Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator.
panda patta (ega kaunist katla); Põllumees põline rikas (ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas). (A. Krikmann ,,Ütlusfolkloor", ,,Regivärsist netinaljadeni" lk 92)5 4 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat 5 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri Vanasõnazanri suhted teiste folkloorizanritega Ütlusfolkloori vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi loomamuinasjutuga sama algupära valmi lõpus on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn moraal. Vanasõna- ja kõnekäänuvormide vahekorrad ütlustes on väga tihedad ja mitmekesised. ,,Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3
Tuum on reeglina vanem kui perifeeria(d) ning siin kehastuvad eriti selgesti ja klassikaliselt zanri defineerivad tunnusjooned. Perifeersed alad on tekkelt enamasti hilisemad ja zanriliselt hübriidsed. Geograafilised perifeeriad vahendavad keele- ja folkloorilaene naaberrahvastelt nt. Eesti saared rootslastelt, põhjapoolsed rannaalad soomlastelt, Mulgi ja Võrumaa piiriäärsed alad lätlastelt, Setu jm. Kagu-Eesti venelastelt. Samal viisil vahendavad zanrilised perifeeriad folkloori "sisetransiiti" juttude, laulude, ütluste jm. zanride vahel. Mõistatused jagunevad samuti tuumseks ja perifeerseks osaks. Tuuma moodustavad nn. pärismõistatused (vt. määratlust siin ülal). Perifeeriasse kuuluvad keerdküsimused: Millal hakkavad pardid ujuma? Siis kui jalad enam põhja ei ulatu; Mis on suurim häbematus? Kiilakalt kammi küsida; Mis vahe on hapukurkidel ja välistrepil? Kurgid tehakse sisse, välistrepp välja; liitsõnamängud: Milline pea ei mõtle
Folkloristika kordamisküsimused ja vastused. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused
1. Kõrvuta 19.saj ja 20.saj rahvaluule terminoloogiat, iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20.sajandil muutunud. Rahvaluule mõiste kujunes 19. sajandil kultuurimurrangu, rahvaluule aine rohkuse ja filoloogilise suuna domineerimise tõttu. 19. sajandi terminoloogia kujunes saksa keele mõjul, kui Hurt tõi oma kõnes terminitele eestikeelsed vasted. 20. sajandil käis käsitleti folkloorina tänapäevaseid nähtusi. Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev. 2
mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis püsivad meie ajal, kuid ei ole siit pärit." Folkloristika tegeleb lihtrahva muistendite, kommete ja uskumustega. Oma algupärases tähenduses tähendas rahvas euroopa talupoegi. Ka tänapäeval tegelevad mõned folkloristid ainult maaelu uurimisega ning neile ei ole oluline muinasjutud, ballaadid, poeemid. Sellist uurimisviisi nimetatakse pigem rahvateaduseks. Burne definitsioon folkloori kohta: ,,Üldmõiste, mille alla koonduvad ja mahuvad traditsioonilised uskumused, kombed, jutud, laulud ja ütlused, mis on käibel mahajäänud rahvaste seas või säilinud enam arenenud rahvaste harimatute klasside juures." Uuem käsitlus mõistab, et rahvas ei ole välja suremas ning rahvakultuure võib leida igal pool maailmas nii linnas kui ka maal. Dundes defineerib rahvast: ,, Mõiste rahvas võib tähendada mis tahes inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna
“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna;
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna;
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud
9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori muudavad nähtavaks inimesed konkreetses ajas ja ruumis toimunud kohtumiste tulemusena. Folkloristi töövahendid on vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori „esimese elu“ etapp on folkloori eksisteerimine loomuliku osana, seda ei märgata, vaid lihtsalt luuakse, sest nii on loomulik. Folkloor elab rühmas teadvustamata. Teine etapp on rühmasisene teadvustamine. Keegi rühamst pärandab oma teadmised kellelegi järgmisele, kuid ei jaga oma teadmisi laiema publikuga. Teadvustatakse, et teadmised on olulised. Teadmine, et folkloor eksisteerib, kuid pole veel määratletud. Kolmandaks tekib rühma suhtes väljaspoolne huvi. Keegi väljaspool
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2013) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.sajandi terminoloogia: Fr. R. Kreutzwald võttis kasutusele termini ,,vanavara" ka ,,vana vara", kutsus üles selle vastu huvi tundma ja seda väärtustama. Mõistis rahvaluulet kui midagi vana ja väärtuslikku. Seda mõistet propageeris edasi Jakob Hurt, kuid võttis ise veel kasutusele mõiste ,,rahvamälestused", käsitledes rahvaluulet kui ajaloo osa.
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. o vanavara, ka vana vara – terini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. aastal; propageeris laialt Jakob Hurt; o rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost); o folkloor – ing folklore= folk+lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna;
31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: müüdiliseks maagilisteks ja šamaanilisteks seikluslauludeks fantastilisteks lauludeks kiristlikeke legendideks ballaadideks narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori “esimesele” ja “teisele elule”. (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris
31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: · müüdiliseks · maagilisteks ja samaanilisteks · seikluslauludeks · fantastilisteks lauludeks · kiristlikeke legendideks · ballaadideks · narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks · ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori "esimesele" ja "teisele elule". (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris
erinevate kultuurialade allüksus, mitte omaette teadus. 1 Tüüpilise 20. sajandi alguse käsituse järgi on rahvaluule tekkinud nn algtekstina, mis varieerub, kuni kaob käibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval mõistetakse, et algteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse 1990-ndad: huvi tänapäeva folkloori vastu; arusaam, et rahvaluule ei ole minevikku kuuluv nähe ei ole kaduv, vaid muutuv kultuuriilming muutumisprotsess on pidev Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus (rahvaluuleteaduse varasel kujunemisajal olid kesksed mõisted vana ja rahvas). Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui
Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja mdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Phja- Ameerikasse 10- 15 miljonit orja. Sama palju vis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli knelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli vtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi silis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tid kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes ostsid les orje, sihiga petada neile erialasid, et hiljem taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi ma. Sealsed pilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika mjud vlja peksti. Orjadele petati peamiselt keelpillidel mngimist. Teatav osa taolisi muusikuid ja nende jreltulijaid vis aja jooksul kujuneda selleks tuumikuks, millest aja jooksul ammendasid muusikalisi teadmisi teised neegrid. See vis aset leida kll alles peale orjuse kaotamist, kui
Ka koolide ja hariduse tähtsustamine tõi kaasa edu tarkustes noorte peas.Ning Juturaamatud ,Luuletused ja laulud.Need esemed võimaldasid 1860-ndtatel aastatel panna meile aluse sellele et meil on tänapäeval kõik need asjad mida eelmistel põlvkondadel polnud.Arvutid , Televiisorid , Autod- need objektid ei ole võetud ühest peast vaid arenenud mitmete erinevate ideede põhjal . Arvan, et mida rohkem me rõhume oma rahvusele, seda kaugemale see meid viib.Hoides oma kultuuri, ajalugu, folkloori ja korraldades erinevaid üritusi nagu võru folkloori festivali või laulupeod , kuhu koguneb meid meeletult suur mass ,suudamegi säilitada oma rahvust ning saame olla vabad.See on võrratu tunne ja selle hoidmine peaks meie ,inimeste, puhul olema väga tähtis. Rahvus on viinud meid läbi sõdade , toonud paljudele küsimustele vastuse ja arendanud meid selliseks nagu me praegu oleme. Eks igaüks otsusta ise miks ja kui väga me rahvust vajame ja kui kaugele me ilma selleta jõuaksime .
Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule
impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Polütonaalsus. Muusika: Stravinski, Orff, Hindemith Ekspressionism kui impressionistid jäädvustasid (kunstis) muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi. "Expressio" tähendab ladina keeles "väljendust" ning ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Esikohal kunstniku mõtted ja elamused. Põhiteema on inimene ja teda ahistav ühiskond. Esimese maailmasõja eelne
on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemalisest kogumikust ,,Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist". Mina kasutasin oma
Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised: Ühtlustus kirjakeel, uus haritlaskond, suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919
RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“...
· Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluule kogumist ,,Vana Kannel". · Anti välja folkloori ainelisi rahvaraamatuid · Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega · Rahvakunsti ja käsitööd kogus Kristjan Raud nendest pandi alus Eesti Rahva Muuseumile (1909). · Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud).
Kõhutants Termini "kõhutants" teke · 1889. aastal Pariisi maailmanäitus · Rõhk oli folkloori tõepärasel edasiandmisel · danse du ventre ehk kõhutants · Sol Bloom, Pariisi maailmanäitust väisanud ameeriklane · Korsettideta naised mõjusid sokeerivalt · belly dance ehk kõhutants · On mõeldud meeste meelelahutuseks · Läbi ajaloo kasutatud ka viljakusrituaalide vältel või pidudel · Treenib hästi luustikku ja lihaskonda · Tavaliselt esitatakse paljajalu · Palju ühiseid jooni, kuid samas ka palju erinevaid stiile · Improvisatsiooniline tants
vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: - 20% praktiline töö, õppekäik ja tagasiside leht - 30% kontrolltööd - 50% eksam (eksamile pääsemise eelduseks osalemine vähemalt pooltes loengutes) Soovituslik kirjandus: Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluuletusse (õpik). Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Rahvaluule terminoloogia (1) Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. a, propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost). Folkloor – termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a, Eesti kasutusel esmalt toorlaenuna.
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON:
Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. omab mitmeid omadusi, mis seovad seda teiste soomeugri mütoloogiatega, nagu eesti mütoloogiaga, kuid ka teiste naabruses olevate mütoloogiatega, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga. Soome ja teiste läänemeresoome rahvaste mütoloogiad on seotud teise soomeugri rahvaste, nagu saamide mütoloogiatega. Soome mütoloogia elemendid säilisid läbi suulise traditsiooni ning folkloori 18. sajandini. Peajumal Ukko (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige pühamaks loomaks oli karu. Karu nähti eelkäijate kehastusena ning seetõttu kutsuti teda eufemismidega nagu mesikämmen, otso ja kontio. Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop Mikael Agricola oma Uue Testamendi tõlke eessõnas. Soome mütoloogiat uuris ka 19. sajandil Lars Levi Laestadius. Suurimad uuringud tehti 19. sajandi jooksul, pannes kirja vana maaluulet ja folkloori
1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kasutab sageli eeslaulja ja koori vaheldumist. ,,Raua needimine" 1972. Teos tenorile, baritonile, segakooris ja samaanitrummile
põliskultuuride ja Inglismaal asumaade kultuuride uurimisest. Eestis on kogutud väga palju klassikalist pärimust ja see toob kaasa rahvaluule tekstikeskse uurimise. Antud juhul on väga oluline mõista, et hoolimata rahvusvahelise terminoloogia kasutamisest tuleb tähelepanelikult jälgida, millest siiski on jutt ja kuidas kasutatavaid termineid täpselt tõlkida. Ingliskeelne folklore, märkides rahvakultuuri tervikuna, on laiem mõiste kui eesti folkloor. üles 2. Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Teadus- regioon Laensõna "folklore" omakeelne sünonüüm "folklore" mõiste maht eesti rahvaluule/folkloori mõiste mahu suhtes Eesti rahvaluule Rahvaluule ehk folkloor on vaimne rahvalooming: laulud, jutud, lühivormid, usund & kombestik; muusika, tants ja mängud. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb,
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24. veebruar 1918 Vabariigi väljakuulutamine, hakkas tööle Ajutine Valitsus 11. november 1918 Kaitseväe moodustamine, Ajutine Valitsus taasalustab oma tööd, I MS lõpp 28
Osa laule oli vähem protestilise sisuga. 4. Millal, kus ja miks tekkis stiil folk rock? Mis selles stiilis ühildusid? 60- ndatel aastatel Ameerikas. 5. Kes oli üks olulisemaid folk rock alsusepanija? Kõige menukam folk- rock duo oli Simon ja Garfunkel. 6. Millised pillid on omased sellele stiilile? Folklaulu esitatakse ühe laulja või väikese ansambli poolt, saateks kitarr, bandžo, suupill, viiul. Folklaulu repertuaari kuulub nii uuemat folkloori, omaloomingut kui ka teiste heliloojate laule. 7. Mis teemadel lauldi? Ühiskondlikud, sotsiaalsed,poliitilised ja igapäevased teemad. 8. Kuula laulu „Knockin’ on heaven’s door” Bob Dylani esituses ja uuri, kes on seda veel esitanud ja võrdle esitusi. Kõigil on erinev esitusviis.
sosistamise karjeid. 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Eheda rahvaviisi ja kõlavärskusega pälvisid tähelepanu juba tema varased kooriteosed segakooritsükkel ,,Kihnu pulmalaulud" (1959, rahvaluule) ja meeskooritsükkel ,,Meestelaulud" (1965, rahvaluule). Aastail 19701989 pöördus Tormis teiste rahvaste folkloori poole: valmis rida
äärmuslik tempo, nüanssiderikas ja kontrastiline dünaamika. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, mis on loodud kirjandusteose põhjal või on autor andnud sõnalise seletuse või pealkirja, millega suunata kuulaja mõtteid. Millega on seostatav rahvuslike koolkondade teke? Too näiteid. Rahvuslikud koolkonnad tekkisid, sest 19. saj tärkas rahvuslus ja isamaaline patriotism. Heliloojad hakkasid oma maa folkloori vastu rohkem huvi tundma ja seda oma loomingus kasutama. Vene - M. Glinka, P. Tsaikovski. Inspiratsiooniks legendid, episoodid ja muinasjutud rahva elust ja ajaloost. Soome - Frederick Pacius. Soome rahvusliku vabadusliikumise iidol. Lõi mitmeid isamaalisi laule. Jean Sibelius. Soome kuulsaim helilooja. Norra - Edvard Grieg. Seostas oma maa folkloori klassikaliste traditsioonidega. Nimeta tuntumad ooperi loojad romantismiajastul. Nimeta nende teoseid. G
südameläedane, kodune ja rahvuslik. Noorem põlvkond ei pruugi olla väga hästi kursis vanema rahvaluulega, kuid see eest uuem on täielikult praktikas käiku lastud. Anekdoodid, mõistujutud, paroodiad, naljandid, pajatused- need on vägagi tuttavad ka uuemale põlvkonnale. Kohandatuna kaasaegsesse maailma on rahvaluulel ka tänapäeval inimeste elus oma täieõiguslik koht olemas. 2. Identiteet ja folkloor Identiteedi- kontseptsiooni ja folkloori vahel on märkimisväärne seos. Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus ja pärimused on välised märgid, mis näitavad, kes keegi on ja millisesse gruppi kuulub. Kui käsitleda veel eraldi alajaotusena rahvakeelt, rahvariietust ja rahvapärimusi, siis on selge, et etnilise identiteedi loobki folkloor, mida peetakse ka kultuurilise identiteedi kindlustajaks. Identiteedil endal on ka erinevaid määratlusi. Identiteedi puhul on oluline just küsimus ühe inimese suhetest teistega
Näiteks on kergem vigu parandada ja turul on väiksem konkurents. Artiklis on palju elulisi näiteid. - Väljaandja: Memokraat - Kaasautor: - - Daatum: 09.01.2011 - Vorming: Arvamusartikkel veebis - Inforessursi identifikaator: http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ - Keel: Eesti - Õigused: © Memokraat Nimi: Õpperühm: 2. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/lapi.html Allikakirje: Sergejeva, J. Koolalaplaste jutustava folkloori uurimine ja publitseerimine. Kasutatud 05.11.2015 http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/lapi.html - Pealkiri: Koolalaplaste jutustava folkloori uurimine ja publitseerimine - Autor: Jelena Sergejeva - Teema ja märksõnad: Folkloor; muinasjutud; laplased - Kirjeldus: Käesoleva artikli põhiteema on muinasjutud ning nende senine uurimine. Autor andis ka lühikese ülevaate lapi muinasjuttude temaatikast. Annab ettekujutuse
19. sajandi keskpaik tõi kaasa muutuse eestlaste kultuurilises eneseteadvuses ja -teostuses: leidis aset rahvuslik "ärkamine". Muudutused Kultuuriga seotud mehhanismid, olid tõenäolikult järgmised: 1) eesti soost autoriteetide esilekerkimine; 2) eestikeelse kirjasõna laialdane kasutuselevõtt; Muudutused 3) algupärase rahvusromantilise kirjanduse ja heliloomingu esiletõus; omakeelse ja -meelse koolikirjanduse teke; 4) ühtse kirjakeele teke; eesti folkloori väärtustamine ja rahvaluulekogude koostamine rahva seast pärit kirjasaatjate osavõtul; Muudutused 5) mitmehäälse koorimuusika viljelemine, eriti koolides, mis tegi võimalikuks ülemaalised laupeod 1869. aastast alates; 6) eesti ühiskonna suur iseorganiseerumisvõime "rohujuure" tasandil seltside, ühenduste ja põllumeeste kutseühingute näol; 7) Rahvusliku ajakirjanduse teke. Kultuur Eestikeelse ajakirjanduse areng
Cyrillus Kreek Ristitud kui Karl Ustav Kreek . Isa oli õpetaja kohalikus koolis. Isa siirdus 1896. aastal tasuvamale töökohale Vormsi saarel . Kogu perekond pidi astuma õigeusku. 1911. aasta suvel hakkas Kreek oma sõbra Peeter Süda eeskujul koguma rahvaviise. Elukäik Kogus folkloori põhiliselt Haapsalu ümbruses, Ridala vallas ja Vormsil . Nendelt retkedelt on pärit ka hulgaliselt vaimulikke rahvaviise (rahvasuus muundunud koraale). Neid leidus eelkõige Lääne-Eestis ja neile baseerus suur osa Kreegi hilisemast loomingust. Õpingud ja töö Õppis Peterburi Konservatooriumis 1908-1911 trombooni . 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat . 1919-1920 töötas muusikaõpetajana Rakvere Õpetajate Seminaris . 1920-1921 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis.
· Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. HUVITAVAID FAKTE · Kalevalas on kokku 50 runo. · "Kalevala" on kõige enam tõlgitud soome teos. · "Kalevala" on üks osa maailmakirjandusest, mis on suutnud huvi äratada ja mõju avaldada ajast ning kohast hoolimata. · ,,Kalevala" eestikeelne tõlge on arvatavasti kõige täiuslikumaid üldse tänu keelesugulusele ja soome ja eesti folkloori paljuski ühistele lätetele. · "Kalevala" on maailma kõikidest eepostest kõige rahvapärasem. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Kalevala http://www.finlit.fi/kalevala/index.php?m=176&l=7 J.Talvet ,,Maailmakirjandus" 2.osa 1999.a Koolibri
aastal Paul Hagu · Paul Hagu on sündinud 02. oktoobril 1946. aastal Meremäe valla Ostruva külas. · Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. · Ülemsootska aastatel 1995, 1996 ja 1997 · Koos Heno Sarvega alustasid 1970. aastail Eesti esimeste vanade meestelaulude laulmist kooris Hellero. · Praegu eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur. · Hagu on peamiselt uurinud seto rahvaluulet ning kombestikku, aga ka eesti folkloori laiemalt. Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust Aare Hõrn · Aare Hõrn on sündinud 09. augustil 1959.a Meremäe vallas Antkruva külas. · Ülemsootska aastatel 2000 ja 2007 · Seto Kuningriigi päeva põhiteostaja. · Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel Kuningriigi päeva korraldamine · Kuningriigi päeva korraldab üks Setomaa vald Värska, Mikitamäe, Meremäe või Misso.
On antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Arhailine ajajärk Atika ajajärk Hellenismi ajajärk Rooma ajajärk 3. Arhailise ajajärgu iseloomustus, peateosed, tunnused, jooned Peamine žanr oli laul Eepilie laul (jumalatest ja heerostest) Vanimad kirjaduslikud mälestusmärgid meie ajani on eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut – kreeka folkloori. 4. Atika ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Atika ajajärgul elas Kreeka ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjadusliigiks draama Koorilaulu pidulikest elementidest kujunes aja jooksul tragöödia ja naljalugudest komöödia Tragöödia tähtsamad esindajad: Sophokles, Euripides, Aischylas Komöödia tähtsamad esindajad: Aristophanes
Kirjanduses valitsesid proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitika ja riigitegelased. Sellel ajajärgul loodi ka klassikaline kirjanduskeel ehk kuldne ladina keel. Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa
RAUD, Eno (15.11 1928 --9. VII 1996) lastekirjanik ja prosaist RAUD, Eno (15. II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendava...
muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess" 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. ... Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. ... Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor)
Heliefektid on tähtsad, kasutati palju rääkimise ja laulmise vahepealset tegevust ehk retsitatiivi Kunstis Edvard Munch ,,Karje,, Arnold Schönberg-kõige olulisem helilooja ekspressionismis. Alban Berg, Anton von Webern <- ka head ekspressionistid. Tuntuim näide ,,Ellujäänu Varssavist,, jutustajale, koorile ja orkestrile 4. Maurice Ravel- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Boolero,, Sündis Pranstusmaal, Hispaania piiri lähistel. Loomingu eripära: palju hispaania mõjutusi, folkloori ja jazzi. Väga hea orkestrikäsitlus. Looming: 1) Hispaania rapsoodia 2) Orkestreeris Mussorski ,,Pildid näituselt,, 3) ooper ,,Hispaania tund,, 4) 2 klaverikontserti , üks ainult vasakule käele 5) ,,Boolero,, ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellismustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
