VICTOR MARIE HUGO 18021885 MariLiis Oberg Polina Piskoppel 10. A ELULUGU ² Sündis 26. veebruar 1802 Besançon, Prantsusmaal. ² Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Click to edit Master text styles ² Prantsuse kirjanik, poeet ja näitekirjanik. Second level ² Isa Joseph Léopold Sigisbert Hugo ja ema Sophie Third level Trébuchet ja tal oli kaks venda. Fourth level ² Kirjanduslikuks noorusiidoliks oli Rene de Fifth leve Cheteaubriand. ² 1819 asutas koos vendadega ajakirja Kirjanduslik K...
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö" hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid
Luuletaja Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntud luuletaja. Tema luuled on metafoori rohked. ·Sünd 22.jaanuar 1941 aastal (Tartus). ·1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli. ·Lõpetas 1964 Tartu Ülikooli prantsuse fililoogia alal ·On avaldanud kokku 17 erinevat luulekogu. ·Esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus 1965. ·Tuntumad luulekogud on: "Vaikus saab värvideks" , "Teiselpool Järve" , "Sõnad sõnatusse" ja paljud teised Ta töötas aastate jooksul vanemlaborandina, eesti keele teadlasena ja nooremteadurina Tallinna botaanikaaias.
last Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu „On tuuline öö“ hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas „Tuleviku rajad“. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepiku luuled on
Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Mõned pildid Eno Rauast Luuled "Käbi käbihäbi" (1977) "Kalakari salakaril" (1975) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud
meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. /--Uus slaid--/ Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Paatoslik- vaimustatud pidulikkus, kõrgelennuline väljenduslaad. /--Uus slaid--/ Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955)
Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992)
aastal põgenes Rootsi 25.septembril 1980 Looming Luuletuste kirjutamist alustas 13-aastaselt Kuulus rühmitusse "Siuru", hiljem "Tarapitasse" 1913. aastal avaldas kogumiku "Sonetid" Tähtsamad ja kuulsamad kogud: "Hääl varjust" , "Rõõm ühest ilusast päevast" , "Õnnevarjutus" Kogu loomingu võtab kokku valikkogu "Mu süda laulab" Õnneliku armastuse ning hinge- ja meelerõõmude tulek eesti luulesse Esmakordse eurootilise luule arendus eesti poeesias Marie luuled on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles Marie Underi luuletus "Ekstaas" Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd,
See kogumik tõstis kõvasti tema luuletajamainet. Tema teine kogumik ,,Eelõitseng" sisaldas luuletusi 1904.-1912. aastaist ning avaldus ise 1918. aastal. Marie Under kuulus ka tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru". Peagi leidis ta seal oma hingelähedasema emotsionaalse ja väljendusrikka keele. Tema üks sensuaalsemaid kollektsioone ,,Sinine puri", mis avaldati 1920. aastal, sisaldas väga palju armastusluulet ja tundeväljendusi. Pärast I maailmasõda hakkasid Underi luuled muutuma veidi pessimistlikumateks. II maailmasõja hakul emigreerus Marie Rootsi. Ta asus seal töötama Stockholmi Teatrimuuseumi. Rootsis oldud ajal kirjutatud luuletustest võib välja lugeda koduigatsust, ilma et oleks maininud oma kodumaa nime. Oma viimased aastad veetis Under hooldekodus, ta suri 25. septembril 1980. aastal Stockholmis, olles 97-aastane. Marie Underi luulet on tõlgitud mitmetesse erinevaisse keeltesse. Luulekogud · ,,Sonetid" 1917
Ott suri 1958. aastal. Kalju Lepik suri 30. mai 1999. Tallinnas. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö" hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku luuletusi avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt vabamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Luulet iseloomustavad järsud kontrastid ja üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepik kasutab oma luules palju tsitaate
Luulekogu analüüs 1.Valisin Viivi Luige luulekogu „Ole kus oled“ just sellepärast kuna selle kaaned tekitasid huvi ning paistis et sisugi võib huvitav tunduda. Luuled olid enamasti ühepikkused, oli ka mõningaid pikemaid luuletusi. Viivi Luige luuletustest paistab välja et ta kirjutab vabalt mitte ei otsi viisakaid sõnu vaid ütleb otse välja kuidas tal meelel tiksuvad ideed. Autori luulekogust võib välja lugeda et luuletused on tänapäeva elust mitte mingi fantaasia või unistustest vaid enamus on päris elust. Luules samas peitud sõnumitena ka palju tõdesid mis reaalselt ka tekitavad probleeme või mõjutavad meie elusid. Sammuti
,,Närvitrükk" ja varsti pärast seda ,,Detsember" (1971). Tema viimane raamat Jüri Üdina oli ,,Ma olin Jüri Üdi" ja sellega ta tõmbas joone alla ja algas teine periood tema loomingus. Üdi luule on on ainulaadne, selle sõnuga võib kirjutada ka tema luuletehnikat 3 pinge range vorm ja liikuv sisu. Tema iroonia muutub peaaegu kõike, millest ta rääkib. Uurijad arvavad, et tema luuled ei peegelda keele abil materiaalset maailma. Igas luuletuses ta ütleb midagi muud maailma kohta, lisaks nendes on ka keelemäng. Näiteks ,,Närvitrükis" (all) on huvitav mõelda, kas ta ikka räägib rästikutest, kes roomavad metsa all, või nendest, mis roomavad keeles? Üdi luule ilmutab modernistlikku huvi keele vastu. Ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu suuri rästikuid ridu 1978
olid sellised kirjanikud nagu August Alle, Valmar Adams, B.V. Pravdin. Igor Severjanin rääkis, et just nendes paikades tekkis temal mõte poeemi ,, Solnetsnõi dikarj" loomiseks. Selle poeemi, mis siin sündis lõpetas ta hiljem vaikse ja looduserikka Uljaste järve ääres, kus elas 1924 aastal. Ta kirjutas paradiisist ilusate autodega, lossidega ja suvilatega, armastuse stseenidega rannas, glamuurse muusikaga, parfüümi ja sigari lõhnaga, veiniga, puuviljade ja austritega. Sellised luuled ei mahtunud ametlikku kirjanduse raamidesse. Kuid aga lugeja sai seda, mida tahtis. Severjanini luuletused on muusikalised ja lüürilised. Tallinna külastades käis Severjanin noo Pjukhtitski kloostris kui ka Simeonovskaya kirikus ( see oli purustatud aastal 1950), kus oli palju mälestusmärke, mis rääkisid meremeeste saavutustest. Luuletaja oli kiindunud Vene laevastiku ajaloost. Surnud vene meremeeste ,, Merineitsi"
romaanivõistlusel teise auhinna. See otsustas Alveri elus palju. 1924 astus Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda, 1927 katkestas õpingud, pühendus täielikult kirjandusele. 1930 aastal läks noor luuletaja Heiti Talvik Alverile üle andma kutset Veljesto õhtule, pakksu ennast ka saatjaks. Tutvus süvenes. Alver on tunnistanud, et maailma luuleväärtusteni jõudis ta suuresti tänu Talvikule. Sama võib öelda ka Alveri enda luulesse pöördumise kohta. 1931. kirjutas ta esimesed luuled, mis jõudsid ka trükki, ja avaldas raamtuna Puskini Jevgeni Onegini inspireeritud poeemi Lugu valgest varesest. 1936. ilmus luuleraamat Tolm ja Tuli. See tegi Alverist tunnustatud luuletaja. Teda intervjueeriti ja kutsuti kohtumistele. 1937. Heiti Talvik ja Alver abiellusid-vaikselt, kahe kaasveljestolasest tunnistaja, Orase ja Viidingu juuresolekul. See mõjus luulelem mis 1930-40. aastate vahetusel liikus küpsema süvenemise poole. Mõneks ajaks viis neid maale maailmasõda
Friedebert Tuglase novelliauhind (1977), avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum (2006) Uku Masing (1909-1985) l Oli eesti teoloog, orientalist, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog l Samuti oli ka tuntud polüglott ja tegeles maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muuga l On kirjutanud draamasid, luulet, proosat, tõlkinud erinevaid raamatuid ning avaldanud esseistlikke ja teaduslikke töid l Looming: luuled "Neemed vihmade lahte" (1935) ja "Džunglilinnud" (1956), novell "Anatoti prohvet" (1934), draama ulmenäidend "Palimplastid" (1995) Friedebert Tuglas (1886-1971) l Oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik l Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad l Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks l
Selgus, et Mercal oli luuletusi küllaga, aga need olid kõik kiiruga märkmepaberitele kritseldatud, läbisegi kõige muuga. Kuid lõpuks õnnestus neil siiski asi korda ajada ja kolmas raamat välja anda, mis loomulikult ka rahvale väga meeldis. Peamiseks teemaks on pohmellis peaga veedetud ja valusalt läbielatud hommikud. Kuna Merca oli vedi seotud ka poliitikaga, siis mingil määral kajastub raamatus ka sotsiaalset rütmi, mis siiski pole eesti naisluulele omane. Kuna tema luuled on suhteliselt protestirohked, siis selles teoses on protest peamiselt suunatud seksistliku maailmakäsituse ja naistevahelise armastuse kõõrdivaatajatele. "Hele häärber" Selles teoses on tublisti õudusromantikat. Kus ilmutavad ennast haldjad, printsid kui ka tondid ja vampiirid. Päris mitu luuletust kõnelevad sisikonna tegemistest ja selle tulemusest, juttu
Kunstiline tase oli väga kahvatu. 80ndatel ja 90ndatel kasvas luuletuste arv. Põhjuseks oli ajakirjanduse kasv. Paljude ajalehtede toimetajad olid ise ka luuletajad. Enamasti oli luule madalatasemega, naiivne.1881 hakkas ilmuma igapäev ajaleht. 80ndatel olid peamised luuleavaldajad Postimees, Sakala, ajakirjad Oma Maa, Linda, Meelelahutaja, mitmesugused kalendrid. Selle sajandi luule kurvastavaks asjaoluks oli see, et kõrgtase puudus. Anti välja mitmeid luulekogusid. Peamiselt isamaalised luuled, vaimulikud. Koidula ärkamisaegne luule läks inimestele tõeliselt hinge. Eriti isamaalised. Hakkas levima jäljendamine (hakati mõnda iidolit matkima, kuid ei küünditud temani, oli n-ö hale vari). Paljud võtsid endale Koidula eeskujuks ja hakkasid massiliselt matkima valulikku isamaaluulet. Hakati võtma kirjanikunimesid, kuna Koidulal oli see, nt Tundela. Ilmusid väga ilutsevate pealkirjadega luulekogusid. Kirjutasid peamiselt Jaan Bergmann, Jakob Tamm, Jakob Liiv. Vilksatasid ka
s, kuid Q. Oli ka ajastu suuri luuletajaid. Mõneski luuletuses otsib ta sarnaselt Gongoraga hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises. Ent Q loomingu põhiosa näitab kirglikku kaasaelamist kaasaja sündmustele, tõeihalust, valu ja muret kodumaa allakäigi pärast. Surmateemalised sonetid. Q. Üks ideid on, et surm ei oota kusagil kaugel ees, vaid elab meis endis, inimese individuaalset eksistentsi lakkamatult ahistades. Armastusteemalised luuled. Ta kasutab jämenaturalistlikke detaile ja rämedaid otseütlusi, säilitades sealjuures konseptistliku teravmeelsuse. DONNE- (1572-1631). inglise luuletaja. On peetud andekamaiks nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahenditeks olid paradoksiliste ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Tema luulelooming on peamisel usulis-filosoofilise kallakuga ,,jumalikud luuletused"
mõni minut enne veerand seitset, on nii tõeline ja siiski toores oma kaitsetuses. Pole maitset. Mõne meeldimise alla neeland, keeland välja paistmast välisel, kellad endas olen üles keerand veerand seitsmeks. Veel ei helise. 12 6. Kokkuvõte Ma sain teada Doris Kareva kohta, et ta kirjutada südamelähedast kirjandust ja ta talle meeldib kirjutada nii proosat kui ka luuled. Ta alustas õpinguid Tallinnas 31.keskkoolis. Tema isa oli helilooja. Kareva on töötanud mitmes kirjanduses. On kirjutanud palju luuletusi ja raamatuid. Doris Kareva on ka saanud mitmeid tunnustusi oma raamatude ja luuletuste eest. 13 7. Pildid 14 8. Kasutatud Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KarevaD.php
Girgensohn uurimismeetod, mida ta ise nimetas eksperimentaalseks introspektsiooniks, oli üle ehitatud nõnda, et katseisikutele anti lugeda erinevaid vähetuntud usulisi tekste. Tekstid olid valitud selliselt, et need kataksid erinevate võimalike usuliste kogemuste ja teemade võimalikult laia spektrit. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult vabalt ja loomulikult mõjuda. Kokku kasutas Girgensohn 26 erinevat teksti(laulud kui ka luuled). pärast tuli katseisikutel täpselt kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis nendel lugedes tekkisid. Girgensohn ise nimetab seda tegevust konkreetse silmapilgu hingefotograafiaks. Katseisikute kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt järgneva analüüsi tarvis.. Sessioonid (iga katseisik läbis 30 sessiooni), mille jooksul viidi läbi lisaks vahetu kogemuse protokollimisele ka isiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu.
ei ole oma luulet kirjutanud, vaid ta on selle läbi elanud". Loodusluule- kirjutanud kõigist aastaaegadest, kõige tunde lähedasem on sügis, seotud inimestega, liiv võrdleb oma meeleolu loodusega, oskab näha väikesi detaile, sõnastuselt hästi napid, rütmi kujundavad kordused, Liivi jaoks on loodus kui elus, loodus sünnib kui iga päev uuesti. Kevad luule sootus ja igatsus. Suve teemat on kõige vähem, jõuline küpsus ja tugevus, suvi on kõige kallim. Vara sügisest on luuled rõõmsad. Hiilis sügisest on luule nukker, sünge pilve ja tuule motiiv, mis sisse kirjutatud. Talv kujutab kargust ja puhkust, vaikuse aeg nii looduses kui ka inimeses. Vormiliselt kõiguvad pikkade tsüklite ja napisõnaliste luuletuste vahel. II perioodi luulet on peetud kõige küpsemaks. Kõige tuntumaks saanud isamaaluule abil, näeb reaalset Eestit. Muret teeb kuidas vaimne elu hääbub Eestis, kohati samastab end isamaaga. Luulesse tuleb sisse ka võitlus moment, need ei ole
Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ta pidas ennast üheks osaks Eeestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu koguaeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annb ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna-ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjautatud. Liivi on viisistatud. Mõned luuled sarnanevad haikudele. Loodusluule Mahuliselt kõige rohkem. Olulised on neli aastaega, kus lemmikuks oli sügis. Toob luulesse kriitilise realismi. Osakab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edais inimtundeid. Kordab ühte ja sama sõna või fraasi. Näiteks: ,,Mai hommik"- ilmunud üphes trükis, parallelid inimtunnetega, purunenud armastus. ,,Puude all" lehtede langemiseest, sügise ootusest.
annaabi.ee 
