Härra Poliitiliselt Korrektne Härra Pollitiliselt Korrektne on mees kes töötab õigusbüroos. Ta käib ringi pika musta värvi mantliga ja eriliselt suure torukübaraga, mis aitab tal kõik seadused ja õigused meeles pidada. Tal on alati kaasas suur paks lillade kaanega raamat milles on kõik seadused, ühiskonnanormid, eetilised ja moraalsed koodeksid. Tal on seda vaja, et inimestele moraali lugema hakata kui nad midagi valesti teevad. Näiteks kui inimene kõnnib punase tulega üle tee siis härra Poliitiliselt Korrektne loeb talle ette, et see on vale, nii ei tohi teha, sest see on vastuolus eetilise käitumisega, see ajendab ka teisi seda tegema ja selle eest võib 5 trahviühikut trahvi saada(!). Too imeline mees on ka väga keskkonnasõbralik, see väljendub selles, et ta sõidab
Hugo Treffneri Gümnaasium Hannes Tammik DAVID HUME Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS David Hume oli soti filosoof, majandusteadlane ning ajaloolane. Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke'i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise ,,Inglismaa ajaloo", mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne. Hume'i on mõjutanud eelnimetatud empiristidele lisaks ka Pierre Bayle, Isaac Newton, Samuel Clarke, Francis Hutcheson ja Joseph Butler. ELULUGU Sotlane David Hume sündis 1711 aasta 26. aprillil Edinburghis. Hume'i esialgne perekonnanimi oli Home, kuid ta muutis seda, sest inglastel oli raske hääldada sõna ,,Home" sotipäraselt. Hume veetis oma lapsepõlves palju aega Berwick...
kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellistest kannatustest. Sellest tulenevalt eristab Aristoteles tragöödias kuus koostiskomponenti, mis tähtsuselt järjestuvad järgmiselt: faabula, karakterid, mõtted, sõnaline väljendus (tekst), muusikaline kompositsioon, lavaline miljöö. Tragöödia ja komöödia eristavaid kriteeriume _ Ajaloolisus (Aristoteles: tragöödia = midagi, mis on kas ajaloos või müütides olnud, komöödia = väljamõeldised); _ Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi _ Sotsiaalne seisus erinev; _ Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); _ Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); _ Erinev lõpp. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega. Draama
4. Draamale seati aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte. ,,Ühes kohas, ühel päeval sooritatud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni" 5. Luules nõuti puhtaid riime ja ranget vormi. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1672) · KINDLAD NORMID (ideaalis 5- vaatuseline värssteos) · MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all. · Kui tragöödia lähtus muinasaegade süzeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE · Jõuka kaupmehe poeg, juristiharidus · Teatrihuvi ja trupiga rändamine
hinnatakse. Tänapäeval räägitakse sellel teemal väga palju, viiakse läbi uuringuid, koostatakse uurimistöid ja kirjutatakse erinevaid artikleid ning raamatuid. Üritatakse selgusele jõuda, kuidas on need kujunenud ning millises järjestuses neid ritta seatakse. Kuidas on aga tänapäeva inimeste, eelkõige noorte, väärtushinnangud kujunenud ning mida väärtustatakse? Väärtushinnangud võib jaotada kahte gruppi: moraalsed väärtused ning sotsiaalsed väärtused. Moraalsete väärtuste hulka kuuluvad hoolivus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu ning sotsiaalsete väärtuse alla jäävad vabadus, demokraatia, vastutus, rahvuslus ja paljugi muud. Igal inimesel on õigus väärtustada just seda, mida ja kui palju soovib. Kõige raskem ongi ritta seada oma väärtused ning mõnda asja või inimest rohkem hinnata kui teist.
väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste (teiste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Mor.normid on universaalsed, ega ole piiratud riigipiiri, grupi või religiooniga. Kohustuslikkust ei põhjendata autoriteedile
ELAMISTOIMINGUID MÕJUTAVAD TEGURID Jelizaveta Kalinina Õ14-2 VIIS PÕHIGRUPPI: 1)Bioloogilised 2)Psüholoogilised 3)Sotsikultuurilised 4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID Atmosfääriosakesed (orgaanilised aineosakesed, nt. tolm) Valgus (liiga tugev) Müra Riietumine (KT-ri reguleerimine) Ehitised (majapidamine) POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Tervis ja majanduslik seisund Riigi mõju Tervis arengumaades Tervis ...
Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arenguetappidel lahendavad lapsed ka probleeme erinevalt. Referaadis uuritakse millised on need arenguastmed mille laps läbib erinevates arenguperioodides Piaget ja Kohlbergi teooriate järgi
Teo moraalsust näitab tagajärg 25.Kohuse-eetika Tähtis on teomotiiv, miks seda tahakse 26.Utilitarism ja selle probleemid Käitumisviisidest on moraalseim see, mis suurendab heaolu ja naudingute kogusummat. 27.Mis on "Karuteene", selle seos moraalse käitumisega Me ei saa alati tagajärgi ette näha, kindlaks määrata.Tahtis karu kõrbe ära ajada aga tappis hoopis peremehe ära 28.Kuidas võrrelda naudinguid? Intensiivsus, kestvus, kindlus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus 29.Legaalsed ja moraalsed teod I.Kant`i teoorias 1)Legaalsed teod on need teod, mis on kooskõlas kohusega aga pole sooritatud kohusetundega 2)Moraalsed teod on need, mis on sooriatud kohusetundest 30.Kõlbluse kuldreegel vs Kant`i kategooriline imperatiiv 1)Tee teistele seda, mida tahad endale 2)Ära tee teistele seda, mida sa ise ei tahad 1)Käitumise maksiim peab olema selline, mille puhul ma võiks soovida, et see saaks üliüldiseks seaduseks
globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujutasid kosmost kui suurt polist, mis põhineb mõistuslikkusel ning väitsid, et indiviidi moraalsed kohustused ei piirne vaid tema kohalike kuuluvustega. Antiikajal väljendas kosmopolitism rahulolematust polise piiratuse vastu; renessansi- ja valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi. Kristluse levikuga kosmopolitistlik maailmavaade taandus ning hakkas uuesti levima
arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress). Naturalistlik: kultuur tuleneb inimese ajaloolisest olemusest. Moralistlik: inimese ajaloo käigus kujunenud moraalsed hoiakud. 19.saj kultuur inimkonna vaimne ja materiaalne areng Kultuur- inimühiskoona loovamõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum.
moraali vastu?Kordamas moraali enamuse kohaselt muidugi mitte.Vähemuse seisukohast aga?Mulle tundub, et teoreetiliselt võib nimetada nende süsteemi omamoodi moraaliks; neile võib enamuse moraal olla ka amoraal.Oma arutlustes siirdun ma siiski sellest, et inimesed,kes liiguvad enamuse moraalsete seaduste vastu, on amoraalsed ja moodustavad üht suurt reaktsooni väge. Kuidas saab seostada, rakendada ja lisada minu arutluses olemasolevaid mõisteteid ,,härrad" , ,,orjad?"Kes siis on need moraalsed inimesed?Tõenäoliselt on nad oma moraali orjad.Kas sobib sellesse maali värvus, mis kannab sõna ,,ori."Mina arvan, et mitte.Orjuse olek on masenduslik,summutatud ja võimetu.Kas moraalsed inimesed ongi sellised? Ei.Oma algse iseloomu, oma esialgse kuju järgi ei ole nad orjad.Orjadeks võivad nad saada ja saavadki, sisenedes teatud suhetesse.Kui aga on nad kõik võirdses, mis tüüpi suhe paneb neile orja pitsi peale.See on see suhtumine selle n
Ta tegeles kirjatööga enam kui pool sajandit. Tema luule muutis Eesti luulemaastikku ja eestlasi. Noorena oli Underi põhiteema loodus- ja armastusluule. Ta kirjutas õnnelikust armastusest ja rõõmudest, mis mõjusid selle aja inimestele ehmatavana, kuna nii avameelselt polnud keegi varem kirjutanud. Luuletaja ei kirjeldanud lihtsalt looduspilti vaid pani sinna sisse ma tunded ja meeleolu, mida varem polnud Eestis tehtud. Hilisemas perioodis lisandus repertuaari ka õnneotsingud ning moraalsed probleemid, kuid loodusluule jääb siiski tähtsale kohale terve karjääri jooksul. Kirjaniku luule oli vahetu ning rääkis aktuaalsetest teemadest, mis läksid eestimaa inimestele korda ja muutis nende mõttemaailma avatumaks. Marie Underi luule mõjus uuenduslikult. Tema looming oli meeldejääv ning see läks inimestele südameese. Underi loodus- ja armastuslüürika oli silmapaisev juba sellel aja ja on ka seda tänapäeval.
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti k...
d) objektiivne väärtus tänapäeval. III Teose tegelaskond: a) selle ulatus, mis on keskpunktis; b) tüüpilisus; c) tegelaste jagunemine gruppidesse; d) pea- ja kõrvaltegelased. IV Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted; c) eriti olulised stseenid; d) tegelase keeletarvitus. 4. Tegelaskuju hindamine: a) tüüpilisus; b) arenguloogika; c) emotsionaalsus. 5. Tegelasele antud hinnangud a) autorilt; b) arvustuselt; c) analüüsija enda seisukoht. V Süzee VI Kompositsioon a) järjestikused, paralleelsed ja ristuvad süzeeliinid; b) zanrilised raamid;
RAAMATU ESITLUS "Viiskümmend tumedamat varjundit" Valisin romaani "Viiskümmend tumedamat varjundit". Raamatu autor on Inglise kirjanik E. L. James. Tegemist on triloogia teise osaga (kokku on kolm raamatut), arvestades varjundite-seeria menukust nii paberkandjal kui filmilinal, ei vaja süzee ilmselt pikemat tutvustamist, kuid siiski. Tegemist on erootilise armastusromaaniga. Loo keskmes on seksuaalmaniakk Christian Grey, kellele hea välimuse tõttu moraalsed puudujäägid andeks antakse, ning naiivsevõitu tütarlaps Anastasia Steele, kes välise ilu nii mehe iseloomust kui iseenda heaolust ettepoole seab, ja Christianisse kõrvuni ära armub. Teise osa alguseks on nende suhe jõudnud karidele, kuid õnneks piisab Anastasiale vaid mehe ilusa näolapi nägemisest, et füüsiline väärkohtlemine unustada ja Christianile uus võimalus anda. Eesmärk näib olevat tõestada, et end sadistina määratlev Christian on tegelikult
- Aktiivne austamine - Objektiivne nautimine Inimõiguste kujunemine Filosoofilised alused - Alates antiigist, lõpetades loomuõigusega Ajaloolised sündmused: - Olulisemad varasemad aktid - 19nda sajandi liikumised Kaasaegsete inimõiguste tekkimine - ÜRO - Olulisemad kaasaegsed aktid Õiguse vormid - Positiivne õigus – instutsionaliseeeritud, kirjutatud õigus - Loomuõigus – printsiibid, üldised moraalsed standardid o Inimõigused – 20nda sajandi termin, varem räägiti loomuõiguset või inimese õigusest Loomuõigus Antiik - Platon - Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus), lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers
Ernesto Che Guevara (19281967) Tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna 14. juuni 1928 Rosario 9.oktoober 1967 Vallegrande lähedal Boliivias Argentina päritolu marksistlik revolutsionäär LadinaAmeerikas Stiliseeritud kujutisest sai tuntud protestiliikumise kultuuriline sümbol Reisikogemused ja vaatlused LadinaAmeerikas Järeldus, et regioonis sügavalt juurdunud majanduslik ebavõrdsus on omane : · monopolistlikule kapitalismile, · uuskolonialismile ja · imperialismile Ainus ravim on maailmarevolutsioon. Kohtas Mehhikos Fidel Castrot ja liitus 26. Juuli Liikumisega 1956 oli revolutsionääride hulgas, kes Castro juhtimisel tungisid Kuubasse eesmärgiga kukutada USA poolt toetatud Kuuba diktaator Fulgencio Batista. Mässuliste seas sai kuulsaks Ülendati komandandi auastmesse Mängis pöördelist rolli edukas kaheaastases partisaniliikumises, mis tõukas Batista troonilt. 195961 töötas ta Kuuba riigipanga p...
egoistlikeks vaid ka altruistlikeks isetuse tegudeks egoism- enesearmastus altruism- teiste heaks toimimine ilma kasu motiivita. Hobbes: inimene on loomult egoist, tema moraalne toimimine on toimimine teiste kätumist juhib enesearmastus. huvides. Moraal põhineb kokkuleppel, see on kõigile kasulik. isegi kaastune on egoistlik. (Hobbes) Tõeliselt moraalsed teod on need mis on See tuleneb sellest,et inimene kujutab ette et tehtud armastusest teiste vastu, headusest. sama häda võib tabada ka neid. Mandeville: Inimese tugevaimaks egoistlikuks Inimesed annetavad vaestele tunnuseks on edevus. nimese peamiseks anonüümselt. käitumise mtiiviks on saada kiitust. Inimesed on valmis minema uppujale appi, ennast ohtuseades
Eu ideede ajalugu Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte ,,suured mõtlejad" Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium, vabadus Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt. Filosoofia(eetika, ökonoomika-perek. Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend, riigi eesmärgid,valitsemine, õigused ja kohustused;riikidevahelised suhted-sõda, impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et välti...
** Essee Kas maailm on moraalne? Kas võime öelda, et maailm on moraalne? Või peaksime kõigepealt tõstatama küsimuse, kas inimesed on moraalsed üksteise suhtes? Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mis on neile kõige kasulikum, püütakse vältida kahju ja otsitakse rahuldust, et kõik oleks nii nagu on neile parim. T. Hobbes on öelnud, et loodus on loonud meid kehalistelt ja vaimsetelt võimetelt ligikaudu võrdsetena, seega oleme me kõik suutelised teist inimest kahjustama või isegi vajadusel tapma. Kui inimene ei suuda teha seda üksi, on ta selleks suutline teiste abiga. Nii võib välja
Küsimused Erinevates situatsioonides on vaja hinnata ka teisi tegureid peal õige ja vale Milleks eetika äris? Eetilised küsimused kerkivad üles seoses: -Juhtimise -Turunduse -Tootmise -Uurimistöö -Äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega Eetika on... -inimmõtte ja käitumise mõõde -katse määrata reeglid -kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema -väärtuste kogum Juhi eetika Moodustavad teatavad käitumise normid ja moraalsed tõeskpidamised,mida juhid või organisatsioonid oma tegevust arendades järgivad Juhtimise kolm komponenti -Koostöö -Vastutus kui eeskujuks olemine -Eetika kui inimlikkus Juhtimise kolm komponenti -Koostöö -Vastutus kui eeskujuks olemine -Eetika kui inimlikkus Eetilise juhtimise põhimõtted -Lähtu seadusest ja täida neid -Räägi alati tõtt -Pea inimestest lugu -Lähtu kuldest reeglist -Ära tee teistele haiget -Arenda osavõtlikkust Ärieetika roll
projekt, milles osaleb 15 riiki: Belgia, Brasiilia, Taani, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Holland, Norra, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Sveits, Rootsi, Jaapan Hariduse omandamise võimalused · Instituut, kus õpetatakse astronauti ei ole. Orbiidil on vaja inimesi erinevatesega elukutsega: insenerid, teadlased, arstid ja pilootid. Nii esimene asi on uurimus sobiva eriala. Isikuomadused · oluline: mälu, tähelepanu, mõtlemine, taju, suhtumine inimestega, moraalsed väärtused, sallivus, konfliktid, kognitiivne ja loominguline tegevus, tahe ja võime õppida. · Veel kosmonautil peab olema väga tugev tervis, sest kosmonautis on väga palju raskeid trenni Tööriietus · Skafandrid on mõeldud ohutu reisimise ja töö astronaut kosmoses. · On kaks peamist tüüpi: pehme tüüpi skafander ja raske tüüpi skafander. Tegevused tööl · Kosmoses astronaudid uurivad erinevaid planeedi, analüüsivad,
Moliere ehk Jean-Baptiste Poquelin. 17-18 saj tuli prants kiranduses moodi aforismikirjandus. Kirjanikud ei loonud romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure v mõtteteri, mis põh elunähtuste vaatlusel ja mõtisklustel. Aforism eeldab suurt meisterlikkust, mõtlemise originaalsust ja väljendusviisi täpsust ja teravmeelsust. Selle mõtte on sügav ja piiritu, vorm lakooniline. Francois De La Rochefoucauld ,,mõtisklused ehk moraalsed sentensid ja maksiimid". Jean De La Fontaine valmikirjanik
Kas maailm on moraalne? Selleks, et teada saada kas maailm on moraalne peab leidma kõigepealt vastuse küsimusele, kas me oleme moraalsed üksteise suhtes. Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim. Hobbes leidis, et loodus on loonud meid kehaliselt ja vaimselt võimetelt ligikaudu võrdsetena, nii et ehkki üks inimene võib olla teisest mõnevõrra tugevam või targem, on igaüks suuteline
Kirjutatud ja kirjutamata reeglid minu elus Ühiskonnas on kirjutatud ja kirjutamata reeglid ning need omavad suurt mõju. Nende alla kuuluvad tavad, seadused, moraalsed normid ja väärtused. Kirjutamata reeglid on näiteks kombed. Pole üles kirjutataud, kuidas neid tähitatakse, vaid igaüks tähitsab neid nii nagu nendele see tavaks on muutunud. Kirjutatud reeglid on näiteks seadused. Eestis on põhiseadus, kus on kirjutatud kõik seadused, mida peab kindlalt järgima, kui neid rikud siis on sellele vastav ka karistus. Me kõik oleme kohustatud järgima nii kirjutatud kui ka kirjutamata reegleid. Seadused on kirjutatud
aastani Venemaa 1911. aasta autoriõiguse seadus Aastatel 1927-1940 kuulus Eesti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni liikmete hulka Aastal 1932 loodi Eestis Autorikaitse Ühing Eesti NSV ajal eksisteeris NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri (VAAP) Eesti Vabariiklik Osakond Aastal 1991 loodi Eesti Autorite Ühing 1992 võeti vastu Autoriõiguse Seadus Autori isiklikud õigused Autori isiklikud ehk moraalsed õigused on autorist lahutamatud ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle. Autori isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised: õigus üldsuse ees esineda teose loojana ning nõuda teose kasutajatelt tema avalikku tunnistamist teose autoriks (õigus teose autorsusele); õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas kodanikunimena, varjunimena vms (õigus autorinimele);
moraaliotsused, mis on antud ühiskonnale omased. Seega ükskõik, mida üks eestlane otsustab peab olema moraaliotsus, kuniks see on kooskõlas näiteks Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Samas tuleks mainida, et tegelikult pole ühest ülemaailmselt valitsevat hea ja kurja normi, suurem osa inimkonnast elab erinevate moraalinormidega - oma usu ja oma rahva moraaliga. Seega poleks õige hukka mõista teiste kultuuride või siis eluviisidega inimeste tehtud otsusi, kuna need võivad olla moraalsed nendele inimestele. Toon Indiast selle kohta näite. Indias on lehm püha loom,kelle vigastamise eest on ette nähtud ränk karistus. Kui aga mõni hindu otsustab Indias söögi eesmärgil (või mõnel muul eesmärgil) lehma tappa, siis selge see, et antud otsus oli amoraalne. Aga meie (eestalste) jaoks on see ju täiesti tavaline nähtus- tappa loom söögi eesmärgil. Seega põhjustab ka meie lehmade hukkamine hindudele tegelikult viha, kuna see on nende jaoks amoraalne, meile aga täiesti
keskel muutub ka talle uskumatus keeruliseks ja see, et ta ei suuda uskuda. Need kaks karakterit on teineteist leidnud ja teineteise seltsi jäänud kuid loo jooksul, mida võib pidada ka loo kulminatsiooniks (minu silmis) on hetk kus nad mõlemad tegelikult mõistavad, et nende vahel puudub armastus aga kumbgi ei taha tegelikult ka lõpuni üksi sellesse maailma jääda, usuga või usuta. Loos olid algselt selgelt eristuvad moraalsed vastandid kuid loo kulgedes hakkasid piirid hägustuma. Lihtsalt öeldes on selles loos protagonisti ja antagonisti kõige suuremaks erinevuseks nende maailmapilt. Kumbgi on kindel oma õiguses ja seetõttu ka on nende kahe vaheline tühi maa laiem. Omaette jääb koolipreili poolt suunatud armastusest kui sunnitud armastuse mulje. Armastus mis on tekkinud igatsusest teise inimese vastu ja leidnud oma väljendi tolles ükskõikses mehes. Mitte
Karistusõigus 1. Süütuse presumtsioon kujutab endast seda, et kedagi ei või süüdiolevaks pidada enne, kui kohus on indiviidi ametlikult süüdi mõistnud. 2. Süüteod jagunevad väärteoks ja kuriteoks. Väärteo eest on võimalik inimesele määrata rahatrahv, mõjutustrahv või arest. Kuriteo eest on võimalik inimesele määrata rahaline karistus või vangistus. Süütegu on lühidalt öeldes seaduse rikkumine. 3. Kuritegude raskusastmed jagunevad kaheks – 1.astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta või eluaegne karistus) ja 2.astme kuriteod(isikule määratakse vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus). Väärtegudel ei ole astmeid! Kuriteo raskusaste määratakse süüteo eest määratava maksimaalse karistuse järgi, mitte selle järgi, mis oli reaalselt määratav karistus. 4. Karistusõiguse ajaline kehtivus – isikut karistatakse teo toime panemise ajal kehtinud seadust. Isiku jaoks kohaldadakse temale kõi...
Arenenud riikides on tavaks vaktsineerimine, kuid see pole sugugi piisav. Vaktsiinid jäävad ka ainult arenenud riikidesse, mujal need kättesaadavad ei ole. Paljud vanemad ei vaktsineeri enam enda lapsi, pidades vaktsiine kahjulikeks või arvates, et haigused, mille vastu vaktsineeritakse, on juba kadunud. Kuid kui ühel päeval haigus, mida peeti ,,väljasurnuks", tagasi tuleb, on kõik jälle haavatavad. 21. sajandil on globaalprobleeme palju, näiteks terrorism ja sellega kaasnevad moraalsed kui rahalised kahjud, samuti tuumasõjaoht ja rahvastiku suur kasv. Haiguspuhangud on sama suur probleem nagu varem ning keskkond on oma saastatuse tipus. Kerge pole ühtegi nendest probleemidest lahendada, kuid teoorias on võimalik kõiki mainitud ohte vähemalt leevendada.
tervet, tehes asju, mis aitavad kaasa tervise edendamisele, selle taastamisele (või rahulikule surmale), et inimene saaks iseseisvalt hakkama, kui tal on piisavalt jõudu, tahet ja teadmisi ning teha seda sellisel viisil, et inimene saavutaks iseseisvuse nii kiiresti kui võimalik”. (Henderson 1966) 14 PEAMIST INIMESE VAJADUST Füsioloogilised vajadused Suhtlemise ja õppimise psühholoogilised aspektid Vaimsed ja moraalsed aspektid Sotsioloogiliselt okupatsioonile orienteeritud aspektid ja vaba aeg HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA- INIMENE Inimesel on põhivajadused, mis on tervise komponendid. Vajab abi tervise ja sõltumatuse saavutamiseks või rahulikuks surmaks. Keha ja vaim on lahutamatud ja omavahel seotud. Peab arvesse võtma bioloogilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid ja vaimseid komponente. Patsient kui biopsühhosotsiaalsete vajaduste summa. HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA- TERVIS
siis, kui inimene on jõudnud vanusesse, kus ta teab ise kes ta on ja mida elult ootab. Mina olen tänulik, et valik on jäetud minu teha. Mina arvan, et kõik valikud, mis on seotud inimese kehaga, peaksid jääma tema enese teha. On mõistetav, et teatavad rituaalid on juba sajandite vanused ning traditsioone peab hoidma, kuid moraalsest aspektist ei ole need sageli vastuvõetavad. Mina usun, et religioossed nõuded inimestele peaksid olema moraalsed, seega ei usu ma ka Jumaliku käsu teooriasse. Pojmani kirjeldatud autonoomia tees sobib palju paremini tänasesse maailmapilti. Moraal ei tulene Jumala käskudest, kuid ta võib siiski inimeste jaoks olemas olla. Ka ateist võib olla moraalne ning ka jumalakartlik inimene võib käituda ebamoraalselt. Me ei ela enam maailmas, kus inimeste ohverdamine on tavaline ning igati moraalne tegevus, me ei tohiks sellisel juhul rituaalsetel eesmärkidel ohverdada ka osakesi inimestest.
Madis oma isa ja tema käitumismaneere, kuid hiljem vanemaks saades suutis ta neid arusaamu tõlgendada. Kasvatus annabki meile individuaalse maailmavaate tarvis materjali, mille me hiljem ise lahti mõtestame. Pidevalt muutuvad ühiskonna normid on tähtsad osad maailmapildi mõistmisel. Kõik meie ümber on pidevas muutumises, sealhulgas ka inimese mõttemaailm. Ühiskonna ideaalid suruvad meid tihti raamidesse, millest välja pääsemiseks tuleb paika seada enda moraalsed väärtused. Mõjutavateks teguriteks võib pidada poliitikat, kultuuri kui ka inimestevahelisi suhteid ning vastavalt olukorrale on meil võimalik maailmavaadet kujundada täpselt selliseks, nagu me seda soovime. E.R. Tamberg väidab oma luuletuses „Maailmavaade“, et kommunistlik kord ei toetanud inimeste individuaalset maailmavaadet, vaid „kosmol oli kindel konjunktuur“. See illustreerib seda, kuidas paljud faktorid võivad mõjutada meie mõttemaailma.
inimesed, kellega võib-olla nii tihti ei kohtuta. Kõige suuremaks probleemiks interrnetiavaruse puhul pean mina uue generatsiooni maailmavaate kujunemise protsessi. Alles kümmekond aastat tagasi anti väärtushinnangud edasi vanematelt lastele, nüüd aga mõjutavad seda nii meedia, meelelahutustööstus, teiste noorte vaated kui ka muud allikad. Tulemuseks on põlvkond, kelle vaated elule ei pruugi alati olla moraalsed või eetilised. Vanasti meeldis teismelistele käia trennis, lugeda, veeta aega õues, ja kindlasti kekenduti ka koolitööle enam, sest ahvatlevad alternatiivid puudusid. Samas ei saa selles süüdistada ainult noori, kuna vanemad on need, kes peaks oma lapsi kontrollima või keelama ning praegune ühiskond kujundati just nende endi poolt. Olenemata kõiksugustest pahedest, mida sünteetiline maailm võib kaasa tuua, peame me leppima sellega, et ta on olemas ja jääb ka püsima
vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi filosoofia mõjud (pessimism, irratsionalism, inimeksistentsi traagika) Bergson (elufilosoofia), Nietzsche (nihilism) Freud (psühhoanalüüs) Kunstis eeskujuks ka Blake, prerafaeliidid Sümbolism ja estetism Estetism Kunst kunsti pärast Kunst kui eneseteostuse vahend ja elu mõte Kunsti eesmärk on subjektiivse ilu teenimine Kunst ei muuda maailma Esteedi jaoks ei kehti moraalsed piirangud Charles Baudelaire (1821-1867). Luulekogu "Kurja lilled" 1857 Sümbolism Termin "sümbolism" võeti kasutusel 1886, kui luuletaja Jean Moréas avaldas ajakirjas "Le Figaro" sümbolismi manifesti. Sümbolism Naine sümbolistide kunstis oli femme fatale ("saatuslik naine") Gustave Moreau (1826-1898) Prantsuse sümbolist Akademismi ja sümbolismi puutepunkt Müstiline valgusekäsitlus, fantastilised kostüümid Literatuursus, allegoorilisus
See kaotas hieroglüüfkirja pildilise aspekti. Hieraatilist kirja kasutati mitmete tähtsate dokumentide üleskirjutamiseks papüürusel. Kolmandaks oli hilisel perioodil välja kujunenud lihtrahva kiri, mis oli veelgi rohkem lihtsustatud ning üldiselt vabam. Hakati kasutama dokumentide jaoks, et kõik inimesed mõistaksid. · Vanas Egiptuses olid ka raamatud, mis hõlmasid eeskirju Egiptuse hästi korraldatud elu kohta. Raamat sätestas ka moraalsed seadused nagu näiteks õiglus, tarkus, kuulekus, inimlikkus ja vaoshoitus.
inimestele. On olemas naudingud ja kannatused ehk ebameeldivused. Alati tuleks valida rohkem toovat kasu. Me ei suuda kõikide tegude tagajärgi ette ennustada. Tuleks eristada naudingute kvaliteeti. Naudingut ei ole võimalik õpetada, need on omandatud. On olemas ütlus : Parem on olla õnnetu inimene, kui õnnelik siga. Deontoloogilin eetika, Kanti eetika. Deontoloogia on moraalifilosoofia suund, mis väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehkkohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme
väärtustab ka rikkust erinevalt. Leidub inimesi kellele on peamisteks perekond, tervis, sõbrad ning rahulolu, kuid kohe kindlasti pole kõik meie ümber sellised. Üheks erandiks saab siinkohal tuua näiteks A. Kitzbergi teose ,,Kauka Jumal" peategelase, pereisa Märdi. Tal oli olemas armastav pere ja hea tervis, millest paljud ainult unistada võivad, kuid ometigi oli tema jaoks peamine raha. Ainult oma vara ja rikkuse peale mõeldes unustas Märt ära kõik moraalsed väärtused mida talle kunagi õpetatud olid ning keskendus ainult sellele ühele. Lõpuks maksiski see talle kurjalt kätte ning võib öelda, et tema näol on Eesti kirjandus saanud endale küllaltki sobiva näite inimesest, kelle käitumismustri järgi tegutseda ei tohiks. Loomulikult ei ütle keegi suurele rikkusele kunagi niisama ära. Tahest tahtmata on raha meie elu vitaalseks osaks ning selle abil saab korda saata suuri tegusid nii enda kui ka kogu maailma heaks. Raha eest saab
minna. Paljud noormehed lähevad ka sõjaväkke või isegi mobiliseeruvad sõtta. Ameerika Ühendriikide ja Afganistani sõjas on osalenud uskumatult suur arv noormehi. Öeldakse, et sõjavägi teeb poisikesest mehe, aga päris sõda muudab rõõmsameelsed noored kinnisteks täiskasvanuteks. Mõned sõduritest pole veel õiget elu näinudki, kui juba jäsemetest ilma jäävad. Halvimatel juhtudel ei jõutagi sõjast tagasi. Füüsilised vigastused ei pruugi olla nii julmad kui moraalsed. E.M.Remarque'i sõjaromaanis "Läänerindel muutuseta" on samuti kirjeldatud sõdurite teenistusaega ning nende tundeid peale naasmist. Tegelased on noored mehed, kes on sõjast tagasi tulles väsinud, laostunud, ära põlenud, pidetud ja ilma lootuseta. Nad ei leia enam elus kohta. Teismelised ja küpsemad noored pole ainsad, kes silmakirjalikkust taluma peavad. Elus on raske oma arvamust maksma panna ka tavalise tööinimesena.
SPIRITISM Mis see on? : See on kristlik usulahk, mis sai alguse Prantsusmaal 19.sajandi keskpaigas. Spiritism tähendab vaimu studeerimist, suhtlemises füüsilises kehas olevate vaimude (s.t. inimeste) ja füüsilises kehas mitteolevate vaimude vahel. Ehk siis usulahk, mis usub vaimude ja inimeste vahelisse suhtlemisse. Selgitab uusi, põhjalikumaid tõekspidamisi Jumalast, universumist, inimesest, vaimudest ja seadustest, mis valitsevad elu üle. Spiritism selgitab veel seda, kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme, mis on meie eksisteerimise eesmärk ja mis on valu ja kannatuse põhjus. Spiritism on levinud paljudes maades üle maailma, sealhulgas Hispaanias, USA's, Jaapanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Argentiinas, Portugalis ja eriti Brasiilias, kus on spiritistide populatsiooni kõige suurem. Ajalugu : 1848. aastal pandi Ameerika Ühendriikides tähele mitmesuguseid imelikke nähtusi, müra, koputusi, tundmatul põhjusel asjade liiku...
,,Hamlet" kas lugu maailma või Hamleti hullusest? ,,Hamletit" on tõlgendatud mitmeti ning Hamlet on karakterina muutunud justkui prototüübiks teatud inimlikele omadustele ja probleemidele. Igikestev tõe otsing, sisemise tegutseja ja intellekti vastuseis, moraalsed kaalutlused kõike seda esindab selle Shakespeare'i kuulsa tragöödia nimikangelane. Inimese üldistavale loomusele kohaselt on siingi üle vaadatud näidendi tegelikust äärmuste mängust ja hullusest. ,,Hamleti" kui ühe kuulsaima kurbmängu probleemistik on kõigile üsna tuttav juba lugematagi. Kahtlemata on see üheks põhjuseks, miks olin isegi niivõrd valmis otsima raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte. Kui aga murda välja sellest
mehest. Kirjanik Kaur Kender on tuntud oma ekstravagantse käitumise poolest ja keegi ei heida seda talle ette, sest ta on ju suur loomeinimene, siiski kas selline käitumine oleks talutav ka naise puhul või õigemini kas ühiskond taluks seda? Naised on saanud rohkem õigusi, aga nende roll ühiskonnas on jäänud läbi aegade üsna samale tasemele. Endiselt ei ole naistele lubatud kõik mis on meestele lubatud. Ma ei arva et see peaks nii olema, aga võib-olla võiksid kehtida teatud moraalsed normid, mida peaksid järgima mõlema soo esindajad. Ühiskond ei teeks ettekirjutusi naiste ja meeste ülesannete ja käitumise suhtes. Naised võiksid olla ise ka tunnustatud loojad mitte ainult inspiratsiooniallikad.
An Integrated Framework for Encouraging Pro-environmental Behaviour: The role of values, situational factors and goals Linda Steg*, Jan Willem Bolderdijk, Kees Keizer, Goda Perlaviciute Selles artikklis räägitakse, millises ulatuses ja mille kaudu võivad erinevad strateegiad põhjustada püsiva ja tugeva keskkonnasõbraliku tegevuse. Arutatakse ka, miks mõni strateegia võib julgustada inimesi olema keskkonnasõbralikum oma tegevustes isegi siis, kui need tegevused on seotud isikliku kuluga, kuid mis aga tagavad ja julgustavad üldiselt keskkonnasõbraliku tegevust. Meie planeeti ähvardavad mitmed keskkonnaprobleemid, mis on kõik vähemal või suuremal määral seotud inimtegevusega, eelkõige meie väärtuste ja soovidega. Inimesi viivad edasi põhiliselt kolm väärtuste gruppi: hedonistlikud väärtused, kus soovitakse naudingut saada koheselt; kasu väärtused, mis muudavad inimesed tundlikuks oma personaalse...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika osakond TÜDRUKUTE MORAALSED ARUSAAMAD Referaat Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Erinevused poiste ja tüdrukute mängudes ja selle seotus moraalse arenguteooriaga............4 Tüdrukute moraalne arusaamine............................................................................................6 Kokkuvõte.................................
3 – Kas deklareeritakse kaht väärtust/printsiipi/lojaalsust, mis on üksteisega vastuolus või üksteist välistavad? – Kas koodeksis deklareeritav läheb vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega? Väärtused – väärtused, mis mõjutavad otseselt või kaudsemalt otsustamist. Väärtused ei ole ainult moraalsed, vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Väärtused: Moraalsed (nt. ausus, heatahtlikkus, õiglus) Mittemoraalsed (nt. mugavus, kasulikkus) Universaalsed (nt. tõde, õiglus, inimväärikus) Valdkondlikud/erialased (nt. objektiivsus, läbipaistvus, tasakaalustatus) Erinevad väärtused: Tõde, objektiivsus, autonoomia, vastutus, õiglus,
Kanti eetika Immanuel Kant elas aastatel 1724-1804. Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Missugune on aga täpsemalt Kanti eetika? Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks. Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Kanti arvates on
Loomulikult oleks hea, kui saaksime oma kõige paremat sõpra, ema, isa, õde või venda nii öelda ,,paljundada," et vältida sellist olukorda, kus mõnes keerukas situatsioonis poleks kedagi meid aitamas. Kuid peame mõtlema ka selle peale, kas nii säilib inimeste omapära, meie ainulaadus? Siin juures tuleb unustada isekus ja mõelda ka tulevikule, milliseks muutub maailma pilt, kui ,,ühesuguseid" inimesi palju? 1. Kloonimine pole õige kuna sellega kaasnevad paljud eetilised ja moraalsed probleemid. Nimelt on levinud arvamine, et kõrgema eluvormi pole eetiliselt õige ning sellega sekkutakse jumala tegudesse 2. Kloonimisega kaasnevad ka tõsised ohud. Peale uduselt formuleeritud eetika ja moraaliprobleemidele on teadlased osutanud mitmetele kloonimisega kaasnevatele väga tõsistele ohtudele. Luues mingi geneetiliselt kasuliku isendi, teakib seda kloonides reaalne oht, et kogu kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse
Liisi Rohtsalu Moraalsed väärtused on unustusse vajumas ,, Kui mitte ükski moraalsete ideede kogum ei oleks teistest parem, siis poleks mingit mõtet eelistada tsiviliseeritud moraalsust julmale moraalsusele." (C. S. Lewis) Me kõik usume, et teatud põhimõtted on õiged ja teised mitte. Üha kiireneva elutempoga ühiskonnas ei suuda paljud leida aega, et enda jaoks lahti mõtestada elu sügavamat poolt. Ometi on see äärmiselt oluline, sest need põhitõed, mida me väärtustame, kujundavad meie elu.
valitav esinduskogu volikogu. Vallavanem ja linnapea on aruandekohustuslikud volikogu ees. Omavalitsuse ülesanded: Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse. Nende pädevuses on kohaliku kultuuri- ja hariduspoliitika ning majanduse korraldamine. Omavalitsuste tuluallikad: Osa üksikisiku tulumaksust Maamaks (?) Riigi toetus Kohalikud maksud Laenud Laekumised teistelt omavalitsustelt Trahvid ja riigilõivud Kaupade ja teenuste müük INIMÕIGUSED Inimõigused iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest. Kellel on inimõigused: - üksikisikustel, seega igal inimesel - inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid - rahval - inimkonnal Inimõiguste alusdokumendid: Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
