sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust. Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada sõnaühendites üht tüüpi mitmust, mitte erinevaid mitmuse moodustamise viise kõrvuti. Aaviku „Ideepe” trükivariandis eiratakse seda juhist, kui sõnaühendi ühes sõnas saab kasutada Aaviku reeglite kohast lühikest mitmust, teises aga mitte: huvitavi kergloetavi lugemispalad, saatuslikomi vigade, mugavi interjööride, teatavi viiside, kirjeldetavi ja jutustetavi nähtuste, laeni ulatuvi riidekappide. Stiilsed variandid oleksid laeni ulatuvate riidekappide või laeni ulatuvi riidekape. Esitatud näidetestki selgub, et Aavik on mitmuse omastavasse juurde tekitanud mitu
Johannes Aavik Kuressaare Gümnaasium 9a Eliis Mets Sissejuhatus • Valisin 20. sajandi tunnustatud inimeseks Johannes Aaviku, sest kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kuna Johannes on sündinud Saaremaal ning ta oli üks silmapaistev eesti keeleteadlane. • Oma esitlusel räägin järgmistest teemadest: elulugu, õpingud, töökohad, keeleuuenduse mõju ja mälestus temast. Elulugu • Ta sündis Laimjala vallakirjutaja Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. • Ta elas oma vanematekodus Kuressaare Gümnaasiumi õpilas ena aastail 1898– 1902.
1925-1944 oli Tallinna konservatooriumi õppejõud ( aastast 1928 professor, 1933-1940 ja 1941-1944 direktor). Veel Aastast 1932 Eesti Lauljate Liidu esimees. 1924, 1927- 1928 ja aastast 1932 oli „Muusikalehe“ toimetaja (kirjutas ka artikleid) Aastast 1934 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali esimees. Juhan Aavik juhatas ka üldlaulupidudel ( IX, X ja XI). Alates 1944. aasta sügisest elas Rootsis. Stockholmis moodustas ta Juhan Aaviku Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid. Avaldas mälestusteraamatu „Muusika radadelt I“ (Toronto, 1969) ja ajalooraamatu „Eesti muusika ajalugu“ (Stockholm, 1965) Looming Heliloojana kirjutas ta peamiselt lastelaule ja orelimuusikat, aga ka muid teoseid. Aaviku viisid olid peamiselt tundeküllasselt isamailised ning soojad. Tuntumad teosed: o Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile (1929)
sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat. Temalt pärinevad sõnad, mida kasutavad eestlased praegugi on roim, süüme, mustim, laup, veenma. Soome keelest võttis ta kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas, nagu näiteks lennukas, almus, kääbus, jäse, püstitama. Uhiuusi ja mahlakaid vanu sõnu kasutas ta tõlketöös, mis aitas neid Eesti rahvani paremini edasi kanda ja sisse sulanduda. Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth". Aaviku pea ainuke ilukirjanduslik tekst ilmus esmakordselt "NoorEesti" kolmandas albumis 1909. aastal ja tekitas üli suurt tähelepanu oma varjamatu erootilise dimensiooni tõttu. Raamat, mis avaldatud varjunime all J.Randvere, peitis endas tohutult kirjaniku keeleuuendusi ning tema sõnalisi õigekspidamisi. Kuid "Ruthi" ja selle raamatu nimitegelase - väga ilusa ja nii kaunites kunstides kui ka teadustes suurepäraselt orienteeruva Ruthi tähendus ei taandu sugugi vaid kodanluse jalust rabamisele
Essee J. Aaviku "Ruthi " põhjal 21. sajandi lugejana oli esialgu raske mõista, mis sajandivanuses ideaalnaise projektsioonis erilist on. Pole ju " haritud ja teaduslikud naesterahvad" tänases tänavapildis midagi eluvõõrast. Lõpuks omandas Ruth aga minugi jaoks liigse elukauguse. Olen kindel , et oma aja kontekstis oli Ruthi projektsioon julge samm. Samuti ei arva ma, et teos pole intrigeeriv ega paku mõtlemisainet tänasele lugejale, kelle kriitikameel selleks valmis seatud. Kui aga alustada lugemist kui "hüpet tundmatusse" on väike ehmatus loomulik. Pärast tutvumist Ruthiga oli minu pea täis üksnes küsimusi: Kellele? Milleks? Mingi haige mäng?! Kas ma peaksin välja lugema mingit varjatud sõnumit? Sõnumi leidmine ongi vist kõige keerulisem, pole ju teose sisuks muu, kui Ruthi põhjalik autoripoolne kirjeldus. Kohati on kirjeldused liialt ülespuhutud ning mõjuvad võltsidena, ebausutavatena ja tihti eimidagiütlevatena. Võib-olla viitab see...
Tagasitee puudub Tere! Teate, ma sain paberit! Ja pliiatsi sain ka. Nyyd ma saan siis Teile osadest asjadest rääkida. Näiteks sellest, mis vahepeal toimunud on. Te kindlasti mõtlete, mis selles nii erilist on, et ma paberit ja pliiatsit sain, eks? No, ja isegi see on ime, et ma veel yldse kirjutada oskan. Ma räägin ära oma mineviku... no mingil määral. Kuskil kaks ja pool kuud tagasi... kõik oli enam-vähem korras. Ma käisin normaalselt koolis, hinded ei olnud kõige halvemad ja ma sain sõpradega hästi läbi. Ma olin tõsine pidutseja, päris ausalt. Ma sattusin kõikjale. Yhel päeval kõndisin koolist koju nagu tavaliselt. Kuna bussi enam ei tulnd, olin sunnitud minema jala. Meie pere elas ka ysna hästi ei rikkalt ega ka vaeselt, vaid keskmiselt. Ma jõudsin yhe tänava nurgani. Üks mees, kes nägi välja kui kahekümneaastane, kõndis mulle vastu. Meie vahel oli umbes kolmkymmend meetrit. Alguses ma arvasin, et ta...
toimetuses, 1912–1919 Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja ja 1919–1926 eesti ja ladina keele õpetaja Kuressaares. 1926–1934 oli Tartu Ülikooli eesti keele lektor ja õpetas Tartu koolides, 1934–1940 oli Tallinnas koolide peainspektor. 1944. aastal põgenes Rootsi, töötas Uppsala Ülikoolis ja Stokholmis Ungari Instituudis. 1947. aastast pensionär, suri 1973 ja on maetud Stokholmi. Eestis tegutseb Helgi Vihma juhtimisel Johannes Aaviku Selts. " (Olesk, i.a) Tegevus Aaviku elutööks ja kireks olid keeleuuendused, ning nende läbi viimine eesti keeles. Keeleuuendusliikumise kõrgperioodil (1912-1926) esitas ta oma põhilised ettepanekud eesti keele struktuuri uuendamiseks ja sõnavara rikastamiseks. Aavik jätkas oma keeleuuenduslikku tegevust ka kui kõrgaeg oli möödas. Aavik kuulus Noor-Eesti tuumikusse ja avaldas Noor-Eesti väljaannetes olulisi töid
Johhanes Aavik (1880-1973) Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks
1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Aaviku sünnikoht Kuressaare jäi talle peagi kitsaks, "intelligendimat õhkkonda" igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja
arvatakse, et sadam on olnud seal vähemalt 300 aastat. Elanikke on olnud alla paarisaja ja viimasel sajandil on olnud alles talusid-maju juurde tekkinud. 2000. aastal elas külas 20 inimest, 2011 aasta rahvaloenduse andmetel aga 73. Külal pole oma surnuaeda aga läheduses Põllkülas on nii aadlike surnuaed kümnekonna haua ja kirikuga ja eraldi vaeste surnuaed. Joonis 1. Kersalu küla Eesti maaamet (E.Piibeleht, isiklik vestlus, 30.10.2015) (Rahvaloendus, 2011) 1.2 Aaviku talu Aaviku talu on üks esimesi registreeritud talusi Kersalus.Inimesed on selles kohas või selle koha lähistel elanud juba rauaajal kuna 1940.aastal talu maadel korraldatud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti rauaaegne kalme. Perelegendide järgi olevat praeguse Aaviku talu elaniku vanavanaema olnud mõisahärra vallaslaps. Kes seda nüüd, 130 aastat hiljem,enam tõestada või tõestamata jätta suudaks.
Ovaalne portree 1. Loe esmalt läbi Aaviku tõlgitud novell ning seejärel Helga Krossi tõlge. Võrdle tõlkeid. Kumba oli lihtsam lugeda? Miks? Minu jaoks oli lihtsam lugeda Helga Krossi tõlget, sest ta on kirjutanud selle tänapäevasemas vormis. 2. Kas Aaviku valitud sõnad õigustavad end? Mida need tekstile annavad? Jah, Aaviku sõnad õigustavad ennast, see annab sellise väikesetükikese vanamoodsusest. Samas Aaviku teksti lugesin süvenenumalt, mis oli hea, sest see pani mõtlema selle üle, mida just lugesin. 3. Milline meeleolu valitseb novellis? Kuidas see loodud on? Kumb tõlge andis meeleolu paremini edasi? Novellis valitseb ärev meeleolu, natukene on tunda ka seda hirmu, külmavärinaid, mida tegelane seal tunneb. 4. Milline on peategelase kehaline ja hingeline seisund? Mida saad novellist teada peategelase kohta? Kes ta olla võiks?
toimetuses. Ta oli 19261934 Tartu ülikoolis eesti keele lektor ja gümnaasiumiõpetaja Tartus, 1934. aastast haridusnõunik (koolide peainspektor), 19401941 kirjastuses toimetaja. Saksa okupatsiooni ajal elas Nõmmel. 1944 siirdus Rootsi, kus tegutses Stockholmis arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste (kaas)autor, keeles on kindlalt koha sisse võtnud ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud. Aaviku-eelsete -ismuste ja -ikeride asemel; tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma
(eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi Aavik on tõlkinud soome, prantsuse, inglise ja vene kirjandust ning avaldanud eesti, soome ja ladina keele ning väliskirjanduse õpikuid (osa neist koos teiste autoritega). Eesmärk Arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Arendada keele väljendusrikkust, rahvuslik omapära ja ilu. Kasutusele võetud sõnad tänu Aaviku tegevusele. Näiteks : • haihtuma • hurmama • kiinduma • kogema • arusaamatus • eelnema • eriskummaline • häving • igihaljas • jultumus • kalduvus • loovutama • lugemus • lõpmatus • mängur • pettumus • saabuma • saavutama • seisnema • seisund • tavapärane • teravdama • vallutama • vastustama • vedur • üllatama • lakkama • moodustama • omama • süvenema • üllatama
7. Kokkuvõte ……………………………………………………………………………… 9 8. Kasutatud kirjandus …………………….……………………………………………… 10 Sissejuhatus Johannes Aavikust Pidime valime 20. sajandist ühe tunnustatud inimese, kellest teha referaat. Valikuvõimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otustasin Johannes Aaviku kasuks. Teen Johannesest oma referaadi juba seetõttu, et kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kuna Johannes on sündinud Saaremaal ning ta oli üks silmapaistev eesti keeleteadlane. Oma referaadiga sooviksin edasi kanda seda, millega Johannes Aavik oma elujooksul tegeles, kes olid tema vanemad ning mida on ta teinud eesti keele jaoks. 3 Elulugu
• h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912) 1918 rühmatööna 1910-1918 kirjakeele kokkuleppeid sisaldav „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ (käsikiri läbi arutatud Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul Johannes Aaviku keeleuuendus Radikaalne keeleuuendaja nii sõnavaras kui grammatikas „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 1924 siin: keel kui instrument, mis vajab pidevat täiustamist, vajadusel ka kunstlikku rikastamist Ses raamatus tarvitet tähtsamad keeleuuendused Aavik ü asemel y; 1910 lõpetanud -nud asemel -nd (lugend);
JohannesAavik eluja tegevus Eesti keeleuuendusliikumise juhi ja õigekeelsuse arendaja, väljapaistva keeleteadlaste Johannes Aaviku elulugu on lahutamatult seotud Saaremaaga, kust pärinevad ta esiisad ja esiemad, kus elasid ja töötasid ta vanemad ja kus on möödunud tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s.
õpingutest ja suundus Helsingi Ülikooli, mille ta aastal 1910 lõpetas romaani filoogia, soome keele ja kirjanduse alal. 3.Keeleuuendus Aavik tegutses peale kõrgkooli prantsuse ja eesti keele õpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares ning töötas muuhulgas ka „Postimehe“ toimetuses, kus ta iganädal avaldas lühiartikleid teemal „Väiksed keelelised märkused“ Ta oli ka haridusnõunik ja koolide peainspektor haridusministeeriumis ning Tartu ülikoolis eesti keele lektor. Johannes Aaviku elutööks oli keeleuuendus, mis oli oma ulatuselt ja mõjult ainulaadne kogu maailmas. Ta soovis, et eesti keelest saaks võimalusterohke kultuurikeel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise, mille peamised seisukohad esitas ta artiklis „Tuleviku Eesti keel" („Noor-Eesti" 4. albumis). Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline. Johannes avaldas „Noor-Eesti“ väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks,
nt. libe libedam libedaim ; kohtlane kohtlasem kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas rikkam rikkaim ; kallis kallim kalleim ; arg arem arim ; jäik jäigem jäigim ; tark targem targim ; tumm tummem tummim ; koomiline koomilisem koomilisim ; peen peenem peenim ; juriidiline juriidilisem juriidilisim ; lööv löövam löövaim ; uus uuem uusim c) tüvevokaali vahelduse ülivõrre e Aaviku ülivõrre sõnad peavad olema kas: * nõrgeneva astmevaheldusega * 2-silbilised ja I vältes (v.a. U-tüvi) ! i-tüvelistest sõnadest Aaviku ülivõrret moodustada pole võimalik!x nt. must mustem mustim ; järsk järsem järsim ; ohtlik ohtlikum ohtlikem ; mungalik mungalikum mungalikem VÄLTED 1) I välde * sisehäälikuid saab olla vaid kaks, millest üks peab olema vokaal ja teine konsonant * tähed peavad olema lühikesed
Vaid üks poisike oli tusase näoga, kuid küllap silma paistva päikese tõttu. Oli näha, et tegemist oli inimestega, kes üksteist väga armastasid. Pilti vaadates tekkis sees soe tunne. Väga rahustav oli näha sõjakaadrite vahepeal ka positiivseid emotsioone tekitavat fotot. Jäin seda jäädvustust pikalt vaatama, kuna uskusin, et ees ootavad mind veel paljud õõva tekitavad pildid. Autorit polnud märgitud. Kolmandaks paistis mulle silma sein, kus olid kujutatud Johannes Aaviku grammatilised uuendused eesti keeles. Välja oli toodud palju tema poolt väljamõeldud sõnu, mis meie kõnekeeles on igapäevaselt kasutusel, nagu näiteks nooruk, ülemus, nautima, siirus, raev, väärikus, naasma, toimima, ese, tara, ületama, kogemus, kiindumus, eelistama, osutuma jne. Lisaks olid seinal kujutatud ka võõrsõnad, mille kasutamist Aavik propageeris, nagu näiteks idee, identne, impulss, termin, tämber, trikk, initsiaalid, fantaasia, elementaarne, toost, meetod jne.
O.W. Masing võttis kasutusele näiteks ,,Õ" tähe. Kreutzwald juurutas uue kirjaviisi ja tõi palju uusi sõnu ning termineid. Wiedemann kirjutas esimese eesti keele teadusliku grammatika. 20.sajandil olid Johannes Voldemar Veski ja Johannes Aavik eesti kirjakeele arendamise suurkujud. Veski väitis, et keeles on kõik olemas ning tähtsaks on reeglipärasus ja keele rikastamiseks tuleks kasutada oma keelt, aga Aaviku arvates võis laenata kõikjalt, tekkisid ka mitmed tehissõnad. Veski laenas üle 800 üldkeele sõna ja palju terminoloogiat, Aavik aga 300 tehistüve ja üle 800 Soome laenu. Veski loodud sõnadeks on näiteks rase, kinnisvara, sidur, nakkus jne. Aaviku sõnad on näiteks õõvastama, kolp, relv, veenma, reetma, range jne. Eesti keel on aegade jooksul muutunud väga palju. Eesti on olnud teiste riikide võimu all, kust on tulnud mitmeid uusi sõnu
soome, itaalia, rootsi ja kreeka kelt. Gümnasistina toimetas Aavik Käsikirjalist õpilasajakirja Nooreestlane, kus ilmusid ka tema enda luuletused ja tõlked soome keelest. 7. Eesti keelt tuleks täiendada uute liitsõnade ja tuletiste abil ning julgelt laenata soome keelest. 8. Aavik andis oma kuludega välja ajakirja Keeruline Kuukiri (1914-1916) 9. Iseseisvuse saavutamise järel kinnistusid paljud Aaviku soovitused keelekorralduslikeks käsiraamatutes ning sõnaraamatutes.
Siurulasi sidus uusrõmantiline hoiak ja sõpruskondlik * Johannes Semper suhtlemine. * Friedebert Tuglas Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm * Artur Adson albumit. (Tuglase toimetusel) Allesjäänutega liitusid: *August Alle Suitsu, Ridala, Aaviku tööd. * Johannes Barbarus N. Triik lõi ,,Siuru" sümboli avatud tiibadega inimlind. Ent se ei päästnud ühingut. Siuru, kui ühing, koguteoste Vajasid raha -> 25.09.1917 Estonias ,,Siuru" õhtu. väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Kavas: * kirjanduslikud ettekanded Teene: * muutsid kirjanduse populaarseks, tõmbasid sellele
ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja Keeleline Kuukiri 4.Edgar Allan Poe tähtsus Ameerika kirjanduse lühiproosa rajaja;põhiline žanr novell; õudusjuttude kirjutaja 5.Peet Vallak ja novelli tunnused Eesti omanäolisem novellikirjanik;kirjeldused tabavad ja täpsed;tegelased tekivad ja kaovad ootamatult;koomilised kirjeldused novell-lühike;1 põhisündmus;vähe tegelasi;ootamatu lõpp, püänt;napp keelekasutus;sissejuhatuses tutvustatakse
17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald) 1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand Alguses Noor-Eesti ja Johannes Aaviku keeleuuendusliikumine. *tehissõnad- roim, süüme, embama, veenma, tõik Sajandi teisel poolel murrete tähtsus vähenes, samas põlvkondade vahel keeleerinevused suurenesid. Murre on piirkondlik keelekasutus, mis erineb kirjakeelest mõnede tunnuste poolest.7 Kaardi saate siit: http://www.murre.ut.ee/esindatud-murded/ (päris hakkangi siia joonistama seda kaarti :D, mul on targematki teha !!) Tartu murre oli kunagi aluseks Lõuna-Eesti kirjakeelele. Setu murre on väga venepärane.
Sõnu lihtsalt muutes eesti keele grammatikareeglitele kohaseks võib ta tunduda kohmakas ja veniv. Nagu on öelnud keeleteadlane Johannes Aavik: `'Kui meil tunnistatakse rahvusliku ja omakeelse kultuuri aadet ja soovi rahvusena püsida, siis on paratamatult vaja keelt arendada, rikastada.''-kutsudes nii üles inimesi uusi sõnu välja mõtlema. Aavik andis enda poolt suure panuse rikastades eesti keelt sõnadega, millest umbes 30 on läinud keele põhisõnavara hulka. Kahjuks ei olnud kõik Aaviku toodud sõnad tema enda poolt välja mõeldud, vaid soome keelest tuletatud. Eesti keele püsimiseks on eelkõige vaja seda pidevalt uuendada ja täiendada, sest keel, mis ei arene ega uuene, on välja surnud keel. Vaatamata sellele, et meie keel on üle elanud paljulugematu arv sõdu, mis on vähendanud keele rääkijaskonda ja mitmed okupatsioonid, nende seas ka venestamine, kus eesti keele rääkimist peeti taunitavaks- on meie rahvuslik au ja uhkus siiamaani püsima jäänud.
1.Millist kolme arenguperioodi eristatakse eesti k puhul? Dateeri ● Vaneesti keel -1200 ● Murrangueesti keel 1200-1700 ● Uuseesti keel 1700-tanapaev 2. Millised keelemuutused toimusid vanaeesti keeles? ● Õ- hääliku tekkimine ● Kujunes välja 3 murderühma: liivi, lounaeesti ja pohjaeesti. ● Kt muutus 3. Millised keelemuutused toimusid murranguperioodil? ● Lõpu- ja sisekadu ● Vältevahelduse teke ● Tekkis kaudne koneviis 4. Millised keelemuutused toimusid uuseesti keeles? Alguse määr? ● Eesti keelse täispiibli avaldamine (1739a.) ● Kaasaütleva käände väljakujunemine ● Oleva käände kasutuselevõtt ● I-ülivõrre ● Maks- vorm 5. Mis on sotsioperiood? ● Ajastu, mille vältel ühiskondlikud suhted on suhteliselt stabiilsed. 6. Kus on kirjas esimesed eestikeelsed lausekatked? Mis sajandist see teos pärineb ja millest jutustab? ● Henriku „Liivimaa kroonikas” ● 13 saj. ● Jutustab...
Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad. Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor-Eesti" I-V
Eesti keel 21.sajandil Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskuju...
Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad
• Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja antud ülevaade Eesti muusikakultuuri arenguloost – ‘’Eesti muusika ajalugu’’ • 1948. aastal toimus Eestis suur kunstiloomingu ‘’puhastuslaine’’ (võeti vastu suur hulk ‘’abinõusid’’) • Tehti maatasa rahvusliku heliloomingu senised saavutused • Süüdistused formalismis ja kodaniku Lääne ees lömitamises • 1950. aastal arreteeriti Tuudur Vetik, Riho Päts ja Alfred Karindi • Vallandati 16 konservatioorimi õppejõudu (NT Mart
Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad
kõmuline ja ennast reklaamiv seltskondlik tegevus. Siuru luuletajad olid emotsionaalsed ja müstilisemad kui varasemad autorid. Siuru põhimõte oli ärritada kodanlasi- luuletades lilledest ja armastusest, ajal mil oli sõda. Midagi Siurust... Siuru tegevust võib kokku võtta lööklausega CARPE DIEM! ehk tõlkes naudi hetke. Rühmituse esimesed suuremad ettevõtmised olid album, mis sisaldas liikmete loomingut, lisaks ka Suitsu, Ridala ja Aaviku loomingut. Siuru oli oma hiilgeajal eesti kirjanduses olulisem kui proosa. Siuru väärtus... Armastusluule viimine uuele tasemele Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutes selle populaarseks. Tänu kirjastuse loomisele sai välja anda seni avaldamata jäänud teoseid. Aitas oma estetismiga edendada raamatukunsti. Suhtumine Siurusse läbi aegade... Siuru on kas rõõmustanud või pahandanud, aga külmaks ei jätnud ta kedagi.
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajamiseks ja raamatute reklaami reenisid Siuru avalikud kirjandusõhtud. järgiti estetismi põhimõtteid(taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust). Individualism(enesekesksus ja subjektiivsus). Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest mitte väljaspoolt saadud kaalutluse tulemusel
Wiedemanni sõnaraamatust) võttis noomeni sõltus, mis tema kodukohas tähendab aasataolist rõivakinnitit (näit. rinnaesisel), ja selle põhjal lõi meile korvamatu, rohkelt edasituletatud sõltuma-verbi (ibd). Keele ühtlustamine oli Veski jaoks väga oluline. Eesti keele õpetajana tunnistas Veski, et kirjakeelt on raske õpetada, kui selle jaoks pole ühiseid norme seatud. Sooviga keelt ühtlustada hakati Johannes Voldemar Veski, Johannes Aaviku, Villem Reimani, Mihkel Kampmaa, Jaan Jõgeva jt poolt korraldama keelekonverentse, kus üheskoos kehtestati reeglid näiteks võõrsõnadele, sihitise kasutamisele, mitmuse omastavale vormile ja üksiksõnade koostamisele. Veski töötas mitmetes ajalehtedes: Eesti Kirjandus, Rahva Lõbuleht, Teataja ja Päevaleht. Toimetaja ja toimetuse liikmena oli tal võimalik eestlaste jaoks eesti keelt rohkem ühtlustada ja korrektsemaks muuta.
varasemale kirjandusele ja see tekitas palju poleemikat. Kuigi rühmituse aegu avaldatud ilukirjanduslik looming pole ulatuslik, on neil suur kaal ja Suitsu ning Ridala esimesed luulekogud on jäänud püsima klassikutena. Nooreestlaste esitletud autoritest kujunes välja viljakaid värsimeistreid. Väga tähtsaks saavutuseks on Kr.J.Petersoni luule hindamine ja Liivi loomingu kogumine. Nooreestlaste loomingus saavutati kõrge kunstilisus ja viimistletud keel ning stiil. Aaviku keeleuuneduslik töö tõi endaga kaasa uut kirjanduslikku sõnavara. Alates "Noor-Eestist" võib kõneleda asjatundlikust kriitikast, mille kindlasti saavutuste hulka märkida võib. Üldiselt edendas rühmitus kirjastamiskultuuri ja kunstielu. Nende tegevuse toimel avardusid ka kirjanduslikud kontaktid. Kui varem oli eesti kirjandus peamiselt mõjutusi saanud saksa ja vene kirjandusest, siis nüüd süvendus huvi eeskätt prantsuse, skandinaavia ja some kirjanduse vastu. Eelkõige nende
Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpilastele taotleda ajapikendust sõjaväeteenistusse astumisel ja seetõttu lahkus ta Kamseni erakoolist ning sooritas edukalt sisseastumiseksamid Tartu kommertskoolis. Selles koolis töötasid ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased. Kivikas õppis seal eesti ja prantsuse keelt Johannes Aaviku käe all, koolidirektoriks oli aga tulevane haridusminister Harald Laksberg. Elulugu Albert Kivikas oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuaril 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel. Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 19. mai 1978) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.
meeleolusid. Peaasi - ära mind sega. 4. korduvad määrused Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. 4.1 kui määrused mahuvad üksteise sisse Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid. Johannes Aaviku majamuuseum asub Saare maakonnas Kuressaare linnas Vallimaa tänaval. Lisand - öeldiseta sõnarühm, mis tähistab lauses seda sama eset, olendit vöi mõistet, mida Üritus toimus 5.septembril 2011. aastal. põhisõnagi, ainult üldisemalt. 4
Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konserva...
edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Tema keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja. Peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud ja mõjutas Johannes Aaviku keeleuuenduste kõrvalejätmist. Veski osales ka „Suure õigekeelsus-sõnaraamatu” (1948–1951, jäi pooleli), „Vene- eesti sõnaraamatu” (1940–1947), keskkooliõpikute ning enam kui 30 sõnastiku koostamises, milles on fikseeritud üle 100 000 oskussõna. Veski enda sõnaloomingust on tuntud sõnad „kulles”, „sõltuma”, „kõnnumaa”, „väli”, „nulg”, „hulktahukas”, „taandareng” jm. Veski sulest on ilmunud mälestusi Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare,
Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: "Pean tunnistama, et see oli kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud." Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise. 1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Tema teoseid siiski esitati,
Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: Pean tunnistama et see on kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud. Harjutused mida kirjutati pidid olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikaideedele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. loominguliselt olid Elleri Tartu aastad 1920- 1940 väga rikkad. Tema teoseid esitats sageli Vanemuise orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme. Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas, sammuti tegi Eller mitmeid välisreise Pariisi ja Viini. Viinis kohtus ta kuulsa Austria muusikateadlase Kuido Adleriga, kes andis tema teostele kõrge hinnagu. 1940. pakuti Heini Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis, ning Ellerid kolisid pealinna. 1949. aastal alanud sõda aga seiskas kõik Elleri töör enam kui kolmeks aastaks. 1942
1686- lõunaeestikeelne uus testament “Wastne testament” tõlkijateks isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginus 1739- eestikeelse täispiibli ilmumine, Anton Thor Helle 1813-1832- ilmus J. H. Rosenplänteri ettevõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge 1821-1823,1825- O. W. Masingu Marahwa Näddala-Leht 1857- Perno Postimees 1913- J. V. Veski artikkel “Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest” 1924- Johannes Aaviku “Keeleuuenduse äärmised võimalused” 7)Võrdle vähemalt viie lausega vana ja uut kirjaviisi. Vana kirjaviis Uus kirjaviis Võõrtähtede vähendamine Töötas välja Bengt Gottfried Forselius Töötas välja Eduard Ahrens, juurutaja Kreutzwald Esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis Uus kirjaviis on aluseks praegusele eesti õigekirjale
ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke artikkleid. II-1907. keskendub ilukirjandusele, Tuglas ja Suits. III-1909- saknaal, uuenduste töttu, Petersoni luuletused,Hämming Vilde novell "kuival" prostitutsiooni probleemid, süüdistatakse porno levitamises. BOLUTAREI luuletus ,,Raibe"-otsekohene,räige,Randvere movell ,,Rutt" ideaalsest naisest. IV-1912- kunstnike koostöö, Mägi,Triik,Laikmaa. Suitsu ,,Värisevate haabade allee" esimene professionaalne vabavärsiline luuletus Eestis
Eesti haritlaste jaoks usk eesti keele tulevikku pigem kasvas kui kahanes. Eesti keele kirjeldamine ja korraldamine sai uue hoo sisse pärast 1905. a revolutsiooni, mil tsaarivalitsus oli sunnitud venestushaaret lõdvendama ja eesti keelele suuremaid õigusi lubama. Eriti aktuaalseks muutus eesti kirjakeele normide ühtlustamine ja eesti kirjakeele arendamine euroopalikuks kultuurkeeleks. Noor-Eesti liikumisest välja kasvanud keeleuuendus Johannes Aaviku ja Villem Grünthal-Ridala juhtimisel seadis eesmärgiks eelkõige eesti üldkeele, eriti ilukirjanduskeele arendamise, kasutades selleks peale oma keele vahendite muidki vahendeid tehistüvede ja -vormide loomiseni välja. Soome haridusega ja soome keelt ihalevate Aaviku ja Grünthali keeleloometegevuses avaldus väga tugev soome mõju, mida õigustati keeleajaloolise vanemuse põhimõttega. Eesti keelde toodi palju soome laene (neist
Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Siurulased jätkasid oma tegevuses
a piibel ka praegu loetav ja arusaadav) Suurem muutus kaasaütleva käände väljakujunemine (16.-17. saj) kaassõnast kanssa lühenemise teel. Soome keeles siiani kasutusel tähenduses `koos, ühes` esän kanssa > isa kaas > isa kaa > isaga Muud suuremad muutused on tekkinud sihipärase keelekorralduse tulemusel: o oleva käände kasutuselevõtt K. A. Hermanni poolt 19.saj lõpp, 20.saj algus o Aaviku loodud i-ülivõrre ja i-mitmus (suurim, mustim, käsist) o maks-, nuks-, nuvat-vormi juurdumine 20.saj II poolel (tegemaks, teinuks, teinuvat) Eesti keele kujunemine sakslaste Piibel 1739 vallutused 13. saj vanaeesti murrangueesti uuseesti
ja väga suure tähtsusega raamat. Kuna eepose vorm ja sisu on üsna raskesti jälgitavad, siis ei leidu sellele palju lugejaid, keel muutub ajas, ja nii on tulevikus vältimatu, et ilmub Kalevipoega seletav sõnaraamat. Või teise võimalusena ei tule maha matta ka võimalust, et eepos kirjutatakse ümber, pannakse tänapäevasemasse keelde, ehkki see mõte tundub meelevaldne. Seda on aga juba ka teha proovitud lühemate katsetustena, näiteks kunagise keeleteadlase Johannes Aaviku poolt. Kui mingi tekst on kohati arusaamatu, siis tekivad seda seletavad ja lihtsustavad tekstid kultuuri. Nii on meie kultuuris nendeks Eno Raua ja Villem Ridala jutustus eeposest. On ilmunud ka väljaandeid, mis tutvustavad eepost lasteaialastele tänapäevases arvutiga animeeritud pildikeeles. Populariseeriva mõjuga on ka kirjanike omad versioonid eeposest, nimetagem siin neist mõnda: Rakke, Kivisildnik, Kivirähk. 7 KASUTATUD ALLIKAD
Mart Saar Elulugu: Mart Saar sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Nooti õppis Saar tundma Andreas Erlemanni raamatu "Musika öppetus" abil. Helilooja enda sõnade kohaselt luges ta selle läbi sada korda. 1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja Juhan Aaviku õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist a...
Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor- Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad. Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor-Eesti" IV (19051915)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
