stseen Romeo, Benvolio(Montecchi vennapoeg, Romeo sõber) ja Mercutio(vürsti sugulane, Romeo sõber) arutavad, kuidas minna peole. Kas pidada maha kõne või minna luba küsimata. Mercutio seletab pärast Romeo öeldut ,,ma nägin und" kes on Mab ning kuidas ta kontrollib unenägusid ja toob häda laiskadele kaela. Poisid lähevad peole. 5. stseen Teenrid kamandavad ringi. Capuletti(Julia isa) tervitab kõiki peolisi ja sunnib neid tantsima. Romeo märkas Juliat. Tybalt(Julia isa vennapoeg) märkas Romeot ja tahab teda tappa, kui Capuletti keelab teda rääkides, et Romeo on tubli aadlimees ja tal on hea käitumine. Tybalt aga vaidleb vastu, kuid Capuletti sunnib teda vaikima. Romeo ja Julia peavad maha kerge dialoogi ja Romeo suudleb Juliat kaks korda, Julia ja Romeo mõistavad mõlemad, et on armunud ,,vaenlasesse" Teine vaatus 1. stseen Lahkudes peolt hüppas Romeo Capuletti aeda. Benvolio
väga ammu kirjutatud. 4. Kirjelda mis selles näidendis toimub ! - Lugu on kahe perekonnast, kus lapsed kokkusattumisel armuvad üksteisse esimesest pilgust. Nad salaja abielluvad. Vennapoeg ei suuda andestada Romeole salaja abiellu. Hakkab suur tüli. Sureb Romeo sõber, ta ei suuda sellega leppida ja kättemaksu käigus tapab vennapoega Tybalti. Romeot süüdistatakse pagenduses, ta sõidab ära Mantovasse. Juliat ähvardatakse abiellu paari panna, kuna arvatakse et õige aeg tuli ja ei ole tal õigust vastu panna. Julial ja Lorenzol tekkib meeleheitlik plaan , ta läheb surma sarnasesse unne, et Romeo tuleks ja ta hauakabelist kaasa viiks. Kiri ei jõua kohale, ja teener otsustab et ta elu ei ole ilma Juliat mõeldav, anda talle mürki. Romeo nähes surnut Juliat, tapab Parise ja joob mürki ära. Kui Julia näeb , ärgates, mida Romeo tegi, tapab enda ka ära. Mõlemad surnud
juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma sõpradega minna sellele peaole. Peol olles on Romeol ja ta sõpradel maskid peas, et keegi ei märkaks neid ( Kutsumata maskide ilmumist ballile ei peetud Shakespeare'i ajal ebaviisakaks, selles nähti pigem komplimenti majaperemehele). Peol kohtab Rome Juliat ja suudleb teda (Shakespeare'i ajal võis daame suudelda nii tervitamisel kui hüvastijätmisel. Kuid Romeo ei suudle Juliat põsele, nagu oli kombeks, vaid suule). Mõne aja pärast Romeo lahkub koos oma sõpradega peolt. Õhtul ilmub Romeo Julia akna alla ja avaldab oma armastust talle. Julia sulab poisi sõnade käes, ning armub. Romeo läheb vend Lorenzo juurde nõu küsima. Peale seda pannakse Romeo ja Julia salaja paari.
· Teener ütleb Romeole, et juhul kui ta ei ole Montecchi perekonnast, võib ka tema peole minna.Teener lahkub. · Romeo ja Benvolio arutavad peole minekust.Romeo otsustab peole minna. 3.tseen toimub Capuletti majas. 1 · Amm kutsub Julia, kuna ta ema tahab temaga rääkida. · Julia ema rääkis talle abielust ja sellest, et Paris tahab teda kosida. · Ilmub teener ja teatab, et külalised on kohal ja Juliat ning sinjoora Capuletti oodatakse. 4.tseen toimub Capuletti maja ees. · Ilmuvad Romeo, Mercutio, Benvolio ja veel 5-6 maski, kaasas mitu tõrvikukandjat. · Arutavad väljas, kes võtavad tõrvikud.Romeo tahab üks tõrvikukandjatest olla, kuid teised ei ole sellega nõus. · Romeo ja Mercutio räägivad Mercutio unenäost. · Benvolio kuuleb trumme ja nad marsivad majja. 5.tseen toimub Capuletti majas olevas saalis.
Kuid tal on vihavaenlasi. Kes on kättemaksu huvilised.Ta vanemad Mercutiod ei tunnista teda oma pojaks ja ei toeta teda mitte kuidagi. Siis ühel õhtul toimub Capuletide juures suur kostüümi ball. Rome saab sissepääsu pileti oma nõbu käest. Nad maskeerivad end ära ja lähevad ballile koos nõbu ja sõpradega. Kuid on ka üks kena noor daam nimega Julia, kes elab suures villas koos vanemate ja teenritega. Ballipäeva hommikul on suured ettevalmistused ja Juliat otsitakse igalt poolt, hakkata balliks sättima. Hiljem näeb Julia välja nagu ingel. Tal on ilusad tumedad juuksed, hella pilguga, väga südamlik tütarlaps. Romeo ilmub peole rüütli kostüümis. Nad kohtuvad ootamatult, kuid ei vaheta üksteisega mitte ühtegi sõna! Nad vaatavad üksteisele sügavalt silma ja on kohe teada , et nad on armunud. Julia teener otsib teda ja leiab ta ühest toast koos Romeoga ja tirib Julaia endaga kaasa. Julia ema on talle juba tulevase peigmehe leidnud ja
4. Kus kohas kohtub Romeo esimest korda Juliaga? 5. Millised oli Romeo ja Julia esmamuljed teineteisest? 6. Miks pidi Romeo ja Julia suhe jääma salajaseks? 7. Mis põhjusel tappis Romeo Capuletti naise vennapoja Tybalti? 8. Milline oli Tybalti tapmise tagajärg? 9. Millist rolli mängis Julia amm tema elus? 10. Kes oli Vend Lorenzo ning miks ta oli noorpaari jaoks tähtis? 11. Kellega pidi Capuletti tahtel Julia esialgselt abielluma? 12. Milles seisnes Lorenzo plaan kuidas Juliat aidata? 13. Kui mitmeks tunnis langes Julia sügavasse surmaunne? 14. Millist rolli mängis Benvolio Romeo elus? 15. Milline viga oli nende välja mõeldud plaanis? 16. Keda kohtas Romeo hauakambris Juliat külastades? 17. Mil viisil otsustas Romeo endalt elu võtta? 18. Mis juhtus peale seda kui Julia ärkas? 19. Kuidas hakkasid üksteisse suhtuma Romeo ja Julia vanemad pärast tragöödiat? 20. Kas noorte armastust võis pidada kõrgemaks väärtuseks kui nende enda elu?
Shakesphere'i näidendeid. Tragöödia on viimase sajandi jooksul tehtud tänapäevasemaks filmides, näidendites kui ka telesaadetes Armastuslugu algab sellest, kui Romeo Montecchi läheb pere maskipeole ning seal ta kohtab Julia Capuleti, kellesse ta esimesest silmapilgust armub. Peol tekib tüli Motecchi ja Capuleti perede vahel ja Montecchi pere lahkub peolt. Hiljem peo lõppedes hiilib Romeo hilja öösel Capuletide maja juures ringi, otsides Juliat, et talle oma armastust avaldada. Capuletide pere saab teada Julia kohtumisest Romeoga ja lähevab Romeot hävitama. Romeo tapab Julia sugulase Tybalt’i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio. Äsja peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Samal ajal kui Romeo on peidus politsei eest, läheb Julia Friar Lawrence’i juurde sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Julia saab endale mürgi, mis kaotab igasugused
Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe tragöödia algul ütleb koor: „Veronas kaunis“. Tegevuspaikadeks on Capulettide majas tuba, saal, Julia magamistuba, Capulettide aed, väljak, Lorenzo kong, kalmistu ja hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Ka Mantuas toimub tegevus. Seda on öeldud, et tänav poodidega. Apteekri poe kohta ütleb Romeo: armetu poelogu. 3. ESIMENE VAATUS Tutvume Romeo ja Juliaga. Meile näidatakse Juliat koduses miljöös ning saame teada, et neiu saab alles 14. Olulisim on siin siis pidu Capulettide majas, kus Rome ja Julia kohtuvad ning armuvad. TEINE VAATUS Romeo ja Julia paljastavad end teineteisele, avaldavad armastust. Teise vaatuse lõpus laulatab Lorenzo Romeo ja Julia. KOLMAS VAATUS Romeo ja Tybalti asjade klaarimine, mille käigus tapab Tybalt Romeo sõbra Mercutio ning seepeale tapab Romeo Tybalti. Romeo läheb Juliaga hüvasti jätma enne pagendusse minekut
Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda. II stseen: Capuletti ja krahv Paris: Paris avaldab lootust, et vaenul on lõpuks lõpp, kuna nii Capuletti kui Montecchi on andnud vürstile sõna, et nad rahu ei riku. Krahv Paris palub vanalt Capulettilt Juliat endale naiseks. Capuletti peab tütart veel liig nooreks, kuid soovitab krahvil ise neiu südant võita. Ta teatab, et korraldab õhtul peo, kuhu ootab hulgaliselt külalisi, ka krahv on teretulnud. Teener, kes peab kutsututele sõna viima, ei oska lugeda. Ta kohtab teel Romeod ja Benvoliod ja pöördub nende poole küsimusega, kas nad lugeda oskavad. Romeo loeb kutsutute nimekirja ette. Romeo on armunud onutütar Rosalinasse. Benvolio annab Romeole peomajja minna, et
lihtsalt üks paljudest traagilistest armastuslugudest. Kui aga hakata sügavamalt mõtlema selle sisule ja sündmuskäigule, tuleb välja, et loos on peidus palju huvitavat, mis kohe silma ei jää. Selles näidendis toimub palju õpetlikke juhtumeid, millest võiksime ka meie nõu võtta ja neid oma elus rakendada. Üks teema, mis mulle koheselt silma jäi, oli Romeo ja Julia suhte kiire areng. Romeo kohtas Juliat peol ja nad abiellusid juba järgmisel päeval. Natuke aega peale laulatust tapab Romeo Tybalti ja põgeneb, mille tõttu tahetakse Juliat panna Parisele naiseks, kuid selle vältimiseks teeskleb Julia, et on surnud. Kuid Romeo kuuleb juttu, et Julia on päriselt surnud ning võtab endalt selle pärast elu ning Julia, kuuldes, et Romeo on surnud, võtab endalt samuti elu. Oleksid nad veidigi aega võtnud, et oma tegevus läbi
Suurest ja võimsast armastusest. Nad põrkuvad kokku ühe teenriga. Teener kutsub ka peole, mis pidi olema uhke ja võimas. Romeo läheb sinna ja kohtub seal oma armastatuga. Nad suudlevad ja tunnevad end üksteise seltskonnas kenasti. Aga Romeo peab kiiresti lahkuma, ütlemata Juliale oma nimegi. II vaatus: Romeo on üksikul tänaval, kui jörsku hüppab üle aia, kus elab tema silmarõõm. Sõbrad küll otsivad teda taga, kuid ei leia teda seal pimedas öös. Romeo kohtab aknal Juliat. Nad vannuvad kahekesi seal üksteisele armuvannet ja lubavad üksteist ära oodata. Nad lähevad sealt lahku, kuna neid tuli segama Julia majas elav amm. Päeval läks Romeo vend Lorenzo juurde südand puistama. Ta rääkis, et oli leidnud endale eluarmastuse, kes aga on tema perekonna eluvaenlase perekonnast.Vend Lorenzo kiitis selle suhte heaks, kuna lootis, et nii võivad kaks vihavaenu täis perekonda saada headeks sõpradeks ja partneriteks. Seejärel
Välismaa noortekirjandus: "Lucas" Kevin Brooks "Rööv" Andreas Schlüter "Kuulsuse valvas õppetund" Kika "Kuninglikult untsus" Niki Burnham "Maoli" Nick Hornby "Piraadid" Ilkka remes "Ohtlik armas" Melissa Marr "Neelatud" Simon Holt "Võimumäng" Andreas Schlüter "Härra Ibrahim ja Koraani õied" Eric-Emmanuel Schmitt Emily the Strange "Kaotatud päevad" Rob Reger ja Jessica Gruner "Sigadesaaga/pigtopia" Kitty Fizgerald "Brislinger" Christopher Paolin "Julia mängib Juliat" Juta Treiber "Lapsehoidjad" Melissa de La Cruz "Eragon" Christopher Paolin "Otsetee paradiisi" Allan Keian "Lihtsalt armastus" Brigitte Blobel "Vaigust kiiker" Philip Pullamn "Hurini lapsed" J.R.R. Tolkien "Alaizabel Cray painaja" Chris Wooding "Soovileht" Eoin Clofer "Lõpetamata lood" J.R.R. Tolkien "Rändavate pükste õeskond" Ann Brashares "Mustad harmed" Sam Enthoven "Apelsiinitüdruk" Jostein Gaarder "Golemi silm" Jonathan Stroud "Ptolemaiose väravad" Jonathan Stroud
Romeo hoomas Juliat riigikaitse bivakis. Julia andis automaadile valu. Ta lasi lamaasendis püstolkuulipildujaga märki. Romeo vähendas Julia jalavaeva ja tõi ära sõelapõhjaks lastud märklaua. Julia muhatas talle ja nimetas teda oma järgmiseks märklauaks. Romeol tõusis puna palgele ja kukutas granaadi. Julia oli ainuke kellel põlved nõrgaks ei läinud. Ta jooksis nagu oja granaadi juurde ja viskas granaadi kuivkäimlasse. Plahvatus oli meeldesööbiv.Õnn naeratas, et keegi viga ei saanud.
Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes, et see liit lahutaks iidse vaenu kahe perekonna vahel. Kolmandas vaatluses tapab Tybalt suurest vaidlusest Mercutio ning kättemaksuks sõbra eest, tapab Romeo Tybalti. See sündmus suurendab viha veelgi Capuletti´de seas
O. On oma isast väga sõltuv ja nii talle truu. Kui Polonius sureb, ei suuda O. end koos hoida ning läheb hulluks, end lõpuks uputades, Julia on vastupidiselt Opheliale isemõtlev, teovõimeline renessansiaja noor neiu, kes usub armastuse jõusse. Ta võtab ohtliku sammu, kui abiellub Romeoga salaja, kes on ju tegelikult Capulettide vaenlase, Monteccide perekonnast. Nii astub Julia vastu oma vanematele, kes soovisid teda kokku panna Parisega. Juliat ei huvita tema positsioon ega sõltu oma pere arvamusest hurraa!
tüdruk pöördub Friar Lawrence'i poole sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Friar Lawrence annab Juliale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused kahekümneneljaks tunniks ning ta lubab kirjaga Romeole teatada nende plaanist. Kahjuks ei näe Romeo kunagi kirja ning kuuldes Julia surmast, kiirustab ta, süda murtud, endale mürki ostma. Mürk käes, põgeneb ta politsei eest Capulet'ide kabelisse, kus ta näeb kirstus lebavat surnud Juliat. Hetkel, mis Julia hakkab surmast ärkama, neelab Romeo kogu mürgi ning ta näeb, et Julia on elus, kuid on liiga hilja. Nähtust murtud Julia võtab Romeo relva ning tapab end sellega ära. Romeo ja Julia on kõige ideaalsem armastuslugu tõelisest armastusest kahe inimese vahel. Kurb, et lugu lõpeb nii traagiliselt, kuid isegi selline lõpp näitab, kui suur võib olla armastus kahe inimese vahel.
abielluda Parisega kuigi ta on kohustatud. Kuid siiski teevad Julia ja Lorenzo plaani kuidas armunud kokku viia. Kahjuks aga ei jõudnud see plaan kuidagi Romeo kõrvu. Samal ajal korraldati aga Capulettide majas suuri ja uhkeid pulmi parimate kokkade ja teenindajatega. Julia püüe isale selgeks teha, et ta soov ei ole abielluda Parisega jäi mõttetuks. Järgmine päev jätkuvad pidulikud ettevalmistused pulmadeks, kuid kui üks hetk teenindaja tuli Juliat äratama. Siis arvati, et Julia on surnud. Julia oli küll joonud vedelikku, mis pani ta lihtsalt magama, kuid seda ei teatud. Järgmine päev viidi Julia kirikusse, kust plaani järgi pidi Romeo ta varastama, aga kahjuks ei teadnud Romeo sellest midagi. Kui romeo kirikusse jõudis ja Juliat nägi, siis oli ta murtud. Romeo võttis selle peale mürki, ning suri. Kui Julia ärkas ja nägi surnud Romeot lõi kaunitar endale pistoda südamesse, ning suri. 5. Tegelased:
Nad ei saa rääkidagi, sest Julia viiakse kohe Dave Parissega kohtuma. Romeo jookseb Juliale järgi ning jälgib teda kui Julia Davega tantsib. Romeo kasutab juhust ja viib Julia natukene eemale, et temaga rääkida. Siis tuleb Julia hoidja ja viib Julia ära ning ütleb talle, et see on sinu vihavaenlase poeg ning Romeo taipab ka, kes Julia on. Järgmine hetk hakkavad Romeo sõbrad minema ning võtavad Romeo ka kaasa, poolel teel hüpab Romeo autost välja ning jookseb majja tagasi, et veel Juliat näha. Ta on Julia akna all ning samal ajal tuleb Julia välja, aeda. Nad räägivad ning vannuvad teineteisele armastust, neid ei hoia see tagasi, et nende vanemad on vihavaenus. Julia lubab järgmisel päeval oma hoidjaga Romeole sõna saata. Romeo läheb hommikul esimese asjana preestri jutule, küsib luba, et ta nad õhtul laulataks. Ta on nõus, sest ta loodab, et see liidab vihavaenus olevad pered omavahel. Julia hoidja tuleb randa, kus Romeo enda sõpradega aega veedab.
1. Tegevus toimub Põhja-Itaalias, Veronas 16.sajanil. Tegevuse aeg mahub viie päeva sisse. 2. Peategelased on Romeo Montecchi ja Julia Capuletti. 3. Montecchi ja Capuletti perekondade vahel on tugev vihavaen. Montecchi soost Romeo on masenduses, sest tema tunded Rosalina vastu olid vaid ühepoolsed. Ta kuuleb Capulettide juures toimuvast peost ja otustab sinna minna, et Rosalina unustada ja leida endale keegi teine. Peol kohtab ta Juliat ja nende vahel tärkab armastus esimesest silmapilgust. Armunud Romeo ilmub Julia akna alla ja lepitakse kokku, et abiellutakse juba järgmisel päeval. Neid laulatab salaja frantsiskaanlasest munk Lorenzo. Julia vanemad tahavad, et naine abielluks aga võimalikult kiiresti Parisega. Suguvõsade vaheline põlisvaen ei ammendu ja võitluses tapab Romeo Julia nõo Tybalti. Kahetsusväärsete sündmuste tagajärjel pagendatakse Romeo linnast välja ja Julia peab teesklema surnut, et pääseda
Teener kutsub ka peole, mis pidi olema uhke ja võimas. Romeo läheb sinna ja kohtub seal oma armastatuga. Nad suudlevad ja tunnevad end üksteise seltskonnas kenasti. Aga Romeo peab kiiresti lahkuma, ütlemata Juliale oma nimegi. II vaatus: Romeo on üksikul tänaval, kui jörsku hüppab üle aia, kus elab tema silmarõõm. Sõbrad küll otsivad teda taga, kuid ei leia teda seal pimedas öös. Romeo kohtab aknal Juliat. Nad vannuvad kahekesi seal üksteisele armuvannet ja lubavad üksteist ära oodata. Nad lähevad sealt lahku, kuna neid tuli segama Julia majas elav amm. Päeval läks Romeo vend Lorenzo juurde südand puistama. Ta rääkis, et oli leidnud endale eluarmastuse, kes aga on tema perekonna eluvaenlase perekonnast.Vend Lorenzo kiitis selle suhte heaks, kuna lootis, et nii võivad kaks
rewind-nuppu. See efekt mõjus küll veidike koomilisena, kuid siiski tegi filmi jälgimise märksa huvitavamaks. Kuna grimmiga polnud priisatud, tundus kõik väga loomulikuna. Veidike rohkem grimmi oli kasutatud Julia ema puhul, kuid seda ka enne Capulettide pidustusi, nii et see oli igati õigustatud. Tegemist oli väga kaasaegse filmiga, seega olid ka igasugused kostüümid kooskõlas tänapäevaga. Leian, et osatäitjate valik oli väga õnnestunud. Romeot kehastas Leonardo DiCaprio ning Juliat Claire Danes. Tänu heale näitlejatööle õnnestus neil suurepäraselt mängida noort armastajapaari, keda tabab traagiline lõpp. Kulminatsiooniks on kindlasti Romeo ja Julia traagiline lõpp, mis on kurbade arusaamatuste kuhjumise tulemus. Antud filmi puhul kruvis pinget üles Romeo teadasaamine oma sõbralt, et Julia on surnud, kuigi tegelikkuses see nii polnud. Pärast seda seika arenevad sündmused väga kiiresti, alates sellest, kuidas Romeo mürki hangib kuni
pikaaegset armusuhet ning kooselu, kuid tänapäeval pole kõik noored valmis minema armastusega hauda, nagu läks Romeo Julia pärast. Kindlasti on noori, kes ei saa aru armastusest kui esimesest silmapilgust, vaid näevad Romeo ja Julia armastust kui mõtlematute tegude täide saatmine ning nende pärast surma saamine. Raamatus on esile toodud ka perekondade sisesed ning välised omavahelised tülid. Capuletti perekonnas soovis isa näha Juliat koos Parisega ega kuulanud tütart, kui too soovis pulmi ära jätta, sest tema süda kuulus kellelegi teisele. Minu arust oleks isa pidanud rääkima tütrega rahulikult ning mõistvalt tema soovidest, ega mitte surunud peale enda tahet viia neiu kokku nooremehega, keda ta ei armasta.Capuletti oleks pidanud mõtlema oma lapsele ning tema soovidele, mitte käituma ainult enda tunnete järgi. Isa ja tütre tülist tekkinud viha üksteise vastu,
kättemaksuks omakorda tema. Selle peale aga pagendatakse Romeo Veronast Mantuasse. Julia on hirmus kurb kõige selle pärast ja Romeo samuti. Otsustatakse, et Julia pulmad Parisega peetakse neljapäeval. Julia on meeleheitel ja palub abi vend Lorenzo käest, kes annab talle mingit jooki, mis teeb ta justkui surnuks, aga äratab ta jälle neljakümne kahe tunni pärast üles. Siis arvatakse, et ta on surnud ja pulmi ei toimu. Samal ajal saadab siis Lorenzo Romeole kirja, kus teatab, kust Juliat on võimalik leida ja et ta pole üldse surnud. Kahjuks ei lähe asjad nii. Vastavalt plaanile nõustub Julia Parise abieluettepanekuga, kuid ta isa on nii rõõmus, et otsustab korraldada pulmad oodatust päeva varem ehk kolmapäeval. Julia joob siis seda "võlujooki" päeva varem ja on nagu surnud. Pulmi ei toimu. Samal ajal saab Romeo Julia kohta surmateate ja ta arvab, et Julia ongi surnud, sest Lorenzo kõike selgitav kiri ei jõua temani õigel ajal. Niisiis Julia viiakse
rewind-nuppu. See efekt mõjus küll veidike koomilisena, kuid siiski tegi filmi jälgimise märksa huvitavamaks. Kuna grimmiga polnud priisatud, tundus kõik väga loomulikuna. Veidike rohkem grimmi oli kasutatud Julia ema puhul, kuid seda ka enne Capulettide pidustusi, nii et see oli igati õigustatud. Tegemist oli väga kaasaegse filmiga, seega olid ka igasugused kostüümid kooskõlas tänapäevaga. Leian, et osatäitjate valik oli väga õnnestunud. Romeot kehastas Leonardo DiCaprio ning Juliat Claire Danes. Tänu heale näitlejatööle õnnestus neil suurepäraselt mängida noort armastajapaari, keda tabab traagiline lõpp. Kulminatsiooniks on kindlasti Romeo ja Julia traagiline lõpp, mis on kurbade arusaamatuste kuhjumise tulemus. Antud filmi puhul kruvis pinget üles Romeo teadasaamine oma sõbralt, et Julia on surnud, kuigi tegelikkuses see nii polnud. Pärast seda seika arenevad sündmused väga kiiresti, alates sellest, kuidas Romeo mürki hangib kuni
( eelmisel õhtul käis julia kirikus lorenzo juures ja küsis temalt nõu. Ta soovitas tal võtta mingit unerohtu ). Unerohi uinutas ta ja tüdruk nägi välja nagu surnud. 9. Romeo: oo, ustav apteeker, / su jook on kärme, suren suudeldes. Romeole ei viiidud lorenzo saadetud kirja et tegelikult julia pole surnud ja peale matuseid lähevad nad koos riigist välja ja saavadki koos olla. Romeo kuuldes et julia on surnud tahtis ka endalt elu võtta. Tal polnud enam mõtet elada, kui juliat pole. 10 Vürst: Kus on need vihamehed? Capuletti,/ Montecchi? kas näete nüüd, mis roosk/ te vaenu nuhtleb? Taevas seadis nii,/ et armastus te rõõmud hukutas! Kui Romeo, Julia ja Paris olid surnuaial kõik surnud. Capuletti ja Montecchi perekonna rõõmud ( ehk siis lapsed) olid surnud perekondade viha pärast. Perekonnad leppisid ära aga sellel oli kõrge hind!
See kehtib ka naiste kohta. Jäära armastus on maailma suurim, romantilisem ja partnerit tugevasti idealiseeriv, peaaegu postamendile asetav armastus. Jäära romantilisus nõuab truudust ja ustavust. Ta pole võimeline korraga mitmesse kiinduma. Jäära abielu suurim oht on hall igapäevasus, kirglikkuse ja romantika vaibumine. Partneri vastu huvi kaotanud Jäär muutub kiiresti jääkamakaks. Pärast mõningat depressiooni on ta kiiresti võimeline leidma uue ideaali. MEES ei tohi oma Juliat kööki suruda ja peab andma talle usaldavalt vabadust, sest kui Jäärast naine juba on sinuga, siis usub ta sinusse rohkem kui sina ise. Ära peta teda! NAINE ei tohi maha suruda oma Jäära mehelikkust ega teda arvustada. KÕIGE POSITIIVSEM JÄÄRAS on ennastsalgav võitlus oma ideaalide nimel. SAATE SÜMPAATSEKS kui jagate tema ideid SAATE ANTIPAATSEKS kui vaidlete talle vastu või pole talle ustav EGOISM VÄLJENDUB teistega mittearvestamises KARDAB tegevusetust, ebaõnnestumisi
et tihti tasuks ikkagi ka keerulistes olukordades rääkida tõtt. Julia oleks võinud loota, et tema lihane vanem aktsepteerib tema valikuid. Kes ei küsi, ei saa vastust, kes ei ava oma suud, ei saa kunagi teada, mis talle oleks vastatud. Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda hoopis teisiti. Kuid lähtudes sellele, kuidas see siiski lõppes, on minu arvates igal inimesel võimalus luua oma nägemus selle loo mõttest. Me võime vaadata Romeot ja Juliat kui narre või kui kannatajaid. Valik jääb igaühe enda teha, kuid mina arvan, et neis oli mõlemaid ning raamat pakub mõtteainet kauaks.
mida vaid ise tahtis. Julia käitub impulsiivide ajel ning teeb kõike oma armastuse nimel, Ophelia kaalub igat sammu, on oma isa käpa all ja ei tee midagi, et Hamletit endaga siduda. Sarnasuseks on kindlasti see, et mõlemad naised olid noored, armunud ja hukkusid loo käigus. 8. Julia isa ja Polonius lapsevanematena Julia isa arvab, et kõik mis tema ütleb või otsustab on Julia jaoks õige. Ta tahab ise määrata kellega Julia abiellub ning ähvardab Juliat, kui too tahab isa käsule vastupidiselt talitada.ähvardab. Ilmselt arvab ta nii, sest tema tütar on veel väga noor. Polonius arvab sarnaselt Julia isaga, et ta teab mis ta lastele parim on ning isegi nuhib nende järele. Ta tahab teada igast nende sammust. Ta lapsed armastavad teda väga ning Laertes tahab isegi oma isa tapjale kätte maksta. Poloniuse surma võib lugeda ka üheks põhjuseks, miks Ophelia hullus.
Basil meisterdab pildile kauni raami ja kingib selle Dorianile. Lord Henryle meeldib Dorian väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. Dorian eemaldub Basilist ja hakkab Henry eeskujul ilu jahtima. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, Dorian ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Dorian armub kõrvuni, ja mitte ainult välimuse, vaid ka võimete pärast, kuigi ta Sibyl Vane' üldse ei tunne. Basil on sellest kuuldes armukade. Vahepeal on Dorian Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks. Dorian kutsub Basil ja Henry teatrisse oma mõrsjat
ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. Dorian eemaldub Basilist ja hakkab Henry eeskujul ilu jahtima. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, Dorian puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, Dorian ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Dorian armub kõrvuni, ja mitte ainult välimuse, vaid ka võimete pärast, kuigi ta Sibyl Vane' üldse ei tunne. Basil on sellest kuuldes armukade, Henry väga huvitatud. Vahepeal on Dorian Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. Sibyl on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord
Anaisile meeldis väga suhelda uute inimestega, sellest ka tema lühiajaline ning kirglik suhe Henry Milleriga, küll aga pikaajaline suhtlemine ning eluaegne jälg hinge. Henry oli Anais`iga kohtudes teist korda abielus, tema abikaasa oli June Edith Smith. Henry abiellus peale lahkuminekut Anais`iga veel kolm korda. Neljanda abikaasa Eve'iga sai ta tütre ja poja. Minu arvamus Minule meenutab nende suhet mingil määral Romeot ja Juliat, küll aga ei lõppe lugu sedamoodi. Tegelikult algab nende suhe ju kirgliku armastusega, kirjade saatmisega ja pideva koosolemisega. Võib-olla see, et suhe avalikuks ei tulnud, tegi asja nii neile, kui ka meile huvitavamaks. Oli ju selgelt näha, et Henry oli tegelikult täielik boheemlane, kes elas oma elustiili, mis sisaldas kunsti, kirjutamist ja minimaalset huvi materiaalsele elule. Anais oli samuti
ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks
elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks
ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks
Oli kaks lavastust ja kuus osa. Tema esimene osa oli Kolu-Per Peeter Tammearu lavastuses A. Lindgreni ,,Röövlitütar Ronjas." (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 33-35) Alates 1992. Aastast on Elmo Linnateatri peanäitejuht. Sinna tuli ta esialgu kolmeks aastaks. Oma lepingut pikendab ta rangelt aastakaupa. 1.6 Elmo Nüganeni Linnateatri lavastused 1992: William Shakespeare'i "Romeo ja Julia" Indrek Sammul ja Katariina Lauk mängisid Romeot ja Juliat. Tõuke selleks, et teha ,,Romeot ja Juliat" andis Kalju Orro. Linnateater on käinud selle lavastusega ka mitmel välisreisil: Poolas, Inglismaal Edinburghis. 1993: Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu" 1994: Hans Christian Anderseni "Nukkude akadeemia" Elmo esimene töö õppejõuna oli Ingo Normeti 16. lennuga. Lavastus, mille aluseks ei olnud näidend, ega dramatiseering. Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust
*Lear satub viletsusse ja saab omal nahal tunda rikaste julmust ja kehvikute viletsust ,,Roemeo ja Julia" -kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus -Romeo ja Julia on noores , pärinevad vaenujalal olevatest suguvõsadest -armuvad esimesest silmapilgust maskipeol Capulettide majas -Romeo avaldab Juliale akna all armastust ja Julia vastab samaga- õigepea abielluvad salaja -Romeo tapab tüli käigus Julia nõbu ja ta määratakse pagendusse, vanemad sunnivad Juliat abielluma oma soosituga -et põgeneda Romeoga võtab Julia jooki et olla näiliselt surnu -plaanikohaselt peaks ta ärkama kabelis ja sealt Romeoga põgenema. Salaplaan ei jõua Romeoni ta teab vaid surmast -Romeo mürgitab end kabelis Julia kõrval, hiljem ärkab Julja, näeb surnut Romeot ja tapab end *Renessanss tähendab murrangulist pööret looduses, loomulikkuse, teadmiste ja vabamate inimsuhete poole ning inimese individuaalsuse rõhutamist
teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Dorian armub kõrvuni, ja mitte ainult välimuse, vaid ka võimete pärast, kuigi ta Sibyl Vane' üldse ei tunne. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest
elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks
Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks. Romeo tuleb ballile oma kaaskonnaga ja kui ta näeb Juliat, siis tekib armastus esimesest silmapilgust, sama Julial. Tybalt tunneb Romeo ära, ja pahandatakse teda(Capuletti pahandab Tybaltit). Külalisele ei minda kallale. Vana Capuletti jaoks on see traditsioon, komme, mida peab järgima. Tunneb end solvatuna. Julia istub aknal ja mõtleb poisile, keda ta nägi ja aias kuuleb tema mõtteid Romeo. Teine päev - Vend Lorenzo juurde tuleb Romeo, et too laulataks Romeo ja Julia. Tänuväärne roll alati
Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks. Romeo tuleb ballile oma kaaskonnaga ja kui ta näeb Juliat, siis tekib armastus esimesest silmapilgust, sama Julial. Tybalt tunneb Romeo ära, ja pahandatakse teda(Capuletti pahandab Tybaltit). Külalisele ei minda kallale. Vana Capuletti jaoks on see traditsioon, komme, mida peab järgima. Tunneb end solvatuna. Julia istub aknal ja mõtleb poisile, keda ta nägi ja aias kuuleb tema mõtteid Romeo. Teine päev - Vend Lorenzo juurde tuleb Romeo, et too laulataks Romeo ja Julia. Tänuväärne roll alati
aasta 17. novembrile ning ooperi libreto ja muusika töötati uue tenori võimeile vastavalt osaliselt ümber. Esietendus osutus tänu lauljate hiilgavale koosseisule silmapaistvalt menukaks. Tuntud muusikakirjastaja Giovanni Ricordi ostis ooperi partituuri ära ning sellest ajast alates trükiti Verdi teoseid peaaegu eranditult tema kirjastuses. Soodne oli ka "Obertole" pühendatud, eeskätt Bellini "Norma" mõjutusi täheldav kriitika. Keskajast pärineva, Shakespeaire'i "Romeo ja Juliat" meenutava süzeega "Obertos" õnnestusid kõige paremini dramaatilis-emotsionaalsed episoodid, ehkki Verdi hilisemate sedöövritega neid kaugeltki võrrelda ei saa. Nõrgatasemelise libretoga ooper lavastati peale Milaano veel ka Turinos, Genuas ja Naapolis. "Oberto" edust julgustatuna tegi Merelli Verdile ettepaneku lähema kahe aasta jooksul kirjutada "La Scalale" või Viini Kuninglikule Ooperiteatrile, kus ta ise direktori ametikohuseid täitis, kolm ooperit
Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks. D
„Dorian Gray portree“: 19. sajand, Inglismaa. Dorian, vastuoluline noormees, vastutustundetu, empaatiavõimetu, kalk. Doriani püsiv nooruse ilu, portree näitab tõelist palet. PROBLEEM: Igavene ilu, edevus. Dorian ei suuda armastada. Valed väärtused. SISU: Basil maalib Dorian Grayst portree. Maal on imeilus ning lord Henry jutu tõttu ihkab Dorian üle kõige, et tema ilu säiliks ning portree sära kahvatuks. Kui noormees satub ühel õhtul teatrisse „Romeo ja Juliat“ vaatama, armub ta 17-aastasesse näitlejannasse, Sibyl Vane’i. Kui Dorian Sibyliga kihlub ja järgneval õhtul Basili ja Henryga teatrisse ilmub, oleks neiu oma ande justkui kaotanud. Dorian hülgab tütarlapse südametult ja saab järgmisel hommikul teada, et Sibyl on surnud. Noormees avastab portreele ilmunud kalgi naeratuse. Inspireeritud Henry kingitud raamatust, alustab Dorian naudingute otsimist. Kõik proovitu osutub tüütuks ning meest piinavad südametunnistus ja vananev portree
valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks
Kuidas see teile meeldib?» «Olen kõigiks valmis, kui see raha toob, Bilgewater; aga näete, mul pole näitlemisest aimu ega ole ma sellest kuigi palju näinud. Olin liiga väike, kui taat oma lossis laskis näitemängu teha. Kas usute, et saate õpetada?» «Tühi asi!» «Suurepärane. Olekski himu midagi uut õppida. Hakkame siis kohe pihta.» Siis jutustas talle hertsog, kes on Julia, ja ütles, et ta ise oli harjunud Romeo olema, nii et kuningas pidi mängima Juliat. «Aga kui Julia on nihuke noor tüdruk, siis mu paljaspea ja valge põskhabe oleksid ehk temale haruldaselt veidrad, hertsog.» «Ei, ärge muretsege, -- need maamatsid ei taipa sellest midagi. Pealegi-, teate, mängite kostüümis ja see teeb inimese hoopis teiseks; Julia on palkonil, naudib kuuvalgust enne magamaminekut, tal on öösärk seljas ja kroogitud öötanu peas. Siin on osaliste kostüümid.» Ta võttis kohvrist paar-kardinakalingurist ülikonda -- need olid, nagu ta ütles,
annaabi.ee 
