Ekke Moor (0)

Ekke Moor                     A. Gailit
           
 I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa . Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme - natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas.
3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal.
Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada . Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa.
            II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos . Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina .
Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama . Karjuja hüppas rahva sekka ja hakkas kaelasidemeid laadalistelt ära kiskuma. Karjuja räägib kuidas tema konksud hoiavad kaelasidemeid paigas. Ekke ostab ka konksu. Potikaupmees Setu Pedra on ka kohal. Kõik tunnevad teda kuna ta käib igal aastal laadal ja vahel ka talust tallu. Keegi ei taha temast mööduda nii, et ei osta midagi. Pedra rüüpab ise pudelist juua, oma kausid oli ta murupeale laotanud. Üks poiss lõhkus koerast ehmatatuna kogemata tema poti ära .Kohmetusest lõhub Pedra ise ka mõned pisemad tassid ära. Kuid äkki jääb ta keset kaupa seisma klaasistunud silmadega ning hakkab oma pottide keskel tantsima, lõhkudes enamus kaupa ära. Temaga ühineb üks naine. Kuid kohale tuleb konstaabel ja viib tantsijad ära. Ekke läheb edasi loomalaadale, et vaadata kas ema on lehma maha müünud. Kuid näeb mustlast kel pits käes ja kisendab, et tema naine on ära surnud. Tema 11 last halisevad sama moodi. kõik rahvas on jahmatunud. Mustlane tahab haletsusest hobuse maha müüa. Juurde astub Toomas Üüve - tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased , et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs.
Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu , ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: „Memm, memm vargad tulevad!“neenu ärkab ja on nii kohkunud , pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekeni -ta vaatas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks, tema ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Sinna tuleb Toomas Üüve ja Eneken läheb koos isaga koju.
            III Ekke Moor läks teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi. Viskavad nalja , et kui oleks viina oleks palju lõbusam. Ja Ekke tõigi ühe liitri viina. Näitlejad kogunesid lavale kuid Ekke tahtis veel viina. Uksest astus sisse keegi nõiataoline ja karjus : “Maja täis”. Nõid hoidis käes rahakassat. Näitlejad ütlesid, et nüüd nende kord viina osta ja direktor käseb kassa eest laua organiseerida. Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi  raha kulutada. Tegelased hakkavad raha manguma, sest neil pere vajab ka raha. Ekke lahkub .
IV Ekke läheb puu taha peitu, kui näeb Toomas Üüvet. Toomas peksab hobust, sest see ei liigu paigast. Siis tuleb mustlane Sander Mitrovski ja vaatab hobust ning ütleb Üüvele, et see on hobuse vaeseomaks peksnud. Mustlane Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja ( Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Ekke läheb üksi Ingelandist ära.
V Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe pandi Ekkele saun valmis ja paremad toidud toodi välja. Pärast sauna loeti piiblit ja hiljem pidi Ekke rääkima miks ta varem koju ei tulnud. Kui Ekke nägi kõrval toas Toomas Üüvet hakkas ta kõva häälega naerma . Jutustas sellest hobuse loost emale ja naersid koos. Neenu rääkis Ekkele kust oli tulnud Toomas Üüve rikkus: Toomas oli välja valinud ühe rikka kaupmehe tütre ja oli öelnud et kui nii ja nii palju kulda ei saa jäävad pulmad ära. Ekke nägi naabrimehe hoovis midagi liikumas ja kui ta märkas, et see on Eneken jooksis ta kohe sinna.
VI Eneken avaldab armastust. Kui vihm hakkab sadama läheb Eneken koju aga Ekke randa. Kui vihm lõppes läks ka Ekke koju kuid ei räägi midagi. Lõpuks ütleb ta, et ta läheb ära. Kui ema magama jäi hiilis Ekke välja, läks ka Enekeni akna alt läbi. Kuid järsku kuuleb ta kuidas Toomas Üüve karjub. Ekke ütleb talle, et kas ta tahab et terve küla teaks mis diil neil oli mustlasega. Toomas annab Ekkele  ühe krooni ja Ekke lahkub ning tänab ühe krooni eest.
VII Ekke käib ringi ja satub Praost Odja juurde. Ekke seletab Odjast ja tema töölistest. Odja on kuri ja õel ning saadab oma töölisi koguaeg ühe töö pealt teisele. Ka Ekke võtab rivvi, et palka saada. Talle antakse ka tööriided. Teenija Kadi räägib et korsten ei tõmba. Kuna keegi töölistest pole nõus katusele ronima teeb seda Praost ise. Kui korsten puhas käskis Praost kõigil sauna minna. Kõik rääkisid, et sellist tööd ei olegi mida Praost põlgaks.
VIII  Ekke vihtleb Praosti ning see hakkab rääkima noorepõlvest: kui ta oma naise ja 3 lapsega pastoraati tulid ja kui vaesed nad olid. Kuid nad leidsid metsast õunapuu ja selle oma aeda istutasid ning hiljem oli neid puid ja põõsaid nii palju, et ta tahtis neid müüa, kuid keegi ei osta sellist kaupa ja nii jagas ta neid tasuta. Hommikul läksid kirikusse ja Ekke müüs kiriku ees marju. Pärast jumalateenistust koju sõites oli Praost õnnelik, sest marjade pealt saadud tulu oli 7.30 kuigi töölistele maksti nende marjade korjamise eest 20. Seejärel istus Praost kaua oma majapidamise raamatute kallal.
IX Odjale tuleb poeg külle, sest ema oli kirjutanud.Praostile tuuakse uusi riideid ja teenijad on kadedad. Poeg räägib Praostile, et kuidas ta pangalaenu võttis, naise eest ei hoolitse ja põldude pealt tulu ei saa.
X   Jaagup seenepoiss, kes oli Praosti juurde sügisel tõõle tulnud, rääkis Ekkele, et talu on peremehe nägu. Siin olevat nii sünge ja võttis oma lõpparve. Ekke tahab ka lahkuda. Kadi annab talle tüki leiba ja liha kaasa. Maanteele jõudes hakkab Ekke vilistama.
XI Ekke müüb talust tallu lõhnaõlisid ja seepe. Ühest perest lahkudes soovitati tal minna Pille Riinu juurde. Pille Riinu juures saab teada, et sel on lehm ja lambad metsa jooksu pannud . Ekkel oli külm ja ta tahtis tuld teha, kuid polnud millestki teha. Ekke hakkas oma kompsudest aset tegema.Pille Riin pakkus talle oma voodit kuna ta ise oli külmaga harjunud aga Ekkel oli tohutult külm. 
XII Järgmisel päeval läks Ekke laadle , kus peaaegu kõik ta kaubad ära osteti. Saadud raha eest ostis ühest talust heina, linasid, puid ja valgusti . Need kõik viis ta Pille Riinu juurde. Riin rääkis õhtul Ekkele, et ta ema on väga paljudele võlgu ja kuidas ta endasse tõmbus. Ekke rääkis talle oma emast ja ta talust. Hommikul kui Ekke lahkub teeskleb Riin magajat.
XIII Jevdokia paatide ja varustusega käiakse kalal , kuigi ta ise on hetkel haige. Ekke müüb poes ja üks vanamees vangub leti taga viina. Jevdokia on suremas ja ta kõik lapsed kutsutakse kokku. Ta lapsed pole kunagi kodust kontakti otsinud, ainult üks kes on siiani talle seelikusaba otsa tolknema jäänud- Dunja . Dunja on natuke nõdrakas. Kui Jevdokial on veel mõned tunnid elada jäänud kiirustavad kõik külaelanikud sinna. Ka Ekke mõtles poe sulgeda ja vaadata kuidas Jevdoika sureb . Vanamees, kes viina nurus sai selle lõpuks ja seejärel pani Ekke poe kinni. Ekke palkas 2 noorukit leiba ette tassima, et rahvas ei näeks, et poes on toit kuivanud ja vana.
XIV  Jevdokia Ääreküla tahab, et tema Dunja tema juurde kutsutaks, sest ta jätab kogu oma vara talle. Pärast pikka kõnet on mees väsinud ja sulgeb silmad. Kuid järsku tuleb üks mees tuppa ja karjub: “ Latikas tuli randa”. Seejärel tuleb Jevdokia oma voodist püsti ja palub keppi. Ta lapsed küll takistavad teda aga ta ei tee välja. Jedokia hakkas käske jagama ja kõik hakkasid askeldama. Kui kaldal käidud  küsis keegi, et kus on Jevdoika ning kalamehed vastasid, et teda ei olnud kaldal kaasas. Siis mindi teda otsima ja leiti ta toominga puu all istudes ja Peipsit vaatamas. Ta oli surnud. Kui vaimulik palus abi, et surnukeha ära viia ütles rahvas, et tal lapsi küll las tassivad. Ja noored ise jooksid külla viina järele, sest peale latikapüüki tuleb alati suur pidu.
XV Külarahvas käib vahetpidamata viina juurde ostmas, Ekkele muutub see juba tüütuks. Kuna laupäeval on tal õigus pood natuke varem kinni panna, siis läheb ta järvekaldale istuma. Keegi oli poe akna kiviga katki visanud. Vankja- vargapoiss- mõtles, et see ei ole varastamine kui lahtiselt vitriinilt ühe pudeli võtab. Kuid varsti oli terve küla poe kallal. Kui vitriin sai tühjaks lõhuti lukud ära. Vankja hakkas tagajärgedele mõtlema: teda hakatakse ju süüdistama. Vankja pani poe põlema, et siis saaks öelda, et nad püüdsid kaupa päästa. Kui tuli konstaabel, panid kõik jooksu. Rahavs jooksis kas Peipsi peale või Jevdokia juurde (laiba kõrvale) aga konstaabel tõi nad ka sealt ära. Ta andis nad sõduritele üle.
XVI Ekke läks uut tööotsa otsima. Kui ta möödus ühest veekogust nägi ta tütarlast. Ta ei peatunud vaid läks edasi. Kui ta oli umbes 30 km käinud tahtis ta tagasi minna kuna see tüdruk oli ta südamele kripeldama jäänud. Ta pööras otsa ringi ja kui ta hommikul veekogu juurde jõudis polnud seal kedagi, õhtul ka mitte. Ja seejärel otsustas ta lähedalt talust järele pärida. Seal sellist ei olnud. Nii läks ta edasi ja ta jõudis ühe hüti juurde, kus istusid 2 eite. Ekke tervitas ja hakkas jutustama. Eidekesed käisid toas ära, seal nad tegid Ekkele süüa. Ta veetis öö hütis ja järgmisel hommikul terve õu rahvast täis. Ta pidi neile jutustama ja patte lunastama. Kuid üks türduk jäi Eke juurde seisma ja rääkis, et tal ei ole pattu lunastada kuid teised tulevad siis kurbadene ja lahkuvad rõõmsatena, aga tema tuli ja läheb kurvana. Ta tahtis Ekke käest ühte pattu.
XVII Peederga talu vana ruttab jälle kingule vaatama, kust ulatub vaatama kogu Toomlõuka sood . Ta vaatab jõulist meest Aleksandrit. Ta tahab teda oma tütrele meheks, sest ta ise ei viitsi tööd teha. Vana saadab oma tütre Elda Aleksandrit vaatama. Ühel päeval joovad mehed kõrtsis, kuid järgmistel päevadel ei ole Eldat töötegemist jälgimas. Üks naine jutustab, et Elda pidavat mehele minema- Aleksandrile.   Aleksander küll ei mäleta, et ta oleks Eldaga pastori juures käind nimesid kirja panemas. Ta ei armasta Eldat.
XVIII Pulmapäev läheneb mehed (töökaaslased) valmistuvad peoks. Enam ei käi mehed joomas, vaid hoiavad raha kokku, et osta uued kuued. Pulmapäeval tulevad külalised hunniku kinkidega, Indu peremees saab selle eest raha. Peremees veab küik kingid aita. Külalised muutuvad kärsituks, sest neil on kõhud tühjad. Ekke märkab, et pliidi all pole tuldgi. Külalised tahavad ära minna, nad on vihased ja solvunud, sest peavad oma raha eest endale süüa ja juua ostma. Naised panid tuled alla ja osad sõitsid kaupmeeste järele, et osta süüa ja juua. Indu talumees hakkas raha arvestama, kuuleb kõrvalt talust pillimängu ja on vihane , et teda ei kutsutud. Elda oli oma pulmatoa korda sättinud ja oli kurb, et teda nii oli koheldud ja hakkas nutma . Elda mees pani naabertalus pidu. Aleksander kutsus Ekke enda juurde, et see läheks ja vaateks kas Eldaga on kõik korras äkki tal ei ole süüagi. Ekke puikles algul vastu kuid Aleksander pisti Ekkele sõõgi pihku, ta ise ei julgenud minna. Ekke hakkas Peederga poole sammuma.
XIX Ekke Moor hakkab Eldale igasugu jutte rääkima. Ta ütleb ikka, et “Nõnda räägib Aleksander”. Elda ütles, et sa ei ole ju Aleksander sa oled Ekke.  Elda ütles, et ta ei armast Aleksandrit vaid käis künkal Ekket vaatamas, kuidas see kraavi kaevas. Elda ei tahtnud, et Ekke lahkuks. Kui Ekke ukse lahti lõi oli ukse taga Aleksander. Kui Ekke ära läks küsis Aleksander, et kas lähed kraavi kaevama. Ekke ütles “ei”. Aleksander saatis Ekket, kui nad olid umbes 5km käind hakkasid nad sööma ja jooma. Ekke ütleb: ”Ma ruttaks tagasi Peedergasse, seal ootab sind keegi, kes on küps nõrkemiseks”. Ning järsku tõuseb Aleksander ja sammub Peederga poole. Ekke jääb aga sinna istuma.
XX  Ekke on laeva peal kuid ta tunneb kuidas maa teda kutsub. Ta läheb jälle maanteedele ekslema. Ta otsib elu, pöörab teest kõrvale ja teeb kase otsa aseme. Hommikul ärkab sagina peale. Tema pealt võetakse ära oksi, mis olid talle tekiks. See oli lopitüdruk, kes ütles talle, et asume teele. Tüdruk ütles Ekkele, et see on eksinud ja üksik- isa Uutsö näeb kõike. Ekke uurib kuidas tüdruk teda leidis: Ekke jäljed pidavat samblal olema. Nad läksid laplaste laagri juurde. Isa Uutšö  vaatab Ekket, esitab talle igasugu küsimusi (Miks tulid laevalt ära? Miks meelitavad teed sind sihist järjest kõrvale?) Ekke tegi oma koti lahti ja pakkus kõigile rummi ja kompvekki. Uutšö lubab Ekkel laagrisse jääda, sest tal ei olevat paha silm ja Ekke ei tahtvat neile halba. Silmade kohta ütles veel, et haruldased silmad ja ta ei oska neist midagi välja lugeda.
XXI Ekke ehitas ka endale telgi . Vana mees Uutsö räägib talle et ta armastaks loodust. Ekke tahab, et Uutsö talle ennustaks, kuid mees ütleb:”See, kes tahab elada homset ei ela tänasele”. Hommikul tahab Ekke telgi eest piima võtta (keegi toob talle igal hommikul piima) kuid telgi ees ei ole piima ega ka kaussi.. Telgi ees seisab jahimees Jürga. Jürga tahab Lossi telgi juures 3 tiiru teha, see tähendab kosimist. Ekke kinkis Lossile kella. Jürga naeris Ekkele ja ütles, et ta nõiub söödikud ta südame külge. Ühel ööl ei saanudgia Ekke magada , sest tema telk oli igasugu sitikaid ja satikaid täis. Hommikul läks Ekke kohe ühe tüdruku juurde, kes ta  pigiõliga sisse määrib ja tema pesu läbi otsib. Talve saabudes lähevad nad edasi ja Ekke vaatab kuidas naised põtru lüpsavad.
XXII Oli talv ja ehitati uued telgid, uutest põdranahkadest ja talvised. Rahavas oli kõik jooksukoplis, seal toimus pullide jõukatsumine. Iga pull , kes osutub nõrgaks surutakse nurka ja seal ootavad nad oma saatust. Kui pull tapetud kummardub laplane haava juurde ja joob pulliverd. Pärast tuleb loitsumine. Vahel karjade juhid kokkutulekutel räägivad muredest , rõõmudest ja Turja eksinud hingest ( käib ehmatab imikuid, ässitab hundid karjade kallale, mürgitab naisetel rinnapiimasid). Siis tuli päev, mil Jürga tuleb Lassile kosja , tal on ette rakendatud 3 põtra ning sõidab ümber Lassi telgi 3 tiiru. Ees peaks sõitma Uutšö, et rahavas kuuleks ja tuleks selle tunnistajaks. Kuid Ei tule välja ei Uutso, Lossi ega ema. Jürgo saab vihaseks ja tahab, et Ekke ka sõidaks, kuid siis ei tule ka kedagi välja. Hommikul räägib Lassi miks ta välja ei tulnud, sest ta ei ole otsustanud kas Jürgo või Ekke. Jürgo räägib Ekkele, et tal uued plaanid ja tema enam ei sõida. Ekke palub tal ikka sõita. Järgmisel päeval Jürgo sõidab, aga ainult  ühe väeti hobusega . Lassi, ema ja isa juba väljas. Ekke joob oma telgis rummi ja mõtleb lapi tüdruku peale.
XXIII  Lassi ja Jürgo hakkavad abielluma. Pulmapäeval küsib Lassi isa Ekke käest, mida ta tahab vastutasuks saada (selle eest, et ta oli Lassiga hea ning kinkis talle asju). Ekke punnib vastu, et ta ei taha midagi, kuid Jürgo kuuleb seda ja ütleb , et Ekke on möku ja jobu kui ta midagi ei taha saada. Jürgo pakub 30 põtra. Seda kuuleb pealt Lassi ja sõimab Jürgot: “Ekke hoolitses minu eest paremini kui keegi teine, kinkis mulle selliseid siidi salle, mida sina pole veel oma elus näind ja ammugi mitte mulle kinkinud, ta ostis mulle alati komme. Ja sina arvad, et ta on väärt ainult 30 põtra. Mina ütlen, et  Ekke peab saama 50 põtra.”  Kui pulmad läbi tuleb Uutsö jälle Ekke juurde. Tegi talle sellise ettepaneku, et Ekke vöiks oma 50 põtra maha müüa, sest ta nagunii ei hakka karja pidama . Seda Ekke teebki. Ühel päeval lähevad kõik koos mingisugusele träni laadale müüma ja ostma. Kui läheb kauba krabamiseks ei tee keegi Ekkest välja ja ta mõtleb edasi rännata.
XXIV  Tal on taskud dollareid täis ja ta läheb hotelli, võtab seal toa, laseb boyl oma saapaid ja riideid puhastada . Istudes baaris ajab ta baaridaamiga juttu . Ekke laseb boyl talle proneerida pilet rongile lõpppeatusesse, viia kohvrid rongijaama. Ta  jõuab Ingelandi (kohta, kus elab ta ema ja kunagi enne reisimist ta ise ka). Seal ta kogub julgust , et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul. Hommikul kohtab ta oma maja juures ühte väikest poissi, kes kukub puuotsas. Ta kutsub teda mitu korda ja lõpuks poiss tuleb puu otsast alla. Ekke näeb, et poiss on  selline nagu tema oli noormana. Keegi hõikab EkketPoiss ütleb, et ta peab minema, sest teda kutsuti. Ekke küsib kas poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes  olevat maailama rändama läinud.
Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema  Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna.  Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis , huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid - väike Ekke läheb meelsamini randa. 
            Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks.
Nad ei räägi.
            Kuid lõpuks küsib Eneken. “Kas leidsid lahtisi allikaid ?”
“Kas tead,” ütleb Ekke 2ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus.”