välja kurjus ja teistel inimestel ebameeldivad iseloomujooned. Ülesandeks on suunata lapse moraalset ja emotsionaalset arengut. 7) Naljakad muinasjutud nendes muinasjuttude tegelased on enamasti inimesed oma rumaluses (nt: kilplased). Ülesandeks on õpetada lapsi ära tundma head nalja. MUISTENDID Muistend on rahvaluule liik, mille tegevustik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendi ülesandeks on selgitada, õpetada ja tõestada. LINNALEGENDID seonduvad kummituste ja vaimudega või muude tegelastega, kellega püütakse lapsi vaos hoida. Ülesandeks on tagada laste turvalisus ja kutsuda neid korrale. MUINASJUTU TÄHTSUS LAPSE ÜLDISES ARENGUS Muinasjutus kerkivad lapse rasked sisepinged nii esile, et ta mõistab neid alateadlikult. Sealt saab laps eeskuju kuidas probleeme lahendada. Sageli annab lapsele jõudu teadmine , et teistelgi on samad mured. Uskumustes ja kombestikus kajastuvad teatud väärtused ja tabud,
Muistend, pajatus,naljand Muinasjutte ja teisi jutte mõeldi vanasti välja meelelahutuseks ja unistamiseks. Muistend on väljamõeldismillegi või kellegi tekke kohta. Vanasti arvata või usuti, et loodusjõudusid juhib keegi kuskilt kõrgemalt (Taara,Uku,metsavaim). Muistend on seotud kindla koha või olendiga. Muistendi kangelased, Kalevipoeg, Suur Tõll, Vanapagan,vanaisa. Tänapäeval on asemele tulnud legendid ja kuulujuttud,õudusjuttud,anektoodid. Õudus ja linnalegendid põhinevad hirmul ja fantaasial. Anektoot on lühike,vaimukas ja üllatava lõppuga lühijutt.
rahvaluuleteoste avaldamisest või nende liitmisest eeposeks. Tänapäevale on rahvaluule tähtis kirjandusmälestisena rahva noorusajast. Ta viljastab ka nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis.
2300 USA dollari eest kõik õigused Coca-Colale. Aastal Esmalt müüdi Coca-Colat joogifontäänides, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks. Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas algupäraselt teadmata kogust kokaiini, mis aja jooksul vähenes aastaks 1906, kui tervisekaitse seadused kitsenesid. Sellegipoolest on kritiseeritud Coca-Colat negatiivsete mõjude eest, sealhulgas on tekkinud linnalegendid. Joogi müügiedul on perioodiliselt olnud ka rivaale, näiteks peamine konkurent Pepsi-Cola. Coca-Cola pudeli esimene versioon. Tänan kuulamast!
*arvude 3 ja 7 sage esinemine *nnelik lpp *sarnased algused ja lpud (Oli kord..., Elas kord...) TNAPEVA RAHVALUULE JAGUNEMINE ? Rahvajutud Rahvalaulud Lhivormid ? ? ? pajatused poplaulude mistatused, kuulujutud paroodiad keerdksimused linnalegendid salmikuluule kneknud anekdoodid lugemissnad killud valuvtmissnad
Album muutis pöördumatult rock muusika suunda ja soundi. ● Teine album “ Led Zeppelin II”- 22.oktoober 1969 Loetakse heavy metali alguseks ● Esimese aasta jooksul anti 4 tuuri USA's ja UK's. Kuulsuse tipul ● 70ndate alguses saavutas Zeppelin oma edu kõrgpunkti- lugematud tuurid, TV's esinemised. ● Bändil arenes välja isiklik riietusstiil, mis mõjutas tugevalt noorte riietusstiili. ● Led Zeppelinist leivisid mitmed linnalegendid. ● Kolmas album “Led Zeppelin III”-5.oktoober 1970. ● Neljas album“Led Zeppelin IV”- 8. november 1971. Kuulsuse tipul ● Viies album “Houses of the Holy”-28 märts 1973 ● Pärast viiendat albumit võeti tuuritamisest paus ja moodustati oma record label Swan song. ● Kuues album- “Physical Graffiti” 24.veebruar 1975 ● Kõik kuus albumit uuesti müügiedetabelitest. ● Väljamüüdud tuurid, Zeppelin murdis The Beatles'i
Teinekordki põimus mõne jutuga ka laul, mõistatustesse põimiti erinevaid uskumusi, vanasõnadest peegeldusid vanarahva tarkused, millest nii mõndagi oli endale kõrva taha panna. Kõik see omakorda ühendas rahvast, andis neile jõudu tunda end ühtses kogukonnas rahvana. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor. Tähelepanu on pälvinud ka rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid. Viimaste hulgast veel eriti graffiti ja linnalegendid, mis pakuvad huvi ja kõneainet just nooremale põlvkonnale. Tänapäeval on rahvaluule ka väga tähtis kirjandusmälestis meie endi rahva noorusajast. Esivanemate traditsioonid polekski enam justkui moes, nad on hakanud hääbuma koos vanade pärimustega, hoogu on aga saamas rahvaluule teine elu kõigi oma eri tüüpidega. Kuid siiski, ka tänapäevane traditsioon on rahva seisukohast kõigile üks, olles samas igaühele oma- tuttav, südameläedane, kodune ja rahvuslik
Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? Müüt, muistend, muinasjutt 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? LOE Ühest küljest jääb mulje et tänapäevased linnalegendid saavad muistendiks alles läbi aja, et neid saab küll üheks liigitada, kuid väärtuse omavad nad alles tulevikus. Nii et kaasaegsed hindavad kaasaegset sisu negatiivselt aga vanemat positiivselt. On läbinud mingi filtri. Samas toob Klintberg näiteks et inimestel kes tänapäeval antud lugusid tõsimeeli usuvad, on väga raske leppida sellega kui neile vastupidist tõestatakse.
Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika jt), alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad (nt Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"), sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest.
· FOLKLOOR - traditsioonilises tähenduses kõik lood, laulud, ütlused, salmid, mängud, tantsud. Pärandatud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele ilma sõna vahenduseta. Pärimuslik ehk traditsiooniline looming. · RAHVALUULE talupojaühiskonnas levinud poeetiline sõnalooming. N: rahvalaul, rahvajutt (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused), mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. Tänapäevane käsitlus lisab anektoodid, keerdküsimused, linnalegendid. Rahvaluulesse on ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Ühest küljest kajastab meie maailmapilti, kuid samas ka kujundab seda. Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks allikateks on keskaegsed kroonikad
populaarseimaks karastusjoogiks. Esmalt müüdi Coca-Colat joogifontäänides, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks(joonis 1). Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas algupäraselt teadmata kogust kokaiini, mis aja jooksul vähenes aastaks 1906, kui tervisekaitse seadused kitsenesid. Sellegipoolest on kritiseeritud Coca-Colat negatiivsete mõjude eest, sealhulgas on tekkinud linnalegendid. Joogi müügiedul on perioodiliselt olnud ka rivaale, näiteks peamine konkurent Pepsi-Cola. Valisin Coca Cola brändi analüüsimiseks sellepärast et analüüsida seda osavust, millega tekitatakse tunne, et mingit toodet ostes saame osa ka mingist spetsiiflisest elustiilist. Kuna koka on olnud sadu aastaid turul, on tal tekkinud kindel kasutajagrupp kellele reklaame tehakse. Kokakoola kasutab kindlat taktikat ja pole muutnud oma reklaamide käekäiku
saanud rahvaluuleteoste avaldamisest või nende liitmisest eeposeks. Tänapäevale on rahvaluule tähtis kirjandusmälestisena rahva noorusajast. Ta viljastab ka nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid (näiteks graffiti ja linnalegendid). 6 i http://www.miksike.ee/docs/referaadid/folk_kantri_evelin.htm ii http://et.wikipedia.org/wiki/Johnny_Cash
...................................................................................................................... ........... 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? 12 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? ................................................................................................................................. ........... ................................................................................................................................. ........... ................................................................................................................................. ........... ........................................
kirjanduses edasi. Müüte tasub tunda ja lastele tutvustada nii harival kui ajaviitelisel eesmärgil. muistend- tõestisündinud loona esitatav lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku v sündmusega. Tekkinud mütoloogilistel alustel, faktidele lisandub fantaasia. Tekke- ja seletusmuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, usundilised muistendid, ajaloolised muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel. lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks. valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus, kus peamiselt antropomorfeeritud
Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; 3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? Muinasjutud, muistendid ja müüdid. 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? Kuuluvad. Vanas traditsioonis on aplju muistendeid üleloomulikest olenditest, nõidustest ja ajaloolistest sündmustest. Tänapäeval võib ka nii määratleda, üleloomulikeks jõududeks sobivad väga hästi nt UFOd, aga ka karma. Samuti on tänapäeval esindatud kümu, õudus- ja naljajutud, mida võib kaudselt nimetada ka klassikalisteks musitenditeks. Sisserändamine. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustatud esimeses isikus, kui
sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; •Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? • Muinasjutud • Muistendid • Müüdid 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? jah, kuigi seda ei taheta tunnistada. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. •keskmine ameerika täiskasvanu: vähemalt 3–4 sellist juttu • sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu • harilikult jutustatud esimeses isikus • kui jutt edukas, seda korratakse • olnud alati populaarne • lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl
27. Too kolm näidet, mis peegeldavad žanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt. Žanrite määratlemine eri alustelt • Sisu – pühakulegend; • Vorm – aheljutt; • Struktuur – korduslaul; • Kontekst – tantsulaul; • Funktsioon – hoiatusmuistend; • Levik – rändmuistend; • Päritolu – eksempel (ld. exemplum); 28. Arutle teemal, kas traditsioonilised muistendid ja tänapäevased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse. Esita (nt af Klintbergi artikli põhjal) poolt- ja vastuargumendid, mis üht või teist seisukohta kinnitavad. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend • “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes
Üheks väga tõsiseks probleemiks meie ühiskonnas on narkootikumide kättesaadavus noorte seas. Miks noored hakkavad narkootikume proovima või kasutama on seotud väga erinevate põhjustega. Kindlasti on noored väga uudishimulikud ja üheks põhjuseks, miks narkootikume proovitakse ongi uudishimu. Väga suurt rolli mängib sõprade eeskuju. Üks väga levinud põhjus on ka põgenemine reaalsuse eest, kuna mured, depression ja äng on väljakannatamatud. Linnalegendid on samuti üheks põhjuseks, miks katsetatakse erinevaid aineid. Ja väga oluline põhjus, miks narkootikume proovitakse on see, et neid on lihtne kätte saada. (Piirivalveamet, n.d.) Kolmandik Eesti õpilasi on proovinud alkoholi enne 12. eluaastat, kanget alkoholi on tarvitanud enne 14. eluaastat 22% vastanud poistest ja 25% tüdrukutest. Väga kurb ja murettekitav on see, et alates 1995. aastast on elu jooksul mõnd illegaalset uimastit proovinud
ehitas endale gooti lossi ja asus sinna elama. Ta oli esimene, kes kirjutas gooti romaani. Õukonnas sai see romaan ka hukkamõistu, sest sealt leiab erootilisi motiive. Kirjanikud hakkasid aina rohkem gooti romaane kirjutama. Tollal oli see ajaviitekirjandus. Sellel tekivad oma väga kindlad žanrireeglid. Tekib gooti klišee. Kõrgkirjanduses kasutatakse ka gootielemente. Hirmu- ja õudusjutud, rahvalikud legendid, linnalegendid tänapäeval. 7. loeng 19.10.15 – üldistav sissejuhatus romantismi Romantismi all mõistetakse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi teise poole suundumust euroopa ja ameerika kunstides. Tegelikult keegi muidugi täpselt ei tea romantismi algus- ja lõpudaatumit (sellist asja on väga keeruline- lausa võimatu- määratleda). Tegemist on sujuva üleminekuga. Jena romantikud – grupp üliõpilasi, kes õppisid Jena ülikoolis ja moodustasid rühmituse 1797. aastal
1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri"
annaabi.ee 
