BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
HELGA NÕU ,,TIIGER, TIIGER" Referaat 1. AUTORI TEEKOND PAGULUSSE Helga Nõu (neiupõlvenimega Raukas) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Ta õppis Pärnu 5. algkoolis. 1944. aastal põgenes perekond Rootsi. Rootsis õppis Adelsö algkoolis ja Hermodsi korrespondentsinstituudis, lõpetas Stockholmi tütarlaste gümnaasiumi ja 1957. aastal algkooliõpetajate seminari. Töötas algkooliõpetajana Stockholmis ja Uppsalas ning rootsi keele ja joonistusõpetajana Uppsalas, alates 1999. aastast on ta pensionil. Aastatel 1952-1956 oli tegev ajakirja ,,Tulehoidja" toimetuses. Aastatel 1979-1983 ja 1988-1993 oli Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsal...
16.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Gooti maalikunst. Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad, jääb romaani perioodil kasutatud seinamaal tahaplaanile, selle asemel kasutatakse just vitraazi. Mis on vitraaz? tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal 17.Missuguseid värve kasutati vitraazide tegemisel? Punane, sinine, kollane, roheline 18.Missugust temaatikat kujutati vitraazidel? Piibli temaatikat Toimub jätkuv miniatuurmaali areng.13.saj. alguses prantsuse miniatuurmaali suur õitseperiood. Juhtivaks keskuseks on Pariis. 19.Mis on miniatuurmaali peamine ülesanne? Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid (Bible historiee) ja piiblilugusid sümboolselt selgitavad piltide tsüklid ( Bible moralisee) Tahvelmaal ja selle levik 20.Mis on tiibaltar ja mida sa temast tead? õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega
võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna"). Rütm Debussy kasutas sageli täistoonhelirida või suurendatud kolmkõla, Raveli ema oli hispaanlanna. Seetõttu kasutas helilooja sageli mis välistavad tunglevuse muusikas. Ta kasutas ka polütonaalsust hispaania temaatikat ning rütme. Teose vältel kordub meloodia, kahe akordi üheaegset kõla. kuid muutuvad orkestri värvid ning kasvab pidevalt kõlajõud. Erinevate Avas 20. sajandi algul uksed meelelahutuslikule levimuusikale. Erinevalt Debussyst kasutas Ravel ka traditsioonilisi muusikastiilide 20.sajandi kontserdielus oli publikuhuvi silmas pidades ülekaalus muusikavorme, nagu näiteks sonaadivorm.
Mandariinid Zaza Urushadze 2013 aasta Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm "Mandariinid" on esimene Eesti päritolu film, mis on nomineeritud parima mitteinglisekeelse filmina Kuldsele Gloobusele ja parima võõrkeelse filmina Oscarile. Olemuselt kujutab ta endast sõjavastast temaatikat, mis rõhutab üksikisiku olemust, tundeid ja mõtteid. Linateos toob esile vastaspoolte inimlikkuse, eestlaste suure südame ning sõjatandril elamise mured. Filmi idee autoriks on kaasprodutsent Artur Veeber. Sellele mõttele tuldi 2009. aastal, kui lavastaja Zaza Urushadze oli Tallinnas Gruusia filmide nädala raames oma filmi "Kolm maja" linastusel. Võtted toimusid 2012. aasta detsembri keskpaigast järgneva aasta jaanuari lõpuni, ühtekokku 32 päeva. Film monteeriti ja helindati Eestis. Seda toetati Euroopa Nõukogu fondist Eurimages 110 000 euroga, Eesti Kultuurkapitalist 22 000 euroga. Kokku läks film maksma 650...
§118 Raske tervisekahjustuse tekitamine Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette
kohalike talunike lastele. Firma nimeks sai LEGO. Pablo Ruiz Picasso (1881-1973) Täisnimi: Pablo Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso Kubismi rajaja Töötas kuni surmani väga mitmes laadis Hilisematel aastatel lähtus tihti kuulsatest minevikukunstnike teostest Joonistustes ja graafilistes teostes esines tihti erootilist temaatikat "La Vie", 1903 "Guernica", 1937 "Chicago Picasso", 1967 "The Blue Room", 1901 Teised kunstnikud Henri Matisse (1869-1954) Prantsuse maalikunstnik, joonistaja, prindikunstnik ja skulptor. Fernand Léger (1881-1955) Prantsuse maalikunstnik, skulptor ja filmitegija. Marc Chagall (1887-1985) Vene-Prantsuse kunstnik, lavakujundaja.
jõuab teadmine, et vähesega elamine, loodusega kooskõlas, oma lähedastega koos elamine on inimese eesmärk- need on need lahtised allikad. Ekke naaseb tagasi ema Neenu Moori ja Eneken Üüve juurde ning avastab puu otsas kukkuva poisikluti, kes on tema oma liha ja veri ning ka nimekaim. Kõik võiks justkui uuesti otsast alata- siin on märgata Gailiti enda usku sellesse, et ajalugu kordub! Minu arvates oli tegemist väga huvitava ning kaasaegset temaatikat sisaldava teosega ehk siis tänapäeval on Ekkesid meie ühiskonnas vägagi palju- noored tahavad minna maailma avastama ning otsima paremat elu , kuid enamik meist naaseb teadmisega , et kodus kõik on kõige parem . Kersti Kikas Prima Humanitaar
Sofi Oksanen "Puhastus" Sofi Oksaneni "Puhastus" on lugu ühest eesti perekonnast ning tema saatusest. Romaan hõlmab mitut erinevat temaatikat: armastus, perekonnasuhted, ininmkaubandus. Kõige olulisem on siiski Eesti lugu.Teos annab tagasivaate Eesti lähiaajaloole ning meie rahva traagikale ajal, mil Teine maailmasõda jõudis lõpule ning Eesti langes Nõukogude okupatsiooni alla. Tõetruult on kirjeldatud jõhkardlust ning toorest kohtlemist, mis naistele osaks langes. See on lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast. Loo peategelasteks on kuuekümnendates aastates Aliide Truu ning noor neiu Zara, kes
Arutlus Kunst ja surmatantsumaalide sõnum Surmatants kui eraldi teema, seejuures omal ajal väga populaarne, levis ja leidis maalides kajastamist 15. sajandil ning veel ka 16. sajandi alguses. Seega saab antud temaatikat vaadelda kui hilisgootika üht kunstisuunda. Tõuke surma kujutamiseks nii grandioosselt andsid ulatuslikud ühiskondlikud sündmused 14. sajandi keskpaigas. Surmatantsu juured ulatuvad tegelikult isegi muistsesse araabia kultuuri ning on põimunud ka Buddha legendiga. Otsest seost võime aga näha aastail 1348-1351 Lähis-Ida ja Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed. Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka kir...
19. sajandil algul tekkis Saksamaal uus vokaalmuusika žanr, milleks oli kammerlaul ehk Lied. Kammerlaul on klaverisaatega soololaul, mille kujunemisele aitas kaasa eelkõige salongikultuuri tekkimine Euroopas ja laiemalt leviv kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Kammerlaul oli tehniliselt pigem keerukas ning nõudis esitajalt väga häid pianistivõimeid. Klaverisaadet ei mõeldud otseselt harmooniataustana, vaid sellega taheti pigem kuulajale edasi anda laulu tundeid ja temaatikat. Kammerlaulu üheks suurkujuks saab nimetada Austria heliloojat Franz Schubertit, kes vaatamata oma lühikesele elueale jõudis kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga kirjutada üle 600 laulu. Samuti oli Schubert esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse, kus oli peategelane ja tegevustik. KLAVERIMUUSIKA Romantismiajastul sai klaverist üks armastatuim soolopill. Klassikalise sonaadi kõrvale
Arvamusartikkel- Mida arvate kodustest töödest koolis ja koolipäeva pikkusest? Hetkel Eestis ja üleüldse kogu maailmas palju temaatikat tekitanud koolinoorte probleem, et koolipäevad on rasked ja kodus antakse palju ülesandeid on viimasel ajal hoogu kogunud. Viisime läbi tänavaküsitluse ja selgus, et selle kohta sobib väga hästi ütlus “Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.” Kui küsisime 46. aastase Merikese käest, mida tema arvab tänapäeval koolipäeva pikkusest ja lastele antavate kodutööde kogusest, võrdles ta seda, nagu arvata, enda kooliajaga
siseelu neile suuremat huvi oleks pakkunud.XX saj romaan psühho-logiseerus ja selles on suured teened austria psühholoogil ja psühhiaatril Sigmund Freudil. · kadunud põlvkond, · · filosoofiline romaan, Ühendatud kriminaal süzeega, tsehhi kirjaniku Milan Kundera romaani põimivaid poliitilist ja erootilist temaatikat · maagiline realism, Franz Kafka algatas maagilise realismi, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega. · postmodernism. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises
võõrandumise teemal majandusest (ajakirjanik Riin Aljas). Ma olen sellega seoses paar tekstikest meie ajakirjanduse „sõnavabaduse prügikorvi“ visanud, ehk tulevad minu erakondlikele mõttekaaslastele kasuks! Meie põhjanaabrid Soome ja Rootsi panustavad kaugelt üle 3% SKT-st. Eesti arengukavad loodavad eraettevõtluse panustamisele, aga nende kitsidust pole küll mingit põhjust manada. Kui riik ei reguleeri oma rahastamisotsustega temaatikat, millega tegeleb Eesti teadus, ei telli meilt majandusele, keskkonnale ja tervishoiule vajalikke uuringuid, siis pole ju meie ettevõtetel siinses teaduses ka partnereid, kelle uuringuid erainvesteeringutega toetada. Siis ostetakse uuringud välismaalt (nagu kuuldavasti tegi meie Viru Keemia Grupp, kui hakkas põlevkiviõli tehnoloogiat arendama). Marustel on muidugi õigus, kui ta resümeerib: „et saada üle „mugavustsooni
2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused . MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad
olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. · Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. "Arhailine naeratus" Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate.
üldmulje kujunemisele. Ansambel esitas renessansiaegseid muusikapalu ning olid kõik ka vastavalt riietatud, mis andis minu arust üldpildile palju juurde. Pillimehed olid rõõmsas meeleolus ja tundus, et neile väga meeldib see, mida nad teevad. See meeleolu saatis kogu üritust. Mängiti nii kiiremaid kui ka aeglasemaid laule. Kolm lauljat kõlasid väga hästi kokku ning laulsid oma osi suure entusiasmi ja emotsiooniga. Natuke naljakas oli vaadata, kuidas eirates kontserdi temaatikat ja õhkkonda olid lauljate kätes tavaliste noodipaberite asemel aga hoopis tahvelarvutid, kust nad sõnu jälgisid. Siiski ei olnud see asjaolu eriti häiriv. Kogu kontsert oli minu arvates väga kiire, energiline ja kaasakiskuv. Kiiremate laulude ajal tekkis aga aeg-ajalt hetki, kus väike ruum ja kümneliikmeline muusikutekogu kokku tekitasid koosluse, mis oli minujaoks natuke ebameeldiv – muusikat tundus olevat liiga palju. Ma
olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa – aatriumi – ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. “Arhailine naeratus” Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate.
A variant 1. Mis õppeasutuses õppisid esimesed asjaarmastajad-heliloojad ? 2.Milline oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel ? 3.J.W.Janseni panus Eesti muusikasse: 4. Kuidas on seotud A.Kunileid ja C.R.Jakobson? 5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt: 6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ? 7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I
Kogudus III · Registreeriti 1991, 2000 aastal 100 liiget · Taimetoidurestoran Damodara · 1998 president Arne Lauri Tallinna Bah´ Kogudus I · XIX sajandil Pärsias elanud Baha´u´Hah õpetuse järgijad. 1817 sündis (kodanikunimi Mirza Husayn ´Ali). 27 aastaselt alustas usulise liikumise, millel praegu 5 mln järgijat. Nimetas ennast Jumala Sõnumitoojaks. · Olulisim teos Kitab-i-Aqdas (Seaduse Raamat) Tallinna Bah´ Kogudus II · Õpetus hõlmab laia temaatikat: sotsiaalsed probleemidest (rassilise diskrimineerimise kaotamine, sugude võrdõiguslikkus, desarmeerimin) inimhinge siseeluni · Edendada vaimseid, hariduslikke ja humanitaarseid õpetusi vendlusest, omakasupüüdmatusest, armastusest ning õilistavast usust, mida kõigi religioonide rajajad ja Jumala prohvetid on õpetanud Tallinna Bah´ Kogudus III · Põhimõtted on sugudevaheline võrdsus, eelarvamuste kaotamine, universaalne haridus,
ateistide jaoks on surm lõplik ja vältimatu fenomen. Antiikaja kultuurides oli surm inimeste ainuõigus (inimesi nimetati "mortals", moors keeles on "surm"), samas kui elu võtmine oli surematute jumalate või saatuse atribuut. Kristluse eelses kunstis ei omistata surmale inimese sarnast kuju, samuti ei kujutata surma selgesti piltidel, tavaline skelett on pigem tulevikus surnud isiku sümbol. Keskajal oli surma teema, mis peegeldab inimelu haprust (kõige rohkem sellist temaatikat puudutavad Memento mori, Et in Arcadia ego, Homo bulla jne.) kasutatav nii askeetlikus kui penitentalis kirjanduses (patukahetsuskirjades) (Pseudo-Augustinus, Anselm Canterburyst, Paavst Innocentius III) ja kujutavas kunstis. Samuti peegeldab ehtekunst oma aja esteetikat. Kui sajandite jooksul on surma teema nii tähtsis inimelus ja kunstis, siis ta kindlasti puudutab ehtekunsti. Näiteks pildil paremal on esitatud Tor Abbey ehe1. See dramaatiline Memento mori ripats mis on kirstu kujuline avab
8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2)? · Võitja sai endale kaotaja varustuse. · Võitlus oli kahe rüütli vahel, kes üritasid üksteisest möödudes suure kiiruse peal teineteist hobuse seljast maha lükata. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2)? · Kui rüütel selle võitis sai ta endale kaotaja rüü. · Rüütel võitis ka palju au ja kuulsust. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2). · Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi. · Lisaks üldistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2)? · Rüütlit ei peetud õigeks sõdalaseks, kui tal polnud südamedaami. · Rüütel pühends tavaliselt enda vallutused ja võidud enda armastatule. 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2).
3. Eriti soositi teaduse, kirjanduse ja hariduse edendamist keiser Iyasu II valitsemisajal ( 18.saj) a. Kõik kes pühendavad ennast õppimisele, saavad tasuta toitlustuse osaliseks. b. Tänu keisrile liikus õukonnas palju õpetlasi. c. Keiser seadis sisse rahalise toetuse neile, kes tegelesid raamatute tõlkimisega. d. Püha Gabrieli raamatukogu 4. Maalikunstis kujutati rohkem ilmaliku temaatikat. 5. Kunstnikud kujutasid tihtipeale Etioopia kuulsusrikast minevikku, 6. Selle aja kuulsaim kuntsnik oli Hailu, keda eurooplased kutsusid Etioopia Raffaeliks
Cicero NEG 2014 Marcus Tullius Cicero Marcus Tullius Cicero oli Vana- Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Biograafia Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. Ta tuli noorukina Rooma ning sai suurepärase retoorika-, filosoofia- ja õigusteadusalase hariduse, mis viisid teda aste-astmelt karjääriredelil ülespoole Biograafia Kõikidesse kõrgetesse ametitesse pääses ta noorimana, mis oli üldse lubatud. Kolmekümneselt oli ta kvestor Sitsiilias. Neljak...
Õigus ja tõde Eesti filmis aastatel 1948 -1967 Neljakümnendatest alates liikus Eesti kinokunst õitsengu suunas. Hiljuti oli sündinud suur filmikompanii Tallinnfilm, kes tootis kokku üle 800 filmi, lisaks sellele hulgaliselt kroonikaid ja ringvaateid. Tallinnfilmile suutis kodumaal ainsana konkurentsi pakkuda Eesti Telefilm. Eesti film oli saavutanud suurel ekraanil kunstilise väärtuse. Nõukogude Eestis oli filmitegemiseks raha. Seda edendati igal viisil ja nii arenes kinokunst Eestis väga kiiresti. Vaadelgem näiteks filmi "Keskpäevane praam". Näeme nii tugevat ja kandvat dialoogi kui ka äärmiselt hästi struktureeritud loo ülesehitust. Eestis olid nüüdseks tekkinud esimesed tõelised filmistaarid. Nende hulgas näiteks Ada Lundver, Ants Eskola, Kaljo Kiisk ja muidugi Jüri Järvet. Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti fi...
Luule aastatel 1905-1940 20. sajandi eesti luules etendasid algatavat ja mõjutavat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist ja sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma U...
Kirjanik ei räägi mitte haiguse füüsilisest pooles, vaid sellest, kuidas pidalitõbised olid ühiskonnast välja heidetud ja olid justkui enne surma juba surnud. ,,Kesaliblik" suvitusromaan, mis meenutab Gailiti ,,Muinasmaad" ja Tuglase ,,Felix Ormusoni". Mere ja randlaste teema novellikogus ,,Annemarie", lisaks sees ka elu hammasrataste vahele jäänud inimestest. ,,Kivine pesa" realistlik pilt kaluriküla elust. Selgelt näha, et Ristikivi tunneb seda temaatikat. Kirjanik kasutab väga värvikat keelekasutust. I perioodis katsetab Mälk ka näidenditega, kuid kvaliteedilt on need proosast vähem olulised. Rahvalikud komöödiad ,,Vaese mehe utetall" ja ,,Neitsid lampidega" Otsingute periood. Teemadeks pidalitõbi ja meri II periood: 19341944 (Tallinnas) ,,Surnud majad" ajalooline romaan Põhjasõjast. Lahingutel vähe tähelepanu, keskendub rohkem ikaldusele, katkule ja näljale, mis valitsesid.
( nad liikuid sirgelt üksteie poole) 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2 erinevust)? Turniiridel peeti lahinguid kahe rüütli vahel või kahe rüütlisalga vahel. Relvad olid nüristatud. Võitja sai kaotjaa relvastuse. Turniiridel olid pealtvaatajad. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2 näidet)? Turniiridel oli võimalus silma paista ( Oli vaja ennast võrmis hoida) Võimalus neidudele silmapaista. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2 tunnust/näidet). Rüütlikirjanduses eristuvad 3 põhilist zanri: kangelaseepos, rüütlitomaan ja armastusluule. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vahadust ja suuremeelsust. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2 näidet)? Rüütel pidi olema truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis,
MICHELANGELO Michelangelo Buonarroti on sündinud 6. märtsil 1475 Arezzo lähedal asuvas Caprese-nimelises külakeses Toscanas. Tema isa nimi oli Lodvico, varaka kaupmeeste suguvõsa järeltulija, oli Caprese linnapea. Michelangelo ema suri 1481. aastal, kui poeg oli kuuene, jättes Michelangelo ja ta kuus venda isa hoolde. Caprese maja Üsna peatselt peale Michelangelo sündi kolis pere Firenzesse ning Michelangelo anti amme hoolde lähedal asuvasse Settignano linnakesse, kus peamiseks elatusallikaks oli marmori murdmine ja töötlemine. Kuivõrd Michelangelo oli usaldatud kiviraiduri perre, meeldis kunstnikule hiljem naljatades öelda, et armastuse skulptuuri vastu oli ta saanud kaasa juba rinnapiimaga. Jätnud kooli varakult pooleli(ta oli vaid 13 aastane), läks Michelangelo isa vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio ...
"Mona Lisa" maal on nii hästi maalitud, et sealt ei ole võimalik leida pintslitõmbeid, iga detail on täiesti perfektselt kujutatud ja on nagu pusletükk. e. Maali idee On kaks põhilist arvamust, miks maal maaliti, 1) 1503 ostsid Lisa ja Francesco oma enda maja. 2) Arvatakse veel, et maal maaliti tähistamaks 1502.a poja sündimist, kuid kuna Lisal on tume loor peas siis tundub, et seal on ühtlasi ka oma 1499.a surnud tütre mälestamise temaatikat. f. Millise meeleolu teos loob (elujaatav, ründav, rahutu, harmooniline, vastuoluline, rõõmsameelne, pidulik, jutustav jne.) Teos loob vägagi harmoolise meeleolu. 4. VÄLINE ANALÜÜS ajalooliste, psühholoogiliste, poliitiliste, ideoloogiliste probleemide kontekst Kujutab pigem harmoonilist olekut. Maalil annab edasi tunnet, et inimene ja loodus on seotud maalil olevate erinevate aspektide sujuvate üleminekute ja
avaneb automaatselt laiem maailm, metamaailm, paralleelmaailm, kuidas keegi soovib nimetada. Kindel on see, et midagi laieneb, millegi võrra on rikkam. Kunst pole lihtsalt see mida sa vaatad, mingi vorm. Kunst on midagi rohkemat, mingi kiiksuga, mingi liialdusega, ikka sügavalt tunnetuslik, kus väljendatakse mida tavakeeles väljendada ei saa. Kuna minu meelest kunst on sügavalt tunnetuslik, siis on päris keeruline seda temaatikat kuskile raamidesse panna ja täpselt defineerida selle füüsilist olemust. Tänapäevane inimkond kannatab tugevalt standardiseerimishulluse käes. Kunsti pole vaja otseselt raamistada. Lihtsalt vaatle ja siis tunneta. Nagu juba eespool mainisin on kunsti eesmärk on anda olemasolevale, mida visuaalsel vaatlusel koged lisandväärtust. Puu võib olla lihtsalt puu oma lehtede ja okstega keset tormituult aga samas kui vaadelda kuidas tuul liigutab oksi elegantselt ning lehed seal samas
1870.a ,,Kosjakased", 1872.a ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", 1880.a ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai". Proosa: jätkas oma isa alustatud õpetlike külajuttude kirjutamise traditsiooni, suurem osa tema 80 proosapalast on mõeldud ,,Eesti Postimehe" tarbeks. Esikjutt ,,kivirist" (1861), ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke", ,,Tammiste küla ,,veskitondid"" (1868), ,,Loigu perenaine(1881). Koidula on viljelenud ka valgustuslikku proosat, sealhulgas ajaloolist temaatikat. Luule: temaatika: romantiline isamaalüürika, loodus-, kodu- ja armastusluule. Luuletusi: ,,Sügisemõtted", ,,Kodu", ,,Kaugelt koju tulles" < I luulekogu ,,Vainulilled" (1866). II luulekogu ,,Emajõe ööbik" (1867) > ,,Sind surmani!", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Üht Eesti laulu" jne. Tuntumad loodusluuletused: ,,Ja õnn on kevade"; ,,Lenda", ,,Kevade tulek" jne. Koidula luuleklassika ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,Miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt. 8
Eesmärgiks oli aga saavutada kunstnike kasvõi väline leppimine muutustega.Nõukogude liidus oli sellel ajal seaduslikuks ja ainukeseks stiiliks realism, see stiil oli Eestis võimude poolt soovituslik kuid seda ei surutud tol hetkel peale. Rõhutati hoopis kunstnike ja kunsti tähtsust. Riik tellis raha eest meelepärase teemaga kunsti kuid ka poliitiliselt neutraalseid teoseid. Kunstnikud muutsid ainult teoste temaatikat kuid mitte kunsti ega enda stiili. Enamasti oli vaid teoste pealkirjadest poliitilist maiku tunda. Mõned kunstnikud töötasid meelsasti riigi kasuks. Peale sõja puhkemist ja küüditamisi sattus kunstnike ka Venemaale, paljud surid. Mõningaid saatis aga edu kuna neid soovis riik kasutada propagandasõjas. Need Eesti kunstnikud koondati kokku Jaroslai linna ja 1943 asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit
Joonistame juurde sabasid-sarvi. Mitmeid meeli ja materjale kasutades saavad lapsed loovalt käelist tegevust arendada. Lühiülesannete juurde lisaks: Seda varianti võib soovitada ka erinevatele aineõpetajatele, kes rahutute lastega peale erinevate metoodiliste võtete midagi muud proovida tahavad. Ajaloos saaks ju erinevaid vanaaegseid relvi, rõivaid jms visandades temaatikassse igalühel paremini sisse elada. Võimaldab õpetajal paindlikult valida ja muuta temaatikat, vajadusel midagi edasi arendades ja varieerides. On võimalik näiteks ka ühe teemaga jätkata: maa- ja linnakodu eraldi joonistamine, siit edasi MINU UNISTUSTE KODU või maja jne. Loovust arendavad erinevad materjalid, eriti head on voolimismaterjalid, sest nendega on lihtne kiirelt vormimuutusi teostada. Aga tavaline ruuduline leht on asendamatu väljendusjulguse arendamiseks. Saab ju kogu leht erinevate suurustega geomeetrilisteks kujunditeks jaotada ja niiviisi
sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga
Kuigi Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. 8. Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper? Adolf Vedro. 9. Eduard Tubin oli Eesti esimene helilooja... kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniažanri sisulis-dramaturgilise eripära. 10. Meenuta balleti ,,Kratt“ saamislugu. Iseloomusta balleti temaatikat ja muusikalist käekirja. Ballett ,,Krati“ ainestik ja koreograafia tuginevad eesti mütoloogiale, muusikaline algmaterjal on peaaegu tervenisti väljakasvanud rahvamuusikast. Kõrvuti rahvaviisidega kasutas Tubin balletis rahvuslikke tantsu- ja pillilugusid. Viisides on kasutatud polüfoonilist töötlust ja sümfoonilist orkestrikoloriiti. Balleti muusikaanumbrid jagunevad kaheks: külaelu tseenid – side rahvamuusikaga, mütoloogilised tegelased – mõistatuslikud ja salapärased. 11
meri", jõuab Gailit 1942. aastal taas nipernaadiliku tegelaskujuni. Romaani "Ekke Moor" nimitegelane võib pärast rännakuid Peer Gyntina tõdeda: just kodus peitubki õnn ja elu mõte. Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses. Gailiti välisamml ilmunud teosed käsitlevadvaldavalt sõjapõgenike temaatikat: "Üle rahutu vee" räägid kodumaalt põgenejate teekonnast meritsi Rootsi; "Kas mäletad, mu arm?" tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes Rootsis metsatöödelolles jutustavad dekamronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nimetatud teoste põhiideed on kantud kodumaa kaotuse traagikast. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal.
· Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva · Ustav oma perele, senjöörile, riigile 3) Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse rüütelkonna jaoks? · Organiseeritud sõjamängud, relvad enamasti nürid, keskenduti kahevõitlustele, võitja sai kaotaja relvastuse · Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust, leida abikaasa või teenistus 4) Iseloomusta rüütlikirjanduse temaatikat. Milles avaldus selles nn daamikultus? · Kangelaseepos teemad traditsioonilisest mütoloogiast (Nibelungide laul) või reaalsetest ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul) · Rüütliromaan muistsed pärimused kõrgkeskaja ettekujutuses (kuningas Artur) 5) Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastasikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa...
siis just eestlased olid kannatajad. Artiklis toob ta välja mitmeid fakte, mis ei näita eestlasi sellises valguses, kuid peaksid. Veidi teise nurga alt läheneb rahvusluse küsimusele Georg Kirsberg, kes kirjutab arvamusloos ,,Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused" sellest, et rahvas peaks olema riigis kõrgeima võimu kandja, kuid viimasel ajal tundub, et ,,rahval puudub igasugune kontroll riigi tegevuse üle". Rahvusluse olulisuse temaatikat pisut teisest perspektiivist toetavad ka ajalookäsitlused ja isikulood, mille tegelased või kangelased on suurvõimude kuritegude alla kannatanud eestlased. Sisukas ja huvitav intervjuu kirjanik Ira Lemberiga toob muuhulgas välja, kuidas tema pere olukord Teise maailmasõja saabudes ja pärast seda halvenes. Ülevaatlik ajalookäsitlus Sõrve säärel toimunud lahingutest on kirjutatud eestlastest võitlejate vaatepunktist.
Proosaanalüüs F. Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Novell ,,Popi ja Huhuu" käsitleb võimu temaatikat. Alguses on kõige tähtsam tegelane Isand, varsti peale tema lahkumist saab uueks Isandaks Huhuu. Alguses ei saa loomad omavahel läbi, aga teose lõpuks on nende vahel tekkinud teatud mõttes sõprus ning Popi ei mäleta enam enda vana Isandat, vaid peab Huhuud enda uueks heaks Isandaks. Sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel ehk jutustamistüüp on samaaegne. Jutustaja on autodiegeetiline loo edastab kõiketeadev jutustaja, kes annab tegevust edasi läbi looma silmade
sajandil ja agraalpoliitika arengut 19. sajandi keskpaigas, luuakse baas talurahvarahutuste põhjuste ning nendega ühenduses olevate protsesside mõistmiseks, samuti perioodist üldiseloomustuse andmiseks . Nõnda liigutakse järk- järgult lähemale 1858. aasta sündmustele. Teose IV ja V aga lahkavad juba konkreetsemalt 1858. aasta rahutusi, Mahtra sõda sealhulgas, kahes etapis . Oluline on siinjuures täheldada, et uurimuse esimese osa juures, mis käsitleb uuritavat temaatikat oluliselt laiemalt, otsib autor julgelt abi just majandus- ja sotsiaalteoreetilistest käsitlustest antud perioodi kohta, nõnda ilmneb jõuliselt ka teose niinimetatud ajastu pitser. Viidatud "teine" pool uurimusest aga läheneb probleemisikule oluliselt deskriptiivsemalt, jättes nõnda vähemalt osaliselt tagaplaanile ideoloogilised argumendid. Käesolev retsensioon proovibki põgusalt vaadelda ja ka võimalusel hinnata Juhan Kahki "Talurahvarahutused Eestis
Mihhail Glinka 1804-1857 Murrangu Vene muusika olemustikku tõi G, kasutas ära kogu eelnevast parima ja tõstis selle uuele kunstilisele tasemele. G on vene klassikalise koolkonna rajaja. Esimese Vene heliloojana taotles ta rahvuslikkust. Võrreldakse A. Puskiniga. Muusika ainestik on pärit rahva elust, ajaloost, folkloorist, legendidest ja olustikust. Mmuusika on sihitud kogu rahvale, olenemata sotsiaalsest staatusest. Sündis Novo Spasskoje mõisas, kaugel Peterbusrist. Esimese armastuse muusika vastu sai ta oma hoidjalt. 10 a. alustab süvaõpet muusikas ja keelte alal. (prantsuse ja itaalia) Lisaks hakkab õppima üldaineid. G muusikaline andekus ilmneb õige pea. Perekond otsustab kolida Peterburi, et Mihhail saaks muusikuna kooliteed jätkata. Tuntud pedakoogide käe all edenesid õpingud jõudsalt. Eriti märkimisväärselt klaverimängu osas. Tihti esineb esinduslikes perekondades aga tihti ka sõprade kitsamas ringis. Tutvub Vene kirjanduse suurk...
romaanitüübile ja seda hakati nimetama kujunemis- ehk isiksuseromaaniks. Sellises teoses langeb põhirõhk enamasti kunstniku või kirjaniku kujunemisele isiksuseks. Need romaanid on sageli autobiograafilised. Isiksuseromaan kasutab sageli jutustust 1.isikus. Siit tuleneb ka see, et ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" romaani kangelane meenutab Goethet ennast mitmest vaatepunktist. Romaanis väljendab Goethe irooniat ja kriitikat seisuslikule ebavõrdsusele Saksamaal, avab kultuuri- ja vaimuelu temaatikat. Sisse on põimitud ka romantiline õhkkond. Sellele raamatule kirjutas Goethe ka jätku ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829). Euroopa romantismi haripunktis XIX sajandi alguses oli Goethe hilisluule. Loomejõudu jätkus Goethel hilise vanaduseni. Siis jõudis ta ka filosoofilise küpsuse ajajärku ja viis lõpule ,,Fausti" ning täiendas oma loomingut süviti ka teistes zanrites. 1791. aastast juhatas Goethe Weinaris õukonnateatrit. Seal süvene sõprus ja koostöö
põhjus, miks nad sõdisid teineteisega". 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), arhailine periood, Euroopast Aasiani. 38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. aasta) 39. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat, selle kitsendusi ja nende põhjusi. Keskendumine kaasaegsele ajaloole. Teemad: poliitika ja sõda (,,mehed rääkimas ja võitlemas") Välja jäävad: naised, perekonnad, tavad, religioon, pühapaigad. Kitsenduste põhjused: metoodika (täpselt saab rääkida vaid kaasaegsetest sündmustest) ratsionalism (religiooni mõju vähene tähtsustamine) üldistatud ja abstraktne esitus, autonoomne, dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel põhinevad lood) 40
Esimesed paar aastat möödusid sõja ja okupatsiooniaegses depressioonis. Tema esimeseks kodumaal loodud tööks oli Kristjan Raua portree (1939, kuivnõel). Enamasti tegigi Wiiralt Eestis portreid, jätkates Pariisis 1930. aastatel väljakujunenud suunda. Tema eestiainelist temaatikat iseloomustas uus tundemoment isamaalisus. Keerulistel sõjapäevadel sündisid tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto), mille vaimsus ja tähendus Eesti kunstis on võrreldav Kristjan Raua teostega. 1944
eiksoli v;lipndada katolilu Litikuia ab
Muusika ja Tants 20.sajandil Kanepi Gümnaasium 12.Klass Kadi Hõim Kadi Jänes Henet Ohna Karita London Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism 20datel aastatel tekib neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse 19. saj. 70ndatel aastatel.. Muusikasse tuli impressionism 1890datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevade...
Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Muusika väljus väikesest ringkonnast suure publiku ette. Tekkisid mitmed uued zanrid, nagu näiteks ooper, oratoorium, kantaat, sonaat,fuuga. 9 Milline oli Peterburi Konservatooriumi osa Eesti muusikas?: Peterburi Konservatooriumil on suur tähtsus Eesti muusikas, kuna valdav enamik Eesti heliloojad on sealt hariduse saanud. 10 Võrdlusjooni A. Kapi ja H. Elleri muusikas: Elleri loomingus on tunda looduse ja rahvaviiside temaatikat, tema muusika on rahulik ja lüüriline, samal ajal Kapi muusika on jõuline ja tõsine. Ellerit peetakse perfektsionistiks, ta oli viimistleja ning nõudis seda ka oma õpilastelt, erinevalt Kapist oli Elleri muusikas iga detail läbimõeldud ja viimistletud, loomingus puudus juhuslikkus. Samas Kapp pani paberile hetkemõtted ning ei pööranud viimistlemisele suurt tähelepanu. Teoseid võrreldes on nende kahe helilooja eelistused väga erinevad-Artur Kapp keskendus
Peetrus paluski Johannesel õpetaja käest küsida, kes neist on reetur. Jeesus ei nimetanud küll ühtegi nime, kuid vihjest võis aru saada, et reetur on sõpruskonna rahahoidja Juudas. (Jeesus võis näha teda pühakoja läheduses kahtlaste võõrastega vestlemas.) Oli juba pilkane öö, kui nad söögikohast lahkusid. Nagu tavaliselt läks Jeesus läbi Kidroni oru ja suundus koos jüngritega Ketsemani aeda Õlimäe jalamil. Haritud eurooplane seostab püha õhtusöömaja temaatikat kunstis eelkõige Leonardo da Vinci nimega. Aastatel 1495-1497 maalis ta Milanos paikneva Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale maali, mis on jätnud kunstiajalukku unustamatu jälje. Tänu oskuslikule perspektiivikasutusele õnnestus tal selles töös eriti kompositsioon teose ülesehitus, mis on rangelt sümmeetriline. Keskel troonib avatud akna taustal Jeesus, tema juurde suunduvad ruumi perspektiivijooned, mis suurendavad veelgi Jeesuse keskset tähtsust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
