"tunnustused" - 389 õppematerjali

Erkki-Sven Tüür

Wallenberg, kelle tegevus Rootsi saatkonna sekretärina Budapestis II maailmasõja päevil aitas päästa u 100 000 juuti Saksa koonduslaagritest. Tüür on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. 1995. aastal jõudis Tüüri ,,Reekviem" (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. 2008. aastal avaldas saksa kirjastus Schott Music Erkki-Sven Tüürist raamatu "Schwarze Milch und bunte Steine" (toimetaja Hans-Klaus Jungheinrich). TUNNUSTUSED · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Suure Vankri auhind (1996, 1997) · Aasta kodanik (2009) · Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), · Balti Assamblee kultuuripreemia (1998), · II klassi Valgetähe ordeni (2000), · Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) · ning kahel korral Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia: · 2003. aastal CD-albumi "Exodus" ja 2003

Õendusteoreetiku Imogene King ülevaade

Ülikoolis dotsenti ametikohal. (Why I...) Aastatel 1966-1968 oli ta tervishoiutöötajate ja sotsiaalhoolekande büroo õpingute toetuste filiaali assistendiülem. 1968 nimetati ta Ohio Riikliku Ülikooli õenduskooli professoriks ja direktoriks. Aastal 1972 naases ta Loyola Ülikooli õendusprogrammi professorina. 1980ndal aastal läks ta professorina tööle Lõuna- Florida Õendusabi Kolledžisse, kus ta töötas kuniks ta jäi pensionile 1990.aastal (Messmer ja Palmer 2008). 1.3. Tunnustused Imogene on tunnustatud mitmetel kordadel. Aastal 2004 võeti ameerika õdede ühenduse kuulsuste koja liikmeks ja aastal 2005 sai Ameerika õenduse akadeemia elava legendi tiitli. Aastal 1997 sai King Florida kubernerilt kuldmedali õendusabisse panustamise eest. Ta sai ka Ameerika õdede assotsiatsioonilt Jessie Scott auhinna aastal 1996 (Messmer ja Palmer 2008). Teda tunnustati kahe teooria avalikustamisega. Aastal 1971 õendusabi teooria: inimkäitumise üldmõisted

Contra( Margus Konnula)

tagasihoidlikud.  Teosed Luulekogud: Proosateosed: "Naine on mees" "Presidendi suur (1999) saladus" [lastejutustus] "Contrarünnak" (2004) (2004) "Tahaksin olla Näidendid: "Kõrts" (2007), koos autobuss" (2008) "Okseoksjon" (2011) Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga  Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia

Gustav Ernesaks

Gustav Ernesaks  Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused  Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest.  Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks.

Juhan Smuul

sõbrannade ees kelkida. Veidi ebaloogilise ning kummalise lõpplahendusega, kuid hirmnaljakas näidend. Muhu muuseum Koguva küla Muhu saarel sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal; Esimene ekspositsioon avati Juhan Smuuli sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal; 1973. aastal avati Juhan Smuuli memoriaalmuuseum, mis tollal oli Saaremaa muuseumi filiaal; Aastast 1990 kannab nime Muhu muuseum. Muhu muuseum Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Kasutatud kirjandus http://www.muhumuuseum.ee/Juhan-Smuul http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul http://kliimaks.blogspot.com/2013/04/juhan-smuul-polkovniku-lesk-ehk- arstid.html http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/smuul.htm AITÄH!

Mati Unt

Keskkooli, mille ta lõpetas 1962. Aastal. Tartu Ülikooli läks Unt õppima eesti filoloogia erialale. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna nimeline auhind 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia

Arvo Pärt

Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...

Veljo Tormis

võtnud paljude maade heliloojad. Veljo Tormise elu ja loomingu kohta on ilmunud kaks eestikeelset raamatut: Urve Lippusega koostöös valminud ,,Lauldud sõna" ja Priit Kuuse koostatud ,,Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks". Inglise keeles on ilmunud Mimi S. Daitzi raamat ,,Ancient Song Recovered: The Life and Music of Veljo Tormis". Paljud Veljo Tormise teosed on sündinud koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. TUNNUSTUSED 1967 ­ Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1970, 1972 ­ Eesti NSV riiklik preemia 1974 ­ NSV Liidu riiklik preemia 1975 ­ Eesti NSV rahvakunstnik 1980 ­ Rahvaste Sõpruse orden 1980, 1986 ­ Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 ­ NSV Liidu rahvakunstnik 1995, 2000, 2005 ­ Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1996 ­ Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 ­ Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 2005 ­ Rahvusmõtte auhind

Mats Traat

Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nimeline kirjanduspreemia 1979 a. ·Virumaa kirjandusauhind. ·Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal. ·Pälvinud Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia proosa kategoorias.Kirjanduspreemia sai proosa ,,Naised ja pojad" eest. Preemia suurus oli 40 000.- ·A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Looming:

B.Alver esitlus

Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat.  TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest" Tõlketööd TUNNUSTUSED 1966 - Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 - Juhan Liivi luuleauhind 1977 - Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti- alver-loeb-katariina-unt

Igor Stravinski elulugu ja looming

 "Elupõletaja tähelend" (1951)  "The Flood" (1962) BALLETID  "Tulilind" (1910)  "Petruška" (1911)  "Püha kevad" (ka "Kevadpühitsus"; 1913)  "Sõduri lugu" (1918)  "Pulcinella" (1920)  "Les Noces" (1923)  "Apollon Musagète" (1928)   "Le Baiser de la Fée" (1928)  "Kaardimäng" (1936)  "Scénes de Ballet" (1944)  "Apollo" (1947)  "Orpheus" (1947)  "Agon" (1957) TUNNUSTUSED  Aastal 1959 anti Stravinskile Léonie Sonningi muusikaauhind, mis on Taani kõrgeim muusika-alane tunnustus.  Igor Stravinskil on oma täht Hollywoodi Walk of Fame'il ja talle anti postuumselt Grammy elutööauhind aastal 1987.  Tema nime kannab lennuk A-319 firmast „Аэрофлот“.  Esimene temale pühendatud muuseum avati 1990.aastal Ukrainas.  1994.aastast peetakse Ukrainas tema nimeline muusikafestival.

Contra

Contra Karl-Tõnis Truup VKHK  Sisukord 1. Elulugu 2. Kus töödanud 3. Looming 4. Contra tähelend 5. Contra laval 6. Mida kirjutab Contra? 7. Tunnustused 8. Teosed 9. Viited  Elulugu Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 1981­1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis  Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 1996­1999 oli Urvaste postiülem.

Vardo Rumessen

Heino Elleri, Peeter Süda, Heino Elleri, Eduard Oja ja Eduard Tubina elust ning loomingust. Poliitiline tegevus · 1989 Eesti kodanike komiteede Ajutise Sidetoimkonna liige · 1989­1995 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liige · 1990 Eesti Kongressi saadik · 1990­1992 Eesti Komitee juhatuse liige · 1992 Eesti Põhiseaduse Assamblee liige · alates 1995 Isamaaliidu liige · 1992­1995 ja 1999­2003 Riigikogu liige Tunnustused · 1973 Eesti NSV Heliloojate Liidu liige ja hiljem juhatuse liige, · 1998 Eesti Interpreetide Liiduasutajaliige · Eesti Muusikakadeemia auliige · Eesti Muusikanõukogu asutajaliige. ·

Esitlus Doris Karevast

Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus  Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002) "Puudutus" (1981) "Aja kuju" (2005) "Salateadvus" (1983) "Lõige" (2007) "Vari ja viiv" (1986) "Deka" (2008) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997)  Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Karevat enim mõjutanud kirjakoht Swinburne "The Gardens of Prosepine" Too much love of living, from hope and fear set free, and thank, with brief thanksgiving,

Ülle Kauksi

Ülle Kauksi Merlika Hüdsi 9.klass  Ülle Kauksi elu Kauksi Ülle (pärisnimega Ülle Kauksi) on sündinud 23. septembril 1962 Võrus Ta kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala  Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas  Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa.  Üks Ülle luuletusi,...

ARVO PÄRT

Berliini missa (1990) Für Lennart in memoriam (2006) Silouans Song (1991) Sümfoonia nr.4 "Los Angeles" (2008) Litany (1994) Adam's Lement ("Aadama itk") (2009) I am the true vine (1996) Silhouette, Hommage a Gustave Eiffel (2009) Arvo Pärt 2008. aastal. Tunnustused Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima 1991 koorimuusika esituse Grammy.

Referaat Toomas Hendrik Ilves

....................................................................3 2. Ametikohad.............................................................................................................................3 3. Isiklik......................................................................................................................................4 4. Avaldanud...............................................................................................................................5 5. Tunnustused ja tiitlid...............................................................................................................5 6. Ühiskondlikud organisatsioonid.............................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................7 LISAD....................................................................................................................

Doris Kareva Luuleanalüüs

 Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja  Looming  "Päevapildid" (1978)  "Ööpildid" (1980)  "Puudutus" (1981)  "Salateadvus" (1983)  "Vari ja viiv" (1986)  "Maailma asemel" (1991)  "Armuaeg" (valikkogu, 1991)  "Hingring" (1997)  "Fraktalia" (2000)  "Mandragora" (2002)  "Aja kuju" (2005)  "Lõige" (2007)  "Deka" (2008)  Tunnustused  Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal   Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal   Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001  Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal   Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006  Luulekogu “Maailma asemel” analüüs  Luulekogu põhiteemad on maailm ja selle avastamine. Samuti igatsus, kurbus ja lootus on paljudes luuletustes.

Hando Runnel

Arvo Pärt

Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Tunnustused: 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja Tartu Ülikooli audoktor Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007. aastal parima kooriesituse Grammy. Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) Teoseid: Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976)

JUHAN VIIDING

On mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming". 1971 - Luulekogu ,,Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa ,,Aastalaat". 1971 - ,,Detsember" 1973 - ,,Käekäik" 1974 - ,,Selges Eesti keeles" 1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi" 1980 - ,,Elulootus" 1983 - ,,Tänan ja palun" 1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 ­ Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 ­ Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 ­ Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 ­ Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 ­ Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 ­ Juhan Liivi luuleauhind.  ,,selges eesti keeles" Ilmus 1974. aastal, Jüri Üdi nime all. Üdini üdilik Üllatav keelevaist Mõttesügavam

Doris Kareva powerpoint

lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30. aprillil 2003). Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa  Luulekogud ,,Päevapildid" (1978) ,,Ööpildid" (1980) ,,Puudutus" (1981) ,,Salateadvus" (1983) ,,Vari ja viiv" (1986) ,,Maailma asemel" (1992) ,,Hingring" (1997) ning valikkogu ,,Armuaeg" ,,Fraktalia" (2000) ,,Aja kuju" (2005) ,,Lõige" (2007) ,,Deka" (2008).  Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel luule kategoorias Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. aastal  Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos

Powerpoint kirjanik Indrek Harglast

raehärrad  ja  vooruslikud  linnadaamid,  lõbusad  mustpead  ja  üllad  rändmuusikud.  Teiste  tegelaste  seas  aga  troonib  taibukas  apteeker  Melchior  Wakenstede,  kes  peab  oma  kohuseks  lisaks  linnarahvale  arstimite  müümise  kõrval  ka  mõrtsukate  otsimist.  Nii  nagu  kõigil  teistelgi  tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade  taha ulatuv suguvõsa needus. Tunnustused Alates 2000. aastast ­ 17 korda võitnud Eesti  ulmeauhinna “Stalker”, seda nii parima algupärase romaani ("French ja Koulu" ja  "Suudlevad vampiirid"), lühiromaani või jutu ("Excelsuse konkistadoorid",  "Sindbadi kaheksas reis", "Väendru", "Püha Graal –  1984", "Ingellik olevus", "Minu päevad Liinaga",  "Doanizarre udulaam", "Jõgeva elavad surnud"), lühijutu ("Spitzbergeni nokturn", "Vend Rus", 

Ettekanne Mati Unt

Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981­1991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 1992­2003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga.  Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia  Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja

Andrus Kivirähk

"Syrrealistid" "Voldemar" jpt Lasteraamatutest "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest. See on umbes nagu söömisega ­ kotletid on head, aga ega pannkoogidki halvemad pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse humanitaarabisse ­ et hea küll, olen lahke onu ja kirjutan lastele ühe jutukese, et neil vaesekestel ka midagi lugeda-vaadata oleks." Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001: Virumaa kirjandusauhind 2006: Nukits ­ parim lastekirjanik Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kiv ir%C3%A4hk http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti -lastekirjanikud-ja- illustraatorid/andrus-kivirahk http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukem iseksi/ANDRUS.html

Ellen Niit

o "Triinu ja Taavi jutud" 1970 Fifth level o "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) o "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) o "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998)  Näidendid § "Triinu ja Taavi taskuteater" 1975 § "Enne punaseid palituid" 1984 § "Seitse väikest kuulujuttu" 1984  Tunnustused v 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest. v 1977: ENSV teeneline kirjanik. v 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest. v 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest. v 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel).

Erkki-sven tüür

4 Kammerorkester, NYYD Ensemble, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester jpt. Ta on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. 1995. aastal jõudis Tüüri ,,Reekviem" (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. 2008. aastal avaldas saksa kirjastus Schott Music Erkki- Sven Tüürist raamatu "Schwarze Milch und bunte Steine" (toimetaja Hans- Klaus Jungheinrich). TUNNUSTUSED · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Suure Vankri auhind (1996, 1997) · Aasta kodanik (2009) · Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), · Balti Assamblee kultuuripreemia (1998), · II klassi Valgetähe ordeni (2000), · Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) · ning kahel korral Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia: · 2003. aastal CD-albumi "Exodus" ja 2003

Referaat Viivi Luik

Elulugu..................................................................................................................................4 Looming................................................................................................................................5-6 Teosed..............................................................................................................................7 Tunnustused.....................................................................................................................8 Artiklid.............................................................................................................................9 Luuletused........................................................................................................................10 Katkend intervjuust..............................................................................................

Näitekirjanikud

..........................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid..............................................................................................................4 3. ANDRUS KIVIRÄHK..........

Alo Mattiisen

Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo

Raimon Kaugver

...........................................................................................4 Romaanid..............................................................................................................................5 Novelli- ja jutustuskogud.....................................................................................................5 Jutustus.................................................................................................................................5 Tunnustused..........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................6 2 Geity Lande Referaat SISSEJUHATUS

Betti Alveri elu ja looming

on rikkalik, esinevad irooniavälgatused. Alveri vaimukad ja sädelevad poeemid mõjusid eesti 1930-aastate luules uuenduslikult. 10 2.3 TÕLKETÖÖD Sõjajärgsel ajalo tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlkeid. Eriti tähtis oli Betti suurtöö ,,Jevgeni Onegini" tõlge. Seda eestindust peetakse Eesti tõlketööde tippsaavutuseks. 2.4 TUNNUSTUSED 1966 - Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 - Juhan Liivi luuleauhind 1977 - Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum 11 ETTEVAATUST ­ KLAAS Ettevaatust ­ klaas! Purunev klaas! Oh paraku juba killud on maas. Ettevaatust ­ lill! Mullast ilmunud imeteos! Oh paraku juba õis murdus mu peos. Ettevaatust ­ inimlaps! Täheaine tänane poeg!

Kontrolltöö vastused

Riigi tunnused: 1)territoorium 2)valitsus 3)inimesed 4)sümbolid 5)riigipiir 6)suveräänsus. Riigi tunnustused dejure ja defekt +n: dejure-täielik tunnustamine- Eesti-Läti. Defakto- valitsuse tasemel ei tunnustata aga kaubandus toimub. Taiwan- Eesti.Nimeta riigita rahvaid : 1) kurdid 2)aborigeenid 3)baskid 4)tatarlased 5)mustlased.Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar

Alo Mattiseni viis ärkamisaegset laulu

ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski

1940ndate kirjanduse lühikokkuvõte

• Eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses • 1917. aastal liitus 1. Eesti Polguga ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige • Oli üks eesti sotsiaaldemokraatliku partei asutajatest ning ka Asutava Kogu liige •  1944. aastal kirjutas sõnad Eesti NSV hümnile • Looming: "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919), "Hiina kett" (novellikogu, 1918), "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused: Valgetähe V klassi teenetemärk (1940), Eesti NSV teeneline kirjanik (1945), Eesti NSV rahvakirjanik (1964)  August Jakobson (1904-1963) • Oli eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks • Oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev„

Juhan Viiding

• Jaguneb kahte perioodi: I perioodil Jüri Üdi, II perioodil Juhan Viiding • I periood: • ,,Närvitrükk’’ • ,,Aastalaat’’ • ,,Detsember’’ • ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6- vzNmhRXys&feature=player_embedded Tunnustused • 1978- Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia • 1980- Eesti NSV teeneline kunstnik • 1983- Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia • 1985- Juhan Liivi luuleauhind Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding# Tunnustused • http://viiding.weebly.com/elu.html • https://de.slideshare.net/GAG12a/juhan-viiding AITÄH KUULAMAST!

Paralleelsed elulood

Uuspõld lä Isiklik elu On olnud abielus 3 korda ja tal on 4 last (2 poissi, 2 tüdrukut). On olnud Esivanemad pole eestlased. Tema Tuntud om Tuntud ja kardetud oma väljaütlemiste poolest. Tal on resi Tal on residents linnast väljas, Hundisilma talus.  Tunnustused ja tiitlid Tunnustused ja tiitlid Pressivaenlane 1995, Läti Pressivaenlane 2010, Läti Vabariigi Kolme Tähe orden 2005 Vabariigi Kolme Tähe orden 2004 Edgari ema Marie sai kolhoosiesimehe ründamise eest viis aastat vanglakaristust. Kinnipeetuna, sünnitas Harku vanglas poja, Edgari. Toomas Hendrik Ilvese vanaema on karaiim (Leedu põliselanik).

Werner Heisenberg

Werner Heisenberg Sisukord · elulugu · peamised saavutused · kvantmehaanika · määramatuse printsiip · tuumafüüsika · tunnustused · huvitavad faktid · allikad Werner Heisenberg · 5. detsember 1901 Würzburg - 1. veebruar 1976 München · saksa füüsik · õppis Münchenis ja Göttingenis · töötas koos Niels Bohriga Kopenhaagenisjuhtis Heisenberg Saksamaa tuumaprogrammi (1941­ 1945) · Max Plancki Füüsikainstituudi direktor (1958­1970) Peamised saavutused · 1927.a - määramatuse printsiip, millest sai kvantmehaanika

Helena Tulve - esitlus

Helena tulve Koostaja: Jaagup Pung Sisukord 1. Elust 2. Tegevus 3. Looming 4. Tunnustused 5. Kuulamine Elust Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. Heliloomingut õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe, Tallinna konservatooriumis ErkkiSven Tüüri (19891992) ning Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Jacques Charpentier' juures. Ta on osalenud ka György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning Läänemere riikide noorte heliloojate kogunemisel Rootsis Gotlandil (1997). 2001. aastal võttis ta osa Pariisis toimuvatest

VELJO TORMIS

Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium  Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakooli õpetaja 1956-1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Aastast 1969 vabakutseline helilooja ning Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Hetkel on tormis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor  Tunnustused: 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia  Tunnustused: 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia 2005 Rahvusmõtte auhind 2009 Heliloomingu preemia 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk  Looming:

Naiskirjandus2000-ndate algul

teeninduskorralduse õppetoolis.  Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma.  Teoseid  „Mida teha emaga“ (1978)  „Laanepüü“ (1980)  „Võlu ja vaim“ (1990)  „Lasnamäe lunastaja“ (2008)  jutustus „Katastroof“ (1973)  proosakogu „Õun valguses ja varjus“ (1985)  Tunnustused  1985 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia proosakogu "Õun valguses ja varjus" eest  2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ilukirjandusliku proosa kategoorias romaani "Lasnamäe lunastaja" eest  Doris Kareva  Sündis 28.novembril 1958.aastal Tallinnas  Õppis Tallinna 7.keskkoolis (praegu Tallinna Inglise Kolledz)  Pärast lõpetamist läks õppima Tartu Ülikooli

Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin

spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist"  Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss"  Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära"  Luulekogud Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992­1999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane

Leonhard Lapin

Leonhard Lapin KarlTõnis Truup VKHK 2013  Sisukord * Leonhard Lapin * Elukäik * Väljaanded ja Kogukonnad * Teosed * Looming * Teosed * Tunnustused * Publikatsioonid * Välislingid  Leonhard Lapin Leonhard Lapin on sündinud 29. Detsembril 1947. aastal Räpinas. Tegevusala: Kunstnik arhitekt ja luuletaja.  Elukäik Leonhard Lapin lõpetas Räpina Keskkooli 1965. aastal, õppis aastatel 1966­1971 ERKIs arhitektuuri erialal. Töötas aastatel 1971­1974 Tallinna Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates aastast 1995 professor.

Betti Alver

Klass: 9 Tallinn 2013 Sisukord 1. Bigraafia............................................................................................ 1 2. Luulekogud........................................................................................2 3. Tunnustused......................................................................................3 4. Luulestiil.............................................................................................4 5. Elulugu Betti Alver, õige nimega Elisabet Alver, on sündinud 23. Novembril 1906 Jõgeval ning ta suri 19. Juuni 1989 Tartus. Elisabet Alver, kes oli aastast 1937 Elisabet Talviken ja aastast Elisabet Lepik, sündis Jõgevas raudteelase perekonnas.

Referaat-Jaan Tätte

Kuressaare 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Lavastused.................................................................................................................................4 1.2 Näidendid...................................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7  1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise.

Eri Klas

Abielust sündis 1967 tütar, näitleja Diana Klas. Peaaegu 20 aastat oli Eri Klas abielus näitlejatari ja tantsijanna Ülle Ullaga. Alates 1992. Aastast on ta abielus pianisti Ariel Klasiga. Eri Klas on üle elanud mitu mikroinsulti, neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. Aasta 20. aprillil põhjustas ta Tallinn-Tartu maantee 130.kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles sai üks inimene surma. TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor (1994) ja erakorraline professor (1998) Eesti Kinoliidu auliige Valgetähe III klassi teenetemärk, 1999 UNICEF-i hea tahte saadik, 1.juuni 1999 2009 Muusikapreemia

Uurimistöö teemal 'KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA PowerPoint esitlus

ta on suutnud vaatamata korduvale ebaõnnele tõusta maailma tippsuusatajate hulka. Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon.  Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus  1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü Eesmärk: olla alati esimene, mitte lihtsalt medaliomanik! ü Lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi ü Abielus Kristjan Thor Vähiga, tütar Victoria Kris  2. Saavutused ü

Eduard Tubin (1905 – 1982)

Eduard Tubin (1905 ­ 1982) Sissejuhatus Kes on? Lapsepõlv Haridus Hinnatud helilooja Elu Rootsis Surm Tunnustused Teosed Mälestuseks Eduard Tubina muuseum Muud huvitavat Kes on? Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsiäärses Torila külas kaluri pojana. Ta oli Eesti helilooja. Lapsepõlv Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumikoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubina lapsepõlv polnud kerge. 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja.

Harald Riipalu

Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.Klass Narva Eesti Gümnaasium  Sisukord · Elulugu · Haridus · Elukutse ja töökohad · Elukohad · Ühiskondlik /rahvuslik tegevus · Tunnustused · Mis on Rüütlirist? · Pildid · Teoseid Harald Riipalust.  Elulugu · Harald Riipalu sündis 13.02.1912 Venemaal Peterburis.Alguses oli tema perekonnanimeks Reibach kuid juba aastal 1938 eestistas ta selle Riipaluks.  Haridus · Alustas kooliteed Ruskavere Algkoolis(Eesti) · Hiljem läks õppima H.Treffneri Gümnaasiumisse(Tartu,Eesti)ja lõpetas õppimise aastal 1932

Referaat Jüri Jaanson

REFERAAT JÜRI JAANSON . . . Gümnaasium 6 A klass Koost as: SISUKORD 1.Lühitutvustus 2.Tunnustused 3.Sportlikud saavutused 3.1.Maailma meistrivõistlused 3.2.Olümpiamängud 3.3.Maailma karikas 4.Isiklikku 5.Iseloomust 6.Karjääri lõpp 7.Lõpetuseks  8.Kasutatud kirjandus 1.LÜHITUTVUSTUS Jüri Jaanson on sündinud 14.oktoobril 1965 aastal Tartus.Ta on endine Eesti tippsõudja,praegune poliitik ja Riigikogu liige. 1984 aastal lõpetas Jüri Viljandi 4.Keskkooli.15-aastasena läks Jaanson sõudetrenni ja ütles treenerile,et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks