genitaalne suguorganite piirkond esikohal. Homoseksuaalsus tekib liiga tugeva emassekiindumisega. Väidab, et iga inimene sündides bi, siis muutub monoseksuaalseks. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" - libiido ja agressiivsustung juhivad, üks paneb looma teine hävitama. Inimese elueesmärk on alateadlikult surra ja inimene püüdleb algoleku poole tagasi. 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi, tungide teooria ,,Ego ja ID" ego on mina ja ID on miski või siis tema. Kui inimene sünnib, siis kaasasündinud ID (psüühiline süsteem) selles on tungid ja sellel rajaneb isiksus. See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10
vanematelt potil käimise eest (tagasi hoidmine on protest). 3) 3-4 aastat. Falliline faas. Domineerib suguelundite piirkond, seotud mängudega (nt. Arst). 4) 4-puberteet. Ükski kehaosa pole valdav. 5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski
vanematelt potil käimise eest (tagasi hoidmine on protest). 3) 3-4 aastat. Falliline faas. Domineerib suguelundite piirkond, seotud mängudega (nt. Arst). 4) 4-puberteet. Ükski kehaosa pole valdav. 5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski
Muistne kütt võis keelpilli valmistamise mõttele tulla siis, kui vibu nöör heli tekitas. Muinasaja inimese elu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Laul, tants ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda. Kultuurühiskonnad Kultuurühiskonnaks saab vegeteeriv ühiskond siis, kui inimestel tekib vajadus enama kui ainult toidu, kehakatte ja füsioloogiliste tungide järele ning tal on võimalus seda vajadust rahuldada. Vanimad neist olid: Muinas-Egiptus Mesopotaamia India Hiina Vana-Kreeka ja Rooma Araabia Mehhiko (inkad ja maiad).
PSÜHHOANALÜÜS FREUD, JUNG Erki, Sander, Lisann, Leie-Liilian, Hele-Riin PSÜHHOANALÜÜS Teraapiavorm Eesmärgid Leevendada stressi Leevendada pinget Leevendada ängistust SIGMUND FREUD 06.05.1856 Freiberg 23.09.1939 London Psühhoteraapia koolkonna ja teooria looja Tema tööd on mõjutanud kirjandust, filosoofiat ja kultuuri STRUKTURAALNE LÄHENEMINE 3 vahendajat tungide ja käitumise vahel Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus,
filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suurendab inimeses võimutahet Üleinimene (üliinimene)- inimene, kes lakkab
Sürrealism- liidriks oli kirjanik Andre Breton. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaze ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine. JOAN MIRO ansurdne huumor, fantaasia ja värviküllased kujundid, spontaansus. Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum
K.Marx-kommunismiteooria- ommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. 3.)naturalism-rõhuti loomulike tungide tähtsust.Elu kujutati eelkõige selle viletsuses.Emile Zola ,,Söekaevurid".Oks. Impressionism-olulised muljed, meeleolud,värvid.Ridala, M.Under,H.Visnapuu. Ekspressionism-tunnete julge väljendamine.M.Under.J.Semper,H.Visnapuu. Sümbolism-mõistukõneline, kujundeid kasutav suund.F.Tuglas. Futurism-tuleviku kujutamine.J.V.Barbarus. Kubism- loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu. Progress-kirjutati uutest nähtustest ja leiutistest.E.Zola.J.V.Barbarus.
kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt.Freudi teooriate ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis Psühhoanalüüs. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. Teooriad Strukturaalne lähenemine Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego-Ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime
aastal avaldas Breton, toetudes psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, oma arusaamises sürrealismist. See “...on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või muul viisil väljendab mõtte tõelisi käske, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi”. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseksmuutmine ja kaotamine. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle isegi kommunistidega. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid alateadlikke jõude vabastada otsese spontaansuse abiga, näiteks harrastati “automaatset kirjutamist”. Staatilisi esemeid loovas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist. Sakslane
võrdlevate kujundite kaudu: meeleheite koerad, penid sügistuule hiigla vari, õhtutud. Hingeline kriis, nukrus, ükskõiksus maailma vastu. Sürrealism on futurismi ja dadaismi aluspõhi. Tekkis 1919.a. Prantsusmaal. Olemus: Sigmud Freudi psühhoanalüütilistest õpetustest mõjutatud (alateadvus, unenöod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid). Ootamatud mõtteseosed, huvi inimese alateadvuse vastu, instinktide vastu, keerukate tungide vastu. Eesmärk: Elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvusetulvadele. Tunnused: Automaatkirjutamine, teadvuse hämarseisud (alkohol, hüpnoos, narko). Keeruline sümboolika, oma sisepingete kajastamine, vaba voli kujutlusvõimele. Must huumor-ootamatu sõnaseos. Esindajad: L.Aragon, P.Eluard, A.Breton, Apdlinaire. Eestis: A.Alliksaar, E.Ehin, J.Laaban, Kivisildnik 3
1924 nimetas andis ta oma arusaama sürrealismist: ,,puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väjlendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. 2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale. Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele, olukordadele ja läbi elamistele
seda voolu. See teooria ütles, et liikide vahel toimub olevusvõitlus ja ellu jääb tugevam, aga ka kohanemisvõimelisem. Naturalistis hakkasid samuti kujutama olevusvõitlust inimeste ühiskonnas ja kujutasid seda, kuidas inimesed peavad oma oludega kohanema. Nad hakkasid kujutama pigem vaesemat ühiskonnakihti, kus seda viletsust ja võitlust on veel rohkem. Nad otsisid olukordi, kus inimesed loomastuvad ja käituvad pigem oma kirgede ja ürgsete tungide ajel, mõistus jääb neil tagaplaanile. Kujutasid sageli pahelisi inimesi ja kurjategijaid. Nende teooria oli see, et igas inimeses on peidus ürgne alge, mis siis avaldub äärmuslikes oludes, aga mõnel juba ka varem. Inimene käitub teostes pigem instinktide mõjul ja mõistust kasutab ta ainult oma tegude õigustamiseks. S. Freud on öelnud: ,,Inimest juhivad hirm, nälg ja sugutung." Neid mõjutas ka pärilikkuse avastamine
Reeglina piirduvad lastele mõeldud väljaanded nende kahe seiklusega, sest järgnevad külaskäigud Laputa saarele ja tarkade hobuste juurde ei kulge nii kenasti ja lastele sobivalt. Lendaval saarel valitseb korrumpeerunud kuningas, kes teisi maid õhust hirmu all hoiab. Hiihnhmid on aga targad ja õilsad nelijalgsed. Nad elavad peaaegu ideaalses riigis, kus valitseb headus ja õiglus. Kõik v]ikski olla täiuslik, kui poleks hobuste orje jähuusid, vastikuid ja ainult oma tungide rahuldamisele andunud olendeid. Jähuud need on inimesed. Gulliver on nende vaimsest ja moraalsest allakäigust nii masendatud, et ütleb tagasi pöördudes oma liigikaaslastest lahti ja tunneb end hästi ainult hobusetallis. Põhijoontes kasutas Jonathan Swift "Gulliveri reise" kavandades üht kaasaegset kirjanduslikku eeskuju. 1719. aastal ilmus Daniel Defoe sulest romaaniajaloo esimene bestseller "Robinson Crusoe". Gulliver maabub nagu Robinsongi juhuse tahtel võõrasse paika
13.3. Vabadus ja riik Vabadustunnetuse areng kulgeb koos riigi ajalooga. Seda seepärast, et vabadus on võimalik ainult riigis. Riik on korrapärastatud ühendus, kus indiviid saab talle antud õiguste piires oma vabadust kasutada. Ainult õigus, moraal ja riik on vabaduse garantiiks! 18 Vabadus pole kindlasti mitte piiramatult oma tahte järgi tegutsemine. Kuna inimesed on oma aistingute, kirgede ja erinevate tungide orjad, siis tuleb seda piirata. Piiramine on eeldus, mis võimaldab vabaduse. Ühiskondlike piirangute mõõdupuuks on aga mõistus. 19 Vabadus ongi mõistusest tulenevate normide ja piirangute järgi toimimine. 20 13.4. Teadvuse areng Teadvuse arengu all peab Hegel silmas tegelikkuse tunnetuse arengut, mille eesmärgiks on absoluutne teadmine. Teadvuse arengule on
Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säärase energiaallikana. Seda sfääri iseloomustab enesekesksus, impulssiivsus, irratsionaalsus. Miski on loomult liikuv, pulbitsev, kõikvõimas (ei tunnista mingeid piiranguid, tema jaoks ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste: ta soovib ja tegutseb kohe.) Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamugavust. See osa inimesest püsib muutumatuna kogu elu ega ole mõistuselikult tunnetatav. Oma hilisemates töödes söandas
Tolman- inimesi motiveerivad ootused selle suhtes, mis juhtub siis, kui me mingeid konkreetseid asju teeme. F.Taylor D.McGregori: inimene juhib ja kontrollib ennast ise, kui teda siduda org. Eesmärkidega, inimene otsib vastutust, enamik inimesi omab potentsi uuendusteks. Hawthrone: grupi ergutus ja kui inimest paneb keegi teine tähtsana tundma aitavad efektiivsemalt töötada A. Maslow vajaduste teooria S. Freud- Inimesed püüavad ennast kaitsta ärevuse eest. Ärevus- sisemine konflikt oma tungide ja uskumuste vahel. Samas sõltub inimest motiveeriv teguviis tema isiklikest väärtustest ja iseloomuomadustest. Sotsioloogide kohaselt on beebibuumi põlvkonna õppimisprotsessid esmakohal nälg tagasiside järele ja tegutse-vaata-tegutse (mitte õpi ja seejärel rakenda suhtumine)
ühiskonda unifitseerida, sest suveräänses kogus võivad tekkida tugevad erahuvid, mis riigi hävingusse tõukaksid. Alamate ja valitsejate üksmeel on aga riigi püsimise puhul peamine, seetõttu peab ka suverään seda alati taotlema, rahval tuleb talle aga samal põhjusel alati alluda. Hobbesi absolutismiteooria ei rõhu seega riigivalitsemise osas otseselt ainuvalitseja (absoluutse monarhi) isikule, vaid hoopis inimeste põhimõttelisele võrdsusele ning nende tungide ohjeldamise vajadusele. Seetõttu sattus ta traditsiooniliste monarhistide tugeva kriitika alla, eriti seetõttu, et tema teooriast võis välja lugeda ka seda, et kuna Oliver Cromwell oli võimu Inglismaal juba enda kätte haaranud, siis võis teda pidada uueks suverääniks ning rahva allumiskohustus pidanuks kehtima tema suhtes. Hiljem suutis Hobbes ka kuningaga ära leppida ning restauratsiooniajal Inglismaal olid ta ideed küll
on inimesed kolm motiveerivat jõudu. > Id (Miski) -> Ego ( Mina) -> Superego (Ülimina) Id on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Ego on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda.
kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi." Sürrealismi eesmärk oli ka elu ja kunsti vahelise piiri hajutamine kahtlaseks või täielik kaotamine. Nad ei pidanud kapitalismi heaks, see pidavat inimesi ja nende tõelisi vajadusi maha suruma. Spontaansuses ja alateadlike tungide väljendamises nägid nad inimese vabastamise vahendit. Soov lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid koguni koostööle kommunistidega. Peagi ütlesid nad siiski stalinistidest lahti, kuid nt Lev Trotski ideid austasid edasi. Sürrealistid käsitlesid elu "peaproovina". Kunstnikud: Joan Miró ("Hollandi interjör II" ja "Sürrealistlik portree"); André Masson; Yves Tanguy; Julio Gonz´ales; Giorgio de Chirico; Max Ernst; Salvador Dali.
sajandil tuli reageerida, andsid eelkõige kolm meest : Karl Marx, Friedrich Nietzsche ja Sigmund Freud. Marx oli näidanud, et kapitalistlikku majandussüsteemi juhivad omad seadused, mis ei allu mõistuse kontrollile ning loovad eeldused peatsele kriisile. Nietsche paljastas valgustusaja usu inimese enesemääramisse kui kõigest võimutahte sünnitise. Viimaseks seadis Freud kahtluse alla inimese võime valitsed mõistusega omaenda sisemise mina, oma emotsioonide ja tungide üle, kirjdeldades neid kõikehõlmava sugutungi vormidena. Kõik need väited muutsid mõistuse võimu läbinisti küsitavaks, sest tuli välja, et inimese enesekäsituse põhialadel ei ole juhtohjad mitte enese teadliku subjekti, vaid pimedate jõudude käes. Isegi laiema üldsuse seas hakkas veendumus, et mõistus suudab maailma kujundada. Ajavaimu kujundas rahulolematus tsivilisatsiooni ja tehnikaga ning usaldamatus valgustuse ja ratsionalismi vastu
Verbaalne- sümbolid ja keel Mitteverbaalne- kehahoiakud, zestid, suhtlemise vahemaa, sugudevaheline erinevus. 15. Mis on tabu? Arusaam sellest, mis pole ühiskonnas vastuvõetav. Sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud. (Nt. see, mida ühes kultuuris süüakse, võib teises kultuuris olla vastuvõetamatu. Homoabielud, ühes riigis tabu, teises vastuvõetav, lubatav.) 16. Rituaal- kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungide ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaal- avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas (kooli lõpetamine, abiellumine) 17. Kultuuriuniversaal- teatud elemendid igas kultuuris, mis on vajalik, et lahendada säilimisprobleeme nt toidu varumine, laste sünnitamine 18. Kultuurirelativism- kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis
Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel. 11. Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne, pehme, jäik). Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot. Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka keskkonnategurite mõju vaid tema ajuprotsesside läbi. Pehme determinismi sõnul mängib ka rolli inimese käitumises vaba tahe ehk inimene võime stiimulitest lähkumata oma käitumist üle otsustada. Jäiga determinismi sõnul ei juhtu maailmas midag juhuslikku ja enesekontroll on illusioon.Kõik on põhjustatud mingide jõudude poolt,kuigi iga kord me neid jõude ei pruugi teada.Kui me teame oma
.................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kirjandusevool. Romantism vastandub täielikult klassitsismi mõistuspärasusele ning taotleb isiku- ja loomingivabadust. Romantism nihutas esiplaanile loova isiksuse kui tungide ja igatsuste allika. Romantistid seadsid esikohale kirjaniku mõttelennu ja isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut............................................................................................................................... 3 Romantism..........................................................................................................
jõuda Sansaara on seisund, mis on lahutamatult seotud kannatuste ja olendite ümbersünniga. Nirvaana saavutatakse iseenda püsivusega, läbi virgumise, milles ei ole mingit jumalat ja jumalikku väge Tegu Igal teol on oma tagajärg Inimene saab valida, milliseid tegusi teeb ning seega saab oma teovilja määrata Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine Kõik on omavahel seotud Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Põhjusliku jada alguses on teadmatus, mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat
Pettumus virtuaalsuhtega reaali kolides võib olla isiksust purustav. Mu vana sõber Freud kirjutas essees "Sealpool mõnuprintsiipi" (1920), et lapseliku mõnu tekkimise eeldus on kordus ja ootuspärasus (iga tüdinenud lapsevanem teab, et mitusada korda kuuldud unejutu mõnu seisnebki selle muutmatus taasesituses). Suureks saades vajame elamuseks esiteks uudsust, teiseks segab meie naudinguid teadmine reaalsusest. Täiskasvanu tunnus on see, et ta suudab lapselike tungide ja reaalsuse nõuete (igasugused normid, kohustused jne) vahel leida mõistliku kompromissi. Kui lapse arengus on jäänud mõned vajadused rahuldamata, siis hakkab ta täiskasvanuna neid kompenseerima... Oleks vaene Freud vaid teadnud, millised võimalused homo virtualis'el selleks avanevad! Täiskasvanule pakub kompromissi leidmine reaalsuse ja mõnu vahel naudingut ning rahulolu... samas tekitab see ka rahulolematust, sest lapsepõlve kaotatud paradiisi ei leia ta enam iial --
viis õpilast, nende hulgas ka tema enda poeg. 1922. aastal sai Tagore koolist ametlikult avatud rahvusvaheline haridus- ja kultuurikeskus, mida kutsutakse Visva-Bharati Ülikooliks. Samal aastal asutati põllumajanduskeskus Sriniketan ja veidi hiljem asutati kool ümberkaudsete talupoegade laste jaoks. R.Tagore kirjutas ise mitmeid õpikuid kooli jaoks. Koolis rakendati brahmatsharja printsiipi, mis nõuab eneseohjeldamise õppimist ja ei luba enneaegset seksuaal- ega teiste tungide rahuldamist. Selline käitumine eeldas tõelise naise ja mehe sirgumist. 1915. aastal andsid inglise võimud R.Tagore'ile rüütliseisuse. Neli aastat hiljem pani sõjavägi inglaste käsul Punjabi osariigi Amritsari linnas toime massimõrva, kus tapeti ligi nelisada ja haavati üle kahe tuhande relvitu, vägivallatule meeleavaldusele kogunenud inimese. R.Tagore oli ainus, kes avalikult reageeris hukkamõistvalt sellele sündmusele. Ta kirjutas oma kuulsa kirja
allasuruvaks nähtuseks. Sürrealismile iseloomulikud jooned Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (nagu ka kõigi teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseks muutmine või kaotamine. Sürrealistid pidasid Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Inimese vabastamiseks nägid nad vahendina spontaansust ja alateadlike tungide väljendamist. Rahvas tuli päästa ühiskonna survest. Vabastamaks neid Lääne ühiskonnast, sattusid sürrealistid ajutiselt koostöösse kommunistidega. Stalinismist ütlesid sürrealistid varsti lahti, kuid Lev Tolstoi ideid jäid nad austama. Sürrealistid käsitlesid kunsti nagu elu ,,peaproovina". Toetuti siiski Sigmund Freudi õpetustele. Sürrealiste tõmbasid objektid, mis viitasid otsesemalt või kaudsemalt seksuaalsusele
teadvustamise eest) - eitamine - projektsioon (vastuvõtmatute mõtete või tunnete ülekandmine teistele, süüdistamine) - asendamine (välja elamine kellegi teise peal) - identifitseerumine (matkimine, imitatsioon) - regressioon (varasemasse ajajärku tagasipöördumine, võib viia ka eitamiseni) - reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse) - ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine) - huumor (eneseiroonia) - sublimatsioon (primitiivsete ja agressiivsete tungide muutmine ühiskonnale vastuvõetavaks) NEOFREUDISTID - Alfred Adler lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust) - Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast – inimese kui sotsiaalse olendiga kaasneb üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada - E. Erikson
Algus: Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuultas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungide ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaa. 5) 1 Maailmasõja lõpp ja tulemused. Lõpp: Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma
seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liikuvam, av enesesäilit, püüab kõike säil, siduda. Tek elukära, val nooruses üh; *surmat (Thanatos)-staatilisem, sihiks enda ja teiste hävit, lagund, kahand. Tumm, val vanaduses
mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid või muid selletaolisi kaalutlusi". Selle määratluse järgi ei tarvites sürrealism vaid kunstiga piirduda, selle üheks eesmamärgiks oligi elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudava ühiskonna survest. Soov Lääneühiskonda lammutada viis nad ajuti koostööle ka kommunistidega: stalinismist ütlesid nad lahti, kuid jäid austama Lev Tolstoi ideid. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli siiski elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid kunsti elu ,,peaproovina", aga muidugi spontaansuse harrastamine kunsti piirides või nende läheduses on mugavam kui
sampooniga ja põgenes saalist. Hiljem sai Paik tuntuks televisioonis tehnikamanipilatsioonide ja videokunstiga. "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid olid hajuvad. Veel poliitilisem oli Situatsionistide Interantsionaal, mille 1957. aastal rajas prantslane Guy Debord. Situatsionistide eesmärgiks oli luua tegelikus elus olukordi mis esitasid väljakutse kehtivale korrale. Austrias korraldasid " Viini aktsionismi" esindajad inimeste väidetavate alateadlike tungide vabastamiseks vägivaldseid, vahel veriseid etendusi. "Fluxusega" oli lühiajaliselt seotud ka kuulsaim etendusekunstnik Joseph Beuys. Ta oli õppinud ja ka õpetanud skulptuurikunsti, kuid kogu ta tegevust võib käsitleda kunsti lahustamisena elus või püüdena muuta elu kunstiks. Tema tuntud väljend " igaüks on kunstnik" on kooskõlas "Fluxuse" ideoloogiaga, mis nõudis massilist, ananüümset loovust progressionaalse kunsti asemel. Beuysi etenduste üks teemadering oli seotud tema
Sisust lähtudes on võetud kaanele mitte vaba ja lendav eevatütar, vaid ristilöödu. Põhimõtteliselt peavad Jürgeni luuletused olema tõesed stambid, ranged vormid. Naised (neli) lüüakse risti küll otseselt ja kaudselt, kuid feministliku kiiksuga naine on siiski parem kui mees ja jumalikum. Rooste võrdub Renoir, kel õrn tugevam sugu on eluallikas ja maailmanaba. Kordagi ei leia me vastassoo alandamist, isegi ironiseerimist mitte, küll aga enda ja oma mehelike tungide naeruvääristamist. Prelüüdis "Punasel toal" laseks luuletaja endale kuuli kuklasse, et naerda oma juhmi üllatusesegust nägu, andes mõista, et meiegi ehk võtame asju liiga enesestmõistetavana ega üllatuks enne surma. Vormigi ehk liialt oleme kiindunud. Kas Jürgen tegelikult feminist on, seda vaid luuletuste põhjal raske hinnata. Päriselus tunnistab ta naiste võrdõiguslikkust kindlasti ning paljud teoreetilisemad kirjatükid on naisõigusliku krutskiga. Naisest teeb ta Jeesuse (lk
kirjutise autorist. · Mind rikkus kõll ei ahista, otse vastupidi leian, et just rikkus võimaldab mulle palju rohkem vabadust. · Mulle pole vaesus kunagi meeldinud, ka ei arva ma, et see mind paremaks oleks muutnud. Pigem on see moonutanud mu ettekujutlust eluväärtustest, õhutades mind rikaste ja nn parema seltskonna voorusi ja andeid üle hindama. · Olen nagu kõik teisedki see. kes ma olen ainulaadne ja kordumatu isiksus, nii oma esivanemate tungide ja püüdluste kui ka omaenda soovide, unistuste ja kogemuste kokkuvõtt. · Ainult töö annab elule mõtte, kõik muu on vaid petlik virvendus. · Ma ei suuda uskuda, et meie elu on mõttetu ja juhuslik, nagu mõni teadlane väidab. Elu ja surm on selleks liiga kõigutamatud, liiga halastamatud, et olla juhuslikud. · Ma ei usu millessegi ega eita midagi. Kujutlus on samasugune tõe lähendus kui matemaatiline tõestus. Tõde saavutada ei ole alati võimalik ratsionaalselt.
vallandumine, mille käigus ta avaldas ühe raamatu aastas ja tuhises rahvusvahelisele areenile. Tal paluti pidada 1909 a loeng Clarki Ülikooli 20 aastapäeva pidustustel Worcesteris, Massachusettsis. Tema tohutu produktiivsus jätkus veel 30 a ja ta lahkus Viinist 1938 a, kui Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939 a. TEOORIAD Strukturaalne lähenemine: Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego-Ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime
ja tagasiminek sinna kuhu tuldi ema üsasse. Freud Naudinguprintsiip selle järgimine ja selle poole püüdlemine. Probleem: esiteks nauding pole midagi absoluutset. Nauding on suhteline/kontrast, seisneb pinges ja selle vähenemises. Teiseks on seotud valuallikatega. Samas ka häiret mis takistab inimets naudingut saada. 1.Nõrkus meie keha on piiratud. 2.Loodus annab piiravad seadused. 3.Me elame ühiskonnas ja sellega seonduvad sotsiaalsed olendid. Nauding ise seisneb meie tungide ja soovide elluviimised. Eros elutung (seksuaalsus) ja Thanatos surmatung (agressiivsus). Kui inimesel on tungidega kaasnevad erinevad probleemid. Kaitse et in ei kannataks oma ihade pärast ja seda nimetab F tsivilisatsiooni. Selle alus on reaalsus printsiip mõistad oma ihasid ja tead nende olemasolust. Tsiv on sündinud sellest et in kardavad oma ihasid ja tunge. Tsiv ühiskond on kontrollija, mitte vabastaja. Mässumeelsuse akt on seotud hirmuga
Adler, E. Erikson Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) Inimese teadvustatud kogemus on vaid ,,jäämäe veepealne osa" Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: 1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. Freudi järgi on inimesel 3 põhilist instinkti, mis on ühtlasi käitumiseks vajaliku energia allikaks: ibido e sugutung/seksuaalinstinkt,
Kuid on veel üks teine mitte just hiljuti avastatud tarkus, millest nad võiksid õppida üksteist tõeliselt lugema, kui nad vaid vaeva näeksid, ja see on: Nosce teipsum – loe iseennast. Vastupidi selle tarkusesõna praegusele kasutusele ei olnud see mõeldud selleks, et kiita heaks võimulolevate inimeste jõhkrust oma alamate suhtes ega julgustada madalast seisusest inimesi häbematule käitumisele neist kõrgemalseisvate isikute vastu, vaid õpetada meile, et ühe inimese mõtete ja tungide sarnasuse tõttu teise inimese mõtete ja tungidega, inimene, kes vaatab iseendasse ning paneb tähele, mida ta teeb, kui ta mõtleb, arvab, arutab, loodab, kardab jne, ja mis põhjustel ta neid asju teeb, seeläbi loeb ja teab, mis on kõigi teiste inimeste mõtted ja tungid sarnastes olukordades. Ma räägin tungide – iha, hirm, lootus jne, – sarnasusest, mis on samasugused kõigis inimestes, mitte tungide objektide sarnasusest, milleks on asjad,
1924 aastal oli sürrealistide koolkond täiesti välja kujunenud, uue suuna juht oli endine dadaist, psühhiaater A. Breton (1896-1966), kelle algatusel anti välja ka sürrealistide esimene manifest (1924). Sürrealismi on mõjutatud S. Freudi (1856-1939) psühhoanalüüs. Sürrealism lähtuski põhimõttest, et kõik, mis põhjustab inimesel mingeid assotsiatsioone, võib olla ka loomingu aluseks. Neid iseloomustab huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ja alateadvuse varjul olevate seoste vastu. Mitte arutlemine (nagu realismis), vaid elunähtuste kaosa vastuvõtmine ja edasiandmine on sürrealistide eesmärgiks. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvuse tulvale. Sürrealismi arengus saab eristada kolme etappi: · 1919-32 automatism ja teadvuse vool, st täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist, kirja tuleb panna mõtete tegelik vool · 1930 aastad- sihilik juhus must huumor
Teadvustatud protsess, inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Vajadus keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Maslow motivatsiooniteooria vajaduste hierarhia inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub. Kõrgeimal kohal vajadustest on eneseteostus oma võimete realiseerimine. Tungide teooria (S. Freud) Tegutsema ajendavad kahesugused liikumapanevad jõud: · Elutung e eros · Surmatung e thanatos Ootuste-väärtuste teooria (Wigfield & Eccles) ülesannete ja tegevuste valikut, tegutsemise püsivust ja tulemuslikkus mõjutavad järgmised tegurid: · Uskumused ja ootused oma edukuse suhtes · Konkreetsele tegevusele/ülesandele antav väärtus · Oluline ka sisemine ja välimine motivatsioon. 11. Kuidas toimib homöostaas
Lacan Individuaalne, ent mitte unikaalne. Freudi tuntuim skeem, mis kasvas välja tema teadvuse/mitteteadvuse eristamisest Ego – mina – mälu, tajud – selles tekib teadvus Superego – ülimina Id – miski – ei ole isiksustatud sfäär, kättesaamatu mõistuslikele protsessidele / energiline, korrastamata sfäär Vastandkoht id ja ego vahel – ratsaniku ja hobuse suhe. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat.. Naudingu-/mõnuprintsiip – vastandiks reaalsusprintsiip. Tungide sfäär, mida Freud kirjeldab – elutung (Eros), seksuaaltung, surmatung (Thanatos) Ego ei eksisteeri inimeses sünnist peale, see tuleneb kasvatusest – välismaailma kaudu areneb„mina“ välja. „Mina“-l on võime mälust impulsse välja viia, viivitada osade tungide elluviimisega. Muusika ei pea pakkuma füüsilist naudingut, see pakub midagi muud. Kultuursus tähendab vahetu füüsilise rahulduse edasilükkamist.
mõjul ühe kiirusega 5) Galileo Galilei (kes ta oli, milles seisnes tema tähtsus, mida avastas, mille leiutas, kus elas,probleemid kirikuga). Galileo Galilei oli Itaalia (Pisa linn) füüsik, astronoom ja filosoof. Ta avastas kehade vaba langemise seadused (arvatavasti veeretades kuule mööda kaldpinda alla, arvas, et gravitatsioon tõmbab kõiki kehasid ühesuguse jõuga ehk kõikide objektide kiirendus Maa suunas on ühesugune), pendli võnkumise seadused, tungide rööpküliku seaduse, ehitas pikksilma, millega vaatles 1. Päikest. Probleem kirikuga Galilei universumi vaadete pärast nt: Maa tiirleb ümber Päikese, Päike pöörleb ümber oma telje. 6) Milline on ülesvisatud keha lõppkiirus ja vabalt allalangeva keha algkiirus, millise märgiga onülesvisatud kehade kiirused ja allakukuvate kehade kiirused. Üles visatud keha lõppkiirus (väheneb): (kõige kõrgemas punktis) 0 m/s
EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on: Eros- seksuaaltung Thanatos- surmatung) ISIKSUSE STRUKTUUR: 3 OSALINE: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi · võtab vastu otsuseid · planeerib tulevikku. Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis
põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu). Hiljem arenes kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid ehk instinktid: 1. eluinstinkt, samastub suguinstinktiga e libidoga; 2. surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e Thanatos. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute (sh kuritegude), unenägude põhjustajaks, samuti ka loova aktiivsuse lätteks (eriti kunstis). Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks, mida seostas eri viisidel vastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas: Psühholoogia arengulugu 3 Teema 2 1
Kiire areng tõi esile ideoloogilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke vastuolusid, mis viisid Venemaa sotsialistliku revolutsioonini ning põhjustasid Esimese ja Teise maailmasõja puhkemise. Uued teooriad sundisid maailmale ja inimesele vaatama teise pilguga. Albert Einstein lükkas ümber Newtoni väite, et aeg ja ruum on püsivad suurused. Ta tõestas, et aeg on suhteline mõiste. Sigmund Freudi psühhoanalüüs kiskus inimese sisemaailma alasti, näidates teda oma instinktide ja tungide orjana. Need ja mitmed teised teooriad kutsusid kunstis esile palju uusi suundumusi, mis eirasid tavapäraseid väljendusvahendeid. Kunstnike ja kirjanike maailmapilt purunes kududeks, mis andsid erivärvilisi peegeldusi. Eksperimenteerivate kunstisuundade kõrval jätkus ka traditsioonilise, realistliku kirjanduse areng. Sümbolism Sümbolism tekkis 19. sajandi 80. aastatel Prantsusmaal. Sümbolistide arvates oli nähtava
avastustega: a)Pandi alus geneetikale- organismi pärilikke omadusi uurivale teadusele (1900 bioloog Hugo de Vriesi) b)Kvantteooria sünd (1900 füüsik Max Blanck), mis on seletuseks valgusele c)Aatomi ehituse selgitamine (195 Albert Einstein), mis kõigutas teadmisi universumi seaduspärasustest d)Õpiti analüüsima inimese alateadvust (1900 Sigmund Freudi psühhoanalüüs): · Inimese käitumist ei määra niivõrd teadvus kui tungid · Pidev tungide allasurumine tekitab surutud energiat · Püüdis ravida inimesi, kes kannataasid neurooside ja hüsteeria all 3.Kirjandus ja kunst a)Läänemaailma kultuuripealinnaks oli Pariis, kus tekkisid moodasd kunstivoolud b)Juugend- kirjanduses ja arhitektuuris rõhutati ilu ja väänlevate ornamentidega (Gustav Glint) c)Ekspressionism- autori tunnete ja meeleolude rõhutatud väljendamine- närvilisus, dramantism d)Abstratsionism- tegelikkuse kujutamisest loobumine (Vassili Kandinsky)
· 1820-1870 paralleelselt romantismiga · 1871-1917 uued mõjud · Varasemad realistid uue inimese kujunemine o Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov · Zanrid: romaan, novell, jutustus · Mitu suunda o Naturalism elu pahupool, pahelisus o Filosoofiline draama Naturalistlik romaan · Realismi kõrvalharu · Kindlad eeldused o Usk o Käitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond o Inimene on tungide küüsis nälg, hirm, seksuaaltung o Kirjeldab eemaletõukavalt o Emile Zola, eesti kirjanduses A. Jakobson ,,Vaeste patuste alev" Honore de Balzac · Viljakaim prantsuse kirjanik · Talupoeg, ise lisas de oma nimesse · Omandas Pariisis juriidilise hariduse · Oli juba noorena kindel, et saab kirjanikuks · Esimeseks zanriks olid õudusjutud, mida ta ei kirjutanud oma nime alt, vaid raha teenimiseks
Dadaistid püüdsid maailmale öelda, kui naeruväärsed on nende väärtused (ilu, kombed). Hans Arp, Francis Picabia. Ready- made’i alustas Marcel Duchamp, kes hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid ning konstruktsioone senisele kunstile võõrastest materjalidest. (pilt „Purskkaev”) SÜRREALISM Sürrealism sai alguse 1920. aaastel Prantsusmaal, inspiratsiooni saadi unenägudest, hallutsinatsioonidest, laste joonistustest. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Kunstnikud on Salvador Dali (pilt „Mälestuse püsivus”) Rene Magritte ( pilt „See ei ole piip”). ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S Teise maailmasõja eest põgenesid Euroopa kunstnikud USA-sse, eriti New Yorki. Arshile Gorky, Sam Francis. Eemal sõjast ja
annaabi.ee 
