Fjodor Dostojevski Elu ja looming Pärit moskvast isa (arst vaesehaiglas) oli lahti öelnud vaimuliku seisusest, pidas oluliseks karjääri , tahtis saada aadlikuks. Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest. 40ndate Looming 1844-45 ,,Vaesed Inimesed" FD-d huvitab inimese hingeelu, psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju. 1846- romaan ,,Teisik" 1847 ,,Valged ööd" Kokkuvõte: 40ndate jutustused ja ,,teisik...
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
MOOD 20. SAJANDIL Anna Karin Ericson SISSEJUHATUS ◦20. sajandi esimese kümnendi algus ◦Milline oli selle ajastu mood? ◦S-figuur, ampiirmood ◦Korsett 10NDAD ◦Mis muutis naistemoodi? ◦Pikad ebamugavad seelikud --> põlvini ulatuvad kleidid ◦Kalifeepüksid, kedrid, nahast säärekaitsed ◦Chaneli ideed 20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh 40NDAD ◦Mehelikum ning nurgeliste õlgadega mood ◦Lühemad seelikud materjalipuuduse tõttu ◦Puutallaga kingad ◦Lõpus naiselikum ning elegantsem stiil 50NDAD ◦Naiselikkus ja rafineeritus ◦Turg täis alternatiivseid võimalusi ◦Audrey Hepburn ◦Minimaalne elegants, pikad kindad 60NDAD ◦Peamine murrang – MINI! ◦Stiil ulatus kuni naeruväärsusteni ◦Mis mõj...
8.b Paula Juurik 17. sajand · Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid · LääneEuroopast telliti kirikumuusika trükitud kogumikke nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming · Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal · Linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht 50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika
STIIL AEG MUUSIKALINE HELILOOJAD TEOSED ISELOOMUSTUS HILISROMANTISM XIX saj. lõpp, XIX/XX saj. Pikad teosed, suured A.Bruckner Sümfooniad vahetus koosseisud, ootamatud G. Mahler VIII ,,Tuhandete" sümf., harmooniad, Saksamaal, laulutsüklid Austrias, Wagneri eeskujud R. Strauss Sümfoonilised poeemid, ooperid IMPRESSIONISM 1890-ndad enne I MS Kõlavärvi muusika, idamaine C. Debussy Ork. Prelüüd ,,Fauni...
mitte konkurendi oma. (Mänd, 2002:4) Eesmärk on müüa seda mida toodetakse, mitte uurida, mida tarbijad sooviksid osta(Teadlik turundus, 2010:31). Turunduse sünniloos oli oluline osa ka USA Kaubandusministeeriumi poolt korraldatud jaekaubandusettevõtete loendusel ja sellealastel uurimustel. Kirjutati esimesed kaalukamad turundusalased raamatud J.Robinsoni ja E.H.Chamberlini poolt. Turundusosakondade arv hakkas suuresti kasvama. (Vihalem, 1997:7) 1.4. Turuperiood: 50ndad 50ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks (Vihalem, 1997:7). Esile kerkis sihtturundus. Tootekeskse"teeme ja müüme"põhimõtte asemel hakkas levima põhimõte"tunneta ja vasta", mille idee seisneb mitte oma toodetele ostjate otsimises vaid õigete toodete tootmises oma tarbijale. (Teadlik turundus, 2010: 31) Turu segmentimisel lähtuti 20-80% reeglist ehk väiksem osa tarbijatest annab suurema osa tulust. Kasutati valdavalt demograafilisi näitajaid
dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimistega seotud toiminguid, erakondade kulude kontroll. Erakonnad- valimisvõitluse agentuurid. Ülesanded:koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühisprogrammi, realiseerida oma nõudmisi poliitikas, hõlbustada valitsemist.Massiparteid- kujunesid kuna on kadunud valimisel osalemise piirangud. (kuldaeg 20 saj, 50ndad ja 60ndad) Alates 70ndatest aastatest hakkasid ilma tegema populistlikud parteid, millised väidavad et neil on kogu rahva toetus ning hakkavad teostama uut poliitikat (ideoloogiliselt raske määratleda) 20 saj viimasel veerandil on erinevad ideoloogiad lähenenud üksteisele-koalitsioonide sõlmimine lihtne. Vasakpoolsed- sots dem , SDP. Tsentristid-libeaadid,keskerakond. Parempoolsed-konservatiivid, IRL. Kultuur on ühtekuuluvustunne, ühised väärtushinnangud ja käitumismallid
Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teisteg...
Vahetab jutustaja vaatepunkti -loogiline argielu ümbrus Elus kõige tähtsamad- ARMASTUS, SÕPRUS, PEREKOND, KODU. WILLIAM FAULKNER Põhiteemad- elu ja surm, ilu ja inetus, hea ja kuri! Realist, modernist Kujutab aega- inimese elu lapsepõlvest vanaduseni Teema: Lõuna osariikide elu 19.saj-20saj. 50ndad Teda on nimetatud feminismi rajajaks Modernism: -ajatasandid segi (kursiiv) Inimesi peab juhtima kaks jõudu- mehelik ja naiselik ( tegelane vahetab -teadvus, alateadvus sugu, elab üle kolmesaja aasta, hea looja on kahesooline ) -reaalsed kirjeldused vaheldumisi assotsiatiivsetega. Väga pikad laued, väga palju kirjavahemärke, aitab näidata kuidas ,,HÄLIN JA RAEV" filosoofiline, ühest perekonnast inimene mõtleb
* Värvitud ja pleegitatud juuksed * Juukselaki abil kohevaks tehtud soengud * Saab alguse kulmude, huulte ja ninade augustamine (eeskujuks punkarid) * Sädelevad diskokuulid, lõbus dance the night away elustiil Kui vaadata kultuuri 50ndatest kuni 70ndateni, siis on märgata kuidas 70ndad oli hoopis keerilisem aeg, kui 50ndad või 60ndad. Kui 1960ndaid nimetada peoks, siis 70ndad on hommik peale pidu. Selle kümnendi stiil ja mood jookseb seinast seina. Pöörane kontrastiderohke ajastu, mil segunesid äärmuslik feminism ja igatsev romantika, on ammendamatuks ideedeallikaks ka parfüümiloojatele. 70ndate alguses oli ikka säilinud 60ndate hipilik elustiil ja mood, kuigi vanale stiilile lisati veel paar uuemat kurvi. Hipilt liiguti sujuvalt edasi
tegevust. Hakatakse ise kasvatama põllumajandussaadusi ja 2. põlvkond 19 sajand loodi kaevandusi. Kolooniates tegutseti emamaade abil. 3. põlvkond 20 sajandi 50ndad aastad Tööstuslik tootmine. Usa firmad tulid Euroopa turule Suured RV firmad jagunesid klastriteks. Kiire reageerimine turu 4. põlvkond 20 sajandi 80ndad aastad muutustele. Tootmistsükkel
Turundus, praktilise tegevusena on eksisteerinud aastatuhandeid, alates aegadest, kui naturaalmajandus polnud enam piisavalt efektiivne ja tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundusilminguid võib leida juba 19.sajandist. Nii loodi esimene reklaamiasutus Inglismaal 1800. ja USA-s 1840. aastal. Reklaamitööle asusid selleks spetsialiseerunud inimesed. Põhilistele reklaamivahenditele lisandusid plakatid, vaateaknad jms. Reklaamimise praktilised kogemused rikastusid aja jooksul ning arenes ka reklaami teoreetiline alus. Turundus teoreetilise käsitlusena on aga suhteliselt noor distsipliin, mis hakkas küll arenema juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid selle põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Turunduse sünnimaa on USA, sest just Ameerikas leidis aset 20.sajandi algusaastatel majanduse kiire industrialiseerumine, millega kaasnesid laiaulatuslik kaubapakkumine ning sellest tulenevad jaot...
1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnang...
18.sajand " Kahvere romaan" Kujutab linnakodanikke ja aadli vahelist võitlust Rakvere linna õiguste pärast. 19.sajandi algus " Taevakivi " - Vaatleb Eesti rahuste võimu ja arengut. ( K.J. Peterson, O.W.Masing , Jannsen). "Keisrihull" Päeviku vormis romaan, mille peategelane baltisakas mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. 20 40ndad aastad " Wikmani poised ". Kõneldakse Krossi õppimist Westholmi gümnaasiumis. 40 50ndad " Mesmeri vang ". (teose järg). 50-ndad - " Väljakaevamised " . 90-ndad " Tahtamaa " . Talude tagastamine. " Kallid kaasteelised " . ( memuaaride kogum ). Teose põhiprobleemid Teose võib jagada mõttelisteks osadeks - 10. klass, 11. klass ja sellele järgnev aeg. Teose alguses juhtub nimelt õnnetus magneesium satub prügikorvi ja Härra Tooder, arvab, et kui hiir läheb seda võtma, siis käib plahvatus. Loogiline, et sellele järgnes
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hil...
● Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi ● USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise ● Tekkisid paljud väikesed sõjad, suurt sõda ei puhkenud ○ USA ja NSVL toetasid majanduslikult ja sõjaliselt 7. Kodanikuõiguste liikumine USA-s. a) kes võitlesid enda õiguste eest? ● peamiselt mustanahalised ● võideldi rassilise eraldatuse vastu ● eesotsas Marthin Luther King b) millal nad seda tegid? ● 50ndad, 60ndad c) millised olid võitluse tulemused? ● kodanikuõigused ● mustanahaliste lapsed said valgetega koolis käia ● valimisõigused ● ei pidanud enam ainult istuma bussi tagaotsas d) miks oli võitlus peaasjalikult vägivallatu? ● mustanahalised olid vähemuses ● võideldi sellisel teel, kus teati, et nende vastu ei alustata tapatalguid NAISTE ROLL ÜHISKONNAS MUUTUS, NAISE KOHT POLE AINULT KODUS. MATKIMIST VÄÄRIVAKS KUJUNES EDUKAS, ENNAST TEOSTAV NAINE
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om...
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
Emahunt oli nad lapsendanud. Vanem tüdruk jooksis neljakäpukil sõi toorest liha ja urises. Neil ei olnud kõnet, keeldusid voodis magamast. Amala suri. Kamala suutis ära õppida sõnu, kuid ka tema polnud võimeline päris voolavalt kõnelema. Üheks takistuseks on see, et pole teada kuidas lapsed metsa satuvad. Vb neil oli mingi defekt, kes viidi metsa elama. · Isolatsioonis kasvanud lapsed (Isabelle, Genie)- nad on kasvanud inimeste keskel, kuid täiesti eraldatud. 50ndad aastad. Isabelle oli 6 a kui ta leiti, ennem seda oli teda hoitud koguaeg peidus. Laps pidi iseseisvalt hakkama saada, teda ei koheldud halvasti. Tema ema oli kurt. Lapsel oli olemas toit , kuid puudus suhtlemine. Ta saavutas umbes 2 aastase lapse taseme. 8 aastaselt läks kooli ja polnud täheldada mittemingisuguseid keelelisi mahajäämisi. Keele arengut on võimalik tagantjärgi taastada. Genie- kelder,
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endoge...
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäleta...
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid..............................................
vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel 2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine) ja *Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) <- 2 esimest uue tehno tõttu palju põimunud -- Areng: 50ndad – ei kavandatud süsteeme; 60ndad – töö tõhustamine süsteemide abil; 70ndad – jaotuslog ettevõtte juhtimisse, jaeketid arendasid isiklikke süsteeme; 80ndad – kulude teadvustamine, pikaajalisem planeerimine; üleminek – võetakse kasutusele termin logistika, IT kiire areng, info liikumise tähtsus tõuseb; 90ndad – logistikafun muutuvad oluliseks ka ettevõtte väliselt, kasutusele termin tarneahela juhtimine; 21. saj – konkurents ja pidev võitlus turupositsioonil --
tulemus. Üks kujund: kinnine ruum; tekib klaustrofoobia tunne (vangla+toonane ühiskondlik elu). Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" rokibiograafia. Eeldus: teistsugune käitumisviis ja elustiil (alkohol, narkootikumid, seks). Sõltuvusprobleem, näitab end lihtinimesena. Ühe generatsiooni lugu. Palju kuulsaid nimesid, huumor, samas ka midagi tõsisemat suhe isaga. Mari Tarand ,,Ajapildi sees" õe jutustus venna Juhan Viidingu lapsepõlvest. Halva lapse portree. 50ndad tema lapsepõlv kujutatud hoopis teistsugusena kui Mihkelsonil või Oksanenil helge, päikesepaisteline, täis väikseid rõõme, nostalgiat. Kogu poliitiline taak jääb kõrvale. Detail argipäevast sümbolina, toodavad EW-d: maitseainepurgid, kohviveski. Tsiteerib palju eesti luule klassikat. Kasutatakse ka kirju, nt Juhani ja ema omi. 15. Priidu Beier ja Indrek Hirv, luulemuutuse algatajad.
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise ...
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
tootmisega raha teenida ning teine pidas end rikkaks, kuid puudus raha ja sissetulek. Pärast seda läks riigivõim mitteaadlike kätte. ¤ Hoiakute poolest jaguneb sajand kaheks. Esimesel poolel domineerib mõistus, soov võtta kõike võimalikult materialistlikult ja ratsionaalselt. Sajandi teisel poolel süvenemine, tunded, mis viib välja romantismi ilminguteni. Preromantismi algust ei saa täpselt paika panna, aga 18. sajandi 50ndad aastad võib välja tuua kuna sel perioodil tekib autoreid, kelle loomingus hakkab esinema sentimentalism e liialdatud tundlikkus. Valgustuskirjanduses on tihti kasutatud looduse temaatikat, st mitte matemaatilisi ega füüsilisi seadusi, vaid pigem loomulikkust, eksistensi, rahva vaimu. ¤ Tihti tegelesid valgustuslikud mõtlejad mineviku ümbermõtestamisega. Sel ajastul mõeldi koguaeg vanast ja loodi mingi visioon uuest. Loodud uus, ideaalmaastik kestab mingis mõttes tänapäevani
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogika, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) Hallutsinatsioonid, illusioonid Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired
Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogika, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) Hallutsinatsioonid, illusioonid Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjut...
Paul Nystrom (..... 2. Varajased teooriad riietumise kohta. 19. saj. algus. Instinkti teooriad. Enne kirjas teooriad- 1-5. (Westermach...) 3. Riietuse teadusliku uurimise algus. Riietuse kui inimese baasvajaduse uurimine. Riietuse ajaloo uurimine. Algul üliõpilaste riietuse uurimine. Siis naiste riietuse uurimine. G. Dearborn ,,The psychology of clothing" 1918. E. Hurlock..........? 4. Riietuse sotsiaalpsühholoogiline uurimine tänapäeval. 40- 50ndad aastad. Tähendus. G. Hartman. Journal of Home Economics. 1949, 41 (3) ,,Clothing: Personal and social issue" 1956. a. esimene teaduslik konverents. Riietuse? multidistsiplinaarne olemus???? 60ndad aastad. Tõid sotsioloogilise aspekti riietuses. M. Horn ,,The Second Skin" 1965 Teoreetiline perspektiiv- sümbol- interaktsionalistlik teooria. 70ndad aastad: M. L. Rosencranz ,,Clothing concepts: A Social Psychological approach" 1972. Alates sellest
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid pr...
Lisaks eksootilised teemad, mis on seotud loodusliku inimese teemaga: näiteks 1736 a draama Alzire.Selles kõneleb peruu indiaanlastest ja pärismaalastest. Indiaanlane on nagu sissetungiv kristlane. Voltaire kasutab fanatismi siiski ja demagoogiasuhteid. Fanatism on termin, mille Voltaire pakub välja. Ta osutab ka polulistlikele võtetele.Teosed on üldiselt dünaamilised ja silmapaistvad. Prantsusmaal jääb materjalism filosoofide pärusmaaks. 50Ndad aastad on igas mõttes murrangulised. Kõigepealt paistavad silma- pariisi salongides hakkab liikumine elavnema. Need oli ka olemas juba 17. sajandil teatud rolliga.Nüõd muutusid intellektuaalide ja poliitilise liikumise suhtluskohaks. Siin kohtuvad omavahel entsüklopedistid. Votlaire lahkub 50nd lõpul sveitsi ka muutub Euroopamastaabis suurkujuks.Muutub omaette autoriteediks nt Prantsusmaal. Ennekõike
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
