Koostaja: Gert Kurmiste 11.05.08 Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimustuses uudistest peale Vestmani, kes sellest ei hoolinud
Matilde Vestmani vanem tütar. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Mingil määral sarnaneb naine oma isale tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. Matilde kannab kübarat ja kauneid rõivaid, lastes õel omale loori siduda. Laura Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest
Tegelased: Vana Vestman Laura ja Matilde isa Matilde Vestmani vanem tütar , Sandri abikaasa Laura Vestmani noorem tütar , Matilde õde. Ludvig Sander Matilde abikaasa Tiit Piibeleht Sandri vana koolikaaslane Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas, insener Sanderi töötuba. Raamatus räägib sellest, et Matilde õhutab oma meest Sandrit raamatut kirjutama. Kunagi Sander võluski Matilde luuletustega ära, mis polnud tegelikult muidugi tema kirjutatud, kuid Matilde seda ei teadnud. Matilde arvas, et Sandrist võib hea kirjanik saada.Sander teeskles kaks aastat, et ta kirjutab seda raamatut, kuigi tegelikult polnud ta ridagi veel paberile kirja saanud.Vana Vestman ei uskunud kunagi temasse. Minu arvates ei ole see Sandri poolt üldse ilus oma abikaasale niimoodi valetada.Kui
Piibeleht Piibeleht on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Pealtnäha kergeusklik ja kergesti enda huvides ärakasutatav seesmiselt hoopiski kavalust täis. Mehe kõnelaad on tegelaste seas kõige silmatorkavam. Tema sõnad on murdesegused ning kohati raskestimõistetavad. Ta vastab küsimustele alati väikese viibimisega. Piibelehe suhtumist teistesse on üsna raske määratleda, ehk ongi tema kõige omanäolisem ning salapärasem tegelane kogu teoses. Sandrit on ta nõus abistama, näides ise talle lihtsameelse ja vaese kirjanikuna, kellele suurem rahasumma ainult heameelt teeks. Samal ajal selgub kurb tõsiasi, et Tiit oli kõik teised ülekavaldanud, saades omale Vestmani tahetud maad ning minnes lisaks veel Vestmani tütrele kosja. Piibelehe välimus on samuti kõike muud kui tavapärane kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta
Piibeleht Piibeleht on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Pealtnäha kergeusklik ja kergesti enda huvides ärakasutatav seesmiselt hoopiski kavalust täis. Mehe kõnelaad on tegelaste seas kõige silmatorkavam. Tema sõnad on murdesegused ning kohati raskestimõistetavad. Ta vastab küsimustele alati väikese viibimisega. Piibelehe suhtumist teistesse on üsna raske määratleda, ehk ongi tema kõige omanäolisem ning salapärasem tegelane kogu teoses. Sandrit on ta nõus abistama, näides ise talle lihtsameelse ja vaese kirjanikuna, kellele suurem rahasumma ainult heameelt teeks. Samal ajal selgub kurb tõsiasi, et Tiit oli kõik teised ülekavaldanud, saades omale Vestmani tahetud maad ning minnes lisaks veel Vestmani tütrele kosja. Piibelehe välimus on samuti kõike muud kui tavapärane - kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja
nende jaoks väärtust. Päev või paar hiljem läks Pikasääre Sander poegadega laevale, et tarbeesemeid endale saada. Pikasääre õuele sõitsid kaks rannavahi mundris meest, kes otsisid laevalt varastatud esemeid. Pikasääre Sander ning ka teised selle ranna mehed läksid kohtu ette. Leiti lepitus, et igaüks peab 11 krooni maksma. Kohe ei maksnud keegi. Pikasääre Sandrit vaevas õiglustunne, mistõttu viis kõik varastatud esemed kodust välja ning müüs maha ja saadud raha viis konstaabli kätte(kuigi tegelikult raha maksma ei pidanud). ,,Elamise rahu" süzee: Randlased tahtsid minna talvel üle jää Loonalaiu saarele heinte järele, et lehmad saaksid söönuks. Tagasi tulles pool seltskonnast pääses üle vahepeal pragunenud jää, kuid teine pool mitte.
Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Tema kõnelaad oli suhteliselt
Teose tegevus toimub aasta enne maailmasõda ja kestab umbes3-4 kuud. 2.Tegevus toimub kinnisvara äriga rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas.Tegevuspaik- inseneri Sanderi töötuba. 3.Konflikt algab sellest, et äiapapa usaldust teenida, peab Ludvig Sandrist saama kuulsus. 4.Kuna Sander on Matildele kirjutanud võõraid luuletusi enda nime all, nõuab naine, et Sander saaks kuulsaks kirjanikuks. Kuulsaks saab ta tänu Piibelehe kirjutatud käsikirjale, mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor. Notari juures kinnitatud käsikirja kavatses Piibeleht enda kosjavankri ette panna. Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi ühe koolnud saksa preili krunti endale saama
Kõige naeruväärsem tegelane “Pisuhännas” Teose “Pisuhänd” autoriks on tuntud ja armastatud eesti kirjanik Eduard Vilde. Raamatu kõige naeruväärsemaks tegelaseks oli kahtlemata Ludvig Sander, kes elas oma elu just selliselt, nagu üks inimene oma elu elama ei peaks. Ludvig Sander oli kaval, kergesti mõjutatav ja omakasupüüdlik tegelane, kes püüdis maksku mis maksab saada kuulsaks ja mõjukaks. Ta kasutas inimesi ära ning tihtipeale suhtus inimestesse vastavalt materiaalsele poolele ja kasulikkusest lähtuvalt. Teda ei huvitanud inimese iseloom ega sisemised väärtused, tema hindas pigem raha ja tuntust. Selleks, et oma unistusteni pürgida, oli Sander valmis mõtlema välja erinevaid plaane ja ideid, kuidas teistel nii-öelda nahk üle kõrvade tõmmata, mille heaks näiteks on “Ja - peale selle, et sa vana koolivenda endise sõpruse pärast - nagu iseenesest mõista - hm - mul oli tõesti veel üks asjake, Tiit - üks kaunis keeruline ja...
Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Peamiseks “Pisuhänna” probleemiks on tõusikkodanluse iha ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. 2. Analüüsi Sandri ja Matilda suhteid. Too näiteid. Matilda on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu – nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Siis kui Matilda käskis oma mehele kirjutada raamatut, siis Matilda ütles, et ta ostis oma mehe raha eest. See näitab tema suhtumist mehesse. Mingil määral sarnaneb naine oma isale – tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. 3
Matilde oli riiakas ja pealetükkiv, Laura aga tagasihoidlik romantikuhingega müürilill. 4. Miks ja kelle nõudmisel loobus Ludvig Sander inseneri ametist? Ludvig Sander loobus oma inseneri ametist oma abikaasa Matilde käsul, sest viimane soovis, et Sander kogu maailmale näitaks, kui osav kirjanik ta on ning et pärast oma nurjunud katset insenerina töötades ka veidi raha sisse tooks. 5. Kuidas sai vaene Piibeleht osta suure maalapi koos majadega? Ta santaseeris Sandrit, et tema talle Vestmani rahadega majakrundid muretseks, ähvardades teda vastasel korral avaliku skandaaliga, paljastades, et Sander polegi ,,Pisuhänna" autor. 6. Mis linnuga võrdles Laura Tiit Piibelehte? Kas mees solvus? Laura kutsus Piibelehte öökulliks mehe suurte silmade pärast ning mees tundis ennast meelitatuna see meeldis talle. 7. Too välja kolm kummalist asja/ käitumisviisi vms, mis iseloomustaks Tiit Piibelehte.
kirjanik. Aga Sandri naine on oma Sandriga väga rahul ja õnnelik, ning Sander naudib oma tähelendu väga ja naudib oma tähelepanu väga. Piibeleht palub Sandrilt varsti abi, aga Sander ei taha teda väga aidata, nimelt oli Tiidule väga meeldima hakanud Vana Vestmani teine tütar, aga kuna Vestman ei oleks sellega elu sees nõus, et tema teine tütar peaks ka kirjanikule mehele minema. Tiit ähvardab Sandrit , et kui ta ei aita teda siis ta valikustab nende saladuse , et tema raamatu autor on tegelt Tiit, mitte Sander ise. Sander ei oleks sellega kohe kindlast nõus ja nad mõtlevad Tiiduga plaani välja kuidas Vestmani mõjutada , et too oma tütre Tiidule naiseks annaks. Nad leppisid kokku , et Tiit peab ära ostma krundi mida Vana Vestman tahtis , et see kindlasti nende perre jääks ja kui Tiit selle ära ostab , siis on ta nõus oma tütre tallle andma, et maa nende perre jääks
E.Vilde "Pisuhänd" Rikka papa tütat Laura kõndis tänaval üle tee ja ühtäkki sõitis tee ette auto. Laura ehmatas ja jäi abitult karjudes tee peale. Koheselt tuli talle appi üks noorhärra, kes ta teise ohutu tänavani kandis. Laura ei jõudnud ära imestada, kui müstilised ja soojad on tema öökullisilmad. Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees, kes Laura auto eest päästis. Tiit Piibeleht on olnud ala...
3. Vana Vestman on Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Vihahoos võib käitumine käest ära minna. Peab ennast härrasmeheks. Kõnelaad on väga muutuv. Oma tütardega ja ärimeestega üritab väga mahedalt rääkida, kuid Sandri vastu on alati olnud karm ja igal võimalusel tahab teda häbistada ja teiste ees maha teha. Lastega ja Piibelehega sai ta hästi läbi, aga Sandrit ta ei sallinud isegi siis, kui ta oli midagi suutnud saavutuda. Välimus tundus korralik ja kallid ülikonnad olid seljas. Vaimselt oli üsnagi keskpärane. Talle ei meeldinud luule, kas ta ei saanud sellest aru või talle lihtsalt ei meeldinud.Äri oli tema tugevaim külg. Matilde on Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Mõnikord oli liiga karm ja muutus tüütavaks. Tänu heale perekonnale oli tal korralik kavastus. Kõnelaadi
Remargid annavad lugejale ettekujutuse sellest, millised on tegelase zestid ja liigutused, kuidas ta käib ja mida uhugi asetab, mõnikord ka näoilmeid. 3. Vana Vestman- Käitub väga härrasmehelikult. Vihahoos siiski läheb käitumine natuke käest ära. Kõnelaad on erinevate inimestega muutuv. Oma tütardega ning kasulike äripartneritega räägib mahedal toonil. Sandriga aga karmilt ning püüab teda igal viisil maha teha. Suhtus ainult oma tütardesse ja Piibelehesse hästi. Sandrit ta aga vihkas, hoolimata ta ,,suurepärastest" saavutustest. Kõik tegelased suhtuvad temasse aupaklikult, sest tal on palju raha. Sandrile ta tegelikult ei meeldi. Välimus tundub jutu põhjal hea. Kannab kallist ülikonda ja kammitud. Rikkale inimesele kohaselt. Vaimselt tasemelt tundub üsna keskpärane, isegi alla keskmise. Mis puutub luulesse, siis see talle ei meeldi või ei saa ta sellest aru. Siiski on ta kõva käsi äris. Sander - Käitumisele ei saa midagi ette heita
eesmärgiks, muidu jääb lihtsalt kõik ilus ja puhas, mis meid ümbritseb märkamata. Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimustuses uudistest peale Vestmani, kes sellest ei hoolinud
Teised suhtusid temasse üpriski ükskõikselt, kuid Laura vanem õde Matilde käitus tema suhtes veidi üleolevalt- Ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks ette ja taha kõik ära tegema. Laura lonkas ka vasakut jalga, kuid Piibeleht jumaldas teda sellest hoolimata. Matilde- Ülbe, kuulsusehimuline,soovis et ta meest tunnustataks ta raamatu eest ja kuulutas seda üle linna veel enne raamatu ilmumistki, raha väärtustav, ometi oli ta ka vahel siiras ja tundeline. Ta käsutas tihti Laurat ja Sandrit nign suhtus teistesse üleolevalt, teised temasse aga aukartusega ning allaheitlikult. Ta välimus oli peen, kandis kübarat ja loori. Talle olid olulised seltskonnaelu ja kuulsus. 4. Karakterikoomika Ludvig Sander kehastab luuserlikuse sümbolit Vestmann oli range ja jäärapäine mees. Ütles: " Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda, aga enne loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt
külalistega vabalt suhelda ning teda on meeldiv vaadata. Tal on väga laialdased teadmised ja need paistavad välja, igaks saateks on korralikult ette valmistunud ning saates ,,Tähed muusikas", kui külalised pahatihti ei oska kaasa laulda, tuleb Sanderil see peaagu alati välja. Lisaks on tal hea stiilitunnetus ja ta näeb hoolitsetud ja korrektne välja. Ühtekokku on ta üles astnud Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa, Inglise ja Ameerika telesaadetes. Kõige paremini iseloomustaks Mart Sandrit väljend mees nagu orkester. Ta on osalenud paljudes filmides, sealhulgas ,,Kallis härra Q" ja kahes Soome linateoses ,,Senkiföldje" ja peaosalisena ning ka ise lavastanud filmid ,,Varas" ja vastuolulise ,,Berliin 1945: Muusika pommide all" Film ja teater Filmirezissöör oli tema esimene unelmate amet kui ta oli umbes 5 aastane. 80-tel tegi ta kaasa väikestes osades mitmes Vene filmis, milliseid tihti filmiti Eestis kuna tegevus pidi toimuma Ameerikas
täiesti vabalt hakkama. Matilda ning Sander räägivad mingist kolimise plaanist. Kui Laura enam vanema õe käskusid täita ei viitsi, paneb Matilda oma mehe rakke ette. Mees avaldab lootust, et ta jõuab varsti valmis, ent naine ei kannata seda iba ära ning paneb paika ultimaatiumi, et kolme kuu pärast peab raamat valmis olema. Eit on lolli peaga lasknud külas kõlakad liikvele, kuigi mees tal käskis vait olla ning nüüd on naise maine ohus. Matilda lahkub. Laura lunib Sandrit, et ta avaldaks midagi oma raamatust, ent Sander arvab, et see rikuks kõik ära, ühesõnaga see on ülisalajane ning keegi ei pea sellest midagi teadma Laura räägib Sanderile loo, kuidas paar päeva tagasi oleks ta peaaegu auto alla jäänud, ent salajane mees, keda ta nüüd hellitavalt öökulliks kutsub, päästis ta, pani ta kõnniteel maha, kõndis minema, samal ajal sihvkasid süües.
Ajalugu Eesti Vabariik 1920 – 1939 Haldusjaotus. 1922 oli Eesti Vabariigis 11 maakonda. 20 eksisteerimisaasta jooksul toimus haldusreform – ühelt poolt valdade liitmine, teiselt poolt ka lihtsalt vahetas nime. Ilmsel ei olnud ka tollel ajal väike vald eluvõimeline. Tänapäeval on eesis 15 maakonda, aga Petseri ning Narva jõe tagused alad ei ole enam meie riigil. Sisepoliitika käis põhiseaduse järgi. Põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu. Põhiseaduse järgi kuulus seadusandlik võim riigikogule, kuid riigikogul oli 100 liiget ja see valiti kolmeks aastaks. Esimesed valimised olid 1920 lõpus, kokku tuldi 1921. Senikaua oli seadusandlik võim Asutav Kogu, riigikogu kokku tulemisega läks Asutav Kogu laiali. I Põhiseaduse kohaselt puudus Eestis riigipea. Ühelt poolt peeti väga demokraatlikuks, teiselt poolt finantsi osas hea. Ametlikel puhkudel esindas eestit valitsuse juht, kes kandis nime riigivane...
Laura - väärikas, tark, ,,päikesenaine" (positiivsed naised Vilde teostes), Mathilde õde Tegevus toimub kodumaal. Kultuuri ostetavus ja müüdavus + võõraste sulgedega ehtimine. Kogu tegevus toimub Vana Vestmanni kodus, mis on eepilise teatri tunnus (tegevus ühes paigas). Matilde oli ära võlutud Ludvig Sandri luuletustest , mis olid tegelikult võetud võõrastest teostest. Sander tahab saada kõrgemasse seltskonda naiste abil. Matilde sundis Sandrit romaani kirjutama, kuna see oli moes. Sander ei saanud sellega hakkama. Vestmann põlgab Sandrit, kuna luuletaja ei ole tõeline mees. Tema arvates tõeline mees on ärimees. Raamat saab tähtajaks siiski valmis. Piibeleht kasutab teoses karakteri- ja kõnekoomikat, nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta
Olulisemad teosed : · ,,Külmale maale" · ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" · ,,Mahtra sõda" · ,,Pisuhänd" · ,,Mäeküla piimamees" · ,,Raudsed käed" Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimustuses uudistest peale Vestmani, kes sellest ei hoolinud.
(1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke
"Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
