pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma dokumentideta kapten. kadakasakslane- eestlane, kes omandas saksa keele ja kultuuri ning tahtis olla sakslane. 2. Pärisorjuse kaotamise eeldused a) Kriis mõisamajanduses- mõisnikute kulud olid kõrged b) Talurahva valgustus c) Aleksander I ideed. 3. Miks oli oluline anda talupoegadele vabadus ja otsustusõigus järk- järgult? a) Talurahvas kohaneks uue olukorraga aeglasemalt. b) Vältida rahutusi, mida riik kontrollida ei suudaks. 4
· "Mina kommunistlik noor" (1953) · "Kirjad Sõgedate külast" (1955) · "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) · "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud · "Karm noorus" (1946) · "Et õunapuud õitseksid" (1951) · "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Juhan Smuulile on omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta on ENSV rahvakirjanik (1965). Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990
Kirjad Sõgedate külast" (1955) Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud "Karm noorus" (1946) "Et õunapuud õitseksid" (1951) "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid "Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960) "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) 3.Väljavõte loomingust: Mart Raud tõendab, et ta tundis inimest, kes ei ohverdanud merejumalale kokkuhoidlikuse pärast. Ma püüan seda uskuda. Kuid mind vist päästis ohvrist rohkem hirm kui harjumus. Mulle tundus, et kriitilisel momendil seisavad köieotstega selja taga Hint ja Sirge ning hoiatavad: “Katsu sa!“
,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik noor" (1953) ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955) ,,Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) ,,Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) ,,Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) ,,Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud ,,Karm noorus" (1946) ,,Et õunapuud õitseksid" (1951) ,,Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid ,,Atlandi ookean" (1957) ,,Lea" (1960) ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) ,,Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu) (1969) Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi Põhineb Polkovniku lese monoloogil ühel õhtusöögil, kus viibivad ka tema lähedased; Ta teab ja tunneb oma õigusi nõukogude haigena, polkovniku haige lesena; See tiitel on tema au ja uhkus ning ta usub, et tänu sellele on talle kõik lubatud; Läbiv teema lese monoloogis on tõestamine justkui arstid ei teaks midagi, et
Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja- päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Smuuli aforismid:
JUHAN SMUUL - sündis 1922 Muhumaal - jättis kooli rahalistel põhjustel pooleli - mobiliseeriti tööpataljoni - töötas ,,Sirp ja Vasar" ja ,,Pioneer" väljaannetes - oli aktiivne poliitikas - Lenini preemia saaja - Suri 1971 LOOMING: ,,Karm noorus" ,,Järvesuu poiste brigaad" ,,Poeem Stalinile" ,,Mina kommunistlik noor" ,,Kirjad sõgedate külast" ,,Muhu monoloogid" ,,Lea" ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" ,,Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased Lisaautorid: Ristikivi: ,,Hingede öö" Gailit: ,,Karge meri"
kasvatamisel. Nekrut- Vene sõjaväes aega teeniv meessoost isik. Maamiilits- Regulaararmeele toeks mõeldud maakaitsevägi. Priinimi- Pärisorjusest loobumise tulemusel talupoegadele pandav perekonnanimi. Magasivili- Talupoegade ühisvili, mida sai nälja ajal võtta. Vallatalitaja- Valla kogukonna eest hoolt kandev isik, valiti talupoegade seast. Vöörmönder- Vallatalitaja, kes tegutses Liivimaal. Mõisamoonakas- Mõisapõldudel tööd teinud palgatöölised. Metskapten- Ilma erihariduseta laevakapten. Kadakasakslane- Eesti soost edukas kaupmees, kes üritas varjata oma Eesti päritolu. professorite instituut-1828-1839 Tartu Ülikooli juures töötanud keskus, kus õpetati välja õppejõude teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse. Estofiil- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri.
· Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist UNT, VETEMAA, RUMMO, KAPLINSKI · Eredaim pöördepunkt nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 62-69- kassetipõlvkonna isaks ARTUR ALLIKSAAR · Luule uuenemine- kaob optimism · Paguluskirjanike aeg hakkas läbi saama- surid maha, noori vähe juurde · Võitlus vabavärsi eest · Proosas kirjutati pooltõdesid seni mahavaikitud ajaloost · P E RUMMO ,,Tuhkatriinumäng"; Juhan Smuul ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten"; Karl Ristikivi ajaloolised romaanid ja Bernard Kangro Tartu-romaanid. Eesti kirjandus 1970ndail · Proosakeskne aeg, ajalooline proosa(TRAAT, KROSS, MERI) · Praha kevad 1968- lõppes sulaaeg · Piiratakse poliitilist vabadust, tsensuur karmistatakse, väliskirjanikke tõlgitakse vähem, uus venestamine · VIIDING; RUMMEL; KAREVA · Vastupanuluule- RUMMEL- side minevikuga- rahvaluule · Süveneb ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine
Sina oled mu taevasina, selles sinas tiirutav kull, roosavarbune, nösunina, üsna tark ja vaid veidike hull. Pärast surma ma laeva ei vaja. Olles elus, ma palun Su käest: Ära iial mind minema aja, Minu viimaseks laevaks jää. Näidendid "Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960) "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990
vallakohus- alamastme kohus, mis lahendas talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju. Nekrut- nimetati äsja väeteenistusse võetud isikut. Maamiilits- regulaararmeele toeks moodustati 1807. aastal talupoegadest maakaitsevägi e maamiilits priinimi- perekonnanimi magasivili- viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta vallatalitaja- kogukonna juht, kes valiti talupoegade seast vöörmönder- vallatalitaja abimees. Mõisamoonakas- palgatöölised, teoorajde asemel metskapten- laevade kipperid, ilma eriharidusega ja orienteerusid rannamärkide ja merekaartide järgi. Kadakasakslane- edukad eestlased, kel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või iseseisvaks käsitööliseks ja paremale elujärjele tõusnud eestlased püüdsid end sakslasena näidata, häbenesid oma päriolu. professorite instituut- töötas 1828-1839 ülikooli juures, mille lõpetas 20 teadlast, kes asusid õppejõududena tööle teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse.
redaktsioon (K. Merilaasi, August Sanga ja Ardi Liivese libreto) Teatri-ja filmimuusika · 1949 S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" · 1950 lühifilmile "Uus elu" · 1954 dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" · 1955 Eevald Tammlaane näidendile "Raudne kodu" · 1956 filmile "Jahid merel" · 1956 Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" · 1957 filmile "Pöördel" · 1964 J. Smuuli näidendile "Kihnu-Jõnn ehk Metskapten" Tunnustused · 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass · 1946 Tööpunalipu orden · 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest · 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest · 1947, 1948, 1949, 1950, 1965 ENSV riiklik preemia · 1951, 1967, 1974 Lenini orden · 1956 NSV Liidu rahvakunstnik
kuid vabadust oma sisemusse süüvida saab igaüks kasutada. Nii eneseusk kui -teostus eeldavad tõsist tööd. Pingutusteta ei pruugi omaenese MINA nähtavale tulla. Sellises olukorras jäävad tahtmised, soovid ja eesmärgid õnneotsijale selgusetuks, orienteerumatuse tõttu kaotab avantürist teiste usalduse. Kui austatakse ennast, kandub lugupidamine kaaskodanikelegi. Kindlapiirilise respektiga kohtlemist kirjeldab Juhan Smuul näidendis "Kihnu Jõnn ehk Metskapten". Laevakaptenist Kihnu Jõnni eneseusk põhineb inimlikkusel. Tegelane ei usu mitte ainult endasse, vaid koguni oma vanadesse laevadesse. Suur veendumus tagab piiritu tööjanu, mis omakorda rahuldab Jõnni eneseteostuse himu. Elu edasikestmiseks peab valitsema tasakaal arengu ja stabiilsuse vahel. Kirjanik Mats Traadi arvates peab inimene midagi püsivat väärtustama, millestki muutumatust kinni hoidma, et elus edasi minna.
,,Jäine raamat" reisikirjeldus Smuuli Antarktika ekspeditsioonist. ,,Jaapani meri. Detsember". ,,Muhu monologid" naljakad, Smuuli proosa tipp. Draama juurde jõuab kõige hiljem, ei tea näidendi kirjutamisest mitte midagi. Talle tuleb appi V. Panso. ,,Atlandi ookean" sarnaneb sisult samanimelisele novellile, puudub kindel sündmus, tegevuskoht raskesti etendusele toodav. ,,Lea" tõsine poliitiline näidend, kirjutatud näitekunsti reeglite kohaselt. ,,Metskapten e Kihnu Jõnn" ,,Polkovniku lesk" mononäidend. ,,Pingviinide elust" (,,Enne kui saabuvad rebased") Poliitiline satiir, raskesti lavastatav, tegelased on loomad (pingviinid, rebased jm) istuvad kõrtsis, polaaröö. Filmistsenaarium ,,Keskpäevane praam"
K.Menning Elukutseline teatri alustaja, Vanemuise juht ja Eesti diplomaat A.Laikmaa Eesti maalikunstnik 7.Millistest ettevõtetest on jutt? (Vali vastus siit: Kreenholmi Manufaktuur, Waldhof, Dvigatel, Volta, Lutheri vabrik) (4p) Pärnus paiknenud suur tselluloosi tootmise ettevõte - Waldhof Tallinnas asunud vagunitehas - Dvigatel Narvas asunud suur tekstiilitootmise ettevõte - Kreenholmi Manufaktuur Tehas Tallinnas, mis tootis elektrimootoreid - Volta 8.Seletage järgmised mõisted.(2p) Metskapten Laevakapten, kel puudub erialane diplom Hallparun Eesti suurtalunik 9.Millised järgmistest väidetest käisid keskmise eestlase kohta 20.sajandi algul? Tõmmake keskmist eestlast iseloomustavatele väidetele joon alla.(kõik õiged 1p) Oskas lugeda, omas jalgratast, elas maal, elas linnas, oli ristitud, oli käinud välismaal. 10.Lugege läbi järgnev katkend ja vastake küsimustele(3p)
tagasipöördumine Eestisse · 1956. aastast nn Hrustsovi sulaaeg · Loomingu Raamatukogu (1957) · Keel ja Kirjandus (1958) · Eesti Televisioon (1955) Juhan Smuul (1922 1971) · Esikkogu ,,Karm noorus" 1946 · Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" 1948 · ,,Poeem Stalinile" 1949 · Poeem ,,Mina kommunistlik noor" 1953 · ,,Kirjad Sõgedate külast 1955 · ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" 1957 · ,,Muhu monoloogid" 1968 · Näidendid: ,,Lea", ,,Kihnu Jõnn e Metskapten", ,,Polkovniku lesk e Arstid ei tea midagi", ,,Pingviinide elu e Enne kui saabuvad rebased" · Reisipäevikud ,,Jäine raamat", ,,Jaapani meri, detsember" Juhan Smuul ,,Mu noorim õde" ,,Kuidas joonistada kurbust" ,,Kuidas joonistada rõõmu" ,,Viimane laev" 60ndad · Kassetipõlvkonna luuletajad: Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. · Ajakiri Noorus · 1960 valmis Tallinna uus laululava · 1961 lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene
Looiming · "Tormi poeg" · "Järvesuu poiste brigaad" · "Poeem Stalinile" · "Mina kommunistlik noor" · "Kirjad Sõgedate külast" · "Jäine raamat" · "Jaapan meri, detsember" · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" · "Muhu monoloogid" Luulekogud · "Karm noorus" · "Et õunapuud õitseksid" · "Mere ja taeva vahel" Näidendid · "Atlandi ookean" · "Lea" · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" Kasutatud materjal: Raamat: Juhan Smuul ,,Valus valgus " Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul
Sai Lenini preema. Raamat räägib teekonnast Antarktisele, kuhu ta jõdis esimese eestlasena ja teise saarlasena. · Muhu monoloogid" (1968) humoristlik teos muhulaste huvitavatest juhutmistest. Üks proosaloomingu tipp teos. Anekdoodi laadsed lood, kus tõde ja väljamõeldis põimuvad. Näidendid: · "Atlandi ookean" (1957) - kalapüüdmisest · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) vaimukas dialoog, inimlikkus · ,,Polkovniku lesk" (1965) monoloogi vormis näidend. Lesk oli rumal ja armastas palju rääkida, sõjakas ja agressiivne. Lüürika Lüüra(kr. keeles) keelpill, mille saatel laule ette kanti. Lüürika on üks kirjanduse kolmest põhiliigist dramaatika ja eepika kõrval. Lüürika eripäraks võrreldes teistega: · Mahult lühem · Luule vormis
Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja-päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Paul-Eerik Rummo (sündinud 19
1964 Mari ja Mihkel, ooperi "Käsikäes" ümbertöötlus; 3 vaatuses Teatri ja filmimuusika 1949 Muusika S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" 1950 Muusika lühifilmile "Uus elu" 1954 Muusika dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" 1955 Muusika E. Tammlaane näidendile "Raudne kodu" 1956 Muusika filmile "Jahid merel" Muusika Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" 1957 Muusika filmile "Pöördel" 1964 Muusika näidendile "KihnuJõnn ehk Metskapten" Kantaadid 1943 Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ("Kalevipoeg") [lõpetamata] 1948 Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel 1954 Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) 1963 Laul, ava tiivad ühendkoorile (Enn Vetemaa) 1964 Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile ("Kalevipoeg") Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) 1967
· "Kirjad Sõgedate külast" (1955) · "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) · "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud · "Karm noorus" (1946) · "Et õunapuud õitseksid" (1951) · "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Juhan Smuul JUHAN SMUUL sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda
Näitekirjanduses langes pööre 60ndate teise poolde ning oli seotud eelkõige Paul-Erik Rummo, Mati Undi ja Enn Vetemaa loominguga. Tähtteoseks tol ajal sai Paul-Erik Rummo ,,Tuhkatriinumäng", mis kujutab tuntud muinasjutu järellugu 9 aastat hiljem: Prints tuleb Perenaise majja, et välja uurida, kas ta on naiseks saanud tõelise Tuihkatriinu või hoopis peretütre. See lugu on tõe otsimisest ja selle mõttetusest. Realismilaadsemas stiilis on Juhan Smuuli rahvatükk " Juhnu Jõnn ehk Metskapten" ja rumalust naeruvääristav ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi". Paguluskirjanduses ei juhtunud 1960. aastatel midagi kodueesti kiire elavnemisega võrreldavat, samas võib seda ajajärku pidada pagulusproosa kuld/ajastuks, mil loodi hulga kaalukaid teoseid. Ilmusid Karl Ristikivi ajaloolised romaanid, Bernard Kangro Tartu- romaanid ja muud ( A.Kalmus ,,Juudas"). Paguluskirjanduse funktsioon oli oluliselt muutumas :
(reisipäevik, 1963), "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol"(1957) ja "Muhu monoloogid" (1968). Ta on koostanud ka mitu luulekogu: "Karm noorus" (1946), "Et õunapuud õitseksid" (1951), "Mere ja taeva vahel" (1959). Samuti ei puudu ta loomingust ka näidendid, mida ka tänapäeval esitatakse ja veel väga edukalt. Tema kirjutatud näidendite hulka kuuluvad: "Atlandi ookean" (1957), "Lea" (1960), "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965), "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965), "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969). Oma mitmekülgsete ning mainimist väärt toeste eest on Juhan Smuulile omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Tasub ka mainida, et 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990
Juhan Smuul (1922-1971): ● Esikkogu “Karm noorus” (1946); ● Poeemid: ○ “Järvesuu poiste brigaad” (1948); ○ “Poeem Stalinile” (1949); ○ “Mina- kommunistlik noor” (1953); ● “Kirjad sõgedate külast” (1955); ● “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol” (1957); ● “Muhu monoloogid” (1968); ● Näidendid: ○ “Lea”; ○ “Kihnu Jõnn ehk Metskapten”; ○ “Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi”; ○ “Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased. ● Reisipäevikud: ○ “Jäine raamat”; ○ “Jaapani meri, detsember”. ● Luuletused: ○ “Mu noorim õde”; ○ “Kuidas joonistada kurbust”; ○ “Kuidas joonistada rõõmu”; ○ “Viimane laev”. 1960ndad: ● Kassetipõlvkonnaluuletjad:
Juhan Smuul (!922 1971) 1946 Karm noorus 1948 Järvesuu poiste brigaad 1949 Poeem Stalinile 1955 Kirjad Sõgedate külast 13 1957 Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol 1959 Jäine raamat reisikiri, lugeja kõrgendatud huvi raudse eesriidega eraldatud välismaa vastu. Lüürilis-humoorikas reisilugu Antarktikast. 1964 Kihnu Jõnn ehk Metskapten 1965 Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi 1968 Muhu monoloogid kolme isikupärase jutuvestja mõnusaid pajatusi ühendab talupoegliku eetika põhjale toetuv tasakaalukas ja tolerantne maailmanägemine. Mereromantika. Seodub rannakirjanduse traditsiooniga, mida Smuul ergastab reaalelulise ja fantastilise sundimatu kokkupanekuga. Debora Vaarandi (1916 2007) Alustas luuletajana sütisteliku vabavärsiga, pöördus siis vastavalt kaanoni nõuetele
1866 kaotati tsunfti sundlus. Nüüd lubati kõigil tsunftivälistel inimestel asutada oma käsitöökoda vms. Esimeseks vabrikuks peetakse eesti alal 1822 asutatud narva kalevi vabrikut. 1827 võeti seal kasutusele esimene aurumasin. Suurimaks ettevõtteks oli Faure põllutöö masinate tehas. Tartus. Tartus olid arenenud väga hästi trükikojad. Mõisades viinatootmine. Elekter- algul valgustati tehase hooneid, siis hakati alles seda rakendama mootoritel. Metskapten. Polnud formaalset kapteni koolitust. Sotsiaalne kihistumine linnades: Etnilises vaatepunktis va narva ja valga said ülekaalu linnarahvast eestlased. Olme kultuur 19saj teisel poolel Eesti oli agraal maa, u 20% ainult elas linnas, suurem osa toodangust tuli maalt. Linn oli selline parema ja peenema elu sümbol. Inimesed said sellest hästi teada, sest oli liikumisvabadus. Tihe suhtlus oli linnaga. Ilmus ka maale järjest rohkem inimesi kes olid
ja läänemere-soome alistamaeuks rahvalauludel põhinevas jäänud ja "oma saatusest koorilaululoomingus suurem" uut laadi romanti- helikeelt. Eesti lis-legendaarne ooperi tippu tõusis "metskapten", 1944. aastal põhjatu Rootsi emigreerunud Eduard Tubina "Barbara von Tisenhusen" (1968), mille kaldus rahvusliku optimismi sümbol. Ajal, kus soome noor teatriavangard tugevasti libreto kirjutas Ainovasakule, olid sama epohhi Kallase samanimelise romaanieesti põhjallavastajate
nii luules kui ka proosas ja dramaturgias. Nii Semper või Varese valitsuse kunagine pälvisid tema hilisemad, valdavalt humoorikad välisminister Nigol Andresen. Dekadentideks teosed (“Muhulaste imelikud juhtumised...” kuulutati Betti Alver, Kersti Merilaas ja August “Kihnu Jõnn ehk Metskapten”, “Muhu monoloo Sang, muserdad ja mõnitati Friedebert Tuglast. gid. Polkovniku lesk”) lugeja poolehoiu. Ent Nimetatute ja paljude teistegi vaenamiseks 1940. aastate lõpul ja 1950ndate algul viljeles andis alust asjaolu, et nad olid täisinimesteks Smuul võimutruu paatosega loomingut (veel sirgunud vabas ühiskonnas ega saanud seetõttu
See poeem räägib Leevaku hüdroelektrijaamast. ,,Poeem Stalinile" (1949) ilmus eraldi raamatuna. Kujukamaid tekste. kujukamaid tekste, mis Stalini armastust peab esindama. ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955). ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelipeol"(1957) uut moodi lugemine, poliitiliste seostega. Mõnus rahvalikkus. ,,Jäine raamat" (1959) kuulsam proosa raamat. Tõlgiti paljudesse keeltesse, sai Venemaal väga tuntuks. ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1964) rahvalik näidend. ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) ootamatu tema loomingus. Tekitas skandaali. Eemaldub realistlikust esteetikast. Skandaalis oli oluline, et see kommenteerib mentaliteeti Polkovniku lese kaudu. Ärritas Nõukogude sõjaväelasi. ,,Muhu monoloogid" (1968). Debora Vaarand saare olustik oli tuntav ka Saaremaalt pärit Vaarandile, see jättis ka mingi jälje loomingusse. Vaarandi elab pika elu (1916-2007). Tema kõige tuntum tekst on Saaremaa
mitte mingi paber. Minu arvates tegi Enn Uuetoa õigesti, et ta selle ühe vea pärast alla ei andnud ning jätkas tööd, mis oli talle südamelähedane. Kuigi Kihnu Jõnn sai laeva juhtimisega suurepäraselt hakkama ka ilma hariduseta, vajas ta siiski kaptenipabereid selleks, ei seilata ka ookeanil. Nagu juba mainitud, oli Enn Uuetoa vapper ning sihikindel mees ning tal jätkus julgust minna admirali käest vajalikku dokumenti küsima. Reis Peterburgi tasus ennast igati ära, sest Metskapten saigi pitsatiga ja allkirjaga paberi, mis tegelikult sisu poolest ei olnud mingi dokument, aga ega välismaalased vene keelest aru saagi. Jällegi oli Jõnn võitjaks tulnud, merekooli lõputunnistuse puudumise kaalusid üle mehe nutikus ja julge iseloom. Kihnu Jõnn mõistis, et mehest teevad mehe tema õiged teod, mitte tema vead. Nii ei pidanud ta oma meeskonna valikul takistuseks alkoholilembust. Vägijooki tarbinud mees võib küll igasuguseid
"Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala"
a ilmunud luuletus "Norra brigg" (sai hiljem pealkirjas "Inglise brigg"), tegemist ont ekstiga, mis konkreetselt klaarib arveid kodanlike natsionalistidega. Smuul hakkab proosaloomingu kaudu stalinlikust paradigmast: "Kirjad Sõgedate külast", "Jäine raamat", "Muhu monoloogid" Siin on kaks selgemat liini, mismoodi Smuuli proosa välja kujuneb: + mingisugune folkloorne ja isiklikult kogetud aines hakkab maailma looma (eriti "Muhu monoloogides") Näidendid "Kihnu Jõnn e Metskapten" mängib rahvatüki laadis, aga väga hea stiilitajuga läbi mängitud ja legendiks saanud prototüüpidel toetuv "Polkovniku lesk e Arstid ei tea midagi" Draamapoeetiliselt väga uuenduslik, poeetilised vigurid, mis juhatavad uue aja kirjanduse sisse.
Aadu Hint - ,,Pidali tõbi" e leetra.(1938(9)), ,,Vatku tõbila," Peateos ,,Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 ndatel. ,,Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul Muhust pärit. Kirjutab näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat hijjem salgab kuna ei leia teda. ,,Kihnu Jonn e Metskapten," ,,Lesk"(1960). Reisikirju: ,,Jäine raamat"(1959) Leenini preemia. Proosa: ,,Muhu monoloogid," kogumik ,,Kirjad sõgetate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alstab Smuul luuletajana ,,Karm noorus"(1946), ,,Mälestus isast." Poeem: ,,Staalinile" Aira Kaal Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj. Memuaare: ,,Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu ,,Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi Valjalast. Sündis 1916. valik kogu ,,Kauge hääl." Väga tark luuletaja
Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Eesti kirjanik ja ühiskonnategelane. Aadu Hindil oli kaheksa last. Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982), Lenini orden Juhan Smuul Pärit Muhust, Koguva külast. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Teostes sees piirsituatsioon. Näidendid ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). August Mälk romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas
"Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja
"Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja.
present, but none of them has been able to rise higher. 1 Noorsooteater (The Youth Theatre) was established in Tallinn in 1965. In Estonian theatre, as in other fields of art, more attention was paid to the inner world of the human being and attempts were made to offer significant generalisations. The dramas of Juhan Smuul with their true-to-life characters, witty humour and bold satire of high Soviet dignitaries – Kihnu Jõnn ehk metskapten (Kihnu Jõnn, or The Rogue Captain, 1964), Polkovniku lesk (The Colonel’s Widow) – deserve to be mentioned. Bertolt Brecht became a favourite dramatist: The Life of Galileo and Mother Courage and Her Children having successful runs. The music theatre acquired more individual features; more works of Twentieth century composers (Maurice Ravel, George Gershwin, Richard Strauss) were staged. Young talented conductors Neeme Järvi (b. 1937) and Eri Klas (b. 1939) started to
annaabi.ee 
