kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissügis" I ja II, "Hälbimus", "Sügiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal ("Sügiseleegia, Hälbimus", Hilissügis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988). Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia" ("Loomingus" "Rändaja"; hiljem kogus "Palavik" pealkirja all "Simmanil") ilmusid 1925. aastal ajakirjas "Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles Karl Muru koostatud eelpoolnimetatud valimikus 1988. aastal. Varaseimaist luulekatsetusist jõudsid trükki veel "Videvik", "Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin" ning "Tuut-tuut" (hiljem võetud ka "Kohtupäeva"). Hilissügis II /.../Oo hilissügis haudne, vähkrev porin,
Saade : Kui taevainglid kutsuvad neid õhust, neil äkki tõrkuv urin kostab kõhust. Ah, enne saabumist Jeruusalemma neil tuleb kesta piinlikeim dilemma, sest kuna kõrisid neil nöörib ling, peab tagakaudu lahkuma neist hing. Arvamus: Olenemata sellest, mida sa oled korda saatnud või tegemata jätnud, ootab kõiki ühesugune saatus. Autor viskab surma üle nalja ning on lähenenud sellele omamoodi huumoriga. Simmanil Öö horisondilt hõbepalgse üles vinnab kuu. Harmoonik tasa nukrutseb all õitsva pirnipuu. Ja sireleis mul särasilmil vastu viipab aid, noor lehestik täis õhetavaid tähesagaraid. Sääl puhmastikus puude vahel naer ja sosinad. öö suhkrusaias tüdrukud kui väiksed rosinad ja rehelävel külapoisid, paberossid suus. Käest kätte rändab kobrutades mühav õllekruus.
Oli väga valulik luuletaja. Püüdis leida enda kohta elus, 1937 abiellus B. Alveriga. 1945 arreteeriti, küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev). Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakeskene, sünge, meeleheitlik, vähe illusioone, palju viirastusi, surma, luukeresid, palju boheemlikust. Armastus on petepilt. Sügise motiive palju. 1928 "Pohmeluslikke mõlgutusi", Mu mõtted, Paaria-
Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 5. 1937. abiellus Beti Alveriga 6. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. 7. Varasem luule helgetoonilisem ja romantiline „Simmanil“ 8. Luulekogud: „Palavik“ 1934 "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel – (närviline, sünge, igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali.) „Üle haudade“, „Sügis“, „Laip rannal“, „Pohmeluslikke mõlgutusi“, „Kohtupäev“ 1937 (maailma probleemid üldisemalt, taunib fasismi,
kolis 1906.a. Eestisse, täpsemalt Jõugale elama. Jakob teenis Soomes edasi ja peale vene revolutsiooni 1917.a. tuli Jakob Eestisse tagasi ja elas perega 1917-1929. aastani Jõugal, kus pidasid väikest kõrtsi, mille hoone on tänapäevani alles. Perel oli palju raha. Hiljem ostis Jakob teenitud raha eest 1930.a. Iisaku mäele Lompituse talu, mis on 22 hektarit ja mis on praeguste järeltulijate valduses siiani. Nende poeg Rinaldo, minu vanavanaisa, kohtus 1933.a. Iisaku küla simmanil Elmeriis Kodisega (hiljem Rääsk), kes sündis 1933 aastal ja suri 29. Septemberis 1989 a. Paar abiellus 1934.a. Perre sündis 12. detsember 1935.a. esimene tütar Maie, minu vanatädi, kes on siiani elus ja elab Kiviõlis. 1937.a. 5. Juunil sündis minu vanaema Elju Vinogradov, kes elab jõhvis. Hiljem sündis 1940.a. perre tütar Leida, kes 1943.a. suri ussi hammustusse ja arst pani vale diagnoosi Leidale. Rinaldo tapeti metsavendade poolt 1943
teeninud palju [4]. Heiti Talvik oli meie varasema haritlasmiljöö (nt G. Suits, P. Põld, J. Luiga) sisemise aristokraatia-pärimuse loomulik edasikandja. See väljendus juba tema pilgus. Ta jättis endast esmamuljel ülimalt viisaka, peenelt kombeka, diskreetse ja õilsalt noobli aristokraatliku mulje. Just selline ta sisemuses tegelikult oligi. Samal ajal oli ta ka kõige spontaansemalt elav temperament. Seda tõestavad mehe varasemad luuletused "Simmanil" ja "Taliöine", kuid hiljem ka "Kohtupäevas" näiteks "Tuut-tuut" ja "Lauliku hommik". Poeet suhtus elurõõmsalt kõigesse, mida elu võis pakkuda nauditavat ja õhutavat. Ta oli solidaarne üksildaste ja protestivate kaaslastega. Tal olid kirjanduses varakult välja kujunenud karge maitse ja tõutunne. Talvikut on nimetatud inimsuse sangariks, ta mõjus teistele inimliku magnetina. Seega võib öelda, et Talvik moodustas kummalise pessimismi ja optimismi ühendi [10].
Ta kartis iga puhta mõtte puhul Ta kartis iga puhta mõtte puhul et äkki on ta vagatseja ning ta küsis igal võimalikul juhul kuskohas asub inimese hing ta kartis kõige rohkem hingerahu ta arvas et see pole inimlik mis rahmelduserööpasse ei mahu ta arvas nii et see on jumalik või loomalik või loomulik või jube kui miski sügav teda läbistas ta müüris kinni oma hinge tube ja leebeid tarku laialt häbistas miks nad ei hõiska miks ei tõsta tuju miks karjakaupa simmanil ei käi ta ellu äkki ilmus püha kuju sest hetkest püha tema ellu jäi Ma olen inimene Ma olen inimene. Keset tuba seistes ja keset päeva, keset toimetust ma nõnda tundsin. Eneses ja teistes on palju ühist, väga palju ühist. Ja kõik me, ühised, me teame seda. Me teame oma olemise nägu. On asju, mis ei saagi ununeda. On elusid, mis ongi unenägu Oma särk on kõige ligedam Mu särgid nööril pesupulkadega, nad minust tühjad, lahti nööbitud.
kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissygis" I ja II, "Hälbimus", "Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal ("Sygiseleegia, Hälbimus", Hilissygis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988). Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia" ("Loomingus" "Rändaja"; hiljem kogus "Palavik" pealkirja all "Simmanil") ilmusid 1925. aastal ajakirjas "Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles Karl Muru koostatud eelpoolnimetatud valimikus 1988. aastal. Varaseimaist luulekatsetusist jõudsid trükki veel "Videvik", "Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin" ning "Tuut-tuut" (hiljem võetud ka "Kohtupäeva"). Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit; selle puudumist kurdab ta kirjas Tuglasele 18. oktoobrist 1925 sõnadega: "Harilik
Laada avas pasunakoor ,,Õnn tuli õuele". Esinesid rahvatantsijad Tõstamaalt. Kirikus esines ansambel ,,Chillin". Osteti ja müüdi traditsioonilisi laada kaupu: loomi, lilli, käsitöötooteid, riideid jms. Lapsed said koos Punamütsikesega aega veeta ja suuremad said punuda ajalehest korve. Selle aastase rammumehe tiitli võitis Mikk Kester. Kohal oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna noortekogu. Nad tutvustasid oma erakonda, värbasid noori liikmeteks ja jagasid pliiatseid, joonlaudu jms. Simmanil esinesid ansambel ,,Kukerpillid" ja ,,Kentukid". Korraldajad olid Mihkli Kihelkonna Kultuuriselts koos Koonga vallavalitsus. Toetajad olid Kohalik Omaalgatuse Programm, LIVIKO, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Ühinenud Farmid, Lõpe Argo, Lihula TÜ, Pikkmets Invest OÜ, Valdur Sassor, Liilian ja Aigar Kester, Mihkli kogudus, Varbla Vallavalitsus ning Lõpe Põhikooli õpilased. (Pikkmets 2012) 8
Kõnekujundid Epiteet: poeetiline täiend, kirjeldab, kaunistab, rõhutab põhisõnas sisalduvaid tunnuseid lai meri, pime öö, hõbepalgeline kuu Võrdlus: sõnade kõrvutamine mingite ühiste tunnuste abil "Peeglid süvenesid otsekui järved" (Tuglas. Taevased ratsanikud); "Sa oled külm ja karsk kui väike viidikas" (H.Visnapuu. Viidikas) Metafoor varjatud võrdlus, sõna kasutamine ülekantud tähenduses Öö suhkrusaias tüdrukud kui väikesed rosinad (H. Talvik. Simmanil) Metafoor: laev Noa laev (kiudpilvemoodustis) Õhulaev (dirizaabel) Kõrbelaev (kaamel) Elulaev (saatus, elukäik) Riigilaev (riik) (M. Mäger. Stilistika) Metonüümia ülekanne külgnevuse kaudu Põhjus tagajärje asemel või tagajärg põhjuse asemel (autor tema tööde, aine asja asemel jne): Raud ja teras külvasid surma. Lugeda Kafkat Koht selle asemel, mis asub selles kohas: Siis läks tema juurde välja Jeruusalemm ja kõik Juudamaa
poeedi kogu looming on ,,lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult ja saadeti viieks aastakse Siberisse, kus ta 1947. a suri. Surmakohta ei ole avaldatud. Loomingust. Talviku looming väljendab nii suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese hingeelu. Tema luule on kindla vormiga ja tabav. Mõjutusi on Talvik saanud Dantelt, Baudelaire'ilt, Francois Villonilt. Varasem luule on romantiline (,,Simmanil"). Esikkogu "Palavik" (1934) meeleolu on täiesti teistsugune, luuletusi võiks nimetada dekadentlikuks. Dekadents (prantsuse k décadence) tähendab langust ja viitab kultuuri allakäigule. Dekadentlik luuletaja- või kunstnikutüüp on haiglane, mandunud, paheline. Kogu "Palavik" trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Selles leiduv luule on üldiselt sümbolistlik, aga ekspressionismile iseloomulike
Mardi- ja kadrisandid ju lausa kontrollisid tüdrukute virkust ja lasksid lõngavihid ette näidata. Algasid ka tüdrukute ühised tööõhtud koguneti mitmest perest, koos oli lõbusam. Üksteiselt õpiti laule ja töövõtteid, küsiti mõistatusi, mängiti pandilunastamismänge, ringmänge. Puhkepäeviti peeti tantsupidusid mindi simmanile. Eri paigus oli niisuguste kooskäimiste kohta veel mitmeid nimetusi, nagu säru, klunker, tontar, trall, istjatsed jts. Iisakus öeldi, et simmanil olnud "Tartust trall, Pihkvast pill ja Mustveest musurull." Hinged taas kodus Kui sügisel lehed puudel kolletavad ja maha langevad, taimekasv seisma jääb ja esimesed öökülmad saabuvad, on ees oodata pime ja mõtlik aeg, omamoodi paigalseis. See on rahvakalendri hingedeaeg, mille kohta Mulgimaal öeldi, et sellal on vaiksed, udused ilmad. Tõenäoliselt arvestati minevikus hingedeaja kestust kuude järgi. Noorkuu ilmumisega taevasse
Läks Kiviõli kaevandusse tööle. Õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat. Luule suuresti personaalne. Abiellub Betti Alveriga. Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Talvikut eristab teistest arbujatest teravam ajastutaju ning ühiskondlike ebakohtade kriitika. Küüditatakse ja sureb seal, tema matmispaika ei teata. Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal Looming: Luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav. Varasem looming helgem ja romantiline, ,,Simmanil" I luulekogu ,,Palavik" 1934 oli minakeskne, ekpressionim, nägemused.Keskendub kehalisele närbumisele ning hingelisele kaosele. Näiteks luuletused ,,Üle haudade", ,,Oli sügis", ,,Elav laip" (eeskuju prantuse sümbolistist Podleer), ,,Pohmeduslikke mõlgutusi". II luulekogu ,,Kohtupäev" 1937 oli ajakriitiline. Luulekogusse tuleb välismaailm, vaimsus, kultuuriväärtus, fasismi taunimine. Näiteks luuletused ,,Poeet", ,,Jõuluöö", ,,Haige", ,,Surmatants" (II MS ajendatud)
Mõisteti süüdi demokraatlike tõekspidamiste eest, Määrati viieks aastaks väljasaatmine Siberi, kus ta ka kurnavates oludes haigestus ja suri. Looming.- kirjutas enda tarbeks , ilmutas oma luuletusi sõprade toel.Valdavalt lüüriline luule on väljenduselt kindlavormiline,lakooniline tabav.Tema poeesia väljendab suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised , romantilised ("Simmanil"). Esikkogu "Palavik"1934. Sai mõjutusi sümbolismist ja ekspressionismist. Mässumeelsus, süngus, illusioonide puudumine,surm tõved ,palavikuviirastused , dekadentlikud nägemused (tähendab langust ja kultuuri allakäiku). Talvik keskendub inimesele, tema kehalisele närbumisele , hingelisele kaosele. ("Paaria", "Pohmeluslikke mõlgutusi")."Laip rannal" ,"Vabanemine"). Haiguskujunditega annab luuletaja võimendatult
Juurika kogust Foto 45. Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkester (1930. aasta II pool). Ees vasakult: Voldemar Kaiküll, Karl Juurikas, Hendrik Juurikas ja Karl Talu, taga: Paul Tamm, Kristjan Talu, Arnold Ilov 161 H. Joone kogust 320 Foto 46. Karutsi jäts naabritalu simmanil: vasakult viiuliga Hans Karu, tema ees istub Jaak Israel, viiuliga August Scherbakov, tema taga Jaak Karu, trummari nime ei tea, Ernst Vene ja Hendrik Karu, lõõtspilliga istub Juhan Kadak, kes tavaliselt bassi mängis. H. Joone kogust Foto 47. Karutsi jäts’i hilisem koosseis (1933–1934). Vasakult: Hans Karu, Hendrik Karu,
annaabi.ee 
