Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pearu ei teinud peaaegu kunagi midagi teiste ega enda heaks , puhtast tahtest. Alati tegi ta midagi ,et olla Andresest parem või püüdis näidata ,et kui naaber juba hakkama saab, siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise sai ta alati pettes ja valetades, kasutades ebaausaid võtteid. Näiteks kohtus kui taheti õiglus jalule seada ,aga Pearu suutis ennast välja vingerdada valega ja ta jäi peale . Purjuspeaga oli Pearu hoopis teistsugune
Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pearu ei teinud peaaegu kunagi midagi teiste ega enda heaks , puhtast tahtest. Alati tegi ta midagi ,et olla Andresest parem või püüdis näidata ,et kui naaber juba hakkama saab, siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise sai ta alati pettes ja valetades, kasutades ebaausaid võtteid. Näiteks kohtus kui taheti õiglus jalule seada ,aga Pearu suutis ennast välja vingerdada valega ja ta jäi peale . Purjuspeaga oli Pearu hoopis teistsugune
Vargamäe perenaise tegi, muutus see kõik- nii nagu Andresel oli esikohal töö, sai see ka Marile esmajärguliseks ning elurõõm asendus nukruse ja kurbusega. Tammsaare naistegelased on kurvad ja õnnetud, samuti meeste käsualused. Naised olid mehest madalamal positsioonil ning pidid olema sõnakuulelikud ja truud kui koerad oma peremehele. Vaatamata oma küla latatara staatusele, oli ka Sauna-Madise naine mehe võimu all- kui Madis keelas lõplikult ära Marist ja Andresest tagarääkimise, kuuletus naine oma abikaasale. Samuti kuuletus Oru perenaine Pearule nagu truu koer ning kannatas välja kõik tema rehnutipidamised kõrtsis ning sellele järgnenud märatsemised ja laamendamised kodus. Tihtipeale tuli taluda ka peksu ja alandamist, et päästa oma lapsi vägivaldse isa eest. Aga ometigi ei lahkunud too ,,lambasihver", nagu Oru Pearule meeldis oma naist kutsuda, mehe juurest, vaid täitis alandlikult kõik tema soovid
vastu." 3. Minu meelest oli Pearu hea peremees, kuigi mulle tundus, et ta oli kohati laisavõitu. Tema maa andis ju paremini vilja kui Andrese oma ning oli tal ka rohkem raha, mis tõttu ei pidanud ta nii palju tööd rügama ning sai selles mõttes lahedamalt elada. Eks ta seetõttu ka leidis aega Andresega kembelda ning talle krutskeid visata. Siiski oli ta talu olukord hea, mille põhjal oskan arvata vaid seda, et küllap ta ikkagi hea peremees oli. Erinevalt Andresest ei kurnanud Pearu oma peret ega töölisi nii palju, selles osas oli ta peremehena mõistvam kui Andres. Isa ning abikaasana oli Pearu minu arvates samuti mõistvam kui Andres. Ta võis küll olla väga vägivaldne, kuid erinevalt Andresest oli Pearu oma vihahoogude ajal enamasti purjus, mis küll ei vabanda vägivallatsemist, kuid näitab minu arvates vähemalt seda, et kaine peaga oskas ta probleeme ka muul moel kui toore jõuga lahendada
Lugemiskontroll ,,Tõde ja Õigus" A. H. Tammsaare 1. Kes oli Mäe Andrese peamine abiline? Sauna Madis, kes aitas Andrest põhiliselt kraavide kaevamistega, kuid tegi ka muid töid- 2. Miks ei saanud noorest Andresest peremeest Vargamäele? Noorel Andresel oli küll palju jõudu ja jaksu talutöödeks ja tema isagi oli rahul temaga ja arvas, et noor Andres sobib suurepäraselt Vargamäe peremeheks, kuid Andresel olid teised plaanid. Nagu teisedki Mäe Andrese lapsed, ei tahtnud tema vanem poeg jääda Vargamäele, vaid minna kuhugi paremasse kohta. Sellele otsusele jõudis ta kroonus olles. 3. Kuidas kosis Juss Marit?
lause kahe hobuse ja tõllaga liikuda. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist ning et kunagi oleks kogu Vargamägi ehk nende suguvõsa oma. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega. Samuti mõistis ta, et tugev töötamine ei too alati õnne ja rõõmu. Oru Pearu- naabertalu peremees. Erinevalt Andresest suhtus Pearu töösse palju vabamalt ning lihtsamalt, samuti oli ta napsumees ja nautis krutskite tegemist. Pearu saavutas enamasti oma õiguse pettusega, sest teadis, et Andres on aus mees. Ka tema tahtis, et kogu Vargamäe kuuluks talle ning seetõttu kiskuski tihti tüli oma naabriga. Samuti tahtis ta Andresest kõiges parem ja vägevam olla, näiteks kuna ta ei olnud füüsiliselt tollest tugevam, otsis ta endale võimalikult tugeva sulase, kes siis Andresega rammu katsuks. Kuna Pearul oli
Inimestevahelised suhted ja vastuolud Anton Hansen Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on kirjeldatud põhiteemana pikalt ja põhjalikult Andrese ja Pearu omavahelist läbisaamist. Täpsemalt sellest kuidas Andres otsib oma tõde ja peab seda kõige õigemaks, mille vastu miski ei tohiks saada ja Pearu kavalt mõtlemisviisi, kuidas Andresest üle olla. Pearu kinnisidee on näidata põhiliselt kõrtsileti ääres oma suurust ja paremust. Nii ajab Pearu oma krutskitega Andrese viimse piirini ja seetõttu ei lõppe ka nende kohtuprotsessid ning vihavaen. Juba esimesel kohtumisel ähvardab Oru talu peremees Mäe talu uue omaniku sealt väljasüüa. Andres ei pea seda millekski ja kinnitab, et tema sealt ei lahku. Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab
Mul on hea meel, et sain kadunud Krõõda heaks midagi head teha, tema soovi täita. Krõõt oli hea hing ning me saime hästi läbi, ta on mulle eeskujuks. Kahju, et temaga nii läks. Kuid olgu veelkord öeldud, tema lapsi armastan ma sama palju kui enda omi. Ma teen kõik selleks, et nemad õnnelikud oleks. Olen valmis kasvõi valetama, maksku mis maksab. Kaitsen neid peremehe Andrese eest, visaku ta mind välja või peksku vaeseomaks, mina oma meelt ei muuda. Rääkides Andresest, siis soovin, et me saaksime paremini läbi. Tema aina heidab mulle ette, et mõtlen ainult Jussi peale ja ei suuda muud teha. Ta võiks aru saada, et see on minu jaoks hell teema ning jääbki selleks. Ma tahaksin nii väga Andresega rääkida maailmaasjadest ja usaldada teda, aga miski minus ei suuda seda. Mõnikord ma isegi kahetsen, et vargamäele perenaiseks tulin. Siis, aga mõtlen jälle laste ning selle peale kuidas Andres Jussi haual raamatu kätte võttis ning jumalasõna luges
Ta sundis kõiki nägema ränka vaeva ning ei pannud tähelegi, kuidas raske töö röövis ajapikku Krõõda silmist sära ja rõõmu. Krõõt ei laulnud enam kunagi, nagu ta oli teinud isakodus. Ta nuttis tihti salaja mehe sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi. Ta armastas rahu ja ei tahtnud elada tülitsedes, ta püüdis lepitada isegi Oru ja Mäe rahvast. Tema `'heledast jaalest'' oli koguni riukalik naabrimees Pearu võlutud. Krõõt oli Andresest praktilisema mõtlemisega, ta nägi selgemini Vargamäe häda ja viletsust, Andres vaid unistas ("Mis aasta edasi, seda hullem Vargamäel" - Krõõt). Krõõt sünnitas Andresele neli last. Esimesed kolm olid tüdrukud: Liisi, Maret ja Anni, kuid iga tütre sünniga kaasnes Krõõdale häbi ja pettumus, sest ta teadis, et abikaasa soovib saada poega, tulevast talu pärijat. Kui ta ootas neljandat last, jäi ta aina nõrgemaks, tervis halvenes. Kui
pöördus ta alati Tiidu poole. Tiit alati aitas, kui sai. Ta oli Indreku ristiisa ka. 5. Esimene emotsioon seoses raamatuga oli see, et see on kindlasti raske teos ning, et ta on nii paks (lehtede arvult). Raamatut lugema hakates mu arvamus muutus. Seda oli huvitav lugeda. Pearu ja Andrese vahelised konfliktid olid põnevad ja kohati naljakad. Samuti oli seal kurbust (surmad, enesetapud) ja õnne/rõõmu ( sünnid, abielud). Lõpus hakkas Andresest kahju, kui ta öösel piiblit lugedes nuttis. Ja kui aru sai, et lapsed ei hooli sellest talust eriti.
Samas ei tahtnud Andres Pearust sugugi kehvem olla ning ta hakkas ihkama järjest rohkem paremaid asju. Mõlema ühiseks omaduseks võib pidada kangekaelsust ning tegelikult ka kadedust üksteise suhtes. Teose lõpu poole hakkas Andres aina enam Pearuga sarnanema. See oli minu arvates, seetõttu et ta mõistis: Pearult tõde taga ajades ei saavuta ta iial õiglust, tuleb nõuda õigust. Tegelikult tegi ta seda samamoodi nagu Pearu pettuse ja kavalusega. Teose lõpuks oli Andresest saanud kuri ja kibestunud Vargamäe peremees: naise ja laste surmad, pinge ja koormus murdsid lõpuks kõige tugevamagi. Just nimelt seetõttu arvan, et lõpuks võitis Vargamäe peremeeste vahelise võitluse siiski Andres. Ta kannatas suuremaid kaotusi, kuid sai hakkama. Ta ei murdunud . See oli ka põhjus miks teose lõpuks oli Andres muutunud Pearu sarnasemaks elu oli teda kõvasti peksnud ja karistanud.
inimeste vahelisest suhetest, tavalise eestlase elust ning samuti suurest töö tegemisest. Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja. Ta tahtis olla Andresest iga hinna eest parem ja üle igas asjas. Talvel oli Andresel lume tõttu rege vaja ning laenas seda naabrimehelt. Pearu proovis kohe kasu lõigata ning kuulutas baaris kõigi ees, kui halb naaber on Andres. Selle peale proovis andres ka näidata, et ta ei ole papist poiss. Sellepärast ongi eestlase iseloomujooneks isekus, ei saa ju alla jääda. Andrese mured süvenevad Vargamäel. Ta muudkui töötab ja töötab uskudes, suurel tööl on magus vili. Kuid ta tegi suure vea, ta unustas
Vargamäe Andrese traagika Kui minul oleks kunagi olnud võimalik jalutada Vargamäe tallu ja jälgida sealseid tegemisi, oleks mulle jäänud mulje Andresest, kui töökast ja kohusetundlikust mehest. Ta rügas päevast päeva ning ei võtnud iial aega elu nautimiseks. Alguses poleks ma ehk selles mingit probleemi näinud, kuid viimaks oleksin märganud, et Mäe peremees ei oska oma tegevust kõrvalt silmitseda ja ta ei tunne rõõmu tehtud tööst. Tema kohal oleks justkui hõljunud pidevalt miski vari - tema elu traagika. Andrese suurim kannatus eluteel oli tema tõde ja õigus. Algselt oli mees oma jõus väga kindel
ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all? Laulu-lullu poolt kirjutatud laule, mis rääkis Andresest ja Marist ebaviisakal moel ja ta ei tahtnud, et Andres sellest teada saaks, et ta vahetevahel seda laulu loeb, et endale teadvustada, et tema on Jussi surmas süüdi. 5.Miks ei asunud Liisi pärast oma pulmi mehe juurde elama? Andres ei nõustunud Liisi valikuga ning Liisi isa ja Joosepi isa olid omavahel tülis. 6.Pearu-vurle või südamerikas mees? Minu arvates oli ta mõlemat. Ta hoolis näiteks Krõõdast veidi rohkem kui oma naisest ning
See kõlas väga imalikuna, et eesti keeles . ei tohtinud rääkida oma kodumaal. 3.See on väga raske haigus. Tihti 3.Tundus päris süngena mõeldes, mida sellest enam ei parenetagi. huljem veel juhtuma kahhab. 3.Mõtted peale raamatu läbisaamist Tekitas mõtteid, et Oskaril oli ikka vedanud, et tal klassikaaslastega vedas, aga samas tal oli ikka ohtralt ebaõnne. 4.Kolm küsimust Mis Andresest edasi sai? Kaua kulus Arnol aega, et ta suri? Miks pidi koolis vene keelt oskama? 5.Neli olulist sõna teose kohta Üksluine; mõnes-mõttes igavam, kui ulmeteosed, vahel naljakas, minevikus toimub tegevus. 6.Lisainfo autori kohta: Luts, Oskar 1887 - 1953 Oskar Luts (1887-1953), eesti kirjanik, rahvakirjanik; Theodor Lutsu vend. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. a. Kaarepere vallas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903
Tõde ja õigus, esimene osa. Raamat räägib noorest Andresest, kes oma kaasa Krõõdaga. Elama asuti Vargamäele, kus olid soised ja vesised maad. Mehel olid oma taluga suured plaanid, selgus ka, et naabrimees Oru Peauru on kange loomuga. Ühel päeval hakkas naabrimees aeda lõhkuma, nii et Andrese ja Krõõda Peauru maale läksid. Krõõt läks aga laps süles ja karjus oma ,,heleda jaalega ,, nagu Peaurle öelda meeldis,ja sead sörkisid kõik naise järel kodu.
Kendi Paet TAH-10 II.Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule.
Juss käis Mari koju kutsumas, aga too ei saanud lapsi maha jätta. Andres läks Pearuga kaklema, sest too süüdistas teda Jussi naise ära võtmises. Andres pandi Pearu peksmise eest kaheks päevaks vangi. Kui Andres öösel koju tuli, läks Juss talle pussiga kallale, kuid riivas ainult tema jalga. Juss pistis jooksu. Ta poos end üles. Mari muutus õnnetuks. Pearu ja Andres tülitsesid ikka ja käisid tihti kohtus teineteise peale kaebamas. Mari jäi Andresest rasedaks ja nad pidasid pulmi. Mari oli aga õnnetu, sest Marist ja Andresest oli Pearu läkitusel tehtud lorilaul, mida kogu ümbrus kuulnud oli. Maril sündis poeg Indrek. Eesperes hakati uut rehetuba ja rehealust ehitama. Naabrid ei saanud omavahel läbi. Ainult lapsed mängisid omavahel. Kui indrek oli juba nelja aastane, sündis Maril poeg Ants. Oru Pearuga oli paar viimast aastat arhulikult läbi saadud, seepärast kutsuti temagi oma pere lapse ristimisele.
Tihti öeldakse eestlaste kohta, et nad on tõsised, ebausklikud, jonnakad ja väga vähe suhtlevad. Veel on neile iseloomulik töökus ja alkoholilembus. Kas ka Pearu ja Andres on kui tüüpilised eestlased? Pearu on umbes 30-aastane mees, kes tahab iga hinna eest olla teistest üle. Temale peab kuuluma alati kõik kõige parem. Ta ei kohku millegi ees, et oma eesmärke saavutada. Romaani alguses kiitleb ta, et ta on ära ajanud kõik vanad Vargamäe peremehed ja küllap saab ta ka Andresest sama lihtsalt lahti, aga nii see ei lähe. Andres, kes on ka kuskil 30- aastane osutab talle raskemaks vastaseks, kui ta arvata oskas. Pearu ja Andres on mõlemad üsnagi tõsised inimesed. Nende igapäevast puudub rõõm. Andres alustab hommikul vara tööga ja lõpetab hilja õhtul, tal ei ole aega puhata ja nautida elu. Tema liigne tööarmastus rikub ära ta pereelu ja koduse rahu. Kõik näevad seal rasket vaeva ja teevad tööd, kuni lihtsalt enam ei jaksa
Kuna Mari oli olnud tüdrukuks juba enne Krõõda surma ja viimane soovis Marit enda laste emaks, kui ta peaks surema, siis saigi Marist nagu Vargamäe perenaise asemik. Nüüd oli tema see, kes jooksis maja ja aida vahet, kantseldas lapsi ning tegi süüa. Mari elamine majas oli nii iseenesestmõistetav, et Andresel tekkisid tema vastu vastu tunded. Andres soovis Marit endale naiseks, kuigi Maril olid suured süümepiinad Jussi surma pärast, oli ta ju Mari laste isa. Kui Mari Andresest rasedaks jäi, tuli neil abielluda. Mitte kordagi ei rääkinud Mari oma tunnetest Andrese vastu, kuigi nad abiellusid ja said lapsi. Võib- olla tundis Mari suurt kohustust Krõõda ees, kelle soov oli, et Mari kasvataks ta lapsi. Nagu oli Krõõdaga, oli hiljem ka Mariga. Kuigi Mari oli tugeva kehaehitusega, pidi ta samamoodi rasket tööd tegema. Ka nüüd ei võtnud Andres arvesse Mari suurt koormat. Andres eeldas, et Mari jaksab kõike, oli ta ju tüdrukuna nii töökas olnud
Andres on ostnud Vargamäe kui põrsa kotis, teadmata koha tegelikku väärtust, mees loodab tööga teha Vargamäest unistuste kodu. Andrese naine Krõõt on koha suhtes umbusklik, sest isakodus olevate laante ja metsadega ei anna Vargamäed võrreldagi. Vargamäe on jagatud kaheks osaks, millest üks asub all orus, kus elab Pearu Murakas(ka Oru Pearu) ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres). Pearust ja Andresest lähemalt järgnevas tabelis: Pearu Andres Välimus Lühike, kõhnemapoolne, kitsas Tugev kehaehitus, pingul nina ja näojooned, kitsad pilukil jõulised näojooned ja silmad, pisut õel ilme, terav kaelasooned, suured pihud, nina. tugevad käed, tumedad juuksed
Hävitavalt mõjub Andresesse laste põgenemine Vargamäelt. Andrese vastand Pearu on kogu oma elu elanud Vargamäel. Seega on Pearu ilma jäetud loova tegevuse vajadusest tema isa ehitas üles kogu Tagapere. Oma südames ta polegi nii kuri ja õel, vaid peab oma päevi millegagi täitma, sest muidu oleks elu Vargamäel olnud kohtuvalt igav. Pearu kadestas Andres kohutavalt Krõõda pärast. Peale selle oli tal veel ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Kuid aeg-ajalt esines Pearul ka helgemaid külgi ta võis siis olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Need omadused avaldusid Pearus kurbade sündmuste juures, eriti siis kui ta veel purjus oli. Siiski oli Pearul elu kõigepealt mäng, ärplemine ja jõukatsumine. Tema jaoks ei olnud tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus mitte väärtused omaette, vaid ainult vahendid ärplemiseks. Seega seisneski Pearu elu
Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab kergem põli olema kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased.Pearu suhtus töötegijatesse kui isand alamatesse,ta nägi neis vaid tööloomi,,kelle abil rikastuda.Pearu jaoks pole tööl mõtet,tal pole sisemist vajadust loovaks tegevuseks. Tema otsib kerget elu,kuigi püüdis pidevalt Andresest ette jõuda,aga lõpptulemusena jäi kõigi töödega hiljemaks kui Andres ja pidi seega Eespere sabas sörkima.Pearu jaoks oli Tähtis eelkõige ärplemine,sõnades teistest üleolek,tegudes oli aga kõik vastupidi.Pearu oli maaharimiseks liiga püsimatu. Kolmas peremees romaanis on Vargamäe Sass.Ta oli uue kapitalistliku aja peremees. Sai endale talu Maretiga abileeumise tulemusega.Andres oli sunnitud talu neile andma,kuna pojad olid Vargamäelt lahkunud
õnne. Andres armastas oma esimest naist Krõõta, ent peagi mattus viimane Vargamäel töösse. Andres unustas töö keskel oma naise, kes majapidamise kõrvalt lapsi sünnitas ja kasvatas. Mitu aastat pidi Krõõt vett tuppa tassides astuma üle kõrge tõkke ukse ees, et loomad tuppa tulla ei saaks. Andres oli töö kõrval väikesi asju unustamas, mis Krõõda elu raskendasid. Tol ajal ei olnud naisel piisavat sõnaõigust, et mehele vastu hakata. Andresest sai perekonna suhtes pime mees. Ta nägi vaid rasket tööd ja võitlust naabrimees Peruga. Ta õppis tõde väänama ja krutskeid tegma just nagu Pearu, kelle jaoks elu ja inimesed näisid pelgalt ühe suure mänguna. Krõõt tegi vaikides oma igapäevaseid toimetusi ja muutus üha väsinumaks, kuni oma esimese poja sünnitusel suri. Tütreid, kes julgesid oma tutvusest Pearu poistega vaid emale rääkida, jäid ilma emata ning Pearu jäi igavesti rääkima Krõõda heledast
Krõõt muutus vaguraks naiseks, kes kuulas koguaeg mehe sõna ega julgenud kunagi vastu hakata, isegi kui töö käis üle jõu. Rasketel aegadel käis ta nutmas ema kirstu juures. Ka Andrese teine naine, Mari kaotas oskuse elust rõõmu tunda, kui oli saanud perenaiseks. Suureks kasvades tahtsid kõik Andrese lapsed Vargamäelt lahkuda, arvates, et mujal on kergem. Vargamäel olles tundsid nad end justkui sunnitööl olevat. Erinevalt Andresest ei peitunud nende õnn ja armastus Vargamäel. Andres tõi Krõõda Vargamäele lootuses, et too sünnitab talle palju rammusaid mehi, et nende abiga saaks luua endajaoks uue ja parema kodu. Kuid kui aeg edasi jõudis tõdes ta, et ei tule neid suuri mehi ja piimajõgesid, tuli vaid kannatuse proovilepanek ning suur eneseleidmise aeg. Lootuseküünal süttis, kui Krõõt sünnitas talle ta esimese poja ning tol hetkel nägi Andres,
Iga persoon on omamoodi eriline ja huvitav ning tõelist palet hinnatakse väga. Kõik võib aga muutuda väliste mõjude tagajärjel, enamasti on muutus negatiivne, sest ihatakse liiga palju maist vara või mõne inimese heakskiitu või tähelepanu. Inimestel, kes on muutunud, on raske või isegi võimatu end tagasi suunata. Anton Hansen Tammsaare on oma raamatus ,,Tõde ja Õigus" paigutanud kaks väga erineva iseloomuga Eesti meest peategelasteks. Mäe Andresest ja Oru Pearust oleks võinud saada väga head sõbrad kui nad oleks üksteisest elanud kaugemal ja Andresel taluelu edenenud paremini. Teatavasti Oru Pearu seltsis kõrgema klassiga ja pidevalt kiitles enda saavutuste ja vara üle ning pidi kellestki parem olema. Samuti meeldis talle ka teisi maha teha, ja neid võita. Küll kavandas Pearu kraavi kaevamisega suuri plaane, lõhkus aedu ning pani kraavikaldale teravaid ja ohtlikke puutoikaid.
Andres aga kaotas kohtus, ning nüüd haos plaane naabrimehe vastu. Vahe peal aga oli tekkinud uus paar, Mari ja Juss kes ka peatselt abiellusid ja varsti sünnib neil laps. Krõõt sureb ja matusele tuleb väga palju rahvast, kes kõik meenutavad teda hea sõnaga. Nüüd aga hakkab midagi Andresel ja Maril mingi suhe tekkima, aga sellest saab aru Juss, kellele see kohe ültse ei meeldi ja ütleb Andresele , et too otsigu endale ise naine. Mari aga jääb varsti leseks, ning jääb Andresest rasedaks ja nad abielluvad. Peale lapse sünni ehitab Andres uue rehetoa ja rehealuse, kuna ruumi oli vaja juurde. Ees-ja tagaperes oli juba väga palju lapsi, aga karmi talve saabudes suri neist kolm last ära kurguhaigustesse kus juures sellel talvel suri ültse väga palju inimesi selles külas samasse haigusesse.Noor Andres kutsutakse kroonu ära ja Indrek läheb linna kooli õppima. Andresel oli ikka suur lootus, et noorem poiss jääb koju ja võtab Vargamäe üle, aga seda
Miks Vargamäelased õnne ei leidnud? Erinevatel inimestel on elus erinevad eesmärgid, erinevad unistused ja lootused, erinevad arusaamad ning ideaalid. Kuid üks asi on ühine kõigil kõik me otsime õnne. Mõned teadlikult, teised mitte. Kuid keegi meist ei taha oma elule tagasi vaadates tunda muud kui õnne, rahulolu ja heameelt ning tunda, et oleme oma elu õigesti elanud. Nii oli ka kõigi Vargamäelastega. Kui Andres esmakordselt koos Krõõdaga Vargamäelt üles läks, oli ta täidetud unistuste ja lootusetega. Ta arvas, et see on just see koht, kust ta oma õnne leiab. Kahjuks läks vastupidi, elu Vargamäel ei kujunenud õnnelikuks. Ajapikku kadusid sealt naer ja rõõm, perenaised nutsid ja peremees kalgistus ning noored pidid oma õnne salajas hoidma. Andrese elu kujunes eluks maa nimel, Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja tööd, ent tema töökus ja pühendumine ei teinud elu õnnelikuks. Armas...
Andrese abiga tõestada, kuivõrd oluline on tõe ja õiguse otsimine. Inimese elu eesmärgiks peaks olema tõe leidmine. Sellega püüdis Tammsaare veel öelda, et unistada tuleb nii kaua, kuni unistused tõeks saavad. Tõe otsingutel tuleb jääda aga ausaks, et pärast poleks, mida kahetseda. Ka "Tões ja õiguses" püüdis Andrese rivaal Pearu oma õigust maksma panna, aga ta kasutas selleks krutskeid ja valesid. See tegi ta minu silmis Andresest halvemaks, sest õigus pole enam õigus, kui see on saavutatud valelikul teel. Sellistes tingimustes pole aga võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast Andrese tõeotsingud ei viigi sihile. Siiski püüab Tammsaare meile selgeks teha, et tõde ja õigus on elus olulisel kohal. Tammsaare on pannud suurt rõhku töökusele, armastusele, visadusele. Ta räägib perekonna, kodukoha ja tõe ning õiguse tähtsusest. Ta on kirjeldanud eestlaste töid ja
Tõde ja õigus Luguemiskontroll 1.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe ? Andres teadis ,et Vargamäe on soine ala ,aga ta tahtis teha selles oma unistuste kodu . Ta nägi palju vaeva ja palus abi veel naabrimehelt Pearult ,et maad kuivendada . Pearu oli algul sellega nõus ,kuid hiljem ehitas tammi ette . 2.Missuguse perspektiivse väljapääsu taipamiseni jõudis Andres võitluses soomaastikuga ? Ma arvan ,et Andres lootis ,et kui ta teeb kõik tõe ja õigusega siis jõuab ka temani see nn armastus, aga päris nii see kahjuks ei läinud . Andres nägi küll palju vaeva oma maaga põhiliselt ,kuid kõik liikus pigem allamäge. Kuigi vahest Andresele siiski õnn naeratas . Andres teadis ,et selle sooga ei tule äärt ega otsa , kuid võitles edasi . 3.Miks ta ei asunud oma unistust teostama ? Peale seda kui Krõõt ära suri vajus Andrese maailm kokku . Tegelikult oli Andres süüdi ka väga palju , miks Krõõ...
Andresel tekib mõtte, et Mari võikski peresse jääda. Jussile see ei meeldi. Ta käib mitu korda Marit ära kutsumas. Saunatädi ajab ka oma jutuga tal meele mõruks. Lõpuks varitseb ta Andrest teepeal ja ründab teda noaga. Andres saab ainult jalga haavata ja Juss põgeneb metsa. Ta läheb sauna juures kuuse juurde ja poob end üles. Kõik on sokeeritud. Mari jääbki perre elama. Ta tahab esialgu küll lahkuda ja puikleb vastu kuid hakkab Andresega varsti magama. Ta jääb varsti Andresest rasedaks ja nad lasevad end laulatada. Andresel ja Pearul uus tüli. Nimelt teeb Andres Pearule triki: kui Pearu jääb koduteel vankris magama, siis viib Andres ta oma rukkisse ja nõuab siis kahjutasu. Hiljem kõrtsis sosistab ta Pearule, kuidas asi tegelikult oli. Viimane on väga vihane. Teised ei saanudki teada, kuidas asi tegelikult oli. Pearu mahitusel teeb naljavend Laulu-Lullu Marist ja Andresest mõnitava laulu. Kui
Sportlasi, kelle nimesid tuntakse, on millegi väga erilisega silma jäänud, mistõttu võib neid edukaks nimetada. Enamik inimesi tahab saada rikkaks ja mõjuvõimsaks. On ütlus: "Raha paneb rattad käima". Mõni inimene leiab, et raha eest võib ka edukust osta. Suure varanduse kokku korjanud inimesed arvavad, et neile on kõik teed valla ja meri põlvini. A.H.Tammsaare romaanis "Tõde ja õigus" oli Pearu rahakas ning arvas, et tänu rahale on ta oma naabrist, Andresest, pea jagu üle. Noorteraamatus "Klatsimoorid" üritasid rikka neiu Blaire`i vanemad oma võsukest osta sisse Yale'i ülikooli, tehes erinevaid rahalisi annetusi koolile.Blaire ka sai sinna kooli sisse tänu vanemate mõjuvõimule. Raha mängib meie elus tähtsat rolli, kuid raha eest pole võimalik edu osta. Edukas ärimees, edukas poliitik - paljud on kuulnud selliseid sõnapaare meie meedias. Üldlevinud arvamusena on edu aluseks kindlasti koht riigikogus või väga hästi tasuv töö
eestlaste töökusele. Me seisame iga päev silmitsi uute murede ja probleemidega, mis nõuavad lahendust. Kust ja kuidas raha saada, kuidas teisi ja ennast aidata, kuidas Eesti riiki paremaks ja edukamaks muuta? Sellele kõigele leiab lahenduse tööd tehes, oma eesmärgi poole pürgides. Raskuseid ja takistusi on ees olnud palju, kuid nendest kõigist on jagu saadud. Anton Hansen Tammsaare on kujutanud ,,Tõde ja õigus" 1. osas Andresest, kes vaevleb muredega. Ta tahtis endale suurt ning heas seisukorras talu ja viljakat põllumaad, sest eestlase loomuses on see, et ta tahab teha midagi suurt, millel on väärtus ka laias maailmas. Andres leidis lahenduse töötades: põllumaa vajas hooldamist ja harimist, tööriistad parandamist, talu remontimist. Meie oleme lahenduse leidnud samuti tööst ja vaevast, mis on igat pingutust väärt olnud.
Igaühes meis on killuke uhkust. Mõnel rohkem, mõnel vähem. Raamatuski on Andres ja Pearu uhked mehed ning püüavad seda pidevalt ka üksteisele tõestada. Kui aga teine püüab kuidagi teise eneseuhkust riivata, tehakse sama vastu või harvemal juhul ollakse äärmiselt löödud ja pika vihaga riivaja vastu. Kõrtsis püüdis Oru peremees tihti Andrest riivata, kasvõi oma rahaga hoobeldes. Järjest ladus ta letile sajalisi, et näidata kui palju tal ikka on ja kui palju Andresest üle on. Andres suutis ta oma kavalusega üle trumbata ja naabrimehe uhkus sai kannatada. Kui Oru Pearu hobune oli soosillalt üle minnes auku vajunud ja kuidagi sealt välja ei saanud, oli ta vihane ning väga hädas, sest looma ei saanud ju abitult auku siplema jätta, aga kui Andres soovis aidata, oli naabrimees väga uhke ja polnud mitte mingi hinna eest nõus vastu võtma Andrese abi ning pusis hambad ristis oma meestega edasi. Peale teose lugemist avardus minu maailmapilt mitmekordselt
poole, siis on Indrek just õige inimene teejuhiks. Indrek ja Kristi jätavad hüvasti, sest Kristi peab sõitma Ameerikasse onu juurde. Maale jõudes üritab Indrek rahvast taltsutada, aga kui see ebaõnnestub mõistab ta, et teiste eesmärgid ei ühti enam tema omadega ning ta hakkab üksi kodu poole minema. Indrek jõuab koju ja kuuleb, et Antsu ei kõiguta ema haigus, sest see kimbutab ainult ühte inimest ning peres on hirm, et vend lähebki ära ja kuna ka Andresest pole ikka midagi kuulda olnud, siis on vaja võõrast sulast otsima hakata. Indrek näeb haiget ema ja saab teada, et kõige suurem valu on ikka seal, kuhu poiss ema kunagi kogemata kiviga viskas. Mari on aga siiani arvamusel, et see kõik on Jussi pärast Indrek läheb tagasi linna, et emale rohtu viia. Lohkude juurde jõudes kuuleb ta Passelmanni leselt, et nad on läinud tütar laevale saatma. Indrek jookseb sadama poole ning kohale jõudes kuuleb, et keegi noor neiu hüppas üle parda
6. Missugused olid Mari käitumise motiivid pärast Krõõda surma? Mari on sunnitud end jagama oma perekonna ning perelaste ja peremehe vahel. Peremees Andres Paas kutsub Mari enese juurde elama, kuid naine lükkab ettepaneku tagasi, kuigi see ettepanek on talle ahvatlev. Leskmehe ja Mari afäär ei jää aga külas märkamata. Juss esitab Marile tulemuseta ultimaatumi, misjärel ründab ta noaga peremees Andres Paasi ja poob end siis üles. Mari on selleks ajaks juba Andresest rase ning pärast Jussi surma abiellubki ta Andresega. Peale Jussi surma hakkab Mari ennast kõiges süüdistama. Ta hakkab proovima lunastuseni jõuda, armastab võrdselt kõiki Krõõda lapsi, annab laste nimel hinge tagant viimase, püüab ka perenaisena olla oma ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha enam. Mari haigestub raskelt, ja palub oma pojalt Indrekult valuvaigisti üledoosi. 7. Miks Pearu Andresega pidevalt tüli noris?
Jaagup jäi haigeks pärast kroonut, Mart võeti uuesti karjapoisiks, keegi ikka käib kiusamas Mari ja Andrese loomi laudas. Andres teab, et Mari süda kuulub Jussile ada vihastab et Mari sellest üle ei saa. Pearuga tuleb jälle jama, milleks piir. Mart tuli tööle tagasi Andrese juurde, et Pearule kättemaksta. Jälle kohtus käimine. Andres peksab Mari. Matu ja Peaaru teema. XXXI Meenutatakse vana Vargamäge, Indrek hoolib vanemast vennast Andresest, see aga ei ole vaimne, vaid füüsiline hoolimine ja kakleb temaga alati. Vend Andres on kurjajuur, kiusab Indrekut, Indrek nõuab tõde ja vend Andres otsib õigust taga. Mari on Indreku poolt, Andres aga poja Andrese poolt. Indrek ja Mari on tõe poolt ja Andresed on õiguse poolt. XXXII Vargamäel on noored õnnelikud, vanad masendunud. Noor Andres hakkab tööle 14. aastaselt, vanem Andres pöördub Piibli poole õigust otsima, kellegi teisega ta rääkida ei saa, nad on talle
Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti. Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari. Teda täidab ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Ent aegajalt löövad Pearu karakteris esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Temale on elu kõigepealt mäng, kemplemine ja jõukatsumine, kusjuures tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemises, mitte aga väärtused omaette. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse
- Kaie- uus teenijatüdruk, kui Juss ja Mari lapse said; 30a, tuima näoga ja tuhakarva juustega, Krõõdal ta ei meeldinud kuna ta oli vana jal lastel polnud temaga tore - Sauna Jaagup- uus sulane peale Jussi surma - Põlluotsa Roosi- Jaagupi salajane armuke, kuid tal oli veel teisigi - Leena (talutüdruk)- talle meeldis Jaagup kuid see ei pannud teda tähelegi - Sauna Miina- lahkub kuna jaagup oli teinud ta rasedaks - Laulu-Lullu- tegi Andresest ja Marist laulu, et and olid juba enne oma kaaslaste surma üksteise vastu huvi tundnud - Aaseme ja Hundipalu rahvas - Hundipalu Tiit- Indreku ristiisa - Karjapoiss Atu- Liisile ja Maretile meeldis temaga mängida - Oru(Pearu) poisid (Karla ja Joosep)- Liisi ja Maret tegid nendega kaupa - rätsep Taari- Pearu polnud rahul oma pükstega ja lubas uue rätsepa otsida - vana Jaska – Kassiarult, tal suri talvel kuus last, ellu jäi vaid tütar Maali
Oleme jõudnud ka hariduses uuele tasemele: "Tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudu kui rammust." Jõudu peeti tol ajal suuremaks väärtuseks, nüüdseks hindame aga enam pideva vaevaga saadud vaimutarkut. Tammsaare on lahutamatu osa Eesti kultuurist ning oma koha 25-kroonisel igati ära teeninud, ehk isegi väärinuks troonimist 500-kroonisel. Ta on kirjutanud ühe eetlasi ja tema põhiolemust kõige tõetruult edasi andva teose. Andresest on saanud tööka eestlase võrdkuju, Pearust eestlasliku kadeduse ja jonnakuse sünonüüm. Teosele lisab laiahaardelisust ka igikestev tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Viimase jaoks on elu eelkõige mäng ja jõukatsumine, olles enne juba kõigele käega löönud ja nautides muretult ja rõõmsalt kemplemist
Ta sundis kõiki nägema ränka vaeva ning ei pannud tähelegi, kuidas raske töö röövis ajapikku Krõõda silmist sära ja rõõmu. Krõõt ei laulnud enam kunagi, nagu ta oli teinud isakodus. Ta nuttis tihti salaja mehe sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi. Ta armastas rahu ja ei tahtnud elada tülitsedes, ta püüdis lepitada isegi Oru ja Mäe rahvast. Tema `'heledast jaalest'' oli koguni riukalik naabrimees Pearu võlutud. Krõõt oli Andresest praktilisema mõtlemisega, ta nägi selgemini Vargamäe häda ja viletsust, Andres vaid unistas ("Mis aasta edasi, seda hullem Vargamäel" - Krõõt). Krõõt sünnitas Andresele neli last. Esimesed kolm olid tüdrukud: Liisi, Maret ja Anni, kuid iga tütre sünniga kaasnes Krõõdale häbi ja pettumus, sest ta teadis, et abikaasa soovib saada poega, tulevast talu pärijat. Kui ta ootas neljandat last, jäi ta aina nõrgemaks, tervis halvenes
Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö. INIMESTEVAHELISED SUHTED 12.Jälgige inimesevahelisi suhteid, eriti Andrese vastuolusid Pearuga. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Kuna Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. 13.Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga? Sest Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada ja seda kiusamise meetodil. 14.Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli kogu oma elu seal elanud ja tema isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud. 15.Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena. 16.Kelle eeskuju jälgis Pearu? Ei saa küsimusest eriti aru. 17.Mis oli veel naabrivahelise salavimma põhjuseks? 18
60ndate eesti kirjandus Luulesse tuli noor põlvkond autoreid, mida hakati nimetama kassetipõlvkonnaks, sest andsid oma teoseid välja luulevihikutena, kus kolme nelja autori luulevihud olid koondatud ühte pappkarpi. Sinna kuulusid tuntumatest luuletajatest: Paul-Eerik Rummo, Viivi Levik, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Mats Traat. Nende luule räägib isiklikel ja üldinimlikel teemadel või loodusest ja inimese suhetest loodusega või armastusest ja tunnetest. Hando Runnel Tema esimesed luuletused rääkisid maaelust ja tööst. Oma loomingus kasutab ta ära rahvalaulu elemente. Tema looming läks sisult järjeks julgemaks. Toob välja eesti probleemid, et meid valitseb võõras ja rumal võim, julgustab eestlasi valede vastu võitlema, ikka eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on k...
Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast. Arvan, et sugude vahel vahet tegemine on väga seksistlik, kui teda on perre tahetud, siis pole vahet, mis soost ta on laps on ikka laps. Tööd tuli Krõõdale aina juurde, mis teda aina nõrgemaks tegi, sest polnud aega isegi pärast sünnitust korakski puhata, mis on igate pidi eluohtlik äsjasünnitanule ja minu arust oli Andresest üldse väga isekas sedasi oma naist tööga koormata ilma, et oleks vahel ka mõne hea sõna tänutäheks öelnud. Pärast teise tüdruklapse sündi algas perenaise kõige kurvem aeg, sest ta arvas, et ta ei saagi ühtegi poisslast Andresele kinkida, keda ta oli nii väga soovinud. Krõõdal tekkis mingi alateadvuslik kadedus Pearu naise vastu, kellel oli juba mitu poega. Tänu sellele, et ta oli pettunud, et uus
Liisi ja "Hei külamees! Kuule sa sohinaise poeg! Tule päid otsast võtma! Tule Andrese esimene kõnelus Oru Joosepist (talvel). Suvel hakkab Liisi verepütti loputama, kui sul süda rinnas, mitte saapasääres! Siin on mees, rasedus välja paistma ja ta läheb sauna elama. kes tahab verd lasta!" XXXVI Sauna Madis räägib Liisile, mida ta Andresest arvab. XVII Krõõt ootab neljandat last. Sündis poiss. "Sa pead omale teise Madis arvab, et kui Andres jumala kangeid sõnu loeb, siis need teevad naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja... lastele emaks." Andrese südame kangeks. Madis arvab, et Andres peab võitlust Krõõt suri, matused. Pearu parandas soosilda. Pearu nuttis ja halas Krõõda Vargamäega, kuna aga õigus on selle käes, siis võidab Vargamäe. pärast
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potili...
Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti. Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari. Teda täidab ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Ent aegajalt löövad Pearu karakteris esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Temale on elu kõigepealt mäng, kemplemine ja jõukatsumine, kusjuures tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemises, mitte aga väärtused omaette. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse
Tööleht Häbi-kultuur : Margaret Mead. Inimene toimib ühiskonna normida ja seaduste järgi, sest kardab avalikku hukkamõistu. Peamine probleem : mida arvavad teised. Esikohal : hea nimi ja reputatsioon. Süü-kultuur : Margaret Mead. Oluline on inimese siseilm, hing. Süü all kannatamine isegi siis kui patt avalikuks ei tule. Süüst vabanemine läbi avalikuks tulemisega. Pearu häbi-kultuur. Oluline, et teised temast hästi arvaks. Näited : o Kõrtsis laiamine. Andresest parem olemine. Üritas Andrest koguaeg paika panna. o Rätsepale püksid pähe Pearu on rätsepast tähtsam ja parem. o Pearu naine Andrese juurde Pearu jäi uhkeks,pani selle veel suurema kella külge. Andres süü-kultuur+häbi-kultuur. Näited : o Jumala poole pöördumine o Üles tunnistamine, et Juss teda noaga lõi. o Krõõda surm. Andres jäi üksikuks, ei öelnud kellelgi midagi. o Kohtus käimine näitamishimu, et tema on Pearust parem.
Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa. Naine ikka lubas, et natuke veel ja ma kolin koju tagasi. Seda natukest aga ei jõudnud Juss ära oodata ja ta pani enese käe oma elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli Andresest muidugi väga egoistlik mõelda, et Mari sinna jääb ja talle perenaiseks hakkab. Targem oleks olnud kohe endale uus perenaine ja laste ema otsida. Samas saab öelda, et Andres siiski tundis ennast Jussi surmas süüdi, sest miks muidu oleks ta kõrtsis Pearule kallale läinud, kui see teda nokkis just sellega, et ta lõi Jussilt Mari üle ja nüüd on nad koos. Järelikult oli tõde selles, et Andrus siiski võttis Jussilt Mari, mis ei olnud üldse mitte õige tegu.
Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et ta oli Matsul ning Lonnil sündis tütar ( venelase vägisi soetatud laps). · Osvald meenutab kohtumist Martaga metsas, Marta tahab kodust vallamajja kolida, on ärritunud. · Linda mõtiskleb elatud elust, Andresest ja Hiie rahvast. · Täitevkomitee esimees tõreleb Lindaga, viib ta vallamajja, kus sõimab naist bandiidi emaks, küsib, miks ta pakutud maad nooruspõlves vastu ei võtnud ning käsib Lindal oma ainuma lehma valda tuua, kuna eideke ei täitvat kohustusi valla ees, lõpuks lubab esimees vanaeide maalt välja saata, kui Taavi end üles ei anna. · Venelased käivad talus talusse, pesitsedes teiste kodudes ning võttes endale kõike meelepärast. 3.Peatükk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
