Tulimäe legend Kord ammu ammu oli Võrtsjärve lähedal üks väike külake. Selles külas ei olnud palju inimesi, kuid nad kõik elasid õnnelikult ja üksmeeles. Alati oli viljasaaki palju ja ega kalastki puudust olnud. Kõik õunapuud olid õunu täis. Aiamaad uputasid aedviljadest. Külas ei pidanud keegi nälga tundma. Mõni kilomeeter pärast küla elas üks mõisapere. Mõisnik oli väga pahane, kuna nende viljasaak oli väga kidur. Hädavaevu sai perekond toidetud. Kui mõisnik sai teada, et lähedal asuvas külas lokkab viljasaagist, muutus ta veel kurjemaks. Mõisnik otsustas välja uurida, kust külaelanikud nii rikkalikkult saaki saavad. Ööpimeduses läks ta külas oleva mäe juurde, kuid kuulis hääli ja peitus lähedal olevatesse põõsastesse. Kogu külarahvas oli mäe juurde tulnud
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Põhitegelasteks on Kremer(mõisnik), Mari, Tõnu ja Juhan. Mõisnik teeb nagu ikka tavalist hommikust tiiru oma maadel. Ta peatub alati ühe talu juures.. kus heinte vahel pikutab üks neiu ja võtab päikest. Ühel hommikul, kui Mõisnik tegi oma jalutuskäiku, nägi ta jälle, et too neiu jälle pikutab seal muru sees. Kaks last jooksid neiu juurde, nimetades teda Mariks. Mõisnik läks nende juurde ja küsis, mis nende nimed on ja kas nad on siitpererahvas, kuid mitte keegi ei vastanud talle. Järgmisel päeval nägi Mõsnik, et tema mõisas peseb aknaid seesama too Mari. Nad vestlesid mõnda aega ja Mari seletas, et ta ei ole Juhani abikaasa, vaid tema vanem õde oli Juhani abikaasa, kuid ta vanem õde suri 4 nädalat tagasi. Et tema aitab Tõnul rohkem lapsi kasvatada. Kuid Mõisnik on vana ja üksildane, siis armub ta ära Marisse
- Olukorda leevendas veidi see, et suurem osa maadest läks riigi valdusesse ja seal oli rõhumine pehmem kui aadlimõisates. Aadel pidi jälgima, et ta riigimõisatega võrreldes oma talupoegi liialt ei koormaks. - Koormisi ühtlustati ja neist peeti kinni. b)Rootsi aladel: - Riigimõisaid valitsesid foogtid, kes tihtipeale võtsid rohkem taluojalt ja andsid kuningale vähem(vaheltkasu). - Eramõisates lugu väga kehv. Kuningas kinnitas mõisnike senised eesõigused. Mõisnik oli omal maal kunn ja kui riik tahtis seal midagi teha, tuli mõisniku luba küsida. Mõisnik pidi teenima ratsaväes. c) Taani aladel e Saaremaal: - Taani võim kinnitas aadli senised eesõigused. Talupoegade õigused suuremad kui mandril. Endiselt olid mõisakoormised, rängim neis teokohustus. 17. saj: - Sajandi alguses: - Poola aladel: Võeti talupojalt kõik, mis võtta andis. - Rootsi aladel: Kunn andis 1600 a korralduse maksude ühtlustamiseks kogu P. -E. Kümnis
tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. Prillupi traagika põhjuseks on see, et ta tahabrikkaks saada ning teeb tehingu rikka Kremeriga. Ta andis oma naist rikkurile kasutada, kuid pärast hakkab seda kahetsema. Ta satub suurde masendusse ning hakkab jooma ja hiljem sureb. Kremer on amoraalne mõisnik. Selle lausega on mõeldud seda, et Kremer on ebasobiva käitumisega mõisnik. Mari on keerulise hingeeluga, isepäine naine. Teoses on Mari väga tugeva iseloomuga kuid mitte järeleandmatu. Võõraste vastu oli ta trosti täis, heaks näiteks on selle kohta juhtum, kui mõisnik teda esmakordselt kõnetas ning Mari sellepeale sõnakestki ei lausunud. Mari käitumine oli kohati mõtlematu kuid siisgi meeldis mulle mari teoses kõige rohkem.
suurem osa maadest läks riigi valdusesse ning seal oli rõhumine pehmem, kui aadlimõisates. Aadel pidi aga jälgima, et ta võrreldes riigimõisatega talupoegi liialt ei koormaks. Koormisi ühtlustati ja neist peeti kinni. Rootsi aladel valitsesid riigimõisaid foogtid ehk kõrgemad haldusametnikud ja kohtunikud, kes tihtipeale võtsid talupojalt rohkem ning andsid kuningale vähem vaheltkasu. Eramõisates oli lugu aga kehv sest kuningas kinnitas mõisnike senised eesõigused. Mõisnik oli omal maal tähtsaim ja kui riik soovis seal midagi teha, tuli küsida selleks luba mõisniku käest. Mõisniku kohustuseks oli teenimine ratsaväes. Taani aladel (Saaremaal) kinnitas Taani võim aadlike senised eesõigused, kuid talupoegade õigused said olema suuremad, kui mandri peal. Mõisakoormised säilisid, rängim neist oli teokohustus. 17. sajand 1681. aastal kaotati Liivimaa ja 1687. aastal Eestimaa riigimõisates
Talupoegade õigused: "Iggaüks" kui talupoeg hoidis talu ja maad hästi, võis ta selle edasi pärandada kui talupoeg oli hooletu, võis mõisnik ta talust välja saata, kui oli hoolas, siis ei tohtinud õigus oma vallasvarale millisel juhul ja milliseid inimesi on mõisnikul lubatud müüa? oli vaja vallakohtu nõusolekut inimesi ei tohtinud müügiga lahutada maast ei tohtinud eraldi müüa kui inimene maha müüakse, peab olukord uues kohas parem olla, viletsamasse olukorda ei tohi müüa millised piirangud kehtestatake mõisnikule seoses talupoegade maksude ja koormistega?
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Alguses jutustatakse mõisniku vaatest. Ta on suht vaene, maja (mõis) on poolikuks jäänud ja keegi ei viitsi seda edasi ehitada. Sellel mõisnikul oli üks südame klapp vigane. Tal oli ka kolm õde (3 pingviini) ja 2 venda, keda kais Särgveres nädalati külastamas . Mees käib iga päev jalutamas, mis on talle harjumuseks saanud, aga tavaliselt ühel rajal. Kuid vahest käib ka teisel, sooga äärneval rajal, kus ta märkab ka Marit. Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida
saa/leia, kui raha/varanduse eest. 2. Püüdke sõnastada teose idee mida kirjanik soovib oma lugejatele öelda. Kõik on müügiks. Inimene (mees) märkab alles siis mis tal oli, kui see enam ainuüksi talle ei kuulu. 3. Sõnastage teose probleemistik millised on erinevate tegelaste probleemid ja kuidas kirjanik need lahendab? Millised probleemid tulenevad ajast ja sotsiaalsetest oludest? Tõnu probleemid : · Tõnu tahab iga hinna eest rikastuda mõisnik pakub selleks vahetuskaupa (naine piimatalu vastu) · Tõnu probleem on Mari plaaniga nõusse saada mari ei suutnud pidevale terroriseerimisele, pealekäimisele vastu seista ja jäi Tõnu ning mõisniku plaaniga nõusse. · Tõnu tahtis Marit tagasi lahendamata probleem, sest Tõnu sureb ära. Ta ei saa Marit endale. Mari probleemid : · Kuidas saada lahti manguvast Tõnust Mari andis ta vingumisele alla ja
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID LEVIK MAAILMAS VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina,
soosik Hugo, kellel oli haridus olemas. Hugo õpetas Villut lugema ja kirjutama. See lugu räägib, et teatud keskkonnast on võimalik välja rabeleda ja kõike omandada, nagu Villu. 5. Talu ja ühiskonna vastuolud on võim, mõisaühiskond tähendas Baltisakslaste ülemvõimu. Linnu oli vähe või ei olnud veel õigemini olemas. Mõisnikud kasutasid talupoegi orjadena. Mõisaühiskonnas oli millegi halvema asja vastu ihunuhtlus. 6. Vana ja noor mõisnik erinevad selle poolest, et noor mõisnik tahab kõike ise käsitsi teha, aga vana mõisnik annab oma kohustused edasi noorematele mõinikutele. 7. Jutustuse lõpus juhtus Villuga selline saatus, et Villu läks peast hulluks ja kuulis Peipsi kohinat. Villu suri hulluse kätte. Kui seda metsa ees ei oleks tähendab seda, et siis näeb Peipsi Järve ja päikest paremini. Siis paistaks kõik kätte ära. Villu tahtis Peipsit näha oma kodu aknast.
"Mäeküla piimamees" Tegelased: Tõnu- Mäeküla Piimamees Mari- Tema naine Kremer- mõisnik Lapsed. Tõnu naine suri ja ta tõi oma naise õe Mari enda juurde elama ning laste ja kodu eest hoolitsema. Kremerile hakkas Mari meeldima. Tõnu abiellus Mariga, aga Kremer ei jätnud Marit rahule. Kremer tegi Tõnule ettepaneku, et kui ta saab mariga vahest "koos olla" (Mariga magada), siis saab Tõnust Mäeküla piimamees. Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel
· Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus,
,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma. Mõisnik Kremer pakkus Tõnule selle eest piimamehe ametikohta
mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii juhtus näiteks Vohjna mõisa möldriga. Ta käis kaebamas, kuid selle eest saadeti ta asumisele ja mõisnik mõisteti õigeks. Seosel sellega koostati ka Roseni deklaratsioon. Kehtis kodukariõigus, see tähendab, et mõisnik võis ilma kohtu otsuseta talupoega karistada. Vene võimud mõtlesid, et teevad ihunuhtluse talupojale kergemaks ning panevad piitsa või vitsalöökide maksimumarvuks 30. Sellega muutus asi ainult halvemaks, kuna Rootsi ajal oli see arv juba ammu palju väiksem. Seega karmis mõisnikud kasutasid olukorda ära hästi ning said talupoegi rohkem peksta
ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari alla - kuigi ta polnud sellega nõus, tegi ta, mis vaja ja tunnistas sedasi abikaasa võimu enda üle ja oma vähest õigust enesemääramisele. Sündmustik toimub Mäekülas - ühes väikeses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena. Raamat algab sellega, kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja nii anda oma valduses olev Jaani maa ja amet (ja Kurust kuuendik) Prillupi naise "kasutamise" vastu talle. Pärast pikka vastusõdimist peab Mari sellega leppima ning mõisniku tahtmine saab teoks
elukutset vahetada. Kuigi talupoeg oli vaba, oli se vabadus ilma maata. Maad tuli edaspidi rentida mõisnikult turuhinnaga. 2) Talumaa piirid fikeeriti 3) Raharent Koormis, mis ruli tasuda rahas. Andis talupoegadele võimaluse endale talu osta 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus
Lisaks sõjale tegi suurt laastamistööd ka veel 1601.-1603. aastal kestnud nälg ning katk. Kuna rahvaarvu Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B kahanemise järel oli palju vaba maad, said talupojad ka endale maad. Siiski jäi talupoeg mõisahärra omandiks. Rootsi võim muutis talupojad sunnismaiseks, kui 1671. aastal pärisorjus seadustatakse. Kuid talupojad ei jäänud ka täiesti ilma õigusteta. Tõsi, igapäevaelus jagas mõisnik jätkuvalt üksinda nii hirmu kui armu, kuid makse ja koormisi ei saanud mõisnik päris ise tõsta ning kui ta seda tegi, jäi talupojal võimalus mõisnik kohtusse kaevata. 1695. aastaks olid eestlased taas kosunud ning nende rahvaarv küündis ligi 40 000. Eesti muutus eeskätt saksa kultuuriruumi ääremaaks ja edaspidi jõudsid Euroopas levinud ideed siia peamiselt sakslaste vahendusel. Tartust kujundati luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskus. 17
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2
Mõisategu tehti kubjaste järelvalve ja sundimise all. Kubjas käis kepiga järel, kontrollis töö headust ja kiirustas mahajäänuid. Teorent ei vastanud Euroopas üha enam leviva turumajanduse nõuetele. Kepihirmu all töötavad teomehed ei tahtnud teha mõisatööd, talupojad aga ei olnud huvitatud enda käes olevate talude paremale järjele tõstmisest. Uued talurahvaseadused kinnitasid, et kogu maa on mõisnike omand, kuid talude all olevat maad ei tohtinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis mõisnik kasutada talupoegadele väljarentimiseks või müügiks. Eestimaa 1856. a. talurahvaseadus kuulutati välja ja hakkas kehtima 1858. a. Seaduses kõneldi talupoegade teokohustuse kavatsetavast vähendamisest, mõnest sättest, aga selgus, et seda ei tehta kohe. Talupojad kahtlustasid võltsimist ja seetõttu toimusid paljudes Eestimaa mõistaes 1858. a. talurahvarahutused. Kõrgaeg oli maikuu lõpp, kui rahutused haarasid 18 mõisat.
Toodang enamasti kohapealseks tarbeks. 1734 Räpinas paberivabrik 18. saj. II p. Põltsamaa ümbruskonnas manufaktuurid - klaas, peegel, portselan Woldemar von Lauw. Linnades manufaktuure vähe -- põhjuseks tsunftikord: · piirangud · keskaegne reglement Talurahva õiguslik olukord. 1739 - Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Roseni seletuskiri kinnitas, et : · talupoeg on täielik pärisori, keda mõisnik võib müüa, vahetada ja pärandada nagu muud mõisa vara. · talupoeg ise, tema maa ja vara on mõisniku omand, mille kasutamise eest mõisnik võib määrata koormisi oma äranägemise järgi. · kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele, mitte riigile. Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine. See toob kaasa talupoegade põgenemise Eestis teistele aladele aga ka Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu.
· liikumisvabadus piiratud sunnismaised, isikutunnistus puudub · perekonnanime saamine Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve ja talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga uute talurahvaseaduste vastuvõtmine. 1849. uus Liivimaa talurahvaseadus: · kinnitas mõisnike õigust mõisa- ja talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta · mõisnik võib talumaad rentida või müüa, piirid fikseeriti · üleminek raharendile (võimaldas mõisnikul palgata mõisamoonakaid e palgatöölisi) · talupoegadel võimalus endale talu osta Sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856. Eestimaa ja 1865. Saaremaa talurahvaseaduses. Kihistumine: pärisperemehed, rentnikud, saadikud e popsid, palgatöölised 8ühed ostsid teiste maad üles) 19.saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond.
Naiselikkuse võim E. Vilde kirjutas psühholoogilise realismi kasvu valikuid näitava romaani ;Mäeküla piimamees" 1916 aastal, kus leiavad edasiarendamist ajaloolise triloogia teemad talupoja vastuolud mõisnikuga ja talunaiste mõisnikupoolne ahistamine. Mõisnik Kremer erineb oma eelkäijatest: ta on vana, leebe, ehkki kõigist oma eesõigustest teadlik. Üks tema talupoegi, vaene Tõnu Prillup, on abiellunud noore, tolle aja kohta üsna kena väljanägemisega, naise Mariga, kes jääb mõisnikule silma, ning mõisnik pakub Tõnule vahetuskaupa. Tehing käivitab intriigi: Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine, mille põhikonfliktiks on Mari, kelle saadab mõisniku meelevalda ta oma mees, sest Tõnu saaks
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Talvine teekond Pauletta Talmon 10-2 2015 1 Kontserdisarja „Kammermuusika linnas. Tallinn“ esitlus „Talvine teekond“ toimus 5. veebruaril 2015 kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu saalis. Esinesid Kristjan Mõisnik, kes on bass meeshääl ja Kadri-Ann Sumera, kes saatis meessolisti klaveril. Nii Kristjan Mõisnik, kui ka Kadri-Ann Sumera on saavutanud palju ka väljaspool Eesti muusikamaastikku. Kristjan Mõisnik on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia muusikamagistrina. Tähtsamad teosed tema kontserdi- ja oratooriumirepertuaarist on Verdi, Mozarti ja Faure Reekviemid, J. S. Bachi „Johannes-Passion“ ja Beethoveni 9. sümfoonia. Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid
hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa juhtima. Läänistuspoliitika tulemusena sai Eesti- ja Liivimaal kõige suuremad maavaldused Rootsi aristokraatia. Kohalikule aadlile jäi Liivimaal 40% mõisatest ja Eestimaal 60% mõisatest. Kõrgaadlid siia muidugi ei kolinud elama. *Reduktsioon- 1680 alustas kuningas kingitud maade tagasi võtmist aadlilt. Mõisnik peab nüüd riigi käest rentima mõisa. Ei ole eramõisaid, ainult riiklikud mõisad. Kokku redutseeriti Liivimaal 84% mõisatest ja Eestimaal 53%. Pea kõikidelt aadliperedelt võeti maid ära, see tekitas pahameelt Rootsi vastu. *Mõisamajandus- opman oli mõisavalitseja, valitses aadliku eest. Kubjas kontrollib, et talupojad tööd teeksid. Rehepapp juhtis vilja kuivatamist. Peamine sissetulekuallikas oli vilja müük. Kõrvalsissetulekuteks olid kõrtsid ja õllemüük
teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu võtta. Kogukondade juhtideks olid Eestimaal talitajad ja Liivimaal vöörmündrid. Kogukonna ülesanneteks oli näiteks vaestehoolekanne. Talurahvaseisus jagunes kaheks: Mõisarahvas ja pererahvas. Pererahvas jagunes omakorda sulasteks, vabadikeks ja talunikeks. Mõisarahvas oli kõik see kes elasid mõisas või olid sellega tihedalt seotud
Skytte eestvedamisel rajati 1630. Tartusse gümnaasium, millest 1632. aastal sai Tartu Ülikool(ametl. Academia Gustaviana)lepingu allkirjastas Gustav Adolf II enne oma surma. 1631 Tallinna Gümnaasium(GAG). Suur reduktsioon-Karl XI asus kärpima otsustavalt balti aadlike võimu. Riigitulude suurendamise eesmärgil algatas ta kunagiste riigimaade, hiljem erakätesse läinud valduste tagasivõtmise Rootsis k.a kogu Eestis. Põhja-Eestis võisid mõisnikud jääda mõisate rentnikeks,st et mõisnik pidi hakkama riigile mõisa pealt maksu maksma, ei saanud mõisa enam vabalt müüa, pärandada ega pantida. Liivimaal mõisnikud keeldusid, lõpuks võeti neilt ära ka mõisad, mis olid neile läinud enne Rootsi aega. Riigile kuulus nüüd 5/6 maast. Talupoegade igapäevaelu suuresti ei muutunud. Põhiline muudatus oli, et kuna mõisnik ei olnud enam mõisa omanik, siis ei olnud ta enam ka talupoja omanik. Pärisorjuse lõpp seisis ukse taga. Clas Tott'i maaseadustik-Kinnitati 1671. aastal
Too välja 5 momenti seaduste sisust.Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks Pandi perekonnanimed;Tp sai maad rentida mõisniku käest;Rendilepingud- koormiste piiran tühistatiEi tohtinud minna linna, kuid võis vahetada mõisniku.11.Pärisorjuse kaotamise neg ja pos tagajärjed.Pos: tp said isiklikult vabaks; tp said endile perekonnanimed.Neg: liikumisvabadus jäi suhteliselt piiratuks; maa kuuluatati täielikult mõisniku omandiks, tp sai seda vaid rentida, mille suuruse määras mõisnik.12.Mis on vald?Vald on talurahva omavalitsus13Millal moodustati vallad?19. saj alg 14.Mis olid valla ülesanded?Teede korrashoid;Magasiaida ja koolide ehitamine;Tülide lahendamine;Eksinute karistamine; Valla piirkonnas vajalike tööde tegemine15.Mis õigusi sai vald 1866. A vallaseadusega?Valdade vabanemine mõisa eestkoste alt. 16.1849. a Liivimaa ja 1856. a.talurahvaseadused:Mis olid seaduste vastuvõtmise põhjused?Majanduslikud raskused-
Mari oli noor, väga lõbus, isepäine ja kohusetundlik ning tal oli eneseväärikust ja ta ei lubanud end pilgata ega käskida. Marile meeldis väga lugeda, tantsida ja lõbutseda. Talle ei meeldinud, et teda koheldakse nagu mingisugust omandit ja ta hakkas meeste võimule vastu kuigi mehed võisid tol ajal naisi käskida. Näiteks kui mõisahärra von Kremer pakkus talle korterit linnas ja paremat elu, ei olnud Mari nõus. Ta ei lasknud ennast halvasti kohelda ja teda ei huvitanud tegelikult mõisnik, kes teda endale tahtis. Teda kasutati mingis mõttes ära, tema saatus otsustati tema eest kui Tõnu nõustus mõisahärraga kokkuleppe sõlmima, et von Kremer saab Mari endale ning Tõnu saab rentida piimavabriku. Mari oli Tõnu peale väga vihane ja üldse meestes väga pettunud. Iseloomu poolest oli Mari siiski hea, ta oli kaastundlik, elava fantaasiaga, hoolitsev ning tundis igatsust parema elu järele. Ta oskas kõiki talutöid aga tema unistused olid siiski
kaotati Oleviste gild .. talurahva eluolus 1645 pärisorjuse kehtestamisega suurenesid talupoegade koormised, teotöö kuni 6 päeva, kadus rahaline rent reduktsiooniga paranes talurahva olukord riigimõisades talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule koormised vastavalt talu suurusele vakuraamatud, kus kirjas talupoegade kohustused talupoegadel õigus kaevata mõisnik kohtusse .. aadelkonnas privileegid säilisid maa läänistati erakätesse tugev saksa aadli võim reduktsiooniga võim vähenes .. religioonis luterluse kinnistamine 17. saj jooksul kirikuvalitsuse e konsistooriumi loomine, Eestis juhtis piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent visitatsioonid, tugev kirikute ja pastorite kontroll tähelepanu usu seletamisele
5. Nimeta kolm rahvusliku liikumise juhti ning nende saavutused. (3p) Juhid Saavutused Jakob Hurt Eesti rahvaluule kogumine Carl Robert Jakobson Asutas ajalehe Sakala Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe väljaandmine 6. Kellest koosnes ja millega tegeles vallakohus? (4p) Vallakohus koosnes kolmest liikmest: ühe valis mõisnik, teine valiti peremeeste seast ning kolmas valiti sulaste poolt. Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa. 7. Nimeta kolm rahvusliku liikumise keskust. (1p)
koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levik. 1802/1804. aasta seadused. Milline tähtsus oli talupoegadele: a) talude pärandataval kasutamisõigusel, b) teokoormiste normeerimisel, c) vallakohtute loomisel? a)talupojad said talude pärandamise õiguse, ja seda ei tohtinud talt ära võtta b)Koormiste tõstmine keelati c)vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, ilma kohtu loata ei tohtinud ükski mõisnik talupoega talust välja tõsta ega maata müüa.' Pärisorjuse kaotamine 1816/1819: muutused talurahva ja mõisnike elus? talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime (priinime). Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu
tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks. Talupoeg pidi loonusrendina osa oma saagist andma mõisale + pidi maksma riigimakse. 4) Olukord pärast reduktsiooni Erinevalt Rootsi talupoegadest, säilitati Eestis talupoegade sunnismaisus. Senised kroonumõisate talupojad kuulutati priiks: a) Lubati minna kooli õppima. b) Mõisnikel keelati talupoegi ise taludest välja ajada ja koormisi tõsta. c) Talupojal õigus kaevata mõisnik kohtusse. 1645.a fikseeris uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Eestis a) Talupoeg ei võinud omavoliliselt mõisniku juurest lahkuda. b) Talupoeg ei tohtinud mõisniku loata maad müüa/osta. c) Mõisnik võis talupojalt maa ära võtta. d) Mõisnikel õigus ihunuhtlusele. 5) Näljahäda pärast 17. Saj lõppu Eestit tabas 1694. aastal. Ilma oli ebasoodne viljakasvuks: suvi läbi sadas kõlma vihma, sügisene varajane külm hävitas suvivilja. (Toidupuudus valitses ka linnades) 1696
● Mõisniku kodukariõigust piirati: *2 päeva aresti või 15 hoopi, v.a *30 hoopi taluperemehed. ● Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks olid talupojad, õigus kaevata mõisniku peale. ● Õigus omada vallasvara. ● Talupojal õigus osta maad ● - (omada kinnisvara) ● Abieluks pole mõisniku luba ● Mõisnik pidi kihlused heaks vaja. kiitma. ● Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad said maad edasi pärandada, nende lastel oli kindlustatud talu/elamine. Talupojad tegid tööd innukamalt, tekkis huvi arendada talu, suurendada jõukust (huvi). b) vallakohtute loomisel?
· muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused Roseni deklaratsioon (1739) Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. Nn positiivsed määrused (1765) Autoriks Liivimaa kindralkuberner G. Browne. Tegemist oli talupoegade kaitseseadustega
pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. v Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. v Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. v Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. LõunaEesti Poola Koosseisus v Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. v Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. v Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi
August Wilhelm Hupel-ajaleht Johann Gottfried Herder- rahvaluule Garlieb Merkel- raamat talupoegade raskest elust Katariina II (valitses 1762-1796) 1765.a Liivimaa kubermangus Valgustatud keisrinna, soovis ellu viia talurahva reform: vallasvara, esinduskogu idee, muuta talupoegade koormistele piirid, õigus mõisnik elu. kohtusse kaevata. Suutis laiendada Venemaa piire: Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast. Venemaa 19.sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal, Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne bürokraatlik asjaajamine, võimu elanikkond. kuritarvitamine.
Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja. Mõisnik pidi kihlused heaks kiitma. Talusid võis pärandada. Viidi läbi teokoormiste normeerimine, selleks seati sisse vakuraamatud. Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks talupojad; õigus mõisnike peale kaevata. Õigus omada vallasvara. Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. 2. Pärisorjuse kaotamine.
viinapõletamine, voorid jne) 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 Tallinna tündrit (kokku u 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. 1804. aasta talurahvaseaduse järgi oli lubatud täistalult nõuda 600 päeva tegu aastas. pearahamaks (70 kop), mis kehtis alates 1783. aastast iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo- või loonusandamina sisse nõudis. 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1811. aastal Eestimaa rüütelkonna poolt vastuvõetud, kuid alles 23. mail 1816 kehtestatud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati talupoegade isiklik pärisorjus, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormisenormid kaotati, mõisnik sundis talupoegadele peale nõndanimetatud vaba lepingu lühiajaliseks maakasutuseks. 1816
uuendusi. 1681. aastal riigistati enamik mõisatest, nii et aadlikud muutsid rentnikeks. Selleks, et aadlikud rendiraha talupoegade maksude suurendamisest ei saaks, võeti kasutusele vakuraamatud, kus oli näha tasutud ja tasumata maksud ja kehtestati maksude ülempiirid. Talud hinnati ja määrati kindlaks kui suure tootmisvõimega need on. Selle järgi võeti ka makse. Tehti kindlaks ka viljalaenu protsent, et mõisnik sellega talupoega nöörida ei saaks. Normeeriti teotöö päevade arv. Kõikide nende uuenduste ja mõisnike õiguste piiramiste tagajärjel hakkas talupoegade majanduslik olukord paranema ning talud muutusid aina jõukamateks. Siiski oli enamus Rootsi ajast veedetud pärisorjuses ja lootustandvad uuendused ei jõudnud kaua kesta, enne kui 1700. aastal algas sõda ja uus elukorraldus segi paisati. Ma arvan, et Rootsi aeg möödus eestlaste jaoks suuremas osas peaaegu samamoodi, kui
1695-1697 Suur nälg, suri 20% elanikest, puihkes düsenteeria ja plekiline tüüfus. Vilja vedu rootsi ja soome suurenes, mis näitas et rootsi võim oli võõrvõim , mis käsitas baltikumi kui rootsi riigi viljaaita. 1739 aastast pärineb Liivimaa maanõuniku parun Roseni seletuskiri Vene ,monarhile talupoegade õiguste kohta Baltikumis, mis on tuntud kui Roseni deklaratsioon. Vastavalt sellele oli eesti ja läti talupoeg mõisniku pärisori, kellega mõisnik võis teha mida tahes kuni tema surmani. Talupoeg pidi maa kasutamise eest kandma mõisniku kehtestatud koormisi. Ka talupoja vallasvara kuulutas Rosen mõisniku omandiks. 1765 aastal kehtestusid Liivimaal nn talurahvakaitseseadused ehk positiivsed määrused, millega sätestati järgmist : talupojal on õigus vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võib oma ülejäägid turustada, talupoegade koormisi ei tohi mõisnik suvaliselt suurendada, kodukariõiguse ülempiiriks
4. Iseloomustage feodaalühiskonna korraldust. Mitmeastmeline, hierarhiline võim maa üle. Maahärra oli ühiskonna tipus. 5. Mida tähendab ütlus ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall"? Igal vasallil on kohustused ainult oma otsese senjööri ees 6. Nimetage keskaegsete Euroopa talupoegade õigusi ja kohustusi oma isanda ees. Põhiline ülesanne oli koormiste kandmine maaisanda ees. Pidi tegema kõike, mida mõisnik käskis. Mõisnik kaitses talupoega vägivalla ja röövlite eest. 7. Iseloomusta lühidalt keskaegset linna ja linnaühiskonda. Kihistunud ühiskond: ülemkiht, keskkiht, alamkiht. Linn kuulus maahärrale, kes kinnitas linnaõigused, linnajuhiks oli aga raad. 8. Mida tähendab ütlus ,,linnaõhk teeb vabaks"? Talupojad, kes olid teatud aeg linnas elanud said aja möödudes vabadeks inimesteks. 9. Mis oli Hansa Liit? Keskajal tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade,
Romaani stiil on igapäevane, kasutatakse mõningaid saksakeelseid väljendeid. Teoses on palju sisu jaoks väheolulist teksti, mis häirib põhitegevuse jälgimist. Peategelane on Prillup, kõrvaltegelased Mari ja Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada, seetõttu näeb ta Mari vaid vahendina selle saavutamisel. Viimane on seevastu üsna jonnakas ja isepäine, kuid mitte täiesti järeleandmatu. Võõraste vastu on ta trotsi täis, heaks näiteks selle kohta on juhtum, kui mõisnik teda esmakordselt kõnetas ning tüdruk selle peale sõnakesti ei lausunud. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Peategelane muutub teose jooksul palju - kui ta alguses hoolis vaid varast, siis lõpu poole mõistis mees, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis
Senised kroonumõisate talupojad kuulutati pärisorjusest priiks: 1. lubati vabalt valida tegevusala ja asuda õppima kooli. 2. mõisnikel keelati talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. 3. talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata. (1645.aastal fikseeris uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Eestis. 1. Talupoeg ei võinud omavoliliselt mõisniku juurest lahkuda. 2. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ja osta. 3. Mõisnik võis talupojalt maa ära võtta igal ajal. 4. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ihunuhtlust. ) 5) Näljahäda pärast 17.sajandi lõppu 1694. aastal tabas Eestit Suur nälg. Ilm oli ebasoodne viljakasvuks- suvi läbi sadas külma vihma(heina ei saanud teha, rukkis ei õitsenud, valminud), sügisene varajane külm(hävitas suvivilja). 1696 oli ikaldus suurem, kui eelmisel aastal 1696 hakkasid esimesed inimesed nälga surema
1.1.1.1.3. Järvamaa 1.1.1.1.4. Virumaa 1.2. Liivimaa kubermang 1.2.1. Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti 1.2.1.1. Riia 1.2.1.1.1. Riia mkn 1.2.1.1.2. Võnnu mkn 1.2.1.1.3. Tartumaa 1.2.1.1.4. Pärnumaa 1.2.1.1.5. Saaremaa 2. MÕISTED 2.1. REDUKTSIOON eramõisate riigistamine, toimus üldiselt Liivimaal (Eestimaal vähem) mõisnik võis oma mõisa elama jääda kui rentnik, mõisa vili riigilenagu ka talupoegade maksud ja ka mõisarent (mõisnik korjas talupoegade makse) 2.2. RAKMETEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tuli teha oma tööriistade ja loomadega (talupoegadele kõige vastikum) 2.3. JALATEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tehti mõisa tööriistade ja mõisa loomadega 2.4. MÕISAVOOR mõisa vilja või kauba viimine sadamatesse (kuulus talupoja
Talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud müüa, kinkida ega pantida. Pärisorjus kaotati lõplikult 23. mail 1816/19 talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nende müük ja ost keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas ja kinnisvara, aga ei tohtinud elukutset vahetada, pidid tegelema ainult põlluharimisega. Liikumisvabadus oli samuti piiratud. 1849/56 võeti kasutusele raharent. Alustati talude päriseks müümist. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Pärisorjuse kaotamisel oli ka negatiivseid külgi. See oli tingitud eelkõige sellest, et vaatamata mõisniku isikliku võimu kaotamisele talupoja üle, jäi kogu majanduslik võim ikkagi mõisnikule. Talupojale tähendas see sisuliselt mõisniku alluvusse jäämist ning isiklik vabadus muutus tema elus väga vähe. Teatud määral tekkis probleeme juurdegi
MUINASJUTT Muinasjutt on kunstiline väljamõeldis, mis ei eelda tõepärasuse uskumist kuulajate poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavu...
Jaanipäeva hommikul Tõnu magab ning Mari on üleval ja vaatab magavat Tõnu. Tõnu on üleni karvane ja Mari tahab mehele tule otsa panna, kuid Tõnu ärkab üles. Nad vestlevad, kuni Mari läheb välja Anni ja Jukuga mängima. Seejärel meenub Tõnule Leenu. Ta tunneb end üksikuna ja tunneb, et Mari pole ikka see päris oma nagu Leenu oli. Seitsmes peatükk Tõnu püüab naist igatpidi mõjutada, et too mõisniku juurde läheks. Küll ta viib Marit linna ja küsib Marilt kas talle mõisnik ei meeldigi . Tõnule ei meeldinud linnas, kuna ta tundis ennast seal üleliigsena, kuid Marile meeldis väga linnas. Tõnu läks Tapu küla targa juurde, kes ütles Tõnule, et teda ootab ees hea annus õnne, kui mees õigest otsast kinni haarab. Kodus plaanis Tõnu jälle Mariga rääkida, kui viimane luges kolme raamatut korraga ja ei teinud Tõnu jutust välja. Kaheksas peatükk Tõnu läks kirikusse abi paluma ning kohtus seal Sutsu eidega. Too õpetas Tõnut, et võtku
Teda nimetatakse valgustusvalitsejaks. Ta püüdis kaotada pärisorjust, kuid see tal kahjuks ei õnnestunud. Tema ajal hakkasid tekkima uued suundumused ning valgustusideede levik. George Browne oli liivimaa kuberner, kes viis 1765. läbi Liivimaal positiivsed määrused. Vene ajal sai suurema tähtsuse Liivimaa, Eesti alad jäid tahaplaanile. Positiivsed määrused Positiivsed määrused pidid kergendama talurahva olukorda. Piirasid kodukariõigust, millega mõisnik võis ilma kohtuta talupoega karistada. Seati piirid ka koormistele. Talupojal oli õigus vallasvarale talupojale said kuuluda näiteks mõned riided ning mööblitükid, mida mõisnik ei saanud ära võtta. Vallasvara sai talupoeg omada ainult juhul kui ta ei olnud mõisnikule võlgu. Kehtestati kohustus mõisnikele rajada koole, kuid see jäi suuremas osas paberi peale. Asehalduskord, 1783. Sisuliselt tähendas see Balti erikorra tühistamist, kuigi luteri usk ja saksa keel jäid alles
Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Metsa üle oli aadlikel seaduse järgi rohkem õigust kui talurahval. Pärast Põhjasõda taastati Eestis pärisorjus kõikjal. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Mõisnikud võisid talupoegi osta, müüa, vahetada ja pärandada. Mõisnik võis karistada talupoega ilma kohtu otsuseta. Talupoja maa ja vara kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, nii palju kui mõisnik nõudis. Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantilistlik majanduspoliitika. Euroopa kaubateede nihkudes olid Eesti linnad minetanud oma eelisseisundi transiitkaubanduses, laokohaõiguse põhimõte oli aegunud ja uues kaubandusolukorras kohatu. Ainult Narva kujunes 17. sajandi lõpu poole oluliseks Vene transiidisadamaks
Viljandi Arvutikool Ajaloo kontrolltööd abikooli 7. klassile Koostanud: Elina Savinen Viljandi Vene Gümnaasium Juhendaja: Toomas Rähn Viljandi 2002 Kontrolltöö nr. 1 Keskaeg Lääne - Euroopas 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 8 feood - 9 mõis - 10 mõisnik - 11 pärisori - 12 naturaalmajandus - 13 tsunft - 14 meister - 15 sell 2. Vali järgnevatest sõnadest õige ja kirjuta see tulbas antud sõna järele: käsitööliste ühing; ratsasõdalane; mõisnik; katoliku kiriku pea; linnavalitsus; rüütli abiline; kloostris elav mees; rüütlite ühing feodaal- raad paavst rüütel munk ordu tsunft kannupoiss 3. Vali pakutud vastustest õiged ja tõmba neile ring ümber. 16 Feodaalkord oli valitsev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
