Jutte Loomadest Richard Roht Põhitegelased: Mäger Urask Ja teised metsades elavad loomad Lühikokkuvõtte: Madalas liivakünkas keset sood elas noor mäger Urask. See soo oli pikk ja lai, kus ta elas. Seal asus liivaküngas, mis moodustas soos nagu väikese kõrgema saare. Seal soo peal ei kasvanud midagi muud, kui kiduraid mände, sest soo oli alati vesine ja märg, aga Urask elas seal koopas, kuna inimesed ei saanud sinna ligi. Ükskord oli seal koopas väga märg. Mäger Urask ei saanud seal enam elada, sest alumised koopa käigud olid vett täis ja ta pidi sealt ära kolima, ta kolis heinakuhja, kus elas teravate hammastega ja haisev tõhk... Minu arvamus: Minu arust see ei olnud väga huvitav raamat, aga kuna mulle looma juttude raamatud üldse ei meeldi. Siis siin minu arvamus väga ei loe. Ma lihtsalt arvan, et ma ei oska looma juttude raamatuid hinnata.
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et
Heiki Vilep on kirjutanud luuletusi ja jutte lastele ning täiskasvanutele. Tema esimene lasteluulekogu „Tere!“ ilmus 2002. Aastal. On avaldanud veel luuleraamatuid „Minu laul“, „Tahaksin olla“, „Katus sõidab“ ja „Padjasõda“ ning juturaamatuid „Kapiukse kollid“, „Lendav õunapuu“, „Jani seiklused Varjudemaal“, samuti ulmeromaani lastele „Horlok ja Ürgvärava võti“. Heiki Vilepi lasteluuletustes on mõnusat huumorit ja vahvat fantaasiat, aga ka mõtisklevaid meeleolusid kodu ja kodumaa väärtustamisel. Heiki Vilep on sündinud 27.märts 1960 Tartus. Heiki Vilep on 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" tunnuslaulu "Puu on puude kõrgune", laulude "Ja suvi tantsib", "Tahaksin olla" ja "Ilmapuu lävel" sõnade autor ning X noorte tantsupeo "Lävel" tekstide autor. XXV Laulupeol esitati Heiki Vilepi sõnadele laulud "Mehed ja naised" ja "Isad ja pojad" (helilooja Piret Rips). Tunnustused: K. E. Söödi nimeline lasteluule auhin...
Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, kuid ta ei saanud sinna sisse. Ta läks 1999. Aastal Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht Hyvinkään Sanomat ta esimesed lastelood nt. „Perekond Kapsapea jõulukuusk“. Koostöö ajalehega kestis 8-9 aastat. Esimesed jutud illustreeris ajalehe kunstnik, kuid hiljem hakkas ta jutte ise illustreerima. https://et.wikipedia
Kristiina Kass Koostasid:Moonika Haili Sigrid Tigane Sandra Aruste KELA Kristiina Kass 14.mai 1970 Tartu 1988 Tallinna Kunstigümnaasium (tollane 24. keskkool) kunstiklass Helsingi Ülikool Ema lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass Kristiina Nokelainen-soome lastekirjanik 1999 esimene lastelugu,Hyvinkään Sanomat - "Pönttösten perheen joulukuusi" Illustraator ja tõlk Arvukalt ilmunud jutte ajakirjades Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." Tunnustus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2010 ("Nõianeiu nöbinina") lastejuttude võistlusel ,,Minu esimene raamat" 1.koht 2005 ("Samueli võlupadi")
Helsingi ülikool, kuhu ta asus õppima soome keelt ja kirjandust. Hetkel elab Kristiina Soomes Hyvinkääl, väikeses aedlinnas Helsingi lähedal, kasvatab kahte last ja ühte kassi. Lisaks kirjanikuametile töötab Kass ka kommunikatsioonisuhete assistendina. 2. Inspiratsioon 2.1 Lapsed "Oma lapsed on väga heaks inspiratsiooniks," ütleb Kristiina. "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." 2.2 Lapsepõlv Kindlasti mõjutas Kristiina Kassi lastekirjanikuks olemist ka tema lapsepõlv. Ta on ise arvanud, et midagi on ta saanud geenidega kaasa ja kindlasti on olulist rolli mänginud ka vanemate 4 praktiline eeskuju.
Eesti menukaim kirjanik "Rehepapp" 2006 Nuki-parim lastekirjanik(Limpa ja mereröövlid) Lastele suunatud looming on fantaasiarikas ja ulmeline Erika Esop kirjanik,luuletaja,telelavastused Alates 1983 on ta vabakutseline kirjanik.Eesti kirjanike 1927-1999 Liidu liige alates 1988.Lastevärsse ning jutte avaldanud alates 1961. Telelavastused "Tipp ja Täpp" ja "Hunt Kriimsilm" Lehte Hainsalu kirjanik,luuletaja,lastekirjanik Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.1990-1992 oli 1938- EV Ülemnõukogu liige.Põhiseaduse Assamblee kodanike põhiõiguste toimkonna aseesimees.
Libahunt - kas fantaasia või tegelikkus . * Libahunt on müüt mis on m6eldud v2lja inimeste endi poolt.Kuid olevust kuid sellist ei ole kunagi eksisteerinud.Läbi aegade on välja õeldud igast ,,hirmu jutte" kuid kunagi pole need kinnitust leidnud.Nagu antud loos ja selle raamatu ajas, oli libahunt kui 1 kardetuimaid väljamõeldisi, kuid kunagi pole need kinnitust leidnud,et need üldse olemas on olnud. Raamatus vanaema ütles väiksele tüdrukule pere pisemaile piigale kui tema oli parasjagu õppimas ja väljas oli hundi ulgumist kuulda et:" Ära kutsu metsa kutsut!" selle tsitaadi alusel võib ütelda et rahvast olid need metsakutsud juba l2bi aegade hirmutanud ja sellest ei saadud üle
Sveitsis ravil olles kohtus Mõskin haige tüdrukuga, kellega nad olid koos ja tüdruk sai enne oma surma õnnelik olla. Teised lapsed hakkasid tüdrukut armastama tänu vürstile. Vürsti teeseldud tunded, suudlus, abivalmidus ja austus lasid küll tüdrukul surra õnnelikuna. Venemaale naastes Kohtus Mõskin rongis Rogoziniga, kes jutustas talle imelisest naisest ja oma kirest Nastasja Filippovnaist. Kuuldes selle naise kohta jutte ja nähes pilti, tekkis vürstil Nastasja vastu huvi. Rongilt tulles läks vürst Jepatsinite poole. Jepatsinite juurde läks ta sest, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Vürst polnud sinna oodatud ja teada võeti esialgu külmalt vastu. Kindralit külastades kohtus Mõskin kindrali perega, kus ta kohtas kindrali nooremat tütart Aglajat, kes jäi silma oma iluga. Noored kirjutasid omavahel ja kohtusid. Aglaja vanemad levitasid
Esimese maailmasõja algul Roht mobiliseeriti. Ta õppis lipnike koolis ning võttis hiljem ohvitserina sõjast osa Rumeenia rindel. 1918.a. abiellus R.Roht "Vanemuise" primadonna Elli Põderiga 1921 siirdus Roht Berliini, kus toimetas lühemat aega ajakirju "Aeg" ja "Euroopa Elu". Looming Alustas 16-17 aastaselt impressionistlike proosapaladega Tunnustuse võitis suvitusromaaniga "Hümnid Paanile" Hinnatud on ka laste- ja loomajutud(nt ''Jutte loomadest'') avaldatud trükis, tõlgitud mitmesse keelde Tuntumad teosed ''Hing ja veri'' (1919) realistlikuma elukujutusega sõjajutud ''Minevik'' (1920) sentimentaalne teos, kus peategelenae ihaleb üksindust, realistlik kujutusviis Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa", "Aeg"(romaanid ja novellid))
Tatikas on surnud olgugi et ei ole. Jaan Tatikas - oma silmis suurim vaimukangelane Tallinnas, polnud sünnist saati pahema käe põiget ja üht kruvi peas, rääkis Tallinna murdega saksa keelt, luges jämedat trükki selgesti ja mõistis vigadega kirjutada, suurleiutaja, looduse uurija Salomon Vesipruul - oma silmis suurim vaimukangelane Tallinnas, kirjutas (vähemalt väitis, et teeb seda, olgugi, et ei kirjutanud) jutte, luuletusi Eduard Bornhöhe raamat ,,Kuulsuse narrid" jutustab loo kahest mehest- Jaan Tatikast ja Salomon Vesipruulist. Tegevus toimub 19.saj. lõpus Tallinnas. Üks mees, nimega Jaan Tatikas, on suur ,,leiutaja." Näiteks leiutas ta masina, mis pidi liikuma maal, vees ja õhus. Siis valmistas ta veel sellise masina, mis pidi tegema kivist lihatüki. Loomulikult olid need leiutised mõttetud ja teostamatud. Jaan Tatikas aga ise arvas, et ta on väljavalitu, sest juba sündides erines
8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"...........................................................................................8 SISU TUTVUSTUS
Salingeri ema oli ta soovide ning unistust poolt, kuid ta isa tahtis, et poeg oleks edukas ning ta ei uskunud, et kirjanikuna on võimalik edukas olla. Mina usun, et sa saad olla edukas kõiges, kui sa teed seda piisavalt hästi ning kui sa ei kaota usku. Salinger andis enast alati parima ning ei andnud alla. Ta kirjutas lühijutte palju, kuid neid ei avaldatud pikalt. Tema parimaks sõbraks sel teekonnal sai tema õpetaja Whit Burnett, kes omas ajakirja, kus avaldati jutte. Pärast mitmeid keeldumisi Salingeri jutte avaldamast otsustas Whit ta loo trükkida. Hiljem juba avaldati teda ka mujal. Sellest sai Salinger aga tuule tiibadesse, kuna siis mõisteti, kui erakordselt andekas ta tegelikult oli. Minus tekitas niivõrd hea tunde nägemine seda, kuidas Salinger saavutas vaikselt kõik, mida ta soovis ning ihaldas. Kuna tegevus toimus 20. Sajandi keskpaigal ning just oli toimunud rünnak Pearl
kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring". 1916 jätkas õpinguid Peterburi Kunstiakadeemias 1918-19 oli J. Vahtra Võrus tegev kunstivarade kaitsmisel ja säilitamisel.
Need olid veel eriti põnevad. Oli lahe kuulda mingi teise usu vanu lugusid, mida nemad oma lastele räägivad ja kuidas nemad oma lastele asju seletavad. Mulle meeldis ka väga see, et ta ei kartnud öelda, et on Juut ja ta seletas meile väga lahedalt ära oma päritolu. Oli kohe näha, et ta on uhke oma rahva üle ja enda üle. Kui sa ise tunned ennast enda nahas hästi ja oled enesekindel, siis on ka teistel sind hea vaadata. Eriti lahe oli see, et Dan tahtis ka kuulajate jutte kuulata. Ta andis teema, millega seoses jutt võiks olla, selleks oli „võõrad“ ja siis palus meil jutte välja mõelda meie oma elust. See on üks märk, et Dan on väga hea inimestega suhtleja ja kui aus olla, siis väga hea meelelahutaja. Aga ilmselt tema töö ongi tegelikult meelelahutamine, kuid mitte tavaline. Ka see loeng oli minu arvates meelelahutus aga teistsugune, mitte mingi kontsert jne. See oli õpetlik meelelahutus. Mida ma temalt õppisin
värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu". Tekstinäited Ellen Niidu luulekogus ,,Tere, tere, lambatall!", mis ilmus 1993. aastal, olevatest luuletustest räägivad pooled tekstid erinevatest loomadest ja nende probleemidest ning sellest, kuidas nendest probleemidest saadakse koos vanemate abiga/soovitustega üle. Arvan, et see luulekogu on mõeldud umbes 3-4- aastastele. Väga oluliseks Ellen Niidu loominguks peetakse Krõlli jutte. Neid on ilmunud nii luulekogudes kui ka värsiraamatutes. "Krõll on keskmine laps, kes teeb vigurit, kuid kes püüab olla ka hea. Maailm peab temaga arvestama ja sellega, et ta on just niisugune nagu ta on," ütleb lastekirjanik Ellen Niit, kes Krõlli juba 39 aastat tagasi tolle aja lastele seltsiks lõi. Krõll on väike karvane lustakas roheline olevus, kes pidevalt saab hakkama samade pahandustega, millega lapsedki. Ellen Niit tahab
Muistend, pajatus,naljand Muinasjutte ja teisi jutte mõeldi vanasti välja meelelahutuseks ja unistamiseks. Muistend on väljamõeldismillegi või kellegi tekke kohta. Vanasti arvata või usuti, et loodusjõudusid juhib keegi kuskilt kõrgemalt (Taara,Uku,metsavaim). Muistend on seotud kindla koha või olendiga. Muistendi kangelased, Kalevipoeg, Suur Tõll, Vanapagan,vanaisa. Tänapäeval on asemele tulnud legendid ja kuulujuttud,õudusjuttud,anektoodid. Õudus ja linnalegendid põhinevad hirmul ja fantaasial. Anektoot on lühike,vaimukas
Ta ehitas pealtnäha tavalise maja, mis oli natuke suurem kui tavaline maja. Ta rajas Põltsamaale kiriku. Tippu viskas kuke. Ta tundis uhkust, sest ta sai hakkama millegagi, millega keegi varem siinkadis hakkama ei olnud saanud. Noh, tähendab, saavutus omaette, Kalevipoeg pole tegelikult mitte millegagi kunagi hakkama saanud, veel vähem siis Põltsamaal. Inimesed olid üllatunud ja hakkasid jälle käima koos kuulama muude rahvaste tarkust ja kuulama huvitavaid jutte ja aegade jooksul neid jutte ka oma lastele edasi rääkima ja nemad oma lastele. Põhiliselt räägiti kümnest käsust ja Aadama ja Eeva alastusest ja seks-suhetest. Sellest ajast peale ongi Põltsamaal kirik ja alaealiste lastevanemate koht kuni siiamaani. Tänutäheks Kalevipojale oma vaeva ja töö eest rajasid targad inimesed, kes on targemad kui Kalevipoeg kunagi oli, Põltsamaale Kalevipoja skulptuuri.
14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana. -Faehlmann:Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel.Ta oli üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid.Lõi eesti rahvusmütoloogia.Algatas eepose ,,Kalevipoeg" koostamise mõtte. -Kreutzwald:Ta oli eesti rahvuseepose looja,lauluisa,vana targa mehe võrdkuju.20saj. kinnitas ta kui rahvuskirjanduse klassiku tähendust. Ta kirjutas jutte tema kaasaegsetele eesti lugejatele. "Eesti rahva ennemuistsed jutud" 3."Kalevipoja" süzee, keeleline omapära, ülesehituse põhimõtted, tähtsus eesti kultuuriloos.Rahvuseepos on kirjutatud eesti regilaulu stiilis, seetähendab Värsimõõt TROHHEUS.Parallelism mis tähendab sama mõtete kordust erinevate sõnadega.Ja on olemas algriim. Tekst on eesti rahvuskirjanduse esindustekste. 4.19.sajandi eesti ärkamisaeg.Juhid, nende soovid ja põhimõtted. Üritused ja
Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelaste ja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvalikku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste elulugude ( "Rootsi Raudpea", "Hannibal", "Julius Caesar", Priidik II elust") ja ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost,
Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut. 1910. aastal töötas Viljandi teataja toimetuses.
1. Millised koopad on kompleksis? Härjasaal, lööv, pikk koridoor, peenike torukujuline käik, absiid, kaev. 2. Loetle loomad, keda on kujutatud Lascaux' koopas. Härjad, hobused, hirved, veised, ahvid, ükssarvikud, hiina hobused, ponid, piisonid, kaslased, kaljukitsed, ninasarvikud, tarvased, karu, lõvid. 3. Loetle töövahendeid, -meetodeid, -võtteid. Maaliti istudes, seistes, redelitel. Valguseks kasutati lõkkeid või põlevaid loomarasvatükke. Kivid, mida kasutati uhmritena. Kasutati värvipulbrit (mangaani, värvilist savi, ookreid). Värve oli vähe, toone palju. Maalimiseks kasutati puhumist ja sülgamist, ka pintslit. 4. Kaks võimalikku tähendusversiooni neile maalingutele. Võisid uskuda, et koopasein on nn. piir nende ja vaimumaailma vahel ning et need loomad on teisle pool kaljuseina olemas. Võidi edasi anda jutte, müüte.
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Luuletused v Eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused v Teostes kokku 1003 laulu v 1860.a "Eesti Laulik" v Saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis Jutukirjandus v Enamiku jutustustest laenanud saksa kirjandusest, näiteks O. W. Horn'ilt v Tema esimene õpetlik jututraamat on "Sannumetoja" v On avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades Ajaloolised jutud v Peaaegu sõnasõnaliselt tõlkinud 19. saj Saksamaa ajaviitekirjandusest v Pakkus rahvale algelisi teadmisi ajaloost Külajutud v Tuntumad: "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla" v Neis leidub kõige rohkem Jannsenile iseloomulikke jooni Näidendid v Kuulus laulu ja mänguseltsi "Vanemuine", seetõttu kirjutas ka kolm näidendit: §
Jüri Parijõgi ,, Jutte " TERASPOISS Jaani isikututvustus Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Jaan oli väga tundeline .(lk 227,228) Jaanile ei meeldinud ka see kui keegi teda puutub peale oma ema ja üliõpilase (lk 230) Jaan oli väga töökas ja visa. (lk 237,238) Jaan oli otsusekindel.(lk 39, 240, 241) Jaan oli heatahtlik (lk 244, 245) Jaanile ei meeldinud kui talle midagi ette heideti.(lk 249, 250) Jaan oli julge. (lk 250, 254, 256257, 259, 260, 268, 271, 273 276, 277,282 283, 287, 307, 308.) Jaan oli trotslik'(250, 272273, 277, 287 288, 307 308. ) Jaan oli iseseisev (lk 285) Jaan oli põlgav valetavate ja ebaausate inimeste vastu. (lk 303 305) Jaan oli vaimukas (lk 296) Jaan oli portlik (lk 314 319) Jaan...
Lisan seda plekile ja pesumasinasse. Ajax( põrandapesuks)-kasutan põrandate pesemise jaoks. Lisan 2 korgitäit vahendit 5 liitri veele.Seejärel mopi ja pesuveega pesen põrandad üle. Ajax( pindade puhastamiseks)-kõrvaldab lubjasette,seebijäljed, rasva, toidujäägid. Pihustan määrdunud pinnale, ootan veidi aega ja seejärel loputan ja pühin üle. Ajax( klaasipuhastuseks)-pihustan klaasile ja pühin selle ära( alt ülesse liikudes, et ei jääks ebameeldivaid jutte). Fairy- nõudepesuvahend. Aitab ka väga hästi raskete plekkide eemaldamiseks vaibal või muul riidel. Tiret proffessional-kasutan ummistuste likvideerimiseks torudes. Valan vadelikku, ootan 15 minutit, kui on raskem ummistus, siis ootan tunduvalt kauem.Seejärel uhun hoolikalt kuuma veega ära. Rex(pesupulber)-sobib nii pesumasinaga pesemiseks kui ka käsitsi pesemiseks.
· JUTT ja JUTUSTUS on mahult romaanist väiksemad. Tavaliselt piirdutakse neis ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvu tegelastega. Neid võib ainestiku järgi jaotada samamoodi nagu romaanegi. · ROBINSONAAD- Robinsonaad on kirjandusteos, kus kirjeldatakse elu "Robinson Crusoe" laadis. · EDGAR ALLAN POE, 1809-1849, USA. Nüüdisaegse novelli, detektiiv- ja ulmekirjanduse üks olulisemaid rajajaid. Tema ainuke romaan "Arthur Gordon Prym'i lugu" Muidu kirjutas jutte (põnevusjutte, õudusjutte) ja luuletusi. Saavutas üleameerikalise kuulsuse. Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Stiil oli
Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud
Kodune töö ( Ajalugu ) Riiete külge kinnitatav mikrofon, KGB-st. Selle mikrofoniga on lindistatud palju tähtsaid jutte seoses Eesti Vabariigi välja kuulutamisega. Stalin on isegi selle mikrofoni lindistust kuulnud ,kui Eesti tahtis vabaks saada. Ja selle mikrofoni pärast kuulutas Venemaa meile sõja. KGB abivahendid telefoniliinile vahele lülitumiseks kõnede pealtkuulamise eesmärgil. Spioonid kuulasid tähtsate inimeste kõnesi pealt ja kaebasid ära. Seda telefoni on väga tähtis inimene käes hoidnud. Lusikas, valmistatud Dzezdõ sunnitöölaagris töökohalt
Emakeelepäev on riiklik tähtpäev ja seda tähistavad inimesed kogu Eesti riigis. Emakeelepäeva tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeaval korraldatakse teemakohaseid üritusi näiteks: inimesed loevad luuletusi ja jutte. Emakeelepäeva tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks
ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861).Kreutzwaldi värsiloomingul oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu."Kalevipoeg" on peamiselt poolt rahvaluule ainel loodud Eesti rahvuseepos."Kalevipoeg" on tõlgitud paljudes keeltes.Eeposeks on 20 laulu.Kreutzwaldil on eriline roll eesti ühtse kirjanduskeele loomiseks. Enne seda, Eesti raamatud trükitud kas Tallinnas või Tartus murdes.
ajakirja ,,Lühhike õppetus" mis ilmus aastatel 17661767 (41 numbrit). Elu 14 lõpuaastat (1805-1819) tegutses Hupel Paides, kus asutas linna tütarlaste kooli, kellele pärandas oma majad. Friedrich Gustav Arvelius Tema esimeseks teoseks oli ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", mille koostamisel oli talle eeskujuks üks saksakeelne lastelugemik. Et juturaamat oli selleaegses talutares peaaegu tundmatu, siis jagab autor oma raamatu eessõnas näpunäiteid ka selle kohta, kuidas jutte lugeda. Friedrich Wilhelm von Willmann Willmann uskus eestlase vaimupotensiaali, tema arenemisvõimesse ja samaväärsusesse sakslasega, aga ka talupoja majandusliku elujärje prandamise vajadusse. Selle nimel saigi temast kirjamees, kes püüdis ,,eestlaste häid omadusi, mis aga harimattuse kõntsa alla on peidetud, üles äratada". Johann Wilhelm Ludwig von Luce Licest sai innukas maakeele kaitsja, isegi ülistaja. Tema arvates on eesti keel rikas ja kõlav ning
(Kroonika, 2012). d) Kui Hargla kirjuta, suitsetab ta kõvasti ning joob teed. Meelelolu loomiseks kuulab ta kirjutades ka 80ndate popi, vanamuusikat ja Mike Oldfieldi. (Vainküla, 2012) e) 2014.aasta Ukraina kriisi ajal teatas Hargla, et ta ei osta enam poest isegi Eesti tooteid, millel on peal venekeelsed kirjad. (Elu24.ee, 2014). 2. Looming 5 Indrek hargla on avaldanud jutte, lühiromaane ja romaane. Peamiselt on kõik tema teosed krimi- ja ulmeteemadel. Mitu tema teost kuulub ka alternatiivajaloo valdkonda. Veel on ta koostanud kogumikke ja antoloogia „Õudne Eesti“. Laiema publiku tähelepanu pälvis Hargla 2010. aasta ajalooliste kriminaalromaanide sarjaga apteeker Melchior Wakenstedest. 2014. aasta sügiseks on sarjas ilmunud viis romaani. Melchiori-lood on jõudnud ka teatrilavadele ning nende ainetel kavandatakse filmi. Samuti jõudsid 2012
Venemaa. Looming Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges.Tema esimene kirjanduslik teos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852. aastal ajakirjas "Sovremennik". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus". Teosed · "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970) · "Anna Karenina" (eesti keeles 1978) · "Kaukaasia vang" · "Kasakad" · "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) · "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) · "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) · "Ülestõusmine"
Elulugu Lydia Koidula (kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1943. aastal. 1861. aastal lõpetas ta Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Pärast kooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös, kus ta sai avaldada ka enda jutte ja luuletusi. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Koidula sai tuntust ka I üldlaulupeoga, kus ühendkoor laulis kahte tema sõnadele loodud laulu - "Sind surmani!" ja "Mu isamaa on minu arm!". Laulupidu tekitas eestlastes tunde, otsekui kuulukski Koidula
Võib ka juhtuda mõnes koolis, koolitulistamist, mis on olnud juba mõnes koolis. Praegu on koolis käimine kohustuslik kuni põhikooli lõpuni. Praegu kirjutatakse koolides pastakatega, aga algklassides on kohustuslik kirjutada hariliku pliiatsiga. Kunstitundides on olemas kõik värvimiseks vajalikud asjad. Näiteks quassvärvid, värvipliiatsid, rasvakriidid , erinevaid värve pastakaid ja akrüüle. Aga vanasti polnud nendest asjadest kuuldagi. Kui kodus on vaja mingeid jutte kirjutada, siis on minu abimees ikka arvuti ja printer, aga vanasti pidi kõik trükimasinaga kirjutama. Kooli toit on koolis tasuta. Töövihikud on riik õpilaste eest ära maksnud, aga ka vahepeal pidid koolilapsed ise oma töövihikud ostma. Päevikud ja vihikud ostavad koolilapsed ise ja kirjutusvahendid. Kui koolis pahandust teed, ei panda nurka ega midagi. Tänapäeval on ka suitsetajaid koolis väga palju, kui suitsetamisega
tuntud romaanide poolest ( mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu. Paljud tema luuletused on saanud insoiratsiooni müütidest ja muinasjuttudest. Atwood on avaldanud arvukalt lühijutte ajakirjades. Tal on ilmunud ka neli jutukogu ning kolm kogumikku raskesti liigitatavaid lühiproosat. Samuti on ta kirjutanud lasteraamatuid, teletsenaariumeid ja kirjanduskriitikat. • Esimesena tõlgiti eesti keelde 1987. aastal valimik jutte pealkirja all “tantsutüdrukud”. • 1993. aastal avaldati ”Teenijanna lugu”. Hiljem on avaldatud eesti keeles veel: • “ Kassisilm” • “Röövelpruut” • “Pinnaletõus” • “Alias Grace” • “Pime palgamõral” • “Leedi Oraakel” • “Ebakõlad” • “Uputuse aasta” • “Orüks ja Ruik” • “Penelopeia” Kasutatud allikad: • http://et.wikipedia.org/wiki/Margaret _Atwood • http://margaretatwood.ca/biography/ • http://en
Kodumurul Autor on Tõnis Lehtmets,eesti kirjanik,kes sündis rakveres. Ta on lõpetanud ajaloo-keeleteaduskonna jakirjutanud luuletusi,romaane ja jutte. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis Lehtmets esimene, kes küüditamise teema jälle eesti proosas nähtavaks tegi ja seda päris mitmete teostega nii luuletuste,juttude ja romaanidega. Selle antud luule teosega räägib ta tavaliste lihtsate inimeste elust maal,küüditamisest,armastusest,elu ebaõiglusest, teos on üks osa eesti kirjandusest. Leian et ka suht oluline sest luuletused räägivad enda eest nii elust kui olust. Teose pealkiri on Kodumurul
• Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus Looming • Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. • Kirjutas jutte, näidendeid, ajalehetekste, ka muusikat oma näidenditele. • Koidula on kirjutanud ligi 300 luuletust. -Nende hulgas on armastus- ja loodusvärsse. Teosed. Raamatud Luuletusi • 1866 "Vaino-lilled" • 1867 "Emajõe ööbik„ avaldatud postuumselt • 1925 "Kogutud luuletused" • 1934 "Valitud laulud" • "Mu isamaa on minu arm"
Juba ammustest aegadest peale on eestlane saanud merest toitu, püüdnud kalu ja hülgeid. Merd mööda reisiti teistesse maadesse ning toodi sealt kaupa nii vanadel aegadel kui tänapäeval. Kui rääkida riigilipust, siis sinine triip eestlase jaoks tähendab ka merd. Isegi üks meie presidentidest on olnud perekonnanimega Meri. Tänapäeval käivad paljud eestlased tööl üle mere Soomes. Eestlastel on palju mereteemalisi laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu, kus inimesed saavad suvel vabal ajal lõbutseda ja puhata. Talveks meri külmub ja kattub jääga. Eestis saab talviti osadele saartele sõita autoga üle mere jäätee kaudu, siis kui meri on külmunud. Nii et kuna eestlased elavad mere ääres ja merega koos, siis on kogu eestlaste elu merega seotud nii otseselt kui kaudselt, meri mõjutab eestlasi nende igapäevases elus kasvõi juba ilmastiku
sõdima hakata. See jutt räägib kahes mehest : Jaan Tatikast, kes oma arvates oli maailma parim leiutaja ja kes arvas et suudab leiutada masina mis suudab lennata õhus, sõita vees ja maa peal, ning nagu oli arvata ei suutnud ta seda imemasinat leiutada. Ta rääkis Tallinna murdega saksa keelt. Saalomon Vesipruulist, kes oli oma arvates maailma parim luuletaja. Kirjutas (vähemalt enda arvates) palju jutte ja luuletusi. Peaaegu iga päev ronis ta oma puu otsa ja lootis sealt inspiratsiooni saada. Need kaks inimest sõdisid omavahel. Kõige parem näide oli see et kui Tatika koer Pontu suri, hakkasid nad seda koera üle aia loopima. Lõpus lendab Tatika maja õhku tänu oma leiutise isesüttimisele ning arvati et Tatikas on surnud, aga ta seda polnud. Minu arvamus: minu arvates oli see film päris hea. Minu lemmik koht oli see kui Tatikas proovis
Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J.Peterson: 1801-1822, Sündis Riias, luuletaja, andis Riias keeletunde ja kirjutas artikleid. 21 eestikeelset luuletust 10 oodi ja 5 pastoraali, ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene" Fr.R.Faehlmann: Esimene kes hakkas rahvaluulet kasutama, arst, 1798-1850, sünd Ao mõisas Järvamaal, Suri kopsutuberkoloosi Tartus. ,,Suur on jumal, su ramm"-ood, ,,Piibu jutt"- värssdialoog, ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas Faehlmann silmas eeskätt valgustuslikke eesmärke, ,,Kalendritegija kimbus", ,,Koit ja Hämarik"
· Kroonlinnas igatses Eestimaad · Kirj. Näidendeid ja luuletusi · Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumis · Ajalehes kirj. : 1) isa dikteerimise järgi artikleid 2) kohandatud jutte 3)populaarteaduslikke ja ajaloolisi palu LUULELOOMING · Aleline tõlkelooming, klassikaks saanud luulet leiab värsikogust ,,Väinulilled" 1886 · Romantiline isikupärane isamaaluule on kogus · Emajõe ööbik 1867 · Sind Surmani · Mu isamaa on minu arm · Emasüda · Teemad:armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale, parema tuleviku soovimine ning tahe surmani oma rahvast teenida
Seega saab netist ühe teema kohta palju eri teadmisi. Samas on internetil ka mitmeid negatiivseid külgi. Internet võib sisaldada valeinfot. Enamus info, mida leida võib on üle kontrollimata, seetõttu ei pruugi see olla tõene. Leheküljed ja tekstid sisaldavad ka palju inimeste enda arvamust, mis mõjutavad lugejaid. Tektsid võivad olla vigased. See tähendab seda, et seal on ohtralt kirjavigu. Kui inimene on harjunud lugema neid vigaseid jutte, mõjutab see tema kirjakeele oskust. Internet on ka sõltuvust tekitav. Uuringud on näidanud seda, et inimesed, kes loevad linkidega läbi pikitud tekste, saavad sellest halvemini aru kui inimesed, kes loevad paberile trükitud sõnu. Tegelikult teeb internet mõlemat, nii rumalamaks kui ka targemaks. Internetti kasutades tuleb olla ettevaatlik ning ei tohi lasta sellel ennast liigselt mõjutada. Tuleb osata vaadata ja hinnata infoallikaid
Kreutzwald ja vanasõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu. Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta
Kaasaegne lõunaeesti kirjandus Viie pääle Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan Raamat on välja antud 2005ndal aastal viie autori poolt, millest on tulnud ka raamatu pealkiri „Viie Pääle“. Raamat sisaldab võrukeelseid luuletusi, laule ja jutte, mis on ära jaotatud 184 lehekülje peale. Raamatu on välja andnud Räpinas tegutsev Väiku Välläandja. Raamatu struktuur/ülesehitus. Raamatus on 184 lehekülge sisuteksti. Raamatu viis autorit esitatakse järjest. Esimesena on trükitud Aapo Ilvese looming. Teisena esitletakse Jan Rahmani teosed. Temale järgneb üldsusele laiemalt tuntud Contra. Neljas raamatus esindatud looja on Olavi Ruitlane ning viimasena avaldab kirjatükke Pulga Jaan.
18. Nimeta viis võimalust, kuidas saab düsleksiaga last arendada. Mängida lapsega rollimänge, lauamänge (sh puslesid, doominoid, mosaiike), sõnamänge, luua mängus olukordi, kus laps saaks sinu tegevust ette aimata Rääkida lapsega nii palju kui võimalik (eriti sellest, mida te mõlemad näete ) ja paluda lapsel endal rääkida Vaadata lapsega raamatuid, osutades tegelastele, asjadele ja tegevustele, millest praegu räägitakse. Lasta lapsel teha riime ja lõpetada jutte Lugeda ja rääkida lapsele iga päev jutte. Lugemise ajal näidata käega lugemise suunda ja sõnu, mida sa loed. Juhtida lapse tähelepanu ümbritsevatele kirjadele ja lugeda neid koos lapsega Andekad lapsed 19. Millised on andekad lapsed? Need, kellel on erilised võimed mingil alal. Neil on suur uudishimu, neile meeldib õppida, nad esitavad palju küsimusi, neile meeldib lugeda
tuntud eelkõige kui folklorist ja etnoloog. Ta sündis virumaal, Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas 1803 aastal 26. detsembril. Ta oli Eestis kirjanik ja arst. Algselt õppis ta gööki algkoolis 1815-1817 aastal. Peale seda kreiskoolis 1817-1818 ja Tallinna kreiskoolis 1819-1820. Ta sooritas 1823 aastal Tallinnas koduõpetaja eksamid ja tõõtas koduõpetajana 1825-nda aastani Tallinnas ja Peterburis. Kreutzwald kirjutas tavaliselt jutte eesti rahvale. Tema lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust. Ta esindas esindas saksa rahvaraamatutes ja teistes Euroopa rahvaste traditsioonis levinuid jutte. Kreutzwald toimetas piki aega töödeldes välja kalendreid, mis muutusid rahva osas väga populaarseks.Tema tuntumad teosed olid "Reinuvader Rebane" ja "Mihkel Põllupapp", mis ilmusid välja järjejuttutena. Fr.R
Kas te kujutate ette elu ilma koolita? Olen üle poole oma elust käinud koolis. Praegu mõtlen ,et millal see orjus ometi lõppeb. Olen paljude inimeste käest kuulnud jutte kuidas nad kunagi vihkasid kooli ja samuti ootasid ,et see läbi saaks.Aga nüüd kus kõigil on oma töökoht ning kus peab hommikust õhtuni istuma laua taga ja tegema igavat rutiinset tööd, räägivad nad ,et kui hea oleks praegu koolis käia. Ning ,et meie noored ei saa aru kui hea on koolis käia ja sellest saame me aru alles peale kooli lõppu. Sest koolis saab olla koos sõpradega ,ei ole igapäev üks ja sama asi ,vaid igapäev saame me uute ja huvitavate teadmiste võrra targemaks
jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Kriitiku arvustus Richard Roht andis oma viimaste teostega, nagu romaan "Kurgsoo" ja novellikogu "Neli juttu", lugejale hea hulga optimismi, rahuldas arvustajaid, pannes koguni mõne arvustaja kirjaniku ülehindamisele. Kõigel sellel olid eeldused: meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste vaatlemise ja arvustamise ülekandmine kirjandusse, sealjuures otsekohesema vahekorra loomine enese ja
.." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uus "Kuu külm kuma" J.Liivi luuleauhind: 2009 Triin Soomets "Surm ei möödu meist" 2008 Eha Lättemäe "Kui talvekuu on paratamatu..." 2007 Tõnu Õnnepalu "Ootad kevadet..." 2006 Hasso Krull "Sõlm" F.Tuglase novelliauhind: 2009 Indrek Hargla "Minu päevad Liinaga" ; Jüri Tuulik "Tellikaatne"
annaabi.ee 
