esineb ka inimeses endas. Inimene on loomult kahestunud, pürgib nii hea kui kurja poole. Poliitiline võitlus: 1847- ühineb petrasevskilastega, kes väidavad end võitlevat ülemaailmse vendluse, utopistliku sotsialismi eest. 1849- arreteeritakse, 4 kuud vaevleb Peeter-Pauli kindluses, aimamata, milles teda süüdistatakse, Mõistetakse surma mahalaskmise läbi, viimasel hetkel muudetakse otsus ära. 50ndad 1850-54 Omski vanglas. 1854-59 semipalatinskis asumisel 1856- teenib sõjaväes ohvitserina 1859- naaseb Peterburgi. Usk revolutsioonisse on lõplikult kadunud, ta on asunud kristliku moraali positsioonidele inimkonda võib päästa vaid puhas headus, täielik andeksand, valmidus end teiste heaks ohverdada. 60ndad 1861 ,,alandatud ja solvatud" sunnitööaegsed mälestused, novaatorlik kujutuslaad uudseim tegelane on vürst valkovski, inimene, kelle elukreedoks on
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
8.b Paula Juurik 17. sajand · Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid · LääneEuroopast telliti kirikumuusika trükitud kogumikke nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming · Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal · Linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht 50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika
20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh 40NDAD ◦Mehelikum ning nurgeliste õlgadega mood ◦Lühemad seelikud materjalipuuduse tõttu ◦Puutallaga kingad ◦Lõpus naiselikum ning elegantsem stiil 50NDAD ◦Naiselikkus ja rafineeritus ◦Turg täis alternatiivseid võimalusi ◦Audrey Hepburn ◦Minimaalne elegants, pikad kindad 60NDAD ◦Peamine murrang – MINI! ◦Stiil ulatus kuni naeruväärsusteni ◦Mis mõjutasid selle aja moodi? ◦Jackie O 70NDAD ◦Kihiline mood ◦Lõpuosas --> diskostiil ◦Disainerteksad ja t-särgid ◦Nahkpüksid ◦Hollywoodi kübarad ◦Kobakad saapad 80NDAD ◦Mehelik siluett ◦Ballikleidid ◦Botased ◦Sportrinnahoidja ◦Madonna ◦Princess Diana
Schönberg Pierrot: Ellujäänu Varssavist inimpsüühika vastu, A. Berg Viiulikontsert, ooper Wozzeck dodekafoonia, dünaamilised A. Webern äärmused, kontrastid, lahendamata akordid, protest NEOKLASSITSISM 1920ndad kuni 1940/50ndad Lihtsustatud vorm ja I.Stravinski Ballett"Pulcinella", Sõduri harmoonia, reeglipärasus, S.Prokofjev lugu klassitsismi ja eelnevate Prantsuse Kuuik (F.Puolenc, I ehk ,,Klassikaline" sümf. ajastute vormide ja zanrite D. Milhaud, A.Honegger)
dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimistega seotud toiminguid, erakondade kulude kontroll. Erakonnad- valimisvõitluse agentuurid. Ülesanded:koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühisprogrammi, realiseerida oma nõudmisi poliitikas, hõlbustada valitsemist.Massiparteid- kujunesid kuna on kadunud valimisel osalemise piirangud. (kuldaeg 20 saj, 50ndad ja 60ndad) Alates 70ndatest aastatest hakkasid ilma tegema populistlikud parteid, millised väidavad et neil on kogu rahva toetus ning hakkavad teostama uut poliitikat (ideoloogiliselt raske määratleda) 20 saj viimasel veerandil on erinevad ideoloogiad lähenenud üksteisele-koalitsioonide sõlmimine lihtne. Vasakpoolsed- sots dem , SDP. Tsentristid-libeaadid,keskerakond. Parempoolsed-konservatiivid, IRL. Kultuur on ühtekuuluvustunne, ühised väärtushinnangud ja käitumismallid
mitte konkurendi oma. (Mänd, 2002:4) Eesmärk on müüa seda mida toodetakse, mitte uurida, mida tarbijad sooviksid osta(Teadlik turundus, 2010:31). Turunduse sünniloos oli oluline osa ka USA Kaubandusministeeriumi poolt korraldatud jaekaubandusettevõtete loendusel ja sellealastel uurimustel. Kirjutati esimesed kaalukamad turundusalased raamatud J.Robinsoni ja E.H.Chamberlini poolt. Turundusosakondade arv hakkas suuresti kasvama. (Vihalem, 1997:7) 1.4. Turuperiood: 50ndad 50ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks (Vihalem, 1997:7). Esile kerkis sihtturundus. Tootekeskse"teeme ja müüme"põhimõtte asemel hakkas levima põhimõte"tunneta ja vasta", mille idee seisneb mitte oma toodetele ostjate otsimises vaid õigete toodete tootmises oma tarbijale. (Teadlik turundus, 2010: 31) Turu segmentimisel lähtuti 20-80% reeglist ehk väiksem osa tarbijatest annab suurema osa tulust. Kasutati valdavalt demograafilisi näitajaid
KK mõjutab kõike. 1802- I lastehaigla Pariisis Assimilatsioon e sarnastumine-KK mõjutab organismi 1834- lastehaigla Peterburis Akommadatsioon e kohastumine-paindlik muutumine 1920: naised peavad saama sama hariduse; lastekaitse liidud (1784- I LKL P-Am- protest L tööjõu, ebainimlik) *GESELL areng on primaarselt juhitud protsesside kogum; 20-50ndad: pedagoogika+lastepsühholoogia areng, Bioloogiline mehhanismide kompleks küpsemine; möödapääsmatu teaduslikud uurimised; arutelu-kehaline karistus normaalsetes tingimustes= taju+motoorika areng 1962: KEMPE- ,,läbipekstud lapse sündroom" L füüsiline väärkohtlemine,hooletusse jätmine
Vahetab jutustaja vaatepunkti -loogiline argielu ümbrus Elus kõige tähtsamad- ARMASTUS, SÕPRUS, PEREKOND, KODU. WILLIAM FAULKNER Põhiteemad- elu ja surm, ilu ja inetus, hea ja kuri! Realist, modernist Kujutab aega- inimese elu lapsepõlvest vanaduseni Teema: Lõuna osariikide elu 19.saj-20saj. 50ndad Teda on nimetatud feminismi rajajaks Modernism: -ajatasandid segi (kursiiv) Inimesi peab juhtima kaks jõudu- mehelik ja naiselik ( tegelane vahetab -teadvus, alateadvus sugu, elab üle kolmesaja aasta, hea looja on kahesooline ) -reaalsed kirjeldused vaheldumisi assotsiatiivsetega. Väga pikad laued, väga palju kirjavahemärke, aitab näidata kuidas ,,HÄLIN JA RAEV" filosoofiline, ühest perekonnast inimene mõtleb
* Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse. Mustritest valitsesid täpid, ruudud, triibud ja lilled. Noorte jaoks muutusid ülioluliseks muusika ja tants. Mambot, kantrit, d˛aivi ja rock’n’roll’i tantsiti valgetes tennistes ja sokkides, hobusesaba kuklas lehvimas. 50ndad tähendasid paljude eluvaldkondade tormilise arengu kõrval ka uusi materjale – nailon tõi kaasa revolutsiooni suka-, pesu- ja spordirõivaste tööstuses. Spordi- ja vabaajariided, mis üldiselt olid ülipopulaarsed, ei leidnud toetajaid vähemalt kahes grupis: biitnike* ja greaser’ite (grease – rasv, määre ingl. k.) hulgas. Barette kandsid meelsasti mõlemad ning must oli kõige šikim värv ja eksistentsiaalne ängistus kõige moodsam aksessuaar.
tegevust. Hakatakse ise kasvatama põllumajandussaadusi ja 2. põlvkond 19 sajand loodi kaevandusi. Kolooniates tegutseti emamaade abil. 3. põlvkond 20 sajandi 50ndad aastad Tööstuslik tootmine. Usa firmad tulid Euroopa turule Suured RV firmad jagunesid klastriteks. Kiire reageerimine turu 4. põlvkond 20 sajandi 80ndad aastad muutustele. Tootmistsükkel
vajaduste tundmaõppimisest ja kliendikesksusest. Turunduse uute eesmärkide selgitamisel rõhutas Theodore Levitt, üks kaasaegse turunduse rajajaid, et turundust ei tohi samastada müügiga (turustamisega). Alates 50ndatest aastatest kasutati turunduse põhimõtteid senisest laiemalt kogu kapitalistlikus maailmas, nii Euroopas kui Jaapanis, nii kõrgeltarenenud kapmaades kui arengumaades. 50ndatel algas turunduspublikatsioonide buum ning praegusajaks on ilmunud tohutult erialast kirjandust. 50ndad ja 60ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks. See oli aeg, kus Coca-Cola Company pakkus janukustutuseks vaid üht jooki ja Holiday Inn ööbimiseks üht motellitüüpi. 50. aastate lõpul hakkas vähenema füüsilise töö osatähtsus tootmises ja arenesid uued majandusharud: side-, elektroonika ja arvutitööstus. Muutused tootmises (automatiseerimine ja füüsilise töö osatähtsuse vähenemine) ning üldise elatustaseme tõus põhjustasid muutusi ka tarbimiskultuuris.
-Muutused haldusjaotuses: Maakonnad asendusid rajoonidega; lühikest aega olid ka oblastid; Valdade asemele tulid külanõukogud. -Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt musta nimekirja kuulunud isikutelt); Sovhoosid ja kolhoosid; Industrialiseemine (rasketööstus- >põlevkivi kaevandamine) -Industrialiseerimisega kaasnes võõrtööjõu sissetoomine. Eestlaste osakaal vähenes u 64%-le -Vastupanuliikumine: mestavendlus (40-50ndad); põrandaalused organisatsioonid (u 80tk, noortegrupid); 60-70ndate vastupanuliikujad seisid demokraatlike väärtuste eest. -1979 Balti apell -1980 „40 kiri“ Taasiseseisvumine: -Poliitilised suunad- 1)Rahvusliku Sõltumatuse Partei-> taotles omariikluse taastamist 2)Eesti NSV Töötajate Internatsionalse Liikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu->taotlesid Eesti jäämist Nõukogude impeeriumi
18.sajand " Kahvere romaan" Kujutab linnakodanikke ja aadli vahelist võitlust Rakvere linna õiguste pärast. 19.sajandi algus " Taevakivi " - Vaatleb Eesti rahuste võimu ja arengut. ( K.J. Peterson, O.W.Masing , Jannsen). "Keisrihull" Päeviku vormis romaan, mille peategelane baltisakas mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. 20 40ndad aastad " Wikmani poised ". Kõneldakse Krossi õppimist Westholmi gümnaasiumis. 40 50ndad " Mesmeri vang ". (teose järg). 50-ndad - " Väljakaevamised " . 90-ndad " Tahtamaa " . Talude tagastamine. " Kallid kaasteelised " . ( memuaaride kogum ). Teose põhiprobleemid Teose võib jagada mõttelisteks osadeks - 10. klass, 11. klass ja sellele järgnev aeg. Teose alguses juhtub nimelt õnnetus magneesium satub prügikorvi ja Härra Tooder, arvab, et kui hiir läheb seda võtma, siis käib plahvatus. Loogiline, et sellele järgnes
Teosed eelkõige instrumentaalsed. Mitmekesine ja meisterlik vormikäsitlus, omanäoline orkestratsioon ja rikkalik polüfooniakasutus. Tähtsus: eesti esimene ballett(`Kratt'). Teosed: sümfooniad(10), klaverimuusika, viiulimuusika, soololaulud, koori-ja lastelaulud, ooperid. Reekviem langenud sõduritele. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Rahvusromantilised heliloojad(50ndad):tugev poliitiline surve kogu kultuurielule.nõudmised heliloojatele: nõukogude rahva kunstimaitse arvestamine, rahvaviiside ja tantsumotiivide kasutamine, kõrge kunstiväärtusega teoste loomine igas zanris opper,massi-, soolo- ja koorilaul, sümfoonia.... Ei tohtinud kirjutada atonaalset, dodekafoonilist muusikat.Dzäss oli põlu all. : Eugen Kapp helilooja ja komponisitsioonipedagoog. Teosed: Balletid(`Kalevipoeg'), ooperid(`Tasuleegid','Rembrandt'),klaveritsükkel `Tallinna pildid'
Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused - Mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu - Tava- (naiivsed teooriad ehk etnoteooriad) ja teaduslikud teadmised arengust Pere sotsiaalmajanduslik staatus: vanemate haridus, töökoht
● Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi ● USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise ● Tekkisid paljud väikesed sõjad, suurt sõda ei puhkenud ○ USA ja NSVL toetasid majanduslikult ja sõjaliselt 7. Kodanikuõiguste liikumine USA-s. a) kes võitlesid enda õiguste eest? ● peamiselt mustanahalised ● võideldi rassilise eraldatuse vastu ● eesotsas Marthin Luther King b) millal nad seda tegid? ● 50ndad, 60ndad c) millised olid võitluse tulemused? ● kodanikuõigused ● mustanahaliste lapsed said valgetega koolis käia ● valimisõigused ● ei pidanud enam ainult istuma bussi tagaotsas d) miks oli võitlus peaasjalikult vägivallatu? ● mustanahalised olid vähemuses ● võideldi sellisel teel, kus teati, et nende vastu ei alustata tapatalguid NAISTE ROLL ÜHISKONNAS MUUTUS, NAISE KOHT POLE AINULT KODUS. MATKIMIST VÄÄRIVAKS KUJUNES EDUKAS, ENNAST TEOSTAV NAINE
Suhte- ja abieluprobleemid – seksuaalprobleemid kooselus, perevägivald, armukadedus Lahutus 16. Täiskasvanuea arengukäsitlused Levinson – inimese elu kujundab inimese enda loodud elutsenaarium 17-40a varajane täisiga 40-60a keskmine täisiga 60-80a hiline täisiga Alates 80a – hilishilis täisiga Fiske – eristas täiskasvanueas 2 erinevat tüüpi sündmusi 20-30ndad – varajane täisiga 40-50ndad – kesmine täisiga 60- … - hiline täisiga Normatiivsed sündmused - mis juhtuvad kindlasti (füüsiliste võimete vähenemine, menopaus) või suure tõenäosusega (pere loomine, laste sünd) Idiosünkraatilised sündmused - ootamatud, milleks ei olda valmis (töö kaotus, lähedase kaotus) Jung - pidas perioodi 40. eluaasta paiku võimalikuks muutuste tegemise perioodiks täiskasvanute elus (40-ndate kriis) Peck – eristas keskeas olulisi konflikte
sidumine (keerulisem) Mida suurem info hulk, seda vähem suudetakse meeles pidada. Omaduste sidumine vis. Töömälus: sarnased tunnused (nt värvid) võistlevad tähelepanu pärast, erinevad salvestatakse paralleelselt (nt kuju ja värv) 5. Arengupsühholoogia Arenguetapid: 0-2 imikuiga, infancy 2-7 varane lapseiga, eelkooliiga 7-12 keskmine lapseiga, kooliiga 12-19 murdeiga 20-30ndad varane täiskasvanuiga 40-50ndad keskmine täiskasvanuiga 60ndad hiline täiskasvanuiga, 70+ vanuriiga sotsialisatsioon kultuurikontekstile omane väärtuste, hoiakute, uskumuste omandamine USAs häbelik arg laps tõrjutud ja ei saa hakkama, Aasias on populaarne ja edukas koolis (viimased uurimused näitavad siiski, et ka neil probleeme koolis) Piaget kogn arengu staadiumid ei kehti eriti, kuna lapsed on juba varem pädevamad. Samas on neil ligipääs infole mis 60 aastat tagasi lastel ei olnud.
Emahunt oli nad lapsendanud. Vanem tüdruk jooksis neljakäpukil sõi toorest liha ja urises. Neil ei olnud kõnet, keeldusid voodis magamast. Amala suri. Kamala suutis ära õppida sõnu, kuid ka tema polnud võimeline päris voolavalt kõnelema. Üheks takistuseks on see, et pole teada kuidas lapsed metsa satuvad. Vb neil oli mingi defekt, kes viidi metsa elama. · Isolatsioonis kasvanud lapsed (Isabelle, Genie)- nad on kasvanud inimeste keskel, kuid täiesti eraldatud. 50ndad aastad. Isabelle oli 6 a kui ta leiti, ennem seda oli teda hoitud koguaeg peidus. Laps pidi iseseisvalt hakkama saada, teda ei koheldud halvasti. Tema ema oli kurt. Lapsel oli olemas toit , kuid puudus suhtlemine. Ta saavutas umbes 2 aastase lapse taseme. 8 aastaselt läks kooli ja polnud täheldada mittemingisuguseid keelelisi mahajäämisi. Keele arengut on võimalik tagantjärgi taastada. Genie- kelder,
riske. Emotsionaalsete näoväljenduste äratundmine on häiritud + kavatsuste mõistmine + hirmu vokaalsed väljendused. Klüver-Bucy sündroom : reesusmakaakidel oimusagarate eemaldamise tulemusena tekkinud hüperoraalsus, hüperseksuaalsus, hirmu puudumine, ülesöömine, visuaalne agnoosia. Mandelkeha kahepoolne eemaldamine põhjustas samu, aga muutis püsivalt ka sots käitumist, viies langusele rühma hierarhias. Inimestel on temporaalne lobotoomia (50ndad) – hüperoraalsus, ülesöömine, emotsionaalne tuimus. Sama tulems mandelkeha keemilise kahjustuse korral, kuid vähem väljendunult. Basolateraalne osa (tugevaim seos ajukoorega) – saab sisendi sensoorsete aistingutega tegelevatest ajuosadest, käitumuslikud valikud. ’ Kortikaal-mediaalne osa(juttkeha pikendus) : saab sisendi haistesibulast, mõju emotsioonidele, tähelepanu , reflektoorsed käitumised. Hirm – eesmine vöökäär, ärevus – tagumine vöökäär.
Valgustus kuni 19. saj lõpp = rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 5. Rahvaluuleteaduse kujunemise põhijooned 20. sajandil Eestis · 20. saj (eriti II maailmasõja järgset) Eesti rahvaluuleteadust iseloomustab rahvaluule uurimise poeetikakesksus. · 50ndad-80ndad valdav seisukoht, et rahvaluule on kunstilooming (rahvaluule = suuliselt tekkinud ja enamasti suuliselt levinud traditsiooniline vaimne kunstilooming.) · Nõukogude folkloristika: rahvaluule on ainult suuline kunstilooming, usund & kombed lähevad juba etnograafia alla. (Rahvaluule on töötava rahva kollektiivne traditsiooniline vaimne kunstilooming) · Mõnedel perioodidel asendati sõna ,,kunstilooming" juba paindlikuma
Emahunt oli nad lapsendanud. Vanem tüdruk jooksis neljakäpukil sõi toorest liha ja urises. Neil ei olnud kõnet, keeldusid voodis magamast. Amala suri. Kamala suutis ära õppida sõnu, kuid ka tema polnud võimeline päris voolavalt kõnelema. Üheks takistuseks on see, et pole teada kuidas lapsed metsa satuvad. Vb neil oli mingi defekt, kes viidi metsa elama. Isolatsioonis kasvanud lapsed (Isabelle, Genie)- nad on kasvanud inimeste keskel, kuid täiesti eraldatud. 50ndad aastad. Isabelle oli 6 a kui ta leiti, ennem seda oli teda hoitud koguaeg peidus. Laps pidi iseseisvalt hakkama saada, teda ei koheldud halvasti. Tema ema oli kurt. Lapsel oli olemas toit , kuid puudus suhtlemine. Ta saavutas umbes 2 aastase lapse taseme. 8 aastaselt läks kooli ja polnud täheldada mittemingisuguseid keelelisi mahajäämisi. Keele arengut on võimalik tagantjärgi taastada. Genie- kelder,
läks…); „Juss oli väike peremees“; „Uisutajad“ (väljas talv ja tore jää…) Julius Oro: kogud «Hiir rätsepaks» (1967) ning «Laps ja kuu» (2001),teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed, lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus,luuletustele lisaks värsslood: „Jahimees Juss“, „Hiirepere“, „Hiir rätsepaks“ 1940-1980ndate lasteluule põhiautorid (3 põlvkonda). VANEM PÕLKOND (1940-50ndad) 1.Felix Kotta: pikemad värsslood loomadest ja lindudest (“Vaat, mis juhtus”, 1951 “Tublid loomad”, 1952) 2. Kersti Merilaas: kogud „Kallis kodu“ (1944); „Kui vanaema noor oli“ (1983) 3. Ralf Parve: õpetlik, pioneeriluule, koolielu. Kogud „Meie maja poisid“, „Lõbusad värsid“, „Tahan ruttu kasvada“, „Tuul puhub lippudes“, „Väike John“ Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele?
vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel 2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine) ja *Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) <- 2 esimest uue tehno tõttu palju põimunud -- Areng: 50ndad – ei kavandatud süsteeme; 60ndad – töö tõhustamine süsteemide abil; 70ndad – jaotuslog ettevõtte juhtimisse, jaeketid arendasid isiklikke süsteeme; 80ndad – kulude teadvustamine, pikaajalisem planeerimine; üleminek – võetakse kasutusele termin logistika, IT kiire areng, info liikumise tähtsus tõuseb; 90ndad – logistikafun muutuvad oluliseks ka ettevõtte väliselt, kasutusele termin tarneahela juhtimine; 21. saj – konkurents ja pidev võitlus turupositsioonil --
tulemus. Üks kujund: kinnine ruum; tekib klaustrofoobia tunne (vangla+toonane ühiskondlik elu). Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" rokibiograafia. Eeldus: teistsugune käitumisviis ja elustiil (alkohol, narkootikumid, seks). Sõltuvusprobleem, näitab end lihtinimesena. Ühe generatsiooni lugu. Palju kuulsaid nimesid, huumor, samas ka midagi tõsisemat suhe isaga. Mari Tarand ,,Ajapildi sees" õe jutustus venna Juhan Viidingu lapsepõlvest. Halva lapse portree. 50ndad tema lapsepõlv kujutatud hoopis teistsugusena kui Mihkelsonil või Oksanenil helge, päikesepaisteline, täis väikseid rõõme, nostalgiat. Kogu poliitiline taak jääb kõrvale. Detail argipäevast sümbolina, toodavad EW-d: maitseainepurgid, kohviveski. Tsiteerib palju eesti luule klassikat. Kasutatakse ka kirju, nt Juhani ja ema omi. 15. Priidu Beier ja Indrek Hirv, luulemuutuse algatajad.
taset nt. 1905-1915 oli Noor Eesti aktiivne. Siis oldi suht positiivselt meelestatud. On märgata ka mitmesuguseid nurinaid, negatiivsed hääled. Palju probleeme tekitasid uued stiili- ja keelenõuded. See oli omamoodi võitluse aeg, nad on arrogantsed ja süüdistati ülbuses. Vabariigiaeg-kirjandusest nõutakse küllaltki palju rahvuslikkust. Kui Eesti kirjandust tabab taas uus laine, siis Eesti kirjandus sinna konteksti eriti ei sobi. Nõukogude aeg- nende suhtumine kaheks: 50ndad- Stalinistlik- oldi täiesti eitaval seisukohal. Kogu selle liikumise ja kirjanduse kohta kasutati sõnu formalistlik ja dekadentlik. Stalinistlik räägib Noor Eestist kui manduvast esteetikast. Nõukogude aja edenedes on näha selgelt, et Noor Eesti kirjanikud rehabiliteeritakse. 60ndatest alates Tuglas saavutab taas oma kirjandusliku tausta. Paguluses on suhtumine nendesse positiivne. Noor Eesti on enesekoloniseerimise projekt. Opositsioonis eelnevate seisukohtadega
kuid AS-s töötades vahetad mütsi ära ja teenid ühiskonda. Avalik valik – inimesel on 1 müts: kui inimene käitub turul isekalt, siis miks ta peaks ametnikuna ühiskondlike huve maksimeerima. Avaliku valiku fookus: poliitilised protsessid. Poliitikad on poliitiliste protsesside tulemused. Et mõista riigi rahandust, peame uurima poliitilisi protsesse. Areng: 18.saj: Jean-Charles de Borda & Marquis de Condorcet 19.saj: Charles Dodgsoni 40ndad: Duncan Black 50ndad: Anthony Downs – An Economic Theory of Democracy – uuris miks inimesed käivad valimas? Kodanikukohuse täitmine, minimaalse kahetsuse vältimine, inimestele meeldib ennast väljendada (hääletamine = jalka vaatamine). Kulud > kasud. Kasu = tõenäosus, et antud hääl osutub otsustavaks. Hääletamine kui irratsionaalne tegevus 60ndad: Buchanan & Tullock: The Logic of Collective Action Avalik valik vs heaoluökonoomika 1) Uurimisobjekt: poliitikate sisu vs mängureeglid
tootmisega raha teenida ning teine pidas end rikkaks, kuid puudus raha ja sissetulek. Pärast seda läks riigivõim mitteaadlike kätte. ¤ Hoiakute poolest jaguneb sajand kaheks. Esimesel poolel domineerib mõistus, soov võtta kõike võimalikult materialistlikult ja ratsionaalselt. Sajandi teisel poolel süvenemine, tunded, mis viib välja romantismi ilminguteni. Preromantismi algust ei saa täpselt paika panna, aga 18. sajandi 50ndad aastad võib välja tuua kuna sel perioodil tekib autoreid, kelle loomingus hakkab esinema sentimentalism e liialdatud tundlikkus. Valgustuskirjanduses on tihti kasutatud looduse temaatikat, st mitte matemaatilisi ega füüsilisi seadusi, vaid pigem loomulikkust, eksistensi, rahva vaimu. ¤ Tihti tegelesid valgustuslikud mõtlejad mineviku ümbermõtestamisega. Sel ajastul mõeldi koguaeg vanast ja loodi mingi visioon uuest. Loodud uus, ideaalmaastik kestab mingis mõttes tänapäevani
Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Poeetika on allegooriline varemete-poeetika, kõik otse öeldu tähendab siin alati veel midagi muud, pinna all tungleb ajalugu, mille surve ja jõud muudab teksti ruumiliseks. Esimene luulekogu ,,Selle talve laused" (1978). 1980ndatel II poolel muutused, mis on varasema edasiarendus: ,,Tulek on su saatus" (1987). Proosa: Sotsiaalne mäluteraapia 1980ndatel, vaadatakse Eesti lähiminevikku (1940-50ndad), tollast mentaliteeti ja atmosfääri. Stalinismi ängistusest välja kirjutamine. Mineviku kujutamine realistlikult. Ka Mihkelson juhindub tõetarbest. Liigub isikliku ja sotsiaalse mälu puutepindadel, püüab mineviku kaudu seletada sellest väljakasvavat olevikku ning jõuda selgusele iseendas, konkretsesse aega ja ruumi vermitud ,,mina" olemuses. Identiteeti murendavad inimsuhete, eriti põlvkondadevaheliste sidemete sassiminekud ja katkemised, 1940-50ndate surutised
Sandro Chia. Enzo Cucci. Ekspressiivsed kuid individuaalse fantaasia pildid (sotsiaalse problemaatika teemad kõrvalisemad). Ilutsevam laad. Francesco Clemente (tegutseb ka Nys Julian Schnabeliga). Schnabelit iseloomustab samuti ekspressiivne laad, ilma sotsiaalse sõnumita. David Salle. Carlo Maria Mariani akademismi taaselustamine veidrad motiivid, klassitsistlikute skulptuuride jms kasutamine. SÜNDMUSED JA ETENDUSED 50ndad külm sõda; kunstnik on vaba. Pollock 60ndad külm sõda lõdveneb, toimub kiire kallak vasakpoolsuse suunas 70ndad vietnami sõda, radikaalsed kunstinähtused 80ndad selge pööre parempoolsuse ja konservatiivsuse poole, tugev Nõukogude Liidu vastasus. Hiljem aga kadus vastandus NL lagunes ja polnud enam põhjust äärmuslikule parempoolsusele. + 80ndate lõpus toimus majanduskriis. Rahulolematus ühiskonna suhtes kasvas taaskord
tekkimises süüdi riigijuhid. (persoonitasand) 6) Eksitus – see kõik oli üks suur eksitus, tehti mingitel põhjustel lihtsalt valesti, külma sõja arengulugu on üks näide teineteise mittemõistmisest. (persoon, süsteem)Ä III Mõttelugude teooriad: 1) USAs väljamõeldud teooriad (miks külm sõda puhkes), 3 peavoolu: A – (50ndad) Ametlik käsitlus. Juhtmõte: Moskva on süüdi! Truman – tema poliitika ametliku käsitluse poliitiline väljund. Kuidas NL üldse sai taoliseks suurvõimuks? Kuidas sai vastasseis tekkida? Seda põhjendatud 3 olulise nähtusega: * Lääneliitlased käitusid valesti juba sõja päevil, nõudes, et sõda lõppeb sellega, kui sakslased ja tema liitlased peavad tingimusteta alistuma. Selle taga ennekõike USA (Casablanca konverents). Sellega läänepool hävitas oma potentsiaalsed liitlased.
(ORKA), seal olulisemad allikad, ja Tartu osakonnast sai iseseisev arhiiv Riiklik Ajaloo Keskarhiiv. ORKAs olid materjalid alates 1917. aastast ja Tartu RAKAs vanema perioodi materjalid. Hiljem luuakse ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide arhiiv. Eraldi arhiiv prohektdokumentide säilitamiseks. Arhiivi ülesandeks ei olnud teadusega tegelemine ja selle kaasaaitamine, vaid oma dokumentidest välja otsida kõik kompromiteeriv materjal ühiskonnaliikmete kohta (eriti 1940-50ndad). Esimene inimene, kes uurijad vastu võttis oli nõukogude miilits, kes istus valvelauas. Arhiivisüsteem tema valve all. Suur osa materjalidest oli salastatud, juurdepääsupiirangutega dokumendid. Teatud perioodide ja dokumentide osas (pea kogu EV aegne arhiiviaines oli piiratud juurdepääsuga, pea kõik Nõukogude aegsete asutuste arhiivimaterjalid) piirangud. Erifond – sealt oli materjali keeruline kätte saada. Teatud
1905-1915 oli Noor Eesti aktiivne. Siis oldi suht positiivselt meelestatud. On märgata ka mitmesuguseid nurinaid, negatiivsed hääled. Palju probleeme tekitasid uued stiili- ja keelenõuded. See oli omamoodi võitluse aeg, nad on arrogantsed ja süüdistati ülbuses. Vabariigiaeg-kirjandusest nõutakse küllaltki palju rahvuslikkust. Kui Eesti kirjandust tabab taas uus laine, siis Eesti kirjandus sinna konteksti eriti ei sobi. Nõukogude aeg- nende suhtumine kaheks: 50ndad- Stalinistlik- oldi täiesti eitaval seisukohal. Kogu selle liikumise ja kirjanduse kohta kasutati sõnu formalistlik ja dekadentlik. Stalinistlik räägib Noor Eestist kui manduvast esteetikast. Nõukogude aja edenedes on näha selgelt, et Noor Eesti kirjanikud rehabiliteeritakse. 60ndatest alates Tuglas saavutab taas oma kirjandusliku tausta. Paguluses on suhtumine nendesse positiivne. Noor Eesti on enesekoloniseerimise projekt. Opositsioonis eelnevate seisukohtadega. Hennaste
Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogika, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) Hallutsinatsioonid, illusioonid Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired
Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogika, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) Hallutsinatsioonid, illusioonid Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired
o Müüt saab tähenduse erinevuse kaudu o Müütide kombinitsioonide aluseks on tihtipeale binaarsed (kaheksjaotuv) opositsioonid. · Straussi meetodidega on uuritud nt versterne: üks uurijatest on Wright nt kuidas tühermaa ja kõrbe mõisted kombineeruvad ühsikonna ja tsivilisatsiooniga · Klassikalised vesternid 30-50ndad kangelane kuulus ühiskonda, kes astus vastu neile, kes ei kuulnud sinna, peategelane kaitses seadust · Professionaalsed vesternid, 60ndad - binaarsed opositsioonid on küll alles aga muutunud peategelane on nüüd väljaheidetud ja ta võitleb korrupeerunud ühiskonna võimuga vms · Barthes o ,,Mütoloogiad" jaguneb kahte ossa Esimene: lühiksed ja tervad esseed, kus ta analüüsib erinevaid nähtusi
Paul Nystrom (..... 2. Varajased teooriad riietumise kohta. 19. saj. algus. Instinkti teooriad. Enne kirjas teooriad- 1-5. (Westermach...) 3. Riietuse teadusliku uurimise algus. Riietuse kui inimese baasvajaduse uurimine. Riietuse ajaloo uurimine. Algul üliõpilaste riietuse uurimine. Siis naiste riietuse uurimine. G. Dearborn ,,The psychology of clothing" 1918. E. Hurlock..........? 4. Riietuse sotsiaalpsühholoogiline uurimine tänapäeval. 40- 50ndad aastad. Tähendus. G. Hartman. Journal of Home Economics. 1949, 41 (3) ,,Clothing: Personal and social issue" 1956. a. esimene teaduslik konverents. Riietuse? multidistsiplinaarne olemus???? 60ndad aastad. Tõid sotsioloogilise aspekti riietuses. M. Horn ,,The Second Skin" 1965 Teoreetiline perspektiiv- sümbol- interaktsionalistlik teooria. 70ndad aastad: M. L. Rosencranz ,,Clothing concepts: A Social Psychological approach" 1972. Alates sellest
Logos. Keel kui ,,asjade nimede" kogum. Lõpeb skolastikaga XVII saj Subjekt, st eseme nimi, on eelkõige mõeldav ruumis, predikaat -- ajas. Sümbolism Süntaktiline XIX saj lõpp predikaadi filosoofia Henri Bergson, Impressionism. Futurism Oluline on suhe. Bertrand Russell ,,Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest, faktidest. Fakte võib kinnitada või eitada, aga mitte nimetada." Pragmaatiline. XX saj 50ndad-60ndad, egotsentriliste sõnade filosoofia, kõik põhimõisted relativiseeruvad Proust, Dostojevski, Brecht Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure) Teooria Filosoofiline, normatiivne, Deskriptiivne, ülevaatlik, eeldab loogiliste üldlingvistiline suhete ja märgitüüpide Baseerub loomulikul keelel universaalsust Atomism Holism
poliitiliste liidrite valiku või nende tegevuse üle · lähedal käsumaj lõpule (Nuh, seda maailma nüüd põhimõtteliselt enam ei ole...) Kolmandat ja neljandat maailma iseloomustab võrreldes esimestega tnduvalt madalam maj-arengu ja moderniseerituse tase. Kolmas maailm: · kogu rahvastik u 3,4 miljardit · 140 riiki 48 49 · 1. lähenemine: hilised 50ndad-varased 70ndad: sõltumatud riigid, kes ei kuulu ei USA ega NL mõjusfääri · 2.: kõik riigid, kes iseseisvusid pärast 1945. Aastat (Danziger) Neljandat maailma eristavad kolmandast vaesed ja alaarenenud riigid, kus moderniseerimine näib võimatu. 80ndate lõpuks on kolmanda ja neljanda maailma riikide nimekiri väga lai ja seetõttu ka segadusse ajav. N: väga jõukad naftariigid (Bahrein); kõrgelt moderniseeritud ja arendatud maj-ga riigid
Lisaks eksootilised teemad, mis on seotud loodusliku inimese teemaga: näiteks 1736 a draama Alzire.Selles kõneleb peruu indiaanlastest ja pärismaalastest. Indiaanlane on nagu sissetungiv kristlane. Voltaire kasutab fanatismi siiski ja demagoogiasuhteid. Fanatism on termin, mille Voltaire pakub välja. Ta osutab ka polulistlikele võtetele.Teosed on üldiselt dünaamilised ja silmapaistvad. Prantsusmaal jääb materjalism filosoofide pärusmaaks. 50Ndad aastad on igas mõttes murrangulised. Kõigepealt paistavad silma- pariisi salongides hakkab liikumine elavnema. Need oli ka olemas juba 17. sajandil teatud rolliga.Nüõd muutusid intellektuaalide ja poliitilise liikumise suhtluskohaks. Siin kohtuvad omavahel entsüklopedistid. Votlaire lahkub 50nd lõpul sveitsi ka muutub Euroopamastaabis suurkujuks.Muutub omaette autoriteediks nt Prantsusmaal. Ennekõike
palju. Ta sai aru, et Vm-l ei ole kõik korras. Ta tegi avaldusi, millest võis järeldada, et ta plaanib mingeid reforme. Hukati viis ülestõusust osavõtjat. 120 salaühingu liiget saadeti asumisele. Pärast Poola ülestõusu algas Vm-l suur kooleraepideemia. Pärast seda oli selge, et Nikolai I ei kavatse astuda mingid samme selleks, et midagi muuta. Tema peamine ülesanne on hoida seda, mis on olemas. Ta ei taganenud monarhiaprintsiibist. 1830-50ndad oli stagnatsiooniperiood ja selle ajaga jäi Vm väga palju Euroopale arengus alla. Vm peale vaadati suure kahtlusega. Kirjandus arenes aga teist teed, oma teed pidi. Karamzin juba taganes kirjandustegevusest. Tema kirjanduslik tegevus lõppes aastal 1803, ta hakkas kirjutama Vm ajalugu. Tema tegevuse ümber käis väga suur poleemika. Tema vastane admiral Al. Siskov (1754 1841) ründas väga Karamzini ideid ja pakkus välja oma kirjandusliku programmi. Siskov oli kirjanikuna vähem
lahtised allikad st. et kodus on ikka kõige parem). Järgmised teosed kirjutas Rootsis (eelmised Eestis kirjutatud). Romaan ,,Leegitsev süda" (peategelane on teenija Anu Maarva; naistemees Taavet Maarva; laps Joosep, andekas viiulikunstnik). Romaan ,,Üle rahutu vee" (inimesed ehk põgenikud lähevad tormis Rootsi; tegevused laevas). Kolme romaaniline novell ,,Kas mäletad, mu arm?" (50ndad; metsatöölised lähevad tööle ja räägivad oma eludest töödel). Novellikogu ,,Idioot". Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. Gailit sündis Tartumaal. Üles kasvas ta Laatre mõisa läheduses. Isa oli ehitus meister ja see oli rändav amet. Sageli võttis poja kaasa ja seda eriti suvel. Ta õppis Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, Tartu linnakoolis. Gümnaasium jäi poolikuks, kuid selle eest suur lugemus.
annaabi.ee 
