LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
Muistend, pajatus,naljand Muinasjutte ja teisi jutte mõeldi vanasti välja meelelahutuseks ja unistamiseks. Muistend on väljamõeldismillegi või kellegi tekke kohta. Vanasti arvata või usuti, et loodusjõudusid juhib keegi kuskilt kõrgemalt (Taara,Uku,metsavaim). Muistend on seotud kindla koha või olendiga. Muistendi kangelased, Kalevipoeg, Suur Tõll, Vanapagan,vanaisa. Tänapäeval on asemele tulnud legendid ja kuulujuttud,õudusjuttud,anektoodid. Õudus ja linnalegendid põhinevad hirmul ja fantaasial. Anektoot on lühike,vaimukas ja üllatava lõppuga lühijutt.
rahvaluuleteoste avaldamisest või nende liitmisest eeposeks. Tänapäevale on rahvaluule tähtis kirjandusmälestisena rahva noorusajast. Ta viljastab ka nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis.
COCA-COLA Coca-Cola ehk kokakoola on karboniseeritud karastusjook, maailma populaarseim karastusjook ning esimene ja populaarseim koolajook. Coca-Cola ja Coke on USA ettevõttele The Coca-Cola Company kuuluvad registreeritud kaubamärgid, mille all turustatakse mitut joogisorti, sealhulgas Coca-Cola Classic ehk Coca-Cola ja Coca-Cola light. Selle logo on üks maailma tuntumaid kaubamärke ja lääne elulaadi sümbol. Nime osa ’Cola’ on vaba ning seda kasutatakse ka paljude muude koolajookide nimes. Atlantas, Georgias valmistati jooki esmakordselt aastal 1886. Coca-Cola leiutaja John Pemberton ei turustanud jooki hästi, kuid firma omandas Asa Candler, kelle firma toodab jooki ka tänapäeval. Candleri ning tema järglaste turundusoskus tegi Coca-Cola USA ning hiljem kogu maailma pupulaarseimaks karastusjoogiks. AJALUGU Coca-Cola leiutas algsel kujul ameeriklane John Stith Pemberton. Aastal 1888, ve...
*arvude 3 ja 7 sage esinemine *nnelik lpp *sarnased algused ja lpud (Oli kord..., Elas kord...) TNAPEVA RAHVALUULE JAGUNEMINE ? Rahvajutud Rahvalaulud Lhivormid ? ? ? pajatused poplaulude mistatused, kuulujutud paroodiad keerdksimused linnalegendid salmikuluule kneknud anekdoodid lugemissnad killud valuvtmissnad
Album muutis pöördumatult rock muusika suunda ja soundi. ● Teine album “ Led Zeppelin II”- 22.oktoober 1969 Loetakse heavy metali alguseks ● Esimese aasta jooksul anti 4 tuuri USA's ja UK's. Kuulsuse tipul ● 70ndate alguses saavutas Zeppelin oma edu kõrgpunkti- lugematud tuurid, TV's esinemised. ● Bändil arenes välja isiklik riietusstiil, mis mõjutas tugevalt noorte riietusstiili. ● Led Zeppelinist leivisid mitmed linnalegendid. ● Kolmas album “Led Zeppelin III”-5.oktoober 1970. ● Neljas album“Led Zeppelin IV”- 8. november 1971. Kuulsuse tipul ● Viies album “Houses of the Holy”-28 märts 1973 ● Pärast viiendat albumit võeti tuuritamisest paus ja moodustati oma record label Swan song. ● Kuues album- “Physical Graffiti” 24.veebruar 1975 ● Kõik kuus albumit uuesti müügiedetabelitest. ● Väljamüüdud tuurid, Zeppelin murdis The Beatles'i
Teinekordki põimus mõne jutuga ka laul, mõistatustesse põimiti erinevaid uskumusi, vanasõnadest peegeldusid vanarahva tarkused, millest nii mõndagi oli endale kõrva taha panna. Kõik see omakorda ühendas rahvast, andis neile jõudu tunda end ühtses kogukonnas rahvana. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor. Tähelepanu on pälvinud ka rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid. Viimaste hulgast veel eriti graffiti ja linnalegendid, mis pakuvad huvi ja kõneainet just nooremale põlvkonnale. Tänapäeval on rahvaluule ka väga tähtis kirjandusmälestis meie endi rahva noorusajast. Esivanemate traditsioonid polekski enam justkui moes, nad on hakanud hääbuma koos vanade pärimustega, hoogu on aga saamas rahvaluule teine elu kõigi oma eri tüüpidega. Kuid siiski, ka tänapäevane traditsioon on rahva seisukohast kõigile üks, olles samas igaühele oma- tuttav, südameläedane, kodune ja rahvuslik
sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? Müüt, muistend, muinasjutt 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? LOE Ühest küljest jääb mulje et tänapäevased linnalegendid saavad muistendiks alles läbi aja, et neid saab küll üheks liigitada, kuid väärtuse omavad nad alles tulevikus. Nii et kaasaegsed hindavad kaasaegset sisu negatiivselt aga vanemat positiivselt. On läbinud mingi filtri. Samas toob Klintberg näiteks et inimestel kes tänapäeval antud lugusid tõsimeeli usuvad, on väga raske leppida sellega kui neile vastupidist tõestatakse. Klintbergi ja paljude teiste muistendiuurijate meelest kuuluvad klassikalised
Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika jt), alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad (nt Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"), sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest.
· FOLKLOOR - traditsioonilises tähenduses kõik lood, laulud, ütlused, salmid, mängud, tantsud. Pärandatud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele ilma sõna vahenduseta. Pärimuslik ehk traditsiooniline looming. · RAHVALUULE talupojaühiskonnas levinud poeetiline sõnalooming. N: rahvalaul, rahvajutt (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused), mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. Tänapäevane käsitlus lisab anektoodid, keerdküsimused, linnalegendid. Rahvaluulesse on ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Ühest küljest kajastab meie maailmapilti, kuid samas ka kujundab seda. Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks allikateks on keskaegsed kroonikad
populaarseimaks karastusjoogiks. Esmalt müüdi Coca-Colat joogifontäänides, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks(joonis 1). Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas algupäraselt teadmata kogust kokaiini, mis aja jooksul vähenes aastaks 1906, kui tervisekaitse seadused kitsenesid. Sellegipoolest on kritiseeritud Coca-Colat negatiivsete mõjude eest, sealhulgas on tekkinud linnalegendid. Joogi müügiedul on perioodiliselt olnud ka rivaale, näiteks peamine konkurent Pepsi-Cola. Valisin Coca Cola brändi analüüsimiseks sellepärast et analüüsida seda osavust, millega tekitatakse tunne, et mingit toodet ostes saame osa ka mingist spetsiiflisest elustiilist. Kuna koka on olnud sadu aastaid turul, on tal tekkinud kindel kasutajagrupp kellele reklaame tehakse. Kokakoola kasutab kindlat taktikat ja pole muutnud oma reklaamide käekäiku
Folk-ja kantrimuusika Tallinn 2008 1 Folk- ja kantrimuusikat saab rock'i hulka liigitada vaid tinglikult. Need suunad on välja arenenud iseseisvalt ja tunduvalt varem, kui rock'n'roll esmakordselt läbi lõi. 60.aastatest alates leidus üha rohkem folk- ja kantrimuusikuid, kes hakkasid kasutama rock'i elemente ning tekkisid mõisted folk-rock ja kantri-rock. Kantrimuusika juuredon kaugel minevikus. Kantri ehk country and western on saanud alguse USA lääneosa kauboilauludest ning ka inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. 20.sajandil kujunes kantrimuusika keskuseks Nashville. Seal paikneb sadade kaupa heliplaadistuudioid, -firmasid ja kirjastusi, mis tegelevad ainult selle muusikastiiliga. Kantrimuusika populaarsuse põhjuseks on tema lihtsus, meloodilisus ja maalähedus, mille tõttu võtab publik laulu kergesti omaks. Samuti ka esinejad üritavad jätta muljet nagu oleksid nad ühed tavalised mehed. Üheks mõjukamaks l...
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. o vanavara, ka vana vara – terini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. aastal; propageeris laialt Jakob Hurt; o rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost); o folkloor – ing folklore= folk+lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; o rahvaluule – eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal Sakala lisalehes; o folklooor = rahvaluule – omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel alates M. J. Eiseni töödest 1890. aastatel; o pärimus – kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub...
kirjanduses edasi. Müüte tasub tunda ja lastele tutvustada nii harival kui ajaviitelisel eesmärgil. muistend- tõestisündinud loona esitatav lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku v sündmusega. Tekkinud mütoloogilistel alustel, faktidele lisandub fantaasia. Tekke- ja seletusmuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, usundilised muistendid, ajaloolised muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel. lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks. valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus, kus peamiselt antropomorfeeritud
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mid...
sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; •Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? • Muinasjutud • Muistendid • Müüdid 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? jah, kuigi seda ei taheta tunnistada. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. •keskmine ameerika täiskasvanu: vähemalt 3–4 sellist juttu • sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu • harilikult jutustatud esimeses isikus • kui jutt edukas, seda korratakse • olnud alati populaarne • lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl
27. Too kolm näidet, mis peegeldavad žanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt. Žanrite määratlemine eri alustelt • Sisu – pühakulegend; • Vorm – aheljutt; • Struktuur – korduslaul; • Kontekst – tantsulaul; • Funktsioon – hoiatusmuistend; • Levik – rändmuistend; • Päritolu – eksempel (ld. exemplum); 28. Arutle teemal, kas traditsioonilised muistendid ja tänapäevased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse. Esita (nt af Klintbergi artikli põhjal) poolt- ja vastuargumendid, mis üht või teist seisukohta kinnitavad. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend • “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
ehitas endale gooti lossi ja asus sinna elama. Ta oli esimene, kes kirjutas gooti romaani. Õukonnas sai see romaan ka hukkamõistu, sest sealt leiab erootilisi motiive. Kirjanikud hakkasid aina rohkem gooti romaane kirjutama. Tollal oli see ajaviitekirjandus. Sellel tekivad oma väga kindlad žanrireeglid. Tekib gooti klišee. Kõrgkirjanduses kasutatakse ka gootielemente. Hirmu- ja õudusjutud, rahvalikud legendid, linnalegendid tänapäeval. 7. loeng 19.10.15 – üldistav sissejuhatus romantismi Romantismi all mõistetakse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi teise poole suundumust euroopa ja ameerika kunstides. Tegelikult keegi muidugi täpselt ei tea romantismi algus- ja lõpudaatumit (sellist asja on väga keeruline- lausa võimatu- määratleda). Tegemist on sujuva üleminekuga. Jena romantikud – grupp üliõpilasi, kes õppisid Jena ülikoolis ja moodustasid rühmituse 1797. aastal
1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
