Õppides loon ennast 1. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk 2. Koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll 3. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge 4. Eneseharimise vajadus on esmatähtis 5. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust 6. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega 7. Tänases maailmas ei saa elada õppimata Siia ilma sündides pole meil veel õrna aimu miks me siia loodud oleme. Meil pole teadmisi elust, pole olemas maailmavaateid ega tulevikulootusi. Nende kujundamiseks on
ja kooli tuge. Ta vajab tuge võimalikult palju ja kõigilt kes seda talle võimaldada suudaksid.. Kõige rohkem peab saama ta seda kodust ja see järel koolist. Laps usaldab ja kuulab väiksena oma vanemaid kõige rohkem. Väikese lapse jaoks on kõik elus uus ja teadmisi põhimõtteliselt ei olegi ja selleks tuleb teda suunata mõistlikult. Lapsele tuleb tekitada turvaline keskkond õppimiseks ja oma elutegevuseks. Aga kellel on suurem roll inimese arengus, kas koolil või kodul? Mõlemal on suur tähtsus, kuid koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll . Kui kodus on raske ja ei arvestata millegagi, siis lapsel on raske kõikjal. Kodu peab süstima enesekindlust ja tahet. Kodust peab algama õppimis tahe ja pere peab respekteerima kooli, muidu võib olla laps ebakindel ja tal on raske hakkama saada. Kui kodu ei pea kooli vajalikuks, siis laps kasvabki teadmisega, et kool ei ole tähtis. Kodu on inimese kõige suuremaks mõjutajaks
Paljude loodusrahvuste kohta võimegi kasutada mõistet animism ehk loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab. Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes. Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12
Kust algab kodu ? Meie kõigi jaoks on kodul erinev tähtsus. Mõnele inimesele piisab sellest, kui tal on koht, kus süüa ja magada, teistele jääb selleks väheks. Kust algab kodu minu jaoks ? Koht, kus ma saan süüa ja magada, ei tee sellest veel kodu. Kodu on minu jaoks koht, kus on mu süda, inimesed, kellest hoolin, ning rahulik õhkkond. Sellist kodu, kus hoolimist välja näidatakse ja kus ei riielda, näeb tänapäeval järjest vähem. Kui me hoolime, mis on seda siis nii raske välja öelda
ka tänulikkusest abi eest see on mulle arusaamatu. Hiljem hõõrub seda ülbelt ja üleolevalt oma sõbrannale Mayale nina alla ning räägib sellest ka teistele klassiõdedele. Sisimas ta tegelikult kahetses oma tegu ning soovis saada sõbrannat tagasi. Maya Mayat on raske analüüsida. Ta on mässumeelne ja enda tunnetega sõdiv teismeline. Suhteliselt kinnine ning oma tundeid mitte välja näitav. Kindlasti on oma osa selles tema emal ja vanaisal ning kodul. Emal ja vanaisal on omad rituaalid, tegelevad ööd ja päevad ,,kunstiga" , kodu on täiesti korrast ära ja lohakil, süüa pole. Maya tundub küll emaga läbi saavat enam vähem normaalselt aga kindlasti selline kodune olukord mõjutab tema tundeid ja mõtteid. Ta püüab suhteliselt rahulik ja ükskõikne näida. Ka siis kui avastab Annu enda kutiga voodist, kuid siiski saab viha temast üle ning ta kihtab mootorrattag ja teeb õnnetuse
Need, kes olid sunnitud omaette tegutsema, niivõrd arenguvõimelisteks ning avatud mõtlemisega inimesteks ei sirgu. Seega lasub vanemate õlul äärmiselt tähtis vastutus last arendada juba alates esimestest eluaastatest. Kuid need, kellel pole aega või tahtmist oma võsukeste tarvis, võivad loota ka lasteaiale. Tänapäeval täidavad need mitte ainult tänuväärset rolli laste hoidjana, vaid ka arendajana. Siiski on lasteaial ja koolil inimese arengus vaid suunav, kodul siiski määrav roll. Eetilisus ja kombed tulevad kaasa sealt, kus kasvame. Sõnavara, mida kasutame teistega suhtlemisel, võtame vanematelt. See on meisse justkui sisse kodeeritud, et jäljendame, kas siis tahtlikult või mitte, oma lähedasi. Isegi pesemise-söömise-magamise harjumused pärinevad kodust. Koolis või mujal võime ju püüda vahest varjata ja mitte välja näidata oma harjumusi, ajapikku tulevad need ikkagi ilmsiks. Sellegipoolest saab haridusasutus suunata õigemale teele.
vältimatutes Eesti "eelriiklikes" institutsioonides. Mulle meeldiks "eelriikliku" asemel kasutada sõna "maariiklik". Nendest maariiklikest organisatsioonidest kasvas välja iseseisev Eesti riik. Riik, nagu põld või mets või ülikool ei sünni üleöö ühest suletõmbest. Ta oli. Ta kasvas. Ta küpses. Ja lõpuks sündis riigiks. Kuid täna ja siin tahan ennekõike öelda: Eesti maariiklikud organisatsioonid põhinesid ikkagi sellelsamal kaksikalusel: Eesti kodul ja koolil. Hoidkem oma kodu ja kooli. Hoidkem õpetajat ja koolijuhti. Hoidkem oma suurmehi. Jäägu see sammas teiste suurmeeste omade kõrvale Tartu kesklinna kaunistama. Ma valisin selle presidendi kõne sellepärast, et kõne esitaja oli Lennart Meri. Ja kõne sisu puudutab õpilasi ja õpetajaid. Ma sain sellest kõnest häid õpetussõnu- ,,Eesti riigi tuleviku võtmed on peidus meie kõigi kodudes ja klassitubades." Kõne kuulajaskonnaks võivad kindlasti olla tudengid ja õpetajad
kutsusid lühidalt Katsiks. Juba paar aastat elas Kaarina nende uues kodus Kakumäel. Oma maja, ujumisrand- igati super elamis koht. Kuid vaatamata uue kodu toredusele mõtles Kaarina sageli oma lapsepõlvekodust, mis oli olnud äärmiselt tagasihoidlik: Mustamäe kõige tavalisemas rajoonis, suure sõidutee ääres, sisehoov lastest ja hulkuvatest kassidest kubisemas. Mustamäel oli neil väike korter, kus tuli noorema venna Eediga tuba jagada. Vanal kodul oli üks väga oluline plusspunkt- kohe kõrvalkorteris elas Kaarina parim sõber. Nende naabriks oli sattunud vene perekon, pärit Krimmist. Vanaema Babuolevat kunagi ammu tüdrukuna koos isa ja emaga Eestisse elama tulnud. Tema poeg ja minia olid juba Mustamäe lapsed. Naabrimemm oli sõbralik ja väga helde. Kuna Kaarina ja Eedi pärisvanaemad olid, kes maal, kes oma tööga hõivatud siis oli nii tüdrukule kui ka hiljem ta pisivennale heaks hoidjatädiks just Babu. Nii
Public displays of connection [www] http://www.danah.org/papers/PublicDisplays.pdf (10.12.2013) 2. Facebook (2012). Facebook Reports Third Quarter 2013 Results [www] http://www.prnewswire.com/news-releases/facebook-reports-third-quarter-2013- results-229923821.html (10.12.2013) 3. Nikolina Ljepava, R. Robert Orr, Sean Locke, Craig Ross (2013). Personality and social characteristiks of Facebook non-users and frequent users [www] https://ois.tlu.ee/ois2/docs/KODUL.12004/Personality%20and%20social %20characteristics%20of%20FB%20non-users%20and%20frequent%20users.pdf (08.12.2013) 4. Shu-Chuan Chu(2011). Viral Advertising In Social Media: Participation In Facebook Groups And Responses Among College-aged Users [e-ajakiri] http://jiad.org/downloade539.pdf?p=151 (10.12.2013) 5. Statistikaandmebaas [e-andmebaas] http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/05Infotehnoloogia/04Infotehnoloogia_leibkonnas/04Inf otehnoloogia_leibkonnas
Väikese maakooli võlu seisnebki selles, et ollakse nagu üks suur perekond, kus üksteist teatakse-tuntakse, suheldakse väga lähedalt üksteisega. Väiksem võimalus on sattuda koolikiusamise ohvriks, sest nii õpetajatel kui ka teistel koolitöötajatel on ülevaade õpilaste tegemistest ja käitumistest tundidest vabal ajal. Oluline osa on väärtuskasvatusel, mis aitab kujundada noorel inimesel eluks väärtushinnanguid. Kui koolil ja kodul on sarnased väärtushinnangud ja kui mõlemat ümbritsevad vastastikku toetav keskkond ja head sotsiaalsed suhted, siis selliselt kujunevad hinnangud ka areneval lapsel ning probleeme tema kasvatuses on oluliselt vähem. Tänapäeva sotsiaalselt keerulises elus on inimestel, samuti noortel erinevaid elulisi pingeid. Noor saab reaalselt aru, millistes sotsiaalsetes tingimustes elab tema pere – milline on pere eluase, sissetulekud, sõltuvalt ka sellest pere majanduslik olukord
Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu kogu aeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annab ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna- ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjutatud. "Isamaale" sügavtundeline pihtimus, sees traagilised noodid, ei ole tulevikulootust "Must lagi on meie toal" kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleele inimtunnetega - lagi on näinud perekonna pisaraid, nuttu ja riidu "Rukkivihud rehe all" loodab tulevikust paremat, et elu oleks parem "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" "Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest, ka veresidemega "Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma
lastele arusaadavaks teha. Aitavad lastel eesmärke seada, toetavad ja julgustavad. Selliste vanemate lapse käitumist iseloomustavad järgmised sõnad: sõbralik, hea stressitaluvusega, ennast usaldav, ennast kontrolliv, energiline, aldis uutele situatsioonidele, kergesti juhitav, sihikindel, saavutustele orienteeritud. (Krips, 2010, 80-81.) Olles arvamusel, et kodul on kiirelt muutuvas ühiskonnas üha raskem täita kasvatusfunktsioone, jääbki see ülesanne pigem kooli ja õpetajate kanda. Kui kool aga ka seda teha ei suuda, siis milline näeb meie ühiskond välja siis 20 aasta pärast? Postmodernses ühiskonnas sotsialiseerimisprotsess killustub. Perekondade lagunemise tõttu kodude kasvatav mõju kaob. Abielulahutused ja uuspered võivad olla lastele ängistavad ja tundeelu põhjalikult vapustavad kogemused
4 Sünnikaardi majad Sünnikaartide maju on olemas kaksteist nagu ka tähtkujusid. Esimesed kuus maja seletavad lahti isiksust ja tema omadusi, viimsed kuus suhteid teiste inimstega ja perekonnaringist väljapoole jäävaid asjaolusid. Vähk kuulub neljandasse majja. Neljas on seotud Vähi märgi ja Kuuga. Siin on võtmemõisted kodu, suhted vanematega ja üleüldine hoolimine. Ema või emakuju loetakse selle maja eriti tugevaks jooneks. Kodul ja kaitsval ümbrusel on sarnasust analoogiaga üsast ja hauast- seega tähtsustatakse siin nii sündi kui ka surma. Päikesemärgid Vähk (21.Juuni- 21. Juuli) Tüüpilised jooned Vähkide põhiomaduseks on kaitsev loomus, mida aeg-ajalt varjutab kangekaelsus ja tujukus. nad kipuvad kõige pärast muretsema, aga tänu tähelepanuväärsest heale intuitsioonile võivad nad oma instinktiivsetele reageeringutele ja otsustele kindlad olla
4. Raamatute tähtsus lapse mängumaailmas................................................................. 13 2.5. Peretraditsioonid........................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata on perekonnal ja kodul tähtis roll lapse arengus. Laps sünnib perekonda. Perekond ja kodu on talle esimeseks kasvukeskkonnaks. Samuti on lapse kõige lähem sotsiaalne keskkond tema perekond. Lapse emotsionaalne kasvatus algab perekonnas. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad ning mida nooremad on lapsed, seda enam on nad seotud perekonna ja vanemate mõjutustega. Pered on oma lastele elukeskpunktiks. Pered on oma laste eest hoolitsejateks, otsustajateks
leidmise ning teadmise-oskamise-arusaamise üle koos lapsega. Mõnikord rõhutatakse õppe "kesksust". Räägitakse, et õpe on · õppekavakeskne, · lapsekeskne, · perekeskne, · arengukeskne... Millised plussid ja miinused on igal käsitlusel? Mis on ja millest koosneb haridus kui protsess? Haridus kui protsess on valmisolekute kujunemise elukestev jada. Haritud inimeseks kujunemises on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel, sh kodul ja koolil. Millist osa etendab massiteabe süsteem, kirik, klubi, raamatukogu, laste- ja noorteorganisatsioonid, kaitsevägi, kõik kaunid kunstid jpm? Milline on kooli osa haridussüsteemis? ÜRO eksperdid on üpris üksmeelsed, et a 10-12%. Seega võib öelda, et "kooliharidus" on nonsenss. Millest koosneb haridus kui nähtus (fenomen)? Rääkida saame üksikutest karakteristikutest, aga haridus toimib tervikuna (süsteemina). KÄITUMINE TULEVIKU
Optimeerimine ja Tootmine – Kvaliteetsete ja Uudsus – revolutsioonilised tehnoloogiad (1997 Isiklik abistamine – P mastaabisääst – Pikaajalised vastupidavate autode tootmisprotsess – hübriid, 2015 – FCV) nii müügi kui ka järe lepingud põhitarnijatega, eriline Arendus - Autotehnoloogiad, R&D Jõudlus – Tehnoloogiate pidev areng – Iseteenindus – Kodul koostöö mudel kodutarnijatega keskused üle maailma võimsus, kütuse kulu, keskkonnasõbralikus jms müügisalongid Riskide ja ebakindluse Platvorm/võrgustik – unikaalne Kohandatus – Erinevad autod ja autode Automaatteenus – Om vähendamine – erinevad tarnijate võrgustik ja komplekteerimised erinevatele riikidele. pood
jä i d sammud:d 1) tagab kõigile avaliku sektori ning avalike internetipunktide arvutitele ID- kaardi lugejad aastaks 2008. Igas raamatukogus, linna- ja vallavalitsuses peab olema inimesel võimalik kasutada internetiühenduse ja ID-kaardi lugejaga varustatud arvutit; 2) loob tingimused linnast maale elama ja tööle asumiseks ja kaugtööks ning muudab kiire Interneti kättesaadavaks igale Eesti kodule ja ärile. Igal Eesti kodul ning ettevõttel peab olema võimalik saada mõistliku hinnaga kiiret internetiühendust, mis aitab Eesti inimestel infoühiskonnas kaasa rääkida ning tagab Eesti ettevõtete konkurentsivõime; 3) võimaldab tasuta traadita Interneti iga omavalitsuse keskuses aastaks 2010, luues vastava avaliku teenuse standardi. Nii nagu g kogug Eesti on kaetud mobiilivõrguga, peab vähemalt kõikides linna- ja vallakeskustes olema võimalik
Nende soov, nende tahe paneb liituma kaks galaktikat: teineteisele võõrad inimesed saavad kõige lähedamateks. Nende liit sünnitab uue elu, annab talle ainumad kordumatud jooned ning omadused (Afanasjeva 1984: 49). Kui mehed ja naised õpivad tasakaalustatult arendama oma vastastikku täiendavaid loomuseid, siis tagab see nende suhetes rahu ja armastuse ning dünaamisise arengu (Gray 1993: 269). Kuna kasvatus algab kodust, siis eriti suur vastutus lasub vanematel ning kodul. Kodus tegemata jäetut või valesti tehtut ei saa hiljem alati parandada. Kasvatuslik mõju ei avaldu üksnes siis, kui vanemad lapsi otseselt õpetavad, vaid last mõjutab rohkem see, mida vanemad teevad ja kuidas käituvad. Tähtsal kohal on vanemate omavahelised suhted. Kui perekonna suhted on neurootilised, kaldub see neurootilisus ka lapsele (Saarma 1994: 16). Kooselu nõuab pidevat psühholoogilist valmidust püüda mõista teist nii nagu iseennast, mis aga
arenemisvõimelisus, armastusväärsus. arukus, asjalikkus, asjatundlikkus, auväärsus, avatus, empaatilisus, kultuursus, kuulamisoskus, loomulikkus, mõõdukus, moraalsus, korrektsus, leplikkus, osavõtlikkus, otsekohesus, peenetundelisus, heasüdamlikkus, harmoonilisus, sallivus, tolerantsus, printsipiaalsus, solidaarsus, soliidsus, südamlikkus, sõnapidamine, siirus, südamlikkus, taktitundelisus, jne, jne. Nii kodul, lasteaial kui koolil on siin palju võimalusi väärkate järeltulijate kasvatamisel, kes oluliselt erineksid praegusest põlvkonnast. (Allikas: Ants Liivakant 2006) 2.2 MEREMEHE KUTSEETIKA • Kutse-eetika spetsiifikast Kutse-eetika on eetika rakendatud mingi elukutse puhul. Ehk teiste sõnadega – üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja – normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundades kutseetika eripära. Professionaalse tegevuse eetilisi aspekte uurib kutse-eetika
ANDMESIDE KÄTTESAADAVUSE Selleks kavandab valitsusliit järgmised sammud: 1) tagab kõigile avaliku sektori ning avalike internetipunktide arvutitele ID-kaardi lugejad aastaks 2008. Igas raamatukogus, linna- ja vallavalitsuses peab olema inimesel võimalik kasutada internetiühenduse ja ID-kaardi lugejaga varustatud arvutit; 2) loob tingimused linnast maale elama ja tööle asumiseks ja kaugtööks ning muudab kiire Interneti kättesaadavaks igale Eesti kodule ja ärile. Igal Eesti kodul ning ettevõttel peab olema võimalik saada mõistliku hinnaga kiiret i t internetiühendust, tiüh d t mis i aitab it b E Eesti ti iinimestel i t l infoühiskonnas i f ühi k kaasa k rääkida
ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja ünne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastusluulet ka emast. Näiteks ,, Sa tulid", ,,Üks suu". Veel on kirjutanud ,,Ei usus ilust", ,,Üle vee" (hästi palju kordusi), ,,Sa tulid nagu päikene" võrdlus. ,,Emale" üks pikemaid Liivi luuletusi. Isamaaluule ,,Isamaale" sügavtundeline, sees traagilised noodid, ei ole tuleviku lootust. ,,Must lagi on meie tool" kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleeleinimtunnetega lagi on näinud perekonna pisaraid ja riidu ,,Ta lendab mesipuu poole" ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistesihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistanud (allegooria mesipuu/mesilased). ,,Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest (gradatsioon e. astendamine). ,,Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose
mis varem tavaklassis õppides oli kõrge, kipub langema, kui nad satuvad eesmärgistatud ning tuginema akadeemiliselt võimekamate kaaslaste hulka (Hoogeveen, 2008). Selle tule- lapse võimete ja musena võib niisugustel õpilastel tekkida alasoorituse oht. Niisugustel puh- isiksuse arvesta- kudel on nii koolil kui ka kodul vaja osutada lapsele palju tähelepanu ja misele – vaid nii saame parimal pakkuda toetust. viisil kaasa aida- Kokkuvõtvalt: õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine ta andekate laste andeka lapse jaoks peab olema selgelt eesmärgistatud ning tuginema lapse arengule.
ja kooli töötajatele. Põhitunded, mis arenevad lapse isiksuses kooliea jooksul on usinus ja alaväärsus. Terve kooliealine on õpihimuline, algatusvõimeline, huvitatud uutest asjadest, innustuv, oma võimetele lootev ja oma toimetulekusse uskuv. Ta jaksab pingutada eesmärgi nimel ja saab rahulduse seda saavutades. Nende tundmuste saavutamiseks on lapse kodul, koolil ja vaba aja veetmisel võtmeroll. Laps peab saama kogeda oma võimeid ja oskusi ja saama õnnestumise kogemusi ja toimetuleku tunnet. Need kannustavad uutele katsetele, väljakutsetele ja eesmärkidele. Kaotamise, ebaõnnestumise ja 169 pettumuse kogemused kasvatavad last iseennast tundma ja võtma
annaabi.ee 
