LM maanõunik Rosen laiali Haldusjaotus EM ja LM kubermangud, EM ja LM kubermangud, EM ja LM kubermangud, 5+5 4+3 maakonda, 10 linna 4+3 maakonda, 10 linna maakonda, uued linnad Paldiski ja Võru Talupoegade Sunnismaised pärisorjad Sunnismaised pärisorjad Sunnismaised pärisorjad olukord Pärast reduktsiooni Vohnja Jaani kaebekiri Browne´i positiivsete määruste a.fikseeriti koormised ja kanti Roseni dekl. 1739 kohaselt 1765 vakuraamatusse a. talupojal puudub õigus a.fikseeriti koormised b
hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii linnas kui ka maal moodustasid sakslased, kuid neid oli ka kesk- ja alamkihi hulgas. Rohkesti oli ka saksa käsitöölisi ja kaupmehi. Võrreldes 18. sajandiga oli 17.sajandil kroonumõisate talupoegade elu parem, sest neil oli rohkem õigusi ja nad polnud pärisorjad. Rootsi kuningal oli plaanis vabastada ka rüütlimõisate talupojad pärisorjusest, aga see ei õnnestunud. Venemaa vajas aadlike toetust ja selletõttu talupoegade elu halvenes, aga nende aktiivne osalemine maakaubanduses tagas neile omandiõiguse vallasvarale. Ja koormisi ei tõstetud liiga kõrgeks, sest vastaseljuhul oleks see tähendanud talupoegade pagemist, mis siiski juhtus ja oli eriti ulatuslik 18. sajandi algul.
teoorjusliku mõisamajanduse hoogne areng. Seda soodustasid head tingimused vilja eksportimiseks läände tänu merekaubanduse arenemisele ning mõisnikel tekkis majanduslik huvitatus oma põldude laiendamiseks. See olenes aga talupoegade tööjõust, sest selleks ajaks oli teotöö saanud täielikult mõisamajanduse nurgakiviks. 16. sajandi keskpaigaks oli oletatav mõisade arv 500 tingis, mida on Eesti pindala kohta ilmselgelt palju. Vähe sellest, et talupojad olid sunnismaised pärisorjad, tõsteti nende koormisi pidevalt, mis muutis nende olukorra veel raskemaks. Talurahvas oli madalaim ühiskondlik seisus ja neil puudusid algselt igasugused õigused. Rahva halb kohtlemine põhjustas ülestõuse, vastuhakke ja põgenemisi, mis olid mõisale kahjulikud. Olgugi, et kõik olid pärisorjad, polnud kõikide talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund siiski võrdne. Talurahva elu ei olnud lihtne, kuid suudeti
Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendas seda, et pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Sunnismaisus tähendab talupoegadele kehtivat keeldu isanda loata oma elukohta vahetada. Talupojad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Selleks rajasid feodaalid oma majapidamised - mõisad. Mõis kujutas suurt põllumajanduslikku majapidamist, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad. Põllumaa jagunes 2 ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli jagatud talupoegadele. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa
Tulemused Siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine Tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega Eestlaste õiguste allasurumine Välistas vene kolonisatsiooni Asehalduskord Katariina II valitsusaeg, uus halduskorraldus, 1783, Eesti- ja Liivimaa said ühise asevalitseja TALURAHVASEADUSED Roseni deklaratsioon talupojad on õigusteta pärisorjad Browne'i positiivsed määrused Õigus vallasvarale Kindlad piirid mõisakoormistele Kindlad karistamise ülempiirid Õigus mõisnik kohtusse kaevata ,,Iggaüks..." Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine Teokoormiste normeerimine Vallakohtud Pärisorjuse kaotamine (1802 Eesti, 1804 Liivimaa) Uued talurahvaseadused
Maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses Teoste kangelased intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu „Lara“ 1814 „Mazeppa“ 1819 „Kohtunägemus“ 1821 Tähtsus Kirjandusvoolu rajaja - baironism Byroni loomingul on olnud suur mõju slaavi kirjanduse arengus Tema elust ja loomingust on inspiratisiooni saanud paljud muusikud, kunstnikud, luuletajad, kirjanikud Tsitaat Pärisorjad!Kas te siis ei tea,kes ihkab vabadust, ise võitlema peab? (“Childe Haroldi palveränd”, 1818) Huvitavat Byronil olid kompjalad Toetas oma rahaga Kreeka sõjalaevastikku kirjavahetuses Goethega Eeskujuks E.A.Poele Byroni järgi on nime saanud asteroid 3306 Byron Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/George_Gordon_ Byron (05.10.14) http://www.poets.org/poetsorg/poet/george- gordon-byron (05.10.14) http://kreutzwald.kirmus
Ajaloo kontrolltöö I 1. Rahvastiku olukord pärast põhjasõda: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida- Euroopas ja sadamad. 2. Balti erikord asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, valitsevaks jäi luteri usk, riigimõisate restitutsioon ja tollipiir. 3. Maapäev rüütelkondade täiskogu, iga kolme aasta taga, arutati probleeme, tegeldi valitsemisega. 4. Rüütelkonnad taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad. 5. Restitutsioon mõisate tagastamine aadlile 6
arengule. Suured maadeavastused ja kulla otsingud tõid ka palju kahju. Kulla otsingute tagajärgedel langes hispaanlaste ülemvõimu alla asteekide linn Mehhiko, inkade riik Peruu. Suur osa Kesk- ja Lõuna-Ameerikast langes eurooplaste võimu alla, kus osa piirkondades valitsesid hispaanlased. Ameerikas tekkisid eurooplastest koosnevad kolooniad, keda huvitas üksnes kuld ja kes hävitasid indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed, kuldesemed saadeti Euroopasse. Indiaanlastest endist said pärisorjad, kes sunniti kullakaevandustesse tööle. Indiaanlaste arv vähenes kiiresti ja peagi tuli tööjõude puudu. Seetõttu hakati Aafrikast neegerorje sisse tooma. Nii sai alguse orjakaubandus. Aafrikast osteti vangid, toimetati nad laevaga üle mere ja müüdi nad Ameerikas kolonistidele orjadeks. Minu arust oli eurooplaste käitumine lausa ebainimlik, nad hoolisid ainult rahast ja kullast, sellest, et ainult nemad võimalikult suurt kasu saaksid. See raha ja varandus
Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi. Miks kujunes? See laiendati 1783.a ka Baltikumile peale seda, kui see kehtestati Venemaa kubermangudes. Haldusjaotus: Lisandusid Paldiski, Võru-ja Viljandimaa. Kubermangu valitsemine: juhtima hakkas asehaldur. Aadlike positsioon: paranes, olid isandad. Rouseni deklaratsioon : *talupojad õigusteta pärisorjad *mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa *talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule *talupojad pidid täitma mõisakoormisi *kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale *talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi
Fjodor Dostojevski 1821 Moskva 1881 Peterburi Fjodor Dostojevski sündis Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Dostojevski põlvnes isa poolt kaupmeeskonnast ja ema poolt segaseisuslikust Moskva haritlaskonnast. Isa kohtles lapsi valjult. Ema jagas lastele hellust. Mõneaastase kodukoolituse järel saadeti vennad Fjodor ja Mihhail pansioni. Peale ema surma-1837 suri ema tüsistusse, saatis isa pojad sõjaväeinseneride kooli. Hirmsaim sündmus mehe elus oli isa surm. Dostojevski isa tapsid arvatavasti a enda pärisorjad. Surmateade põhjustas Dostojevskil väga tugeva närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. 1843 lõpetasinsenerikooli ja sai Peterburis oma eriala ametnikuks. Kirjanikutööst ei loobu. Teda vaevas mängukirg ja seetõttu elas ta ka suures vaesuses. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. 1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline...
Feodaalsuhete kujunemine Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistas...
Viimase aga katkestas Rootsi-Vene sõda ja sellega algas eestlaste jaoks “vana hea” rootsi aeg. Rootsi aeg on ajastu Eesti ajaloos, mil osa praegusests Eesti alast kuulus Rootsile. Mõne koha pealt saab tõepoolest minetada rootsi aega heaks ajaks, kuid minu hinnang on sellele pigem negatiivne. Lausest: “vana hea rootsi aeg “ tundub nagu rootsi aeg oleks olnud midagi head ja toredat. Tegelikult see seda ei olnud. Kuna Eesti valdused olid võõra võimu all, olid kõik eestlased pärisorjad. Talupoegadel oli tohutult kohustusi, nad pidid tegema teotööd, maksma koormisi, riigimakse ning andma osa oma põldude saagist veel lisaks oma mõisnikule, õigusi aga oli neil minimaalselt. Nende õiguseks oli vaid mõisniku peale kaebamine kui viimane seadust rikkus. Kõige selle tõttu ei olnud neil oma maa harimise jaoks üldse eriti aega. Ka nende järeltulijad olid automaatselt juba sündides orjad . Valitses täielik ebaõiglus
elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendamiseks. Millised olid selle tagajärjed mõisnikele ja talupoegadele ? Suurem maksukoormus, mõisnikud ei saanud enam kindlad olla, et mõis on kogu aeg nende valduses jne. 4.Milline oli talurahva olukord vene aja alguseks ? Talurahvas ei olnud pärisorjad nagu olid Vene talupojad, talupojad ei kuulunud ka 18. Saj lõpuni nekrutikohustuse alla. Talupoegadel oli alles kaebeõigus, koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegda võimalik pagemine. Milliseid sätteid sisaldasid positiivsed määrused? *Tunnustada talurahva omandiõigust *Piiritleda teokoormised *anda talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata. 5.Mis iseloomustab:
Kui venemaa troonile oli vaja valitsejat kutsutille selleks Peeter aga peetri vend tahtis ise valitseja olla. Nii tekitas peetri vens suured tülid. Kunagi elas Peeter I Saksa alevis kus hakkasid talle meeldima saksa komber riietus jne. Peeter tegi võimule tulles 4 reformi: I Sõjaväe reform II Maksu reform III Õukonna reform IV Vali´tsemise reform. Sõjaväe rehvormiga kaasnes et sõjavägi muudeti eluaegsesse sõjaväeteenindusse võetud nekrudest. Relvi ja riideid tegid pärisorjad. Tänu sõjaväele tehti ka maksu reform. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Õunkonna rehvormiga keelati maani ulatuvate varrukatega hõlmad ja kuued. Kes seda ei arvestanud talt võeti vägisi kuuelt varrukad ja hõlmad ära. Habema kandmise eest nõuti maksu. Uueks oli ka naise kuulumine õukonna ellu. Valitsemis reform muudeti senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma
ning majandusliku kitsikuse eest Frangi riigis. Vastutasuks isandale pidid talupojad loovutama kaitsjale oma maa ning sega regulaarselt, isanda käsul, harima. Selline olukord andis feodaalile võimu kohelda talupoegi kui orje, pakkudes küll turvatunnet, kuid isiklikvabadus kui selline oli minimaalne talupojad muudeti sunnismaiseks, feodaalidel oli õigus nende üle kohut mõista ning erinevused talupoja ning orja vahel olid kadunud, ehk siis neist said pärisorjad. Seda ajaperioodi iseloomustab pigem ühiskonna langus igas eluvaldkonnas: feodaalkorra kujunemine, sunnismaisus ning sellele järgnev pärisorjus, kaubanduse ning käsitöö allakäik. Selles hoolimata oli sel ajal ka palju positiivset, mille pärast me peaks olema tänulikud, nagu näiteks: paljud antiikteosed on meieni säilinud just tänu Karolingide-aegsetele ümberkirjutustele, samuti käskis Karl Suur rajada koole
Katariina, kuid Katariinale oli Peetri poliitika väga vastuoluline. 1762 kõrvaldas Katariina kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt ja kuulutas end Venemaa valitsejaks. Mis muudatusi ta läbi viis? Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Saavutused 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga
Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ning loomulik ühiskondlik struktuur. See oli teatav elulaad, mis eristas teda käsitöölistest ja linnakodanikest. Talupoeg kuulus ka kogudusse, mis olenemata ta hilisemast religioossest kogemusest, tegi temast juba sünnihetkel kristlase. Just külakogukonda kuulumine oli see,
Talupojad keskajal Seisvused kujunesid välja feodaalkorra ajal: vaimulikud olid kõige peamised, teisena tulid feoodid ning kolmandad olid talupojad. Talupojad pidid toitma nii feodaale kui ka vaimulikke. Talupojad elasid mõisade kõrval koos oma peredega väikestes hurtsikutes. Mõis koosnes peamajast, feodaalide põldudest, talupoegade hurtsikutest ning nende põllumaast. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli jaotatud kaheks osaks. Ühel osal kasvatati vilja, teine osa oli puutumatu. Järgmisel aastal oli esimene osa puutumatu ja hariti teist osa. Kasutamata osale tehti samal ajal alet e. põletati puid ning järgmisel aastal pandi mulla sisse uus vili. Talupoja koormiseks oli teha mõisas tööd ning anda osa oma saagist feodaalile
Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all. 11) Feodaalkorra viis ellu Karl Martell, kes hakkas andma sõjateenistus osalemise eest vasallidele maatükke. Maatükke hakati tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuste ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldama pühenduda sõjalistele harjutustele
Aleksander I eeskujul, ta koostas talurahva regulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad olid küll pärisorjad, kuid nende müük, kinkimine ja pantimine keelati. Neil oli kindel maaala, kus olla. Teokoormiste normeerimisel? Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupojad pidid vastavalt maalapile tööd suutma teha. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Vallakohtute loomisel? Kõik õiguslikud teemad koondusid ühte kohta kokku. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid võlgu
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kurit...
Eesti- kas heaoluühiskond Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. Eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes
Eesti alal rahvusliku liikumise eeldused, eesmärgid, juhid, seltsiliikumine. Tekkisid vabatalupojad, kes ei olnud enam pärisorjad. Hakkas kujunema eesti rahvus. Sellega hakkas Eesti ala majanduslik arenemine, tekkisid Eesti haritlaskonnad, kooliharidus levis, kohalik põliselanikkond hakkas omaalgatuslikult oraganiseeruma, kommunikatsioonivõrk avardus ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Olulist rolli hakkasid etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine
EGIPTUSE ÜHISKOND Koostajad: Anette Grünberg Kristi Rapper Joanna Parma 12.HU Minevik Ühiskond rangelt hierarhiline Tipus absoluutse võimuga jumal vaarao Ülemkiht - vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad Kesk-ja alamastme ametnikud (kirjutajad) Alamkiht lihtrahvas ja orjad Hierarhiline ühiskond VAARAO Seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, ainus vahendaja inimeste ja jumala vahel Võim tugines kitsale ülikkonnale Valitseja ülikkonnaga sugulus- ja abielusidemetes uued valitsejad Pidi ühendama Ülem- ja Alam-Egiptuse harmooniliseks tervikuks Määras ametisse riigi ülemvalitseja, nomoste (maakondade) asevalitsejad, preestrid, väepealikud Preesterkond Vesiirid KIRJUTAJAD Võisid pärineda lihtrahva seast, kui on omandanud kirjatarkuse Ülesandeks kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades SÕJAVÄGI Vana riik sai hakkama ilma alalise sõjaväeta Uuel riigil hästi tree...
Kõik kolm valitsejat viisid oma valitusajal läbi palju reforme. Arutluses kirjutan sellest, kuidas nad valitsesid ning milline oli nende elu. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena, pärast tolle ootamatut surma troonile. Karl XI oli Rootsi kuningas 16601697. Ta ei olnud väga karm valitseja. Kuningas Karl XI andis riigistamiskomisjonide esimeestele korralduse, et riigimõisate talupoegadele tuleb nende emakeeles teatada, et nad pole nüüdsest enam oma mõisnike pärisorjad, vaid kuninga alamad. Samuti lubas kuningas talupoegade poegadel asuda vabal tahtel kas sõjaväkke või haridust omandama. Talurahvale asutati talurahva koolid. Tugevnes ka talupoegade õiguslik kaitse. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora poeg oli Karl XII. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa - Karl XI surma. Karl XII oli Karl XI poeg ning sai valitsejaks juba 15-aastaselt pärast oma isa surma. Karl XII sündis 1682
Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt). * Teotöö: 1) Korraline (teopäevad kindlaks määratud: rakmetegu härgadega; jalategu inimene); 2) Abitegu (kiired hooajatööd; enamjaolt lapsed ja sulased). * Talupojad olid pärisorjad ja sunnismaised. --- * Reduktsioon riigi maade tagasivõtmine, kuna mõisatel oli liiga palju maad ja riigi sissetulek vähenes. * Kuningas Karl XI algatusel oli reduktsioon ning tekkisid protested, kus väideti, et otsutama peavad Maapäevad, mitte kuningas (enim protesti Liivimaal, kus võeti kõige rohkem maid). * Kroonu osakaal: 2/3 tulust riigile ja 1/3 endale (taluperemeeste karistamine keelati; ilma kohtuta ei
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaegne ühiskond oli feodaalühiskond. Kõige suurema võimuga valitsejaks oli kuningas. Temale järgnesid vaimulikud, kelle ülesandeks oli kõigi eest Jumalat teenida ning seejärel aadlikud ja feodaalid, kes pidid kõiki kaitsma. Madalaima seisuse moodustasid talupojad, kelle kohustuseks oli toita kogu ühiskonda. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ning nende puhul hinnati väga ustavust. Neil tuli aastas teenida 40 päeva kuninga sõjaväes. Vastutasuks maksid kuningad feodaalidele maaga. Feodaalid muud tööd ei teinud. Tööd tegid nende eest ära talupojad. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid keskajal väga tähtsal kohal, moodustasid nad ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mi...
kõrgelt ka enamikkude valitsejate seas. 3. Millised uuendused toimusid talumajapidamistes 19. sajandil? (3p) Koostati talurahvaregulatiiv mis andis talurahvale õiguse vallasvarale, keelustas koormiste tõstmist, ei lubanud talupojalt talu ära võtta kui ta oli seda korralikult majandanud ja ta võis seda pärandada oma lastele, ka piirati mingil määral talupoegade müüki. Keskvalitsus kiitis Liivimaal heaks talurahvaseaduse mille alusel olid talupojad ikkagi pärisorjad kuid nende liigutamine maast lahus oli keelatud, vallasvara võisid omada, maad osta ning pärandada ja koormisi leevendati. Võeti vastu ka eestimaa talurahvaseadused, mis oli kahjuks liivimaa seadustega võrreldes ebasoodsam. Kujunes talurahva omavalitsus e. Vallakogukond. Algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile ja 1868 kaotati see üldse. 4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p)
SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Inimesed polnud võrdsed. Inimestel olid erinevad õigused. Inimesed jäid eluks ajaks sinna seisusesse kuhu nad sündisid. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD Et saada juurde põllumaad võeti maha metsi ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde. Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi. Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid. Ka linnaelanikel olid seisuste kihid. RELIGIOON JA KIRIK Riik pidas kirikut oluliseks. Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima mitte ainult Jumalat vaid ka riigi seadusi. Kirik hakkas rajama haigemaju ja korraldas kooliharidust. TEADUSREVOLUTSIOON
Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal orjandusliku korra üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud orjad (servid) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende sunnismaisteks muutmise tagajärjel 8.–10. sajandil Prantsusmaal, 8.–11. sajandilSaksamaal ja 10.–11. sajandil Inglismaal. Prantsusmaal moodustasid pärisorjad 11.–13. sajandil rahvastiku enamuse. Pärisorja tapmist hakati käsitlema seaduserikkumisena ja selle eest oli ette nähtud trahv ehk meheraha, mida maksti omanikule. Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega, seega omada perekonda. Pärisorjal oli õigus omada vallasvara. Lääne-Euroopa valitsejad hakkasid pärisorjust piirama või koguni lõpetama pärast 14.
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta
Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid tulemusi saavutamata saadeti see laiali, küll aga asutati vaeslaste varjupaigad ja esimesed linnarahvakoolid. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Ta pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga. Katariina tegeles ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse, viis läbi õigeusu kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Ta viis läbi muudatusi riigihalduses, laiendas Venemaa aadli õigusi andes aadlike omandusse kõik 1 maad, mis olid nende valduses ja omandusse nendel elavad talupojad. Aadlikud said õiguse ainuisikuliselt määrata talupoegadele kohustusi, õiguse mõista nende üle kohut ja õiguse müüa talupoegi. Pärisoriste talupoegade olukord halvenes, anti välja seadus, mille kohaselt
Pisike tüdruk jäigi pere juurde ning ta sai endale nimeks Tiina. Tema saabumisest on juba möödunud hea 10 aastat. Nii Margus, Mari kui ka Tiina on täiskasvanud inimesed. Selleks ajaks on ka tunded tärganud, mis on enamad kui õe-venna vahelised. Mõlemale tüdrukule meeldib Margus kuid poisi süda hoiab Tiina ligi, kes on täielik Mari vastand. Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad. Seega on noortevaheline armastus traditsioonidevastane. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari olevat seda ise pealt näinud. Sel hetkel saab Tiina kogu tähelepanu osaliseks. Sellise solvangu osalisena puhkeb ta nutma ja plahvatab temagi.
Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks iseloomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, selle järgneb enamasti aeglane ja uimane olek, ning tagasihoidlikkus. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime tõesti olla pikataibuga ning tahumatud, kuid tänapäeva eestlased on üpris vilka meelega ning üsna ärksa olekuga. Eestlased kui rahvus, on tugeva iseloomuga ning kokkuhoidev. Suutsime orjusest vabaks võidelda, paremad elutingimused endale luua, lisaks veel mitmetele rahvuse tunnet tekitavatele olulistele sündmustele suutsime väheste vahenditega iseseisvuda ning luua Eesti Vabariigi. Eesti Vabariik on mitmeid raskeid aegu üle elanud, kuid siiski oleme oma
Pime keskaeg Keskaeg algas Rooma riigi lagunemisega Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks, 476. aastal. Nimetus- keskaeg, võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt. Keskaja lõpuks leotakse 15.sajandi lõppu, 16.sajandi algust. Keskaega iseloomustavad katoliiklus, feodalism, killustatusja uued maailmavaated. Keskaeg jagunes varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas osalemise eest anti neile maatükid(valitsejatel oli tarvis feodaalide armeede abi). Pärisorjus ...
Orjuseta poleks olnud Kreekat, Vana- Roomat, modernset Euroopat. Marx Weber leidis, et orjus takstas antiiksete tsivilisatsioonide tehnoloogia, majanduslikku ja kapitalistlikku arengut. Kui orjus oluline vana aja institutsioon, siis pärisorjus oluline feodalismi jaoks. Marxistid rõhutasid majanduslikke aspekte. Orjusest erines pärisorjus majanduslikus aspektis, pärisorjal oma tlu, pere ei kuulunud isanda perre. Otseseö tootjal (talupojad olid oma tootmisvahendid, orjal mitte). Pärisorjad sulasrahvas, mõisateenijad, linnades elavad inimesed. Allikates pärisorjad õiguslik-sotsiaalne termin. Teiselt poolt Brasiilias ja Kariibi saartel orjadel oma majake ja põld, sest istanduse pidajal kergem, see vähendas kulusid, nt kubjast ei pidanud selleks palkama, et orjad endale süüa kasvataks. Pärisorjal teotöö, kui Inglismaal mindi üle palgatööle ja raharendile, see marxistidele feodalismi lõpp. Mõisad maksis pärisorjadele nagu kubjastele palka
Talupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile)
2. Näeb välja, nagu kõik Euroopa linnad ühtekokku Linnal selgesti tajutav laad, mis tuleneb selle avatusest, mere ja taeva suursugusest mastaapsusest ja arhitektuuriansamblite ühtsusest Selle linna arhidektuur on kokku kantud Itaaliast, Prantsusmaalt, ja Hollandist. Kõik selle linna Peetri-aegsed kultuuriaspektid olid mõeldud ,,keskaegse" (17.saj.) Moskoovia ehitamiseks See oli ulatuslik, peaaegu utoopiline kultuuritehnoloogiline project 3. kõrgklass ja pärisorjad liitusid üheks rahvuslikuks moodustiseks. Äratatud pärisorjade patriootilisest vaimust, hakkas selle põlvkonna aristokraatia end vabaks murdma oma seltskonna välismaistest konventsioonidest ning otsima ,,venelikele" põhimõtetele tugineva rahvusluse tähendust. Nad läksid prantsuse keelelt üle emakeelele; nad venepärastasid oma kombeid ja riietust, oma toitumistavasid ja sisekujundust; nad läksid maale, et õppida folkloori,
omadusi, mis olid muinasusundi jumalatel. Samuti austati maal salaja edasi vanu pühapaiku. Uued kombed juurdusid väga visalt maarahva seas. Kuna maarahvas ei saandu saksa keelst aru taheti luua kõrgem kool, kus saaksid õppida linnakodanike ja maarahva lapsed, kes levitaksid eesti keeleset jumalasõna, kahjuks jäi see mõte katki. Elu linnas oli kergem kui maal, selle poolt kõneleb ka asjaolu, et talupojad põgenesid maalt linna, kuna lootsid saada paremale elujärjele. Maaelanikud olid pärisorjad ning kuulusid oma maahärrale. Linnas olid inimeste huvid kaitstud seadustega ning maksud olid väiksemad. Linnas oskasid inimesed ka saksa keelt ning said paremini aru ristiusu sisust.
lahendust välja, jäid nad oma mõisast ilma. Lopahhin tegi mõtlemise nende eest ning see tõi talle kasu. Olles ise kunagi vaesust tundnud ning pere rahaasjad enda kanda võtnud, on Tšehhov minu arvates nagu Lopahhin. Vaesuse sunnil hakkas ta otsima mooduseid, kuidas pere toita, ning kuna ta oli tark mees, kirjutas ta ajakirjadele artikleid ja naljajutte. Lopahhini vanemad olid selles samas mõisas, mille ta endale ostis, pärisorjad ning Lopahhin leidis samuti mooduseid, kuidas sõltumata vanemate saatusest edukaks saada. Tänapäevases ühiskonnas on samamoodi võimalik hoolimata vanemate edukusest või postitsioonist ühiskonnas saada kasvõi riigi presidendiks. Tuleb lihtsalt ise aktiivne olla, vaeva näha ning õppida. Näiteks maailma rikkaima mehe Bill Gates'i isa oli farmer. Kes oleks tol hetkel osanud arvata, et farmeri pojast saab ühe kõige tuntuima ja edukaima ettevõtte, Microsoft Corporation, looja.
nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768–1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas. RIIGIASJAD Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. 1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. ISIKLIK ELU Oma armukese Grigori Grigorjevitš Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752- 1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil. (suri 6 nov
6. Mis iseloomustab pärisorjast talupoega? V: Ta sõltus mõisnikust, seda iseloomustas sunnimaisus, kitsendatud omandiõigus, teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. 7. Milles seisnes 17. sajandil pärisorjuse peamine kriitika? Esita pärisorjuse vastase kriitika raames kaks argumenti. V: Pärisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult tööd teha. Ta ei ole motiveeritud, sest ülejääk võetakse niikuinii ära. Riigile on see halb, sest pärisorjad ei jaksa makse maksta. 8. Miks osa linnu kasvas varauusajal kiiremini kui teised? Selgita ja too näiteid. V: Need linnad kasvasid kiiremini, kust kaubateed läbi läksid. Seoses kolooniate tekkega kasvas Atlandi kaubanduse roll ja Vahemere kaubandus jäi soiku. 9. Kirjelda varauusaegse Euroopa konfessionaalset jaotust. V: Rooma-katoliku usk – Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused, Poola. Luterlus- Skandinaavia maad, Põhja-Saksamaa
Inimesed, kes olid teisiti mõltejadneid kutsuti ketseriteks, tänapäeval dissidentideks. Ning nad tavaliselt hukati. Hukkamis viis oli tuleriidal põletamine. Sellest järeldub, et keskaja inimene oli kiriku suur austaja. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks: Vaimulikud pidid kõikide eest palvetama, feodaalide ülesanne oli kõiki kaitsta ja talupojad pidid kõiki ülal pidama. Keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Siit järeldub, et
Eesti Kas heaoluühiskond? Heaoluühiskonnas on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada saada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Kuidas seda välja selgitada? Selleks on vaja ametnikke, kes tegelevad andmete kogumise ning probleemide väljatoomisega ja saadud andmete grupeerimisega. Seejärel inimesi, kes saadud infot analüüsivad ning siis töötajad, kes saadud andmete alusel koostavad tegevuskavad ja -programmid, milliseid teenuseid ja toetusi inimestele pakkuda. Kui nüüd on otsustatud, millist programmi või kava ellu viima hakata on vaja ametnikke, k...
MAAELU PLUSSID JA MIINUSED Sellest ajast, kui olen õppinud ajalugu, olen õppinud ka seda, et eestlased on talurahvas e. maarahvas. Pidevalt aga räägitakse ka sellest, et maal elamine ei olegi ainult hea vaid seal on ka omad halvad küljed. Mina arvan, et kuni keskaja alguseni oli maal elada hea, kuid kui algasid ristisõjad muutus kõik halvemaks. Maal elamise juurde on alati kuulunud põllumajandus, loomakasvatud, küttimine või korilus. Vanal ajal põllumajanduse ja loomakasvatusega eriti ei tegeletud. Kogu toit saadi lauale koriluse ja küttimisega. Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas erinevaid taimi, taimede õisikuid ja juuri. Mehed aga tegelesid küttimisega. Mida rohkem aeg edasi liikus seda rohkem hakati mõtlema sellele, et toit kodule lähemale tuua. Aegamööda hakkasid välja kujunema ka põllumajandus ja loomakasvatud. Ajaloost oleme õppinud, et juba muinasaja lõpul oskasid eestla...
Tartu ja Narva oli varemetes, põllumaa sööti jäänud. 4. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik eeldused võiduks? Rootsi kaotas põhjasõja, sest ta ruttas oma paremate väeosadega Riia alla poolakate vastu, vene aga saatis laevastiku Tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saadi endale Tartu, Narva ja 1710 langes ka Tallinn. 5. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Takistas venestamist. 6. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 7. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostmine jätkus. 8. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.?
Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Nad pidid maksma ka kirikukümnist mis oli umbes kümnendik saagist. Samuti pidid talupojad maksma feodaalidele hinnust ehk kindlaksmääratud naturaalmaksu. See oli väiksem kui kümnis. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas
helilooja, kes oleks võinud elada head mõisniku elu, kuid soovis teisiti. ,,Mitte lihtsalt tutvuda, vaid vennastuda ihkan rahvaga: kohutavalt suur soov, aga kui hea see oleks..." (Modest Mussorgski) Modest Mussorgski sündis 1839. aastal ning suri 1881. aastal. Modest oli alguses silmapaistev ohvitser. Ta loobus oma paljulubavast karjäärist(jäi ametnikuks) ning siis ka päranduseks saadud valdustest. Loovutas need vennale tingimusega, et endised pärisorjad saaksid maa ilma väljaostumaksuta endale. Ta mõistis, et mõisnike reform riisus talupoegi. Ta ei kartnud enda vaesust. Tema mõte oli, et peab teenima rahvast. 12. 02. 2012 Muusikahuvi ning muusikaõpetaja 17-aastasena kuulis ta esimest korda Glinka ja Dargomõzski muusikat. Lapsest saadik oli ta kuulanud ainult talupojalaule. Ta oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla,
infoühiskond toimiv, ongi linnastumise aste kõrge. Seega kurtmine, et põllumehi on vähemaks jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga ,,Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka", ei tasu murtseda Tallinn aitab. Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäevalgi tõttavad nii noored kui vanad külaelu rutiinse nüriduse eest pealinna ikka vabaks saama. Tea, ehk ongi see eestlaste ajalooline mälu, mis sunnib Kapa-Kohila või Järvakandi maha jätma ja kilulinna õnne otsima suunduma. Ajude äravool maakohtadest võib küll mahajäänuid kurvastada, aga kinni hoida või asumisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
