keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. JÄÄTMED on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai Milliseid jäätmeseaduse punkte preili Karbik rikub? Preili Karbik eksib järgnevate punktide vastu: § 21
Nii füüsilised kui juriidilised isikud sõlmivad jäätmekäitlusfirmaga prügiveolepingu ning teenuse eest tasumine toimub vastavalt arvestuslikule jäätmekogusele otse firmadele. Mõlema firma puhul on võimalik nii regulaarne äravedu kui jäätmete vedu tellimisel. JÄÄTMESEADUSE RIKKUMISE JUHTUM Marju Mets teeb kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub Marju Mets sündmuskohalt ning oma teost teistele ei maini ta midagi. MILLISEID SEADUSEID RIKUTI? § 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuete vastu § 15. Jäätmete taaskasutamine ja taaskasutamismoodused
Telefoniraamat oli kõige põnevam raamat Minu unistuste telefon vol 1 Minu unistuste telefon vol 2 Vilepulgakommiga sai kõiki närvi ajada Nätsurull tuli alati tervenisti suhu panna Põhiline tegevus koolis vabal ajal oli kleepsude vahetamine Turnikad asendasid mänguväljakuid Heeringas, heeringas 1,2,3! Viska kivi ja hüppa 1,2,3;1,2,3 Meie mängurahaks olid puulehed Tamagochi Jojoga sai teha ägedaid trikke Just seepärast tahtsime me krõpsupakke (tazod) Furby – ihaldatuim mänguasi Mängukonsool 25-krooni oli väga suur raha Iga jõuluaeg vaatan siiani “Üksinda kodus” Lemmikfilm “Nagu kaks tilka vett” Lemmikbänd vol 1 “Spice girls” Lemmikbänd vol 2 “Backstreet boys” Tänud vaatamast!
kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai. Milliseid seadusi preili Karbik rikkus? § 15. Jäätmete taaskasutamine ja taaskasutamismoodused
Kakao Eliise Palk Salme Ojap Mis on kakaopuu? Teaduslik nimetus Theobroma Cacao Bioloog Carl Linne Kuulub taimede riiki, haisupuuliste sugukonda ja kakaopuu perekonda Kasvab Kesk ja LõunaAmeerikas Milline on kakaopuu? Kõrgus on tavaliselt alla 8 meetri Väändunud tüvi ja lai võra Viljad ja õied kasvavad välja otse tüvest või okstest, ning aastaringselt Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Kakaouba
Keerukärsakas Lisan Tuuling Riik: Loomad Hõimkond: lülijalgsed Alamhõimkond: kuuejalgsed Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased Sugulased: mitmed aia-, põllu-, metsa- ja laokahjurid Keha põhiosad: Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi Silmad esiletungivad Haukamissuised Lahksuguline Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik) Vastsed leherullides Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud Taimtoiduline Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind Kaks põlvkonda aastas Vastsed nukkuvad hilissuvel Talvituvad mardikana Esinevad kevadel ja sügisel Punane-keerukärsakas
kahjustumine ja hävimine Detsember 2005 10 Mõju skulptuuridele, ehitistele · Tekivad nn. rõugearmilised skulptuurid · Tekitavad kahju ajaloolistele ehitistele, fassaadidele · Lagunevad libjakivi killustikuga teed · Metallkonstruktsioonide korrosioon Detsember 2005 11 Detsember 2005 12 Mõju puudele Detsember 2005 13 Mida teevad happesademed puudele · Lehtpuud - puulehed muutuvad laiguliseks · Okaspuud-Hävitab vahakihi okastelt Suureneb aurumine puudest ja tekib talvel niiskuse vajak. Suurem külmumisoht talvel Okkad kolletuvad ja langevad maha kevadel Okaspuud kuivavad Detsember 2005 14 Mõju inimesele · Mittevajalikud mineraalid toiduainetes · Hingamisteede kahjustused (sudu) · Tundlike kultuurtaimede saak väheneb · Happelised ühendid võivad sattuda joogivette
Veekogude hooldus Sügiseti tekib harilikult vajadus puhastada bassein lehtedest ja muust prahist, mis kogunes kunstliku vooderdusega basseini põhja: · Potid taimedega tõstetakse veekogust välja ning asetakse veevannidesse, et nad ära ei kuivaks · Kõik kalad püütakse kinni ja pannakse ajutiselt samuti veevannidesse · Bassein lastakse tühjaks · Basseini põhi puhastatakse ja täidatakse uuesti veega · Basseini peale asetakse kaas või muu kate, et puulehed ja-okkad talvekuudel basseini ei pudeneks Üheks kergemini hooldatavaks aiabasseiniks on vähemalt 1,5 m sügavune veekogu, mille kaldad (seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett
Etteütlus 1. Kaunil õhtupoolikul seisis Marie oma koolimaja ees, oranz sall kaelas, mis sobitus suurepäraselt kollakate lehtedega ning hoidis käes Eesti Päevalehte, mille oli eelmine päev Rae keskusest ostnud. 2. Päeval, mil tüdruk pidi lahkuma, küsis tema õpetaja, ,,Kuidas sulle need Kuressaare-aastad meelde jäävad?". 3. Vihmasel sügispäeval tegi spordihoone juurde jõudma hakkav Opel suure avarii, sest märjad puulehed teevad auto pidurdusteekonna oluliselt pikemaks. 4. Järgnevaks koolipäevaks olin kotti pistnud ajalooõpiku ,,Keskaeg", mõned läti vihikufirma tooted ning ka Saues asuva vanaema maakodust pärineva õuna ,,Tartu roos". 5. Sel pühapäeval oli suure katedraali ette kogunenud mitu tuhat inimest, nende hulgas muhhameedlasi, luterlasi, Peeter Esimene, Tema Pühadus dalai-laama ja Poola ohvitserid kes kõik ootasid näha Gregoriuse kalendrit. 6
Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. haukamissuised Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi. SLAID keerukärsakas on lahksuguline (viljastamine sisemine, toimub emase organismis, viljastatakse
Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. haukamissuised Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi. SLAID keerukärsakas on lahksuguline (viljastamine sisemine, toimub emase organismis, viljastatakse
suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai. § 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine § 126. Töötlemata jäätmete ladestamine
metsas või pargis. Pildi meeleolu on rahulik ja mulle meeldib see pilt. Plaan on : 1. Mis on pildil.? Kes on pildil? 2. Sinu arvamus mis see võiks olla, mis aastaaeg. 3. Tegevus kes, mida teeb. Sinu arvamus. Plaan 1.Pildil on mets, on : siil,orav 1. Mis ,puud,seened. onarvata,et Võib pildil.?Kes on pildil? 2. Sinu on sügis,sest arvamus puulehed on mis see võiks kirjud.Ilm on olla, veelmis aastaaeg. soe,vihma taevas on 3. Tegevus selge kes, mida ja vihma ei teeb. Sinu saja. arvamus. Esiplaanil on metsloomad siil ja orav. Nad teevad talvevarusid orav kuivatab puu otsas seeni, siil korjab puulehti,et tal oleks talvel soojem magada. Mõlemad on nad heas tujus. KES MIDA TEEB?
Lastele on kõige tähtsam lõbutseda ja mängida ehk oma tunnete järgi elada. Kuna Wertherile ei meeldinud ühikond kus ta elas ja ei saanud siin rahu, siis pidi olema koht kus ta sai lõõgastuda. Selleks kohaks oli loodus. Wertherile armastas käia üksi aasadeljalutamas ning jäi sinna tihti tunditeks, et oma tunnetest selgust saada. Oma kirjades ta tihti kirjeldas loodust enda ümber aga eriti siis kui ta oli Lottega koos. Näiteks ta kirjutas kuidas linnud laulsid ja puulehed tuules liikusid, kui ta istus Lotte kõrval. Sellest saab teada, et Werther oli väga romantiline ning tundeline mees, kes järgis oma tundeid mitte mõistust, nagu suurem osa täiskasvanuid. Wertheril pakuti tööd saadikuna, sest ta oli haritud mees. Ta võttis töökoha vastu, kuigi see ei meeldinud talle, sest töö nõudis kohtumist teiste inimestega aga Werther ei olnud seltsiv inimene. Teine põhjus, miks ta töökoha vast võttis oli see, et Lottest nii füüsiliselt kui ka
saastunud selliste kemikaalidega nagu lämmastik- ja väävelhape. Need ained satuvad õhku tehaste ja autode heitgaasidest. Sealjuures saastatud vihm võib alla sadada 1000 või enama km kaugusel saasteallikast. Vihm toob happe maakera pinnale, kahjustades hooneid, taimkatet, pinnast, loomi, veekogusid. Kõige enam kahjustatud piirkonnad on Loode- ja Kesk-Euroopa. Põhja-Ameerika idarajoonid ja osa Aasiast. Kui happevihm sajab maha metsa kohal, muutuvad puulehed ja okkad laiguliseks. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. Happevihm on näidanud, et olla kahjulik mõju metsadele, magedad ja pinnase, tappes putukate ja veeorganismidele-vormid, samuti kahjustamata hoonete ja millel on mõju inimeste tervisele.
ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel VEESTIK Jõgede ja järvede võrk parasvöötme metsade alal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise. TÖÖ ATLASEGA: 1)Nimeta sega- ja lehtmetsade vööndi 2)Suuremad jõed 3)Suuremad järved Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud:
ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel VEESTIK Jõgede ja järvede võrk parasvöötme metsade alal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise. TÖÖ ATLASEGA: · Nimeta sega- ja lehtmetsade vööndi 1)Suuremad jõed 2)Suuremad järved Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud:
2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel värvuvad puulehed kollaseks, punaseks ja oranziks. 10. Lugesin vajalikud peatükid veel hommikul kiiruga üle. 11. Tartus võib jalutada Toomemäel, Tähtvere ja Karlova pargis. 12. Ma sain hallide triipudega kassipoja. 13. Sinine, must ja valge on Eesti lipu värvid. 14. Ostsin kaks paari musti puuvillaseid sokke. 15. Maja ees peenral õitsesid sinised, punased ja kollased lilled. 16. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril, 1974. a. Eestis, Rapla maakonnas, Kohilas. 17
Veekogude kallastel võib Näide: gorilla, tõmmukaiman, loomi, kalastavad ja korjavad Keskmine temp. on Sademed vihmad viivad märgata mangroovitaimi. kapibaara, anakonda, jaaguar, marju. Materjale keha katteks +25 C. Ja aastas toitained sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, taapir, aara. võtavad suured puulehed. sajab 2000 mm. amasoonase viktooria, Kohati tegeletakse kakaopuu, kautsukipuu, maaviljelusega. Uute põldude hiidbambus
üleni võtnud kollakat tooni, roheliste pigmentidega. Järeldus Tehtud katsest võib järeldada, et sügisel võib väga äkki temperatuur väga madalale langeda. Katse põhjal näiteks 23. septembril oli õhutemperatuur 10,3°C ja juba kolme päeva pärast oli hommikune õhutemperatuur 4,6°C. Järelikult, mida kiiremini ja järsemalt õhutemperatuur langes, seda kiiremini hakkasid puulehed kollaseks muutuma. Alguses, kui õhutemperatuur oli kõrgem, siis oli värvimuutusi puudel märgata suurema vahega, kuid kui õhutemperatuur langes, siis ilmnes muutusi juba märgatavamalt. Püstitatud hüpotees osutus tõeseks.
Magnetid Tunni käik: Õpetaja õhutab 15 minutit enne tunni algust ruumi. Lükkab kokku kaks lauda, et lauapinda oleks rohkem. Sätib paika toolid ning vahendid mida tunni läbi viimiseks vaja ( asetab iga lapse kohale paberi- ning vahtralehe, rasvakriidi tops on keset lauda). Lapsed tulevad abiõpetajaga õpperuumi, istuvad vaikselt laua taha. Õpetaja tuleb teisest toast, selja taga on vahtraleht ning hakkab lugema luuletust: Oktoober Leelo Tungal Kuskohast need puulehed teavad, et aeg on neil kollaseks minna? Mismoodi nad teavad, et peavad kuldseks värvima terve me linna? Mismoodi need oravad teavad, et pähkleid peab koguma varuks? Mis saab siis, kui oravad peavad end kährikuks, siiliks või karuks? Kust lapsedki teavad, et peavad koolis käima, kui tarkust on vaja? Mida lapsed ei tea, seda teavad isa, ema ja õpetaja. Pärast luuletuse lugemist palub õpetaja lastel ära arvata, mis on tema selja taga peidus. Kui
kurjakuulutamist ning õudu tekitavad märgid ning Fischer-Lichte märgisüsteemide tabeli abiga püüan leida, mis tähendusi need märgid kogu etendusele annavad. Eelkõige keskendun muusikale, helidele, valguse ning värvide mänglemisele, kehakeelele ja zestidele ning püüan avada ka nende tähendusi. Uksed pannakse kinni ning tuled kustuvad; algab etendus. Lava on pime, justkui valitseks seal öö ent samas on seal piisavalt valgust nägemaks, et lavapõrandal on kuivanud puulehed, veidi punakalt kumamas. Värvilised puulehed võivad teatud kontekstis tekitada õdusa ning sügisese tunde, kuid antud lavastuses mõjuvad need kui millegi negatiivsena, nagu peatselt saabuva lõpuna. Pimeduses astub lavale pikk ja sihvakas naine valges riietuses. Ta sammub rahutult ringi ning viskab järsku suure hulga lilli jõuga vastu seina, mille järel on kuulda halvaendelist klaverimängu. Vaatajaile jääb arusaamatuks, kas klaverimäng tuleb
elenduse just proffessionaalsed näitlejad, kes suutsit end kehastada täielikult sellesse aega, mil tegevus toimus. 2.Laval oli kujutatud aeda. Aeda, mida perenaine väga armastas ja oli valmis kõigeks, et seda täiustada mõne taimega. Maas oli muru, mida peremees niitis vana ja aega näinud muruniidukiga. Keset aeda oli paigaldatud purskkaev, mille kõrval istumiskohad ja laud. Tahaplaanile jäi uks, kust pääses majja. Lavakujundus mõjus vägagi realistlikuna. Sügise saabudes muutusid puulehed pruunimaks, või siis sootuks oli puu lehtedeta. 3.Valgus oli laval väga kirev ja särav. Värvidest olid peamiselt järgmised toonid: punane, roheline, kollane. Kui oli kõik hea ja ilus, oli rohkem kollast ja rohelist, ägedamatel hetkedel (tülitsemise ajal) lisandus rohkesti punast. 4.Laval oli palju erinevaid esimeid. Paljude asjade alla oli perenaine peitnud suitsupakid, mida perekond suitsetas, et lõigata pakkidest kuponge välja, võitmaks midagi. 5
kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid Kokkuvõte Et jäätmekäitlus töötaks tõrgeteta, on vaja sobivaid kogumisvahendeid, kogumispaiku ja juhendeid, ilma milleta ei saa jäätmekäitlussüsteem olla efektiiivne. Kasu on nendest aga ainult siis, kui jäätmekäitlust peetakse tähtsaks. Vajalik on, et igaüks tunneks vastutust selle eest, mis saab
v.a. ohtlikud jäätmed. Eelsorteeritud jäätmed - paber-, klaas- ja plastikjäätmed, igasugused pakendijäätmed ja metallijäätmed, mis on eelnevalt kogutud liigiti ja toimetatud spetsiaalsetesse konteineritesse. Orgaanilised jäätmed - koduses majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed, mis toimetatakse spetsiaalsesse konteinerisse. Nende hulka kuuluvad põhiliselt toidujäätmed ja aiajäätmed (niidetud hein-muru, puuoksad, puulehed, puukoor, rohimise jäägid, jm.) Ehitusjäätmed, mis tekivad erinevat tüüpi ehitiste ja hoonete lammutamise ning ehitustööde ja remondi käigus. Ehitusjäätmed jagunevad: Segaehituspraht - igasugused ehitusjäätmed, mis on segunenud (puit, kips, klaas, kile, metall ja igasugused mineraalsed jäätmed). Liigiti kogutud ehitusjäätmed, näiteks betoon, tellised, metall, kumm, plastikkile, klaasvill, puit jne.
Kodune kontrolltöö bioloogias 1. Bakterid keskkonna puhastajatena - Bakterid on ühed parimad puhastajad looduses. On teada et bakterid aitavad lagundada surnud osakesi. Näiteks kui looduses sureb mõni loom siis just bakterid on need, kes aitavad selle korjuse ära lagundada ja täpselt sama teevad bakterid kõikide teiste biomaterjalidega nagu näiteks puulehed, puuoksad, prügi jne 2. Bioinformaatika - on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega. Kuigi bioinformaatikat määratleti selle termini loomisel kui infoteooria rakendamist biosüsteemide uurimisel, kujunesid sellenimelise valdkonna peamiseks tegevusalaks genoomika probleemid. 3. Funktsionaalsed toiduained - Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit
Lubamatu on betoonist kaevurakete abil ehitatud kogumiskaev, kuna seda ei saa lekkekindlaks. Lekkekindlus on kogu olmekanalisatsiooni esmatähtis omadus 3 3 REOVEE PUHASTAMINE Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub
protsessi lõpptulemuseks on toitaineterikas ja hea struktuuriga huumus. Kompostimise tulemusena väheneb orgaanilise aine sisaldus materjalis kuni 80 %. Kompostida võib lihtsalt- kuhjata lagundatav materjal hunnikusse või keeruliselt- kasutada spetsiaalseid mahuteid. Esimene keerulisem kompostimise skeem töötati välja ca 75 aastat tagasi Indias (Indore protsess). Selle kohaselt ladustati erinevad materjalid (sõnnik, fekaalid, puulehed, õled, majapidamisjäätmed) kihiti umbes 1,5 m kõrgustesse kuhjadesse, mida segati 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades. Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mõju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearõhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi ökonoomsemaks muutmisel.
Puisniit on omal vanapärasel kombel säästliku maakasutuse mudeliks siit saadi pidevalt heina, puitu, ravimtaimi, pähkleid, seeni, marju, õunu, ja koduloomadele lehisvihtu ning kütiti ka ulukeid. Samuti varuti puisniidult ahjukütteks hagu ja erilise kuju ja kõvadusega tarbepuid näiteks aiste ja jalaste jaoks. Inimene pidi küll niidul üksjagu tööd tegema, kuid kulusid puisniitude hooldamisega praktiliselt ei kaasnenud, sest väetisekski on puisniidul üksnes langenud puulehed ja kõdunev kulu. Praeguseks on puisniidud oma kunagise majandusliku otstarbe peaaegu täielikult kaotanud sest märksa mahlakamat heina saadakse väiksema vaevaga kultuurheinamaadelt. Lisaks silmailule pakuvad puisniidud erilist huvi oma liigirikkusega. Meie lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 taimeliigi ruutmeetri kohta märksa rohkem kui üheski meie teises taimekoosluses. Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki ruutmeetri kohta.
• Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit) • Enim Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal • 2008 kütiti 39 karu Elupaik • Raba- ja laanemetsad • Tuulemurd ja tihe metsaalune • Taliuinak Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Erinevad putukad, vaglad, sipelgad • Suurulukeid muurab harva. Eelistab süüa korjuseid. • Kevadel mullused marjad. Suvel lopsakad rohelised taimed (naat, võilill, puulehed ja -võrsed, õunad, erinevad marjad) Paljunemine • Jooksuaeg mai-juuni • Tiinus vältab 195-225 päeva • Pojad sünnivad jaanuaris (ca 500 g) • Enamasti 1-2 poega, harva 3-5 • Ema kõrval veedavad 2-3 aastat • Suguküpsed 3-5 aastaselt HUNT Liigikirjeldus • Eesti metsade kardetuim kiskja • Keskmine kaal 30-50 kg • Eesti rekord 82 kg • Tüvepikkus -160 cm, õlakõrgus kuni 85 cm • Eluiga kuni 30 aastat
Puhkpillid on kõige arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas. Enamik neist pillidest olid tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil - jüripäevast (23. aprill) mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.) 6 KASUTATUD KIRJANDUS Barber, N., Mure, M. (2000) Muusikamaailm. Tallinn: Avita Kõlar, A. (1997) Muusikalugu. Tallinn: Koge Sepp, A., Skuin, A., Sepp, K. Muusikaõpik 7. klassile. Tallinn:Avita. Tõnurist, I., Sünter, A., Kivisilla, T., Kont-Rahtola, A., Hainsoo, M., Jaago, C., Noormaa, T. (2008). Eesti rahvapille. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus http://www.muusikakool
ärajuhtimise ja puhastamise kulu (nn kanalisatsioonimaks)? Reoveed suunatakse reoveepuhastustjaama,mida haldab Tartu Veevärk Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada
korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid Ohtlik prügi Kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese, aga sealjuures eriti tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes
Väljend informalism tähendab kindla vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. 22) millist kunsti tegi Jean Dubuffet, mida tähendab ,,art brut", kuidas suhtus ilusse? tegi jõhkraid inimese kujutusi, hiljem maalis väga passtoosselt, hakkas värvilse lisama igasugu matrejale (liiv, puulehed) tegi ka teoseid põrandale. art brut tähendab ,,brutaalset" kunsti, see on väärtuslikum kui ,,kultuurne", ilu nägi koledas. 24) milliseid töid lõi Klein? lemmikvärv? mis voolu alla kuulub? lõi ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid, hiljem keskendus sinisele värvile, tema lemmik kõige abstraktsem, kuulub neodada alla. oma sinisega kattis lõuendile kinnitatud pesukäsna saades poolpehme reljeefi. 25) mis olid Y. Kleini ,,antropomeetriad"
Maast korjatud õunad puhastatakse esmasest mustusest. Õunad on korjatud kinnistesse kottidesse või kastidesse. Tooraine kohale transportimisel kasutatakse ettevõtte oma autot. Tooraine säilitamist ei toimu, korjatud õunad töödeldakse kohe. Tooraine pestakse vannis või jooksva vee all kraanikausis jaheda puhta joogiveega. Vajadusel kasutatakse harja. Hallitanud ja katkised õunad sorteeritakse välja. Pesemisega eemaldatakse ka muu praht nagu puulehed, varretükid jm. Loputatud õunad purustatakse purustamismasinaga, mis asub töötlemisruumis. Purustatud õunad pakitakse volditud riidesse, peale asetatakse plaat ja nii asetatakse mitu kihti. Segu pressitakse, õunamassist eraldatakse toormahla nii palju kui võimalik. Vajadusel mahl enne kuumutamist kurnatakse, et vältida liigse tahke osa sattumist mahla. Mahla pressimisel kasutatakse riiet. Riie on korduvkasutuses. Pärast mahlapressimist pestakse riie joogiveega ja
7 Foto 3. Lendorav pesaõõnes. 4. Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase, paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed. Suvel ning sügisel moodustavad peamise osa toidust puulehed ja männiokkad. Novembrist alates muutuvad olulisemaks mustika pungad ja varred. Detsembris on mustikas lisaks haavapungadele ja -koorele ning männiokastele lendorava põhitoit. Kevadel on aga olulisemad vaigurikkad männi- ja kuusepungad, aga ka lehtpuude urvad ja paisunud pungad. Lisaks kõigele eelnevale sööb ka õunu, jõhvikaid, seeni, pohli ja putukaid. Foto 4. Urvad on lendoraval oluline kevadine toit.
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub
Kõige kuulsam ja mõjurikkam oli siiski prantslane Jean Dubuffet. Kolmanda katse järel aastal 1942 õnnestus tal kunstnikuna läbi lüüa. Ta maalis naivistlikke, lapselikke, aga ka jõhkraid inimesekujutisi. Järgnevatel aastatel kasvas tema kunsti brutaalsus ja primitiivus veelgi. Inimeste näod ja kehad muutusid äratundmatuseni. 40.aa. lõpus hakkas ta maalima pastoosselt. Hiljem hakkas ta värvimassidesse lisama kõikvõimalikke kunstivõõraid aineid nagu liiv, puulehed, metallipuru jne. Dubuffet vahetas mitu korda stiili. Ta töötas ühe läbi ja kui tundis selle olevat ammendanud läks ta järgmise juurde. Selle poolest erines ta teistest oma aja kunstnikkest. Dubuffet toetas antikultuurset kunsti. Ta lootis selle abil vabastada inimese konventsioonitajumise. Kultuuri poolt tõrjutud tajud oleval tallel iga inimese psüühikas, kuid ainult kunstitreeningust puutumata laps või vaimuhaige suudab neid alateadvusest välja tuua
järjest.(Lisad: pilt nr. 2 ) 5 Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase, paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed. Suvel ning sügisel moodustavad peamise osa toidust puulehed ja männiokkad. Novembrist alates muutuvad olulisemaks mustika pungad ja varred. Detsembris on mustikas lisaks haavapungadele ja -koorele ning männiokastele lendorava põhitoit. Kevadel on aga olulisemad vaigurikkad männi- ja kuusepungad, aga ka lehtpuude urvad ja paisunud pungad. Lisaks kõigele eelnevale sööb ka õunu, jõhvikaid, seeni, pohli ja putukaid. (Lisad: pilt nr.3)
sisemuses on vesilahus – strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome stroomas on ka lamedad membraansed kotikesed - lamellid Kromoplastid Abipigment fotosünteesil Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes (enne langemist) erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon ainevahetuslik funktsioon kloroplast kromoplast puulehed enne langemist Leukoplastid kloroplast leukoplast rohelise taime pimedasse kollakas või värvusetu kromoplast kloroplast sattumine ülesanne on varuaine kromoplast leukoplast porgandiotsad valguse käes säilitamine leukoplast kloroplast õie närtsimine leukoplast kromoplast valmis kartul päikest saades
puhkuseks tehakse pesa maapinnale või ka puu otsa. Puuotsapesa on turvaline koht suurte maismaakiskjate eest. 2) 6495 cm (üldpikkus kuni 150 cm) kaal 2860 kg Elupaik troopilised vihmametsad, mägimetsad (kuni 3000 m); külastatakse ka savanni Toit puuviljad, puulehed, pähklid, õied, seemned, võrsed, 3) koor, vaik mesi linnumunad putukad ka väikesed ja keskmised imetajad ja linnud Elavad looduses ligi 60 aastat Väikse lapsekaal kaal: 1,9 kg GIBONID Click icon to add picture Click icon to add 1) Nad on ka häälekad ahvid
ainujumal, kelle ainsaks nimeks ja kujuks on tõde, tõeliselt olemasolev sat 22 Tantra Khajuraho tempel 23 Tantra Shiva ütles Devi'le: ,,Kallistustes, sulnis printsess, tunneta armastust igavese eluna! Suguühte algul ole jätkuvalt teadvel esialgsest lõõsast ning jätkates hoidu lõpu tuhast. Kui sellises ühtes löövad Su meeled võbelema nagu puulehed, sisene sellesse võbelusse. Isegi ka ainult meenutades ühet, ilma tegelike embusteta - ülenemine. Immuta selle rõõmuga läbi ka taaskohtumine sõbraga, keda Sa pole kaua näinud. Süües ja juues saa selle söögi või joogi maitseks ja saa söönuks ka maitsest." ,,Tantra, vaimsus ja seks" Bhagawan Shree Rajneesh (1931 1990) ehk Osho (vana-jaapani-keelne aunimetus ta õpilastelt O ,,suure austuse ja tänuga"; sho ,,igakülgne teadvuse avardumine")
Disharmoonia on Harmoonia vastand. 3.6. ORNAMENTIKA PÕHIALUSED SÜMMEETRIAKS nimetatakse terviklahendust, kus pinna keskpunktist või teljest võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised. Sõna "sümmeetria" on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest "syn" ja "metros" ning tähendab võrdset mõõtu ja tasakaalu. Igapäevases elus ja tegevuses ongi kombeks nimetada sümmeetriliseks iga kujundit, eset ja organismi, mille mõlemad pooled on ühetaolised. Looduses esinevad puulehed, pungad ja õied, putukad ja liblikad, loomad ja inimene, on põhiliselt sümmeetrilised, muidugi suhteliselt ja ligikaudselt. Nad kõik omavad kaks poolt- vasaku ja parema, mis on ligikaudu kattuvad oma siluetilt ja suhtuvad teineteisesse kui peegeldused. tohiks looduses leiduvaid objekte Kui käsitleda sümmeetria mõistet täpsuse ja täiuslikkuse seisukohast, ei
III kategooria vööthuulsõrmkäpp; kahkjaspunane sõrmkäpp; harilik näsiniin; sooneiuvaip; harilik käoraamat; siberi võhumõõk; suur käopõll; harilik porss; kahelehine käokeel; lodukannike. 5.3 Inimmõju Puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni ja muid igapäevaseks eluks tarvilikku midagi vastu andmata. Ainsaks väetiseks on puisniidul mahalangenud puulehed ja kõdunev kulu. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati puisniitudel loomi. Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud heina 6 saadakse lagedatelt kultuurheinamaadelt ning metsa tehakse eelistatult lageraietena. Niitmata karjatamata puisniidud võsastuvad paraku kiiresti
Kevad Kevad tuleb aeglaselt. Kevade tuleku esimesed märgid on kui lumi hakkab sulama,päike hakkab päeval aina rohkem paistma ja maa muutub poriseks. Jõe või järve jää peal kõndimine muutub ohtlikuks,sest jäässe tekivad praod ja algab jääminek. Suvi Suvi algab juunis siis käib päikegi kõige kõrgemalt. Eestis on kõige soojem juulis kuna meri ei jahuta enam nii palju õhku. Augustis läheb juba vihmasemaks. Sügis Sügise hakul muutuvad õhtud jahedamaks. Puulehed muudavad värvi ja lähevad kollakas pruunideks.Sügisel on ka tugevad tuuled ja vihmased ilmad. Talv Talv kestab Eesti umbes 4-5 kuud ja on päris külm. Ilmad on pilvised ja tuulised, sajab lund ja sageli lörtsi.(2,lk 8) 4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused Väiksemaid temperatuuri erinevusi võib märgata isegi Eesti piires. Meie rannikualade kliimat kujundab Läänemeri. Talvel on kõige soojem Vilsandil. Jaanuaris ja veebruaris on mere ääres ligi 5 kraadi
Sümmeetria ja asümmeetria SÜMMEETRIAKS nimetatakse terviklahendust, kus pinna keskpunktist või teljest võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised. Sõna "sümmeetria" on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest "syn" ja "metros" ning tähendab võrdset mõõtu ja tasakaalu. Igapäevases elus ja tegevuses ongi kombeks nimetada sümmeetriliseks iga kujundit, eset ja organismi, mille mõlemad pooled on ühetaolised. Looduses esinevad puulehed, pungad ja õied, putukad ja liblikad, loomad ja inimene, on põhiliselt sümmeetrilised, muidugi suhteliselt ja ligikaudselt. Nad kõik omavad kaks poolt- vasaku ja parema, mis on ligikaudu kattuvad oma siluetilt ja suhtuvad teineteisesse kui peegeldused. Kui käsitleda sümmeetria mõistet täpsuse ja täiuslikkuse seisukohast, ei tohiks looduses leiduvaid objekte sümmeetrilisteks nimetada vaid peaksime rääkima suhtelisest sümmeetriast. Vaatamata
kunstlikke värvaineid, järgneb destilleerimisele ka teine leotamine taimedes, mis annavad värvi ning lisavad maitsevarjundeid. Neist taimedest on põhilised, mida kasutatakse peaaegu alati, pontose puju (Artemisia pontica), meliss ja iisop. Sellisel teel saadud joogile annab värvuse taimedest eraldunud klorofüll ja jook on kahvatu-, smaragdroheline kunstlikult värvitud joogid on aga helerohelised. Et klorofüll pika aja peale laguneb, siis nii nagu puulehed, muutub ka absint seistes pruuniks. Sellist pruuni absinti nimetatakse prantsuse keeles feuille morte [föj mort] (sõna-sõnalt 'surnud leht' ehk sügisleht), ja selline tulemus on üldiselt soovitav. Kui aga kolmas, värvi lisamise samm jäetakse tegemata ning jook jäetakse värvituks, nimetatakse sellist absinti blanche [blass] (prantsuse keeles 'valge'), või Sveitsis tehtu kohta bleue [blöö] (prantsuse keeles 'sinine'), kus sellist tüüpi absinti on palju traditsiooniliselt toodetud
ainujumalana. Tarapitat tundis Virumaa rahvas saarlaste suure jumalana. On teada ka, et eestlaste appihüüd oli: “Taara avita!” Surnute hinged. Surm ei tähendanud muistsele eestlasele inimisiku lõppu. Arvati, et ka surnu hing vajab toitu, rõivaid ja tarberiistu nagu elavgi inimene. Seepärast pandi surnule hauda kaasa panustena esemeid (toit, tööriistad, ehted jm.). Hingedeaeg on surnutele pühendatud aeg hilissügisel, kui puulehed hakkavad kolletuma, (looduse suremine). Usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla heades suhetes (kaeti neile toidulaud, nendega kõneldi, viidi tare peale ande, köeti saun). Hingedeajal elati vaikselt, hoiduti müra tekitavatest kodustest töödest, söödi tavanditoite, viideti aega jutuvestmise ja mõistatamisega. Kasutatud kirjandus Mägi, M. 2003. Eesti aastal 1200. Tallinn: Argo Troska, G; Viires, A; Karu, E; Vahtre, L; Tõnurist, I. 2007
areneda positiivne ellusuhtumine. 4 slaid PILDID! Fröbeli 2 põhilisemat teooriat: 1. Hingelis-vaimse arengu suur tähtsus varajases lapseeas 2. Mänguteooria ja mänguülesannete väljatöötamine Töötas välja oma mänguülesanded, mis aitasid last arendada mängu kaudu. Õpetasid tundma matemaatilisi seoseid ja funktsioone. Kasutas näiteks palli, silindrit ja kuupi. Samuti ka konkreetseid materjale nagu puulehed, kivid, lilled jms. 5 slaid Ajaloost 20-ndail kasutati lasteaedasid sõjalistel eesmärkidel 1920ndatel aastatel muutusid lasteaiad tihti relvade ja lahingumoona valmistamise kohtadeks. Sõjajärgses ühiskonnas oli suur vajadus lasteaedade järele, kuid ometi suurt murrangut ei toimunud. 30-ndail natsionalistliku ideoloogia rakendamine Tegelemine pedagoogikateaduste, sotsiaal-pedagoogika ja psühhoanalüüsiga keelati kas osaliselt või täielikult
loomadel kehavärvus [raba- ja liivajärve ahvenad]). Pärilikkusaines muutusi ei toimu ja tunnused järglastele ei pärandu (nt harilik mänd, nõmmemänd ja looduskaitselaused suure võraga männid). 20) Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis. Tavaliselt normaaljaotuse kõver. 21) Variatsioonirida saame, kui paneme mingid mõõdetud tulemused koos esinemissagedusega kasvavasse või kahanevasse ritta (nt puulehed). 22) Päriliku eelsoodumusega haigus haigus, mis kujuneb välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes (nt kõrgvererõhutõbi, suhkruhaigus, rasvtõbi, lühinägelikkus, alkoholism, kopsuvähk). II VÕRDLUSED PÄRILIK MITTEPÄRILIK ehk geneetiline muutlikkus ehk modifikatsiooniline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus
annaabi.ee 
