,Laura,Piibeleht,Toatüdruk Liina. Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev. Ometi oli kaval ning kiire taibuga, harjunud saama kõik, mida tahab ning oma kasu huvides muutliku meelega
Ema on mulle alati rääkinud, et tähtis on lugemine, enda harimine ja seda ka, et haridusest pole suurt kasu kui pole haritust. Inimesel peavad olema ka mingid õiged arusaamad ja viisakus reeglid teada. Minu õppimisele pole mu vanemad erilist survet pannud. Nad on muidugi alati rääkind, et see on tähtis aga ma pole kordagi saanud sõimata või muul moel karistada kui olen halva hinde saanud. Mu isa ütles, et ta pole selleks õigust. Ta ise ei õppinud koolis üldse hästi ja oleks silmakirjalik mind karistada kui mina mõne halva hinde saan. Minu suhtumist armastusse ja selle olemasollu on samuti vanemad mingil määral muutnud. Nemad on juba koos olnud 15 aastat. Ma olen kindel, et paljud noored sellepärast pikki suhteid hoida ei suudagi, et nende eeskujuks suhetes on olnud lahutatud vanemad, peretülid ja petmised. Kuidas saakski uskuda armastusse kui sa pole näinud selle olemasolu. Lapse esimesteks eeskujudeks ongi ju vanemad. Minu isa on ka tõeliselt ebatavaline
"Jevgeni Onegin" Aleksanr Puskin Tegelaste iseloomustus: Jevgeni Onegin teose nimitegelane on 24aastane jõukas ja haritud mees, kes armastab luulet. Teda iseloomustab ühelt poolt suurilma lõbule andunud elumehe hoiak ja pinnapealsus kõiges, teisalt on ta keeruka hingeeluga noormees, kes on vaimselt kõrgemal teda ümbritsevast seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne, kõrk, armukade, kurvameelne, nii sädelev, nii sumejas ja õrnas kirjas lohakas! Kuis oskas ta, kui võttis voli kuum igatsus ja mõttelend, nii huupi unustada end! Kui palju õrnust, julgust oli ta pilgus, kus võis korraga nii harras pisar särada! Suurtes meeltesegaduses, kuna ei suuda otsustada, mis on talle parim. Elu koosneb ballidest, milles ta tahad eemale saada kolides maale. Maal sai temast mõtlik mõisaperemees. Teosest
lahenemisest, miljoneid kroone on raisatud projektide loomiseks ja programmide koostamiseks, kuid tulemusi ei ole näha, sest ikka liigub ringi inimesi, keda keegi tunda ei taha. Hommikul kooliuksest sisenedes võib tihtipeale märgata lähima kioski tuulevaikses nurgas konutavat härra asotsiaali, kes haiseb hirmsasti vägijoogi ja tubaka järele ja on äärmiselt viletsas seisus. Sellist vaatepilti nähes tundub lausa naeruväärne ja silmakirjalik Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel ilutsev kiri ,,Võrdsed võimalused inimväärseks eluks", sest tänavaelu ei vasta kuidagi sellisele kriteeriumile. Riik on jätnud oma ebainimlikus seisus kodanikud hooletusse, nende käekäigu eest muretseb vähesel määral kirik ja abi jagavad eraettevõtted ja vabatahtlikud. Samas peaks asotsiaalide tänavalt ärasaamine ja lastele turvalise elukoha pakkumine olema riigi tähtsamate prioriteetide hulgas
Mõjub halvasti kõigile ja on saladuslik. Dorian vihastab ning tapad Basil'i. Ta laseb kõik asitõendid hävitada. Mõni aeg hiljem leiab Dorian'i üles Sibyl'i vend James Vane. James tahab ta tappa, aga Dorianil õnnestub teda ümber veenda, enda välimusega. Hiljem saab siiski James teada, et leidis õige inimese üles. James jälitab Dorian'i, kuni ise surma saab. Dorian otsustab hakata heaks, aga siiski tema kuri, tõsine ja silmakirjalik pilk maalil ei muutu. Ta otsustab maalist vabaneda torgates seda noaga, aga tapab hoopis iseenda. 3) Teos kajastab probleeme inimeste käitumisest ja enesekesksusest. Kui uhke ja heal arvamusel võib keegi endast olla. Kuidas inimesed käituvad teatud olukordades valesti, mitte nii nagu peaks käituma. Suurim probleem on kindlasti see, et inimesed ei tea, kui halvasti võivad nad mõjuda ümberkaudsetele inimestele.
Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja. Kõne, käitumine: Tiit Piibeleht on enesekindel ja kindla ütlemisega, rahulik ja tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik. Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem, kui kü...
. Naine on mures. Hedda teeb endast kohe tema suure sõbra ja paneb ta südant puistama. Moositab nii et kole vaadata.. kunagi oli Thea talle kiusualune ainult. Thea aga jääb teda uskuma ja jutustab kõik ära. Rahaprobleemide tõttu jäävad Hedda ainukeseks meelelahutuseks ta isa püstolid - neid ta siis paugutab. Mingi keemia tundub Heddal olevat assessor Brackiga, too on midagi rahaasjatundja taolist. Temaga on Hedda üllatavalt avameelne, kuigi muidu räägib pea kõigile erinevat juttu - silmakirjalik. Ütleb Brackile, et kohe kuidagi ei taha last saada ja et elu Tesmaniga tüütab teda, samuti tolle tädi. Tegelikult seda esimest välja ei ütle, kogu tekst tuleb vihjamisi. Samal õhtul tuleb Eilert sinna, oma väärtusliku uue käsikirjaga, et sellest Tesmanile natuke ette lugeda. Kõik teesklevad ta sõpru, nagu polekski halvasti taga rääkinud. Lähevad kolmekesi (Brack, Jorgen, Eilert) Bracki juurde peole ja on terve öö ära. Sama aja veedab Hedda koos Theaga
PUNANE JA MUST Stendhal Määratud virelema väikekodanliku ajastu läppunud õhkkonnas, mõtles Stendhal oma esimese suure romaani "Punane ja must" tarvis välja tegelaskuju, kellel on temaga sarnane saatus ja kes püüab ajastu vahenditega selle vastu võidelda. Julien Sorel on puusepa poeg, kena noormees, kes ei kõlba käsitööliseks, mille tõttu teda kodus narritakse, ja ta plaanib üha kindlamalt tõusta kõrgematesse ühiskonnakihtidesse. Julien tahab iga hinna eest au ja kuulsust, samas väga hästi teades, et peab selle eesmärgi nimel oma parema mina alla suruma, hakkama silmakirjatsejaks. Teesklusest peab saama tema kunst ja tasuks olgu võim ja kaunite naiste armastus. Kas mitte kõik auahned noormehed ei lähe seda teed? Kas selleks, et kuuluda kõrgemasse seltskonda, ei tule mitte alati valetada, petta ja võrgutajana läbi lüüa? Loo lõpul ütleb Julien endale: "Kaasaegsete mõju haarab...
,,Kuristik rukkis" Jerome David Salinger Holdeni iseloomustus Holden Caufield on 16-aastane poiss, kelle nimi (Caulfield) on tuletatud ilmselt Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden käib nüüdseks Pencey erakeskkoolis, mis asub Agerstownis, Pennsylvanias. Tema vanemad on jõukad ning väga korralikud, tänu sellele ei ole tal probleeme oma tahtmise läbi surumiseks. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav(vanemad on tal eriusku ). Tänu vanemate jõukusele saab ta lubada endale internaatkooli. Paraku ei püsi ta seal kaua( vahetanud kooli juba 4ndat korda), tema halva õppeedukuse tõttu visati teda koolist välja, seda just tänu eksamite mittesooritamistele. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta j...
1. Mida tähendab autori surm essee katkendi kontekstis? 2. Mida tähendab lugeja sünd? 3. Millal autor sureb? 4. Mis on teos? 5. Mis on Barthes'i järgi olulisem: tekst või taju? Viimase kirjandustunni strukturalismi all veidi puudutasime seda teemat. 1. Esialgne mõte: kui tekst on rohkem kui niisama tekst, siis see tähendabki autori surma. Kui lugeja ei mõtle teksti lugedes enam inimese peale, kes selle kirjutas, kui tekst enam ei sõltu autorist, kui tekst hakkab elama nii, et autorit seal taga enam näha pole, siis on autor surnud. Minu hilisem arusaam: oli lihtsalt üks ajajärk, kus tõusis esile üksikisiku tähtsus ja nii sündiski mõiste autor ehk looja. Aga - tegelikult pole autorit kunagi olemas olnudki. Seda just seetõttu, et keel (ehk kultuur, keskkond, inimesed ise jne) on alati olemas olnud tsitaatide, sõnade kogum ja seetõttu ei saagi olla looja (vähemalt mitte keele kaudu (mis on meile ainuke teadaolev mõtete, tunnete selgi...
teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik,mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult
5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Näidendi põhiprobleemiks on iseloomusekriitika ja silmakirjalikkus. Näidend algabki nii, et Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe’ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi. Teises vaatuses kui lõpuks tema abikaasal õnnestub Orgoni püha sõber paljastada , on juba hilja, et petise vastu end kaitsta. Pimesi oli Orgon kõik oma vara ära pärandanud Tartuffe’ile ning too kasutas kohe juhust, et Orgon vanglasse viidaks.
Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui kuuldakse olulisi märksõnu, kui muutub partneri emotsionaalne seisund või tuntakse ennast ohustatuna. Kui selliseid signaale pole, lastakse oma mõtetel uitama minna. 5. Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks, rumalaks, virisejaks jne, ei pöörata tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. Andnud kiirustades teisele hinnangu (ta on silmakirjalik, laisk, ebamoraalne jms), on kuulamine lõppenud. Hea kuulamisoskuse põhireegel aga ütleb: järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulanud ja vaaginud. 6. Unelemine Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid. Näiteks ütleb partner, et teda ähvardab koondamine, ja kuulajal tuleb meelde, kuidas tema sõber elas sama üle. Ta hakkab meenutama pilti päevast, mil sai seda teada ja kuidas kõik edasi läks.
,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane m...
isa varandusest. Kui tütred olid isalt viimsegi sendi saanud, siis unustasid oma isa täielikult. Neil oli häbi vaese isa pärast, hoolimata sellest, et too oli teinud kõik, et oma järeltulijad õnnelikuks teha. Kui Goriot taipas, et ta tütred on teda vaid ära kasutanud, suri kurvastusse. Ta tütred ei tasu isegi Goriot'i matuste eest. Romaani ,,Punane ja must" peategelaseks on 19-aastane Julien Sorel, kes ihkas rikkust ja pääsu kõrgklassi. Ta oli silmakirjalik, ja püüdis oma eesmärkide saavutamiseks kõrgklassi naisi võrgustada. Oma esimesel töökohal võrgutas ülemuse kaasa- Proua de Rênal'i ja nõudis et too võimaldaks talle palgatõusu. Oma teisel ametipostil härra de La Mole'i juures püüdis oma võrku tolle tütre Mathilde de La Mole. Armuafääril on tulemus- Mathilde rasestus. Tütre au päästmiseks tegi la Mole Julienist Julien de la Vernaye. Abiellumisplaanid rikkus ära proua
naist alati seostati. "...Peterburi suurilmadaam, keda kõik lausa ülistavad," teadis ka Kitty. Kuid ootamatu kirg Vronski vastu muutis kõik. Ta nägi maailma hoopis teise pilguga. Anna ei oleks kunagi arvanud, et lahkub oma poja juurest, nagu ta ise ütles: "Minule oled sa kõige parem maailmas." Kuid suur armastus muutis teda niipalju, et ta suutis Serjoza hüljata ning isegi kõrgseltskonna põlgust taluda. See kõrgkihi ülbus oli ka täielikult silmakirjalik. Ise tehti palju hullemaidki asju. Liidia Ivanovna näiteks manipuleeris Aleksei Aleksandrovitsiga ja käitus Anna suhtes üpriski õelalt, sest tahtis Alekseid endale ja ühtlasi ka Annale kätte maksta. Kas abielumehe himustamine ja nõrkuse ärakasutamine siis väärikam on? Kui rääkida alatutest võtetest eesmärgi saavutamiseks, siis peaks näiteks tooma ka viimastel valimistel Keskerakonna strateegia, milleks oli Reformierakonna mahategemine
parema mulje jtta ning kik on omakasupdlikud. Isegi kui selles koolis kivad enamus rikaste inimeste lapsed, on seal ikka vga palju vargaid. Kuigi neil poistel pole millestki puudus, varastavad nad lihtsalt varastamise prast. Kahte koolikaaslast kirjeldab Holden lhemalt. Esimene neist on tema abituriendist toakaaslane Stradlater. Stradlater pdis endast jtta mulje kui korralikust ja viisakast noormehest, kuid tegelikult oli ta rpane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik, et Stradlater pdis jtta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ackley. Ackely elab Holdeni krvaltoas. Ta on vga pealetkkiv ja ei tee vlja Holdeni vihjetest, kuigi ta saab nendest suureprast aru. Samuti valetab ja ilustab ta mitmeid oma jutte. ldiselt ei peatu Holden eriti oma koolikaaslaste kirjeldamisel ja need on ainult ajutised tegelased. 2) Vana Spenceri ja Mr. Antoliniga olid tal suhted head. Vana Spencer oli Holdeni ajaloopetaja. Ta meeldis Holdenile,
Kuigi Pilatus tahaks Jeshua ellu jätta, sest mees on talle heaks meelelahutuseks, tähendaks see Pilatusele tema enda hukutamist ning diplomaatiline vestlus kõrgema kohtuniku Joseph Kaifaga sunnib teda Ha- Nostri surma mõistma.Jeshua tapetakse koos kahe teise süüdimõistetuga. Pilatus tunneb hingepiinu ja süütunnet, mida isegi õigustus, et ta täitis vaid oma ametikohust, ei leevenda. Romaani juhtivaks tegelaseks on saatan Woland. Professor Woland on silmakirjalik ja kaval, kuid samas ka üllas ja suuremeelne. Tema sisemisi vastuolusid ilmsestavad välimised ,,Parem silm must ja vasak millegipärast roheline. Kulmud mustad, aga üks oli teisest kõrgem. Ühesõnaga välismaalane." Wolandi välimus muutub vastavalt vajadusele. Tema Moskvasse tuleku peaeesmärk on viia ära Meister ja Margarita ning romaani käsikiri. Samal ajal provotseerib ta kaaskonnaga ette sattuvaid inimesi. Heaks näiteks on Varietee teatris
et ma olin sellise vea teinud. Miks ma endale varem ei teadvustanud, et on olemas pinnapealne sõprus? Kui rumal minust, tundsin end, kui viimne narr. Terve päeva veetsin enda toas voodil lamades ja end järgmiseks päevaks ette valmistades. Teadsin ju, et ega klassikaaslased ei unusta seda niipea. Nad hõõruvad mulle nina alla isegi neid tempe mida ma esimeses klassis tegin ja need olid siiski liivakasti tasemel. Ma teadsin, et mul ei saa olema kerge. Paar päeva hiljem selgus, et mu silmakirjalik klassiõde ja ,,ülivõluv" klassivend on koos. Ma ei saa öelda, et ma just kurvastanud oleks, aga rõõmust oli ka asi kaugel. See olukord valmistas mind ette selleks, et ka tulevikus mind ees ootamas veel käputäis valelike libasõpru. Peale sellist intsidenti olen ma sõpru palju hoolikamalt valima hakanud. Ma ei tee enam seda viga, et räägin enda suurimatest saladustest inimesele, keda tean vaid lühikest aega. Saladusi saab siiski usaldada ainult nendele, kes neid väärivad.
vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta/parandada. Väärtustan iseloomu. Raha võib kaduda, pere laguneda ja ülikooli paber võib kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb ning sellest sõltuvad ka minu ülejäänud väärtushinnangud, õiged otsused ning tõekspidamised terve elu. Minu uskumusi ja hoiakuid on muutnud perekond ja kindlasti ka ühiskond, milles viibin. Näiteks kui perekonnas olakse silmakirjalik, siis paratamatult võtab laps selle omaduse üle ning jäljendad neid. Uskumus on kindlasti ka see, et haridus on oluline ning koolis tuleb käia, sest sajand tagasi ei olnud haridus nii oluline, oluline oli pigem see, mida sa tegid kätega ja tegudega- maatöö. Praegu nõuab enamus töid hariduse olemasolu ja spetsialiseerumist. Või siis, näiteks hakatakse teist inimest hindama ainult ühe, enesele olulise omaduse põhjal siis, kui ollakse
Mindi Eliante´i, Céliméne´i nõo juurde, kus eest leiti Oronte, kes Céliméne´ilt suhte osas kindlat vastust nõudis. Ühines ka Alceste ise, kuid Celimene viivitas vastusega ja kohale jõudsid ilmuda ka teised markiid ning Arsinoe. Celimene´i kirjad, mis sisaldasid kõiksugu halbu kommentaare kõigist tema austajatest, loeti valjuhäälselt ette. Oronte ütles naisest kohe lahti. Alceste oli valmis andestama naisele, kui too temaga seltskonnast taanduks. Sellega polnud silmakirjalik naine aga nõus ning nii nägi ka Alceste, kui võlts naine armastuse suhtes oli. Selle taustal said aga kokku Eliante ja Philinte. Olukorrad, mis andsid Alceste´ile alust inimesi vihata, · Alceste´i ajas vihale see, et Oronte, kes esmapilgul teda väga austas, tema ausa arvamuse avaldamise peale kohtuprotsessi alustas. See näitas silmakirjalikkust, mida ta tundis ka teistel puhkudel
Järgmises kaupluses leidub kindlasti pudelike! Niiviisi mõeldes põimibki inimene end muremõtete ahelatesse ning hirmu teevad pisiasjad, mis teistele pähegi ei tule. Niisugused käitumisviisid põhjustavad halle juuksekarvu ning kortse. Kui on võimalik luua muutusi, milleks siis üldse muretseda? Mured ja probleemid põhjustavad stressi ning võivad viia elujõulise inimese sügavasse depressiooni. Minu arvates eineb inimeste seas arusaamine: mida rohkem muretsen, seda parem olen. Tundub silmakirjalik! Pole võimalik, et igaüks meist saab sekkuda teise inimese ellu ja ulatada päästerõnga viimsele kui ühele probleemile. Isegi kõige aktiivsem kaaskodanik ei suuda niisugust murekoormat kanda. Varem või hiljem vajub ta koorma all kokku või murdub. Niisiis, mida rohkem muretseme, seda rohkem oma probleemidele alla jääme. Omakorda kaasneb stress, mis keelab elu loomuliku kulgemise. Tihtipeale vaevame pead iseenda ja oma tuleviku pärast
*M pani kõik oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat : ta on kõikjal loomulikkuse ja ühtlasi inmliku lihtsuse pooldaja. *teda häirib kõik see, mis räägib loomulikkusele vastu. Karakterkomöödia: M toob pea alati rõhutatult esile inimloomuse mingi valitseva joone, pääseb siiski enamik tema tegelasi ühekülgsusest. Neis jääb ruumi ka vastuolule, mis muudab nad elulisteks ja problemaatilisteks. M on silmakirjalik moraali kriitik. *Alceste on oma idealismis naeruväärne, kuid ometi juhib tema teguviis M'ile endale südamelähedane loomulikkuse ja lihtsuse põhimõte. * Oma noorest naisest õilaselt hüljatud Arnolphe ,,Naiste koolis" ei vääri mitte ainult naeru, vaid küllap teenib äta ka kübeme kaastunnet. ,,Tartuffe" * M on pidanud sed mitu korda ümber tegema. * Tartuffe on kaval ja silmakirjalik võrdkuju,
ehitus- ja äritegevust, mitte aga kirjanikuks olemist. Vestmann tähtsustas väga rahanduslikku edu ning kuulsust ning talle oli tähtis, mis temast mõeldakse. Teised suhtusid Vestmanni arvustavalt, ta käitumise ja otsekohesuse pärast, kuid pidasid teda väga auväärseks inimeseks. Ta riietus alati soliidselt, kandis suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, et näidata, kui võimukas ta on. Sander- valelik ning silmakirjalik. Ta võttis kogu au endale raamatu eest, mida ta ise ei kirjutanudki. Valetas palju ning teeskles, et on luuletaja. Suhtus teistesse alandlikult ja lipitsevalt, näiteks täitis oma naise igat käsku, kui too midagi tahtis, siis ta ka tegi. Teised suhtusid temasse üldiselt ükskõikselt ning tema arvamusega eriti ei arvestatud. Ta üritas kavaluse teel hästi elada ja raha kokku ajada. Piibeleht- rahulik ja tasakaalukas kirjanik. Väga nutikas ning sõnaosav. Oma
Ekskursioonidele Kas kuulete sajatusi, needmist, Allasurutud raevu, mis kaane all ootab ülekeemist..... Kas tunnete seda trotsi, Põlgust ja vihkamist, Meeletut meeletut Kättemaksu ihkamist Kas näete neid pilke, Mis puurivad teist läbi, neis pole kübetki kahetsust, neis uhkus ei lase tunda häbi. Pimelinn mis pimelinn Pimelinn, oh pimelinn, uut ei kuule, ei näe mo silm. Pimelinn, miks mitte kirev linn, sest ikka vana, sama on ring. Pimelinn, oh pimelinn, so tänavail silmakirjalik on pind. Pimelinn, miks kannad sellist nime linn, sest inimesed so's on so hing. Pimelinn, oh pimelinn, ei ole püüdlused, on eesmärgitu ind. Pimelinn, miks mitte ise linn, sest teistsugune on so hinge torkiv pind. Pimelinn, oh pimelinn, uhked majad, keskused ei muuda sind. Pimelinn mis pimelinn, ikka on tunda so aguli suitsuving. Pimelinn, sest inimesed so's on so hing. *** Pärast seda kui hakkab hämarduma, sealtpoolt aeda esile kerkib linnakuma. Ja pärast seda
karismaatiline juht panna inimesi töötama tavalisest tõhusamalt, sest usub oma julgesse eesmärki ning paneb ka teised sellesse uskuma. Sedasi on ka firma tulemused paremad, ja saavutatakse turul parem positsioon. Eestis aetakse karismaatilisus segi maneerustega. Ekslikult peetakse karismaatiliseks meediakangelasi või kunstlikult tähtsaks muudetud persoone, ehkki avalikkusele meeldimine pole üldse vajalik, sest karismaatilisele inimesele on vajalik olla aus, mitte silmakirjalik. Selliseks karismaatiliseks juhiks Eestis on olnud Lennart Meri, kes näiteks võis oma eluajal lubada endale nn kuulsat hilinemist, sest see anti talle alati andeks. Tundub, et Weberi kirjutatud domineerimissuhete kirjelduste näol on tegemist nn aegumatu skeemiga. Kõik näidatud domineerimise eritasandid on tõepoolest väga paikapidavad. Nimelt võib igaüht neist näha ka tänases maailmas, sealhulgas ka Eestis.
21.02.2015 Tiina: „Libahunt on ka jumala loom!“ Tiina ütles seda Tammaru pererahvale, kui ta tahtis Margust endaga kaasa kutsuda. Tiina ei tahtnud, et teda ema pärast mõnitataks. Ta tahtis öelda, et ta on täpselt samasugune elusolend nagu kõik teisedki. Tsitaati saab seostada sallimisega. Me oleme erinevad, aga ometi oleme me ka sarnased. Minu arvates on silmakirjalik kellegi teise elu vähem tähtsaks pidada. Tiina: „Hunt tapab ainult nälja pärast ja – hunt ei murra hunti, aga teie!“ Tiina ütles seda Tammaru rahvale, kui teda jaanitule ääres mõnitati ja pilgati. Tsitaat iseloomustab paljusid inimesi tänapäeval. Inimeste hulgas on tohutult palju õelust, kadedust, viha, mis loomade seas puudub. Tammaru peremees: „Nõid oled, ja nõia palga saad kord, nagu su ema nõid oli ja oma palga sai!“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
