Aadu Hint 10.01.1910 26.10.1989 Lapsepõlv Aadu Hint sündis Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. 192329 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis . Tema isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull
Aadu Hint Koostajad: Põlvnemine ja kujunemine Aadu Hint,õieti Adolf Edmund Hint (10. jaanuar 1910 Külasema 26. oktoober 1989 Tallinn) Kodukohaks pidas siiski Lümanda vallas asuvat Kuusnõmme küla. Sealne loodus ja meri on A. Hindi kujunemises suurt rolli mänginud. (Muide ka paljud kunstnikud on seda piirkonda atraktiivseks pidanud) A. Hindi ema Marie on pärit Muhumaalt ja isa Alaksander Kuusnõmmelt Vanemate jaoks oli tähtis lastele haridus anda. Lapsi oli peres peale Aadu veel 3 Isa tahtis, et vanimast pojast Aadust saaks Kopli talu pärija
Kokkuvõte ,,Internet ja isiksus" Mati Hint Internetis olles ei jõuta süvamõtlemise etappi. Sellepärast kiirelt unustatakse ning kultuur hakkab hääbuma. Internet pole täiesti negatiivne ega positiivne, kuid tekitab sõltuvust. See on ajupesu, mis võib viia diktatuurideni. Ajus toimub jätkuv ümberorganiseerimine. Kui mingit tegevust korrata tihti, siis tekivad sellega ajus seosed. Internetis kiiresti edasi liikudes ei jõua aju neid valmis luua. See paneb aju ootele, et seosed käivituksid.
viimistlenud oma loomingut; kirjutas proosat, luulet ja kriitikat. August Mälk kirjutas Saaremaa rannaküla elust; tegevuspaikade kirjeldamiseks pole kirjeldused täpsed vastavale kohale, vaid on kasutatud Saaremaa motiivi (nt kadakane mererand, kiviklibud); randlased pidasid mandrilt tulnukaid egoistideks, põhjendades seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia (,,õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all") Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; ,,Vatku tõbilas"- romaan jutustab pidalitõbise troostitust elust Vatku tõbilas; ,,Tuuline rand"- 4osaline, tema peateos, üks silmapaistvamaid teaoseid Nõukogude Eestis, jutustab rannaelust, pidalitõve probleemidest ja puudutab võimu/poliitikat. Juhan Smuul 20.saj kirjanik Muhust; ,,Polkovniku lesk"- tõuslikkuse vastane näidend, sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul
EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST IRIS METSMÄGI, MEELI SEDRIK HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL MATI HINT, RAIMO ANTTILA EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST Olemasolevatest eesti etümoloogiasõnaraamatutest Eesti tüvede päritolu kohta on seni ilmunud kaks etümoloogiasõnaraamatut: Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" (19821983) ning Alo Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" (1982). Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" Suurejoonelisena kavandatud teos jäigi autoril kahjuks lõpetamata: suurem osa
Aadu Hint Põlvnemine ja kujunemine Sünninimi Adolf Edmund Hint. Sündis 10.jaanuaril 1910 Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. http://psautographs.ecrater.com/p/5382000/esto an-novelist-aadu-hint-autographed www.syg.edu.ee/oppematerjalid/loodusopetus/inge.../ Vilsandi.ppt Perekond Aadu Hindi ema Marie Hint oli pärit
Lääne-Euroopa keelte morfoloogilisele tüübilise, samal ajal on see kõik kaugemate sugukeelte seisukohalt väga uuenduslik. (Hint 2002: 35-36) Lisaks on eesti keelel pakkuda veel midagi väga huvitavat. Eesti keele sõnavara üks omapärane joon on loodushääli ja helisid väljendava sõnavara nn onomatopoeetiliste sõnad rikkus ja aktiivsus. Niisuguste sõnade juurdeloomise suhteline vabadus kuulub eesti keele väljendusvahendite hulka. (Hint 2002: 40) Kasutatud kirjandus 1. Hint, Mati 2002. Kui iseäralik on eesti keel.- Keel on tõde on õige ja vale. Tartu, lk 27-41. 2. Rätsep, Huno 2002. Eesti keele tekkimise lugu.- Sõnaloo raamat. Tartu, lk 9-26.
siis võib väita, et nii laialdased uuendised ühendasid senised vanad hõimumurded tihedasti üheks tervikuks, mida saab meie keele ajaloos nimetada juba eesti keeleks. Seega väidab Rätsep, et eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel käesoleva aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas. 6 Kui iseäralik on eesti keel? Mati Hint leiab, et eesti keele häälikusüsteemis on mõndagi tähelepanuväärset. Juba üheksa põhivokaali on küllalt suur vokaalide arv. Eesti keele üheksa vokaali ei moodusta igas suhtes tasakaalustatud süsteemi. Näiteks õ ei sobitu hästi süsteemi ning tema suhted teiste vokaalidega tekitavad hääldusprobleeme. Väga ebaühtlane on ka vokaalide esinemissagedus: ö kogusagedus on a omad vähemalt 30 korda madalam.
Veski, Arnold Kask. (Enamik seniseid õppejõude pagenduses) Arnold Kask ja Aino Valmet uurisid keeleajalugu, kirjakeeleajalugu, murdeid, kirjakeele vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur Õim, Ellen Uuspõld, Mati Erelt, Reet Kasik, Ülle Viks, Tiit-Rein Viitso, Arvo Krikmann, Mart Remmel, Helle Metslang jt. Ilmusid kogumikud ,,Keel ja struktuur", ,,Keele modelleerimise probleeme". Tekkisid kontaktid vene ja välismaa lingvistidega ning toimus Kääriku konverents. 1978. aastal ilmus H. Rätsepa ,,Eesti keele lihtlausete tüübid", milles olid verbikesksed lausemallid ja süstemaatiline süntaksikäsitlus. Sõnavara ajalugu uuris Huno
magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest moevooludest olenemata on jäädvustunud korduvatest geomeetrilistest elementidest struktuuristik. Tehnika oli minu jaoks väga huvitav. Disaineri minimalistlik käekiri joonistab piki naisekeha kontuuri detailile fokusseeritud kompositsiooni.
trükk 1936, 3. trükk 1948, 4. trükk 1983, 5. trükk 2008 "Taeva palge all" 1937, 2. trükk 1938, 3. trükk 1950, 4. trükk 1988 "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982) Lenini orden Debora Vaara-kirjutas luuletuse"Saaremaa valss" Henno Käo-kirjutas põhiliselt laste raamatuid.Illustreeris oma lasteraamatuid ise.
Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul kirjandusõhtul Aadu Hindiga, kes töötas tol ajal õpetajana. Kohtunud noored abiellusid ning nii sisenes Debora Hint Tartu kirjanike maailma ja sõlmis seal palju tutvusi, mis võimaldasid tal ka ülikooli astuda, kus ta asus õppima keeli ja kirjandust. Noorpaari ainuke laps suri ning purunes ka nende abielu. Pärast juunipööret Sirbis ja Vasaras töötanud paljulubava tõlkija ja literaadi käe võitis endale Sirbi ja Vasara, hiljem Rahva Hääle peatoimetaja Anton Vaarandi. Tema õhutusel oli Debora Hint 1940. aastal astunud kommunistlikku parteisse. Tuleb
Erisusi leidub isegi käänamistüüpides, milles nendeks pole mingit põhjust: korter : kortri, aga trahter : trahteri . Aavik soovitab kasutada ka instruktiivi, „...seda nii elegantset käänet....”. Aavikul endal esineb instruktiivi ülimalt harva: „Naine langes lõhestet kolbi surnult maha” . Muidugi pole see elegantne vorm süstemaatiline kääne, vaid keele arhailistest kihtidest välja kaevatud määrsõnavormide ümbertõlgendus käändevormiks. ( Hint, M. Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/2/129 ) Kasutatud kirjandus Aavik Johannes, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html Hint Mati, Erinevad mitmuse vormid ja sõnamuutmissüsteemi meelevaldsus http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/2/129 Rätsep Huno, Johannes Aavik 1912- Emakeele Selts http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2013_1/OK_2013-1_01.pdf
Kruusvall ,,Pilvede värvid", 1950 Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Juhan Smuul, Rudolf Sirge, Juhan Smuul ,,Kirjad Sõgeda külast", Rudolf Sirge Proosateoseid ilmus vähe, nende Proosa - novell, realistlik, jutustus, Aadu Hint, August Jakobson, ,,Maa ja Rahvas", Aadu Hint ,,Tuuline rand", Gustav sõltus poliitilistest ettekirjutustes olukirjeldus, ajalooainelised Gustav Suits, Ivar Grünthal, Suits ,,Tuli ja tuul", Ivar Grünthal ,,Uni lahtiste aja proosas tõusid esile panoraamromaanid, Marie Under, Ilmar Laaban, silmadega", Marie Under Sädemed tuhas", Ilmar panoraamromaanid. Näite-kirjan Draama realistlik, päevakohased teemad
Astus ta hiljem Saaremaa Ühisgümnaasiumi. Keskkooli aeg ei olnud raske üksnes majanduslikult. Kehvus tõmbas range piiri suhtlemises enamiku kaasõpilastega. 1935 a. Lõpetas Debora Trull gümnaasiumi. Peale kodus vireletud aastaid järgnes abiellumine A. Hindiga, mis tähendas ühtlasi Tartusse asumist.Võimalikuks said filosoofia õpingud Tartu ülikoolis, mis lõppesid aastal 1940.Rahva valitsuse esimesest päevast töötas Debora hint 5 ajakirjanduses. Ta võeti EKPliikmeks (1940). Kõigepealt toimetas Debora Hint Rahva Hääle kultuuri osakonda. 1940 a. Sügisel suunati ta vast asutatud nädalalehe ,,Sirp ja Vasar" toimetaja asetäitjaks ning edutati järgmise aasta märtsis selle toimetajaks. 1941 a. Abiellus Debora Hint A. Vaarandiga sellest abielust sai ta ka kirjanikunime. Tegevusrohke aasta lõpeatas Suure Isamaasõja puhkemine
J. Kuuldemäng R. Faehlmann ,,Müütilised Peterson ,,Kuu" muistendid" H. C. Andersen ,,Inetu Pardipoeg" Eluloo raamat M. Poom ,,Minu lugu" Romaannovellides A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Lühirooman Mati Unt ,,Sügisball" Üksik romaan A. Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" Romaanitsüklid diloogia L. Tolstoi ,,Anna Karenina" triloogia E. Vilde ajalootriloogia tetraloogia A. Hint ,,Tuuline rand" pentaloogia A.H Tammsaare
keele vormidest? 2. Mis on ühist valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine võib olla hea ja fantaseerimine halb? 3. Seleta: ,,Keele kuritarvitamine tekitab hinges pahelisust." (Sokrates) 4. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud järgmised keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine ja suhete hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis põhiline? (Ehala 2012: 15) telereklaam Kasutatud materjalid M. Hint (1995), Eesti keele õpik X klassi humanitaarharule, Tallinn: Koolibri M. Ehala jt (2012), Keel ja ühiskond, Künnimees http://www.youtube.com/watch?v=oXnFh-ni_fk http://www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8 Lõikepilt, Microsoft PowerPoint 2010
3lk- eestikirjandus 1941-1944 4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avaldati õppekirj., brosüüre o Lugejateks Eesti rahvusväeosad o Esirinnas luule sel ajal Tagalaluule o ,,Relvastatud värsid" o ,,Kodumaa käsk"
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus..................
religion (although certain motifs, for example the god Lugh, appear to have diffused throughout the Celtic world). Inscriptions to more than three hundred deities, often equated with their Roman counterparts, have survived, but of these most appear to have been genii locorum, local or tribal gods, and few were widely worshipped. However, from what has survived of Celtic mythology, it is possible to discern commonalities which hint at a more unified pantheon than is often given credit.The nature and functions of these ancient gods can be deduced from their names, the location of their inscriptions, their iconography, the Roman gods they are equated with, and similar figures from later bodies of Celtic mythology.
ee Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik (konventsioon) morfonoloogia ENERGEETILINE TASAND
Retsensioon Käisin18. veebruaril Saaremaa Kunstistuudio galeriis vaatamas Anu Hindi näitust, kus autor eksponeeris oma valmistatud moefotosid ja ehteid. Näitus kandis pealkirja "Aeg maha IV" ja see eksperimenteeris taaskasutuse teemal, pakkudes välja fotosid, mis iga järgneva näitusega on omandanud uue välimuse. Anu Hint on sündinud 8.novembril 1961.aastal. Praegu töötab ta disaini-ja õmblusstuudios AH disain ning on Viljandi Kultuuriakadeemias ja Avatud Akadeemias kompositsiooniõpeta- jaks. Moefotodel oli mustvalgelt kujutatud Anu Hindi enda disainitud riideid ,kõik väga soliidsed ja ilusad. Silma hakkas ka see, et iga foto peal oli riideid kandvatel naistel juuksed kinni ja puudusid kõrvarõngad. Kujundeid lõhkus aga fotode veega töötlemisel tekkinud faktuur, mis
"Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960) "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) 3.Väljavõte loomingust: Mart Raud tõendab, et ta tundis inimest, kes ei ohverdanud merejumalale kokkuhoidlikuse pärast. Ma püüan seda uskuda. Kuid mind vist päästis ohvrist rohkem hirm kui harjumus. Mulle tundus, et kriitilisel momendil seisavad köieotstega selja taga Hint ja Sirge ning hoiatavad: “Katsu sa!“ Tõepoolest – katsu sa! See oleks ju suurepärane materjal suurepärase estraadi jaoks. Kellest me oleme juba kuulnud estraadil! Kirjanikust, kes satub kainestusmajja; kirjanikust, kes redigeerib igast teosest välja mõtte; kirjanikust, kes teeb haltuurat; kirjanikust, kes võiks konsultatsiooni anda ainult ahvidele; kirjanikust, kes ei tee vahet a ega o vahel; kirjanikust, kes ..., kirjanikust, kes..
Eesti keeles on 9 vokaalfoneemi: /a e i o u õ ä ö ü/. Fonoloogiline probleem: kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale? 3 võimalikku varianti: 1) Lühikesed, pikad ja ülipikad vokaalfoneemid e. kokku 27 vokaalfoneemi (Mihkel Veske). 2) Lühikesed ja pikad vokaalfoneemid e. kokku 18. Pikad foneemid kuuluvad erineva rõhuga (kerge või raske) hääldatud silpi (Tiit-Rein Viitso). 3) Pikad monoftongid on kahe samasuguse vfoneemi ühendid e. kokku 9 vfoneemi (Mati Hint, Arvo Eek, Ilse Lehiste). Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame-saime). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
Sõja mõju tänase Eesti kultuurilisele tähtsusele Sõda on sõda. Selle mõjud ja tagajärjed on ju alati negatiivsed. Teise maailmasõja jõudmisel Nõukogude Liidu territooriumile lahkusid ka mitmed kunstnikud ja kultuuritegelased, kes vabatahtlikult, kes sunniviisiliselt Eestist. 1942. aastal hakati Eesti kultuuritegelasi koondama turvalisse tagalasse Jaroslavli, kus loodi ametlikult Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid. Viimasel ajal pole olnud kombes neist rääkida, põhjuseks ilmselt ideoloogiline taust, mis Nõukogude ajal nende ümber tehti. Tõsiasi on siiski see, et kunstirahva koondamine sõja ajal Jaroslavli päästis Eestile väga andekaid inimesi, nimetagem siin mõningad: Paul Pinna, Ants Lauter, Kaarel Ird, Aadu Hint, Raimond Valgre, Jüri Järvet. Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi Riiklik Akadeemi...
Death started working as a chef, preparing meals faster than anyone had ever seen. And he liked it. It was described in the book that he felt warm and content, .apparently he was experiencing happiness Later on in the book it was revealed that since Mort was slowly taking over Death's duties, Death started becoming more human. They finally reverted to their normal selves, but at the end of the .book, there was given a hint that Death still had retained some human feelings In conclusion, Death's development in "Mort" was wonderful to read, especially due to its somewhat random and heartwarming nature. Even though it was not a change by heart, it was .good to see that a bit of humanity had rubbed off on Death
Thomas M. Dischi ja Haralan Ellisoniga üks ameerika ,, uue laine" ulmekirjanduse juhtautoreid. Zelazny loomingu iseloomulikumaks jooneks on mütoloogilidse ainese rohke ja asjatundlik kasutamine. 1966. aastal ilmusid Roger Zelazny esimesed romaanid ,,See surematu" (this Immartal) ja ,,unenägude valitseja" (The Dream Master) -, mida hindasid auhindadega nii kriitikud kui ka lugejad. Lisainfo raamatu kohta. Tõlkinud on juhan Habicht.Keeletoimetaja Endla Hint. Tõlge eesti keelde aastal 1992. 7.Lisaülesanne. 1. 2. 3. 4. 5. Ülevalt alla saad Hell Tanneri tüdruku nime 1)Üks raamatu tegelane. 2) Kes võtsid Hell Tanneri kinni? 3) Peategelase perekonna nime kaks viimast tähte.. 4) Mis on raamatu pealkiri? 5)Selle raamatu autori perekonnanime kolm viimast tähte.
.......................... 9 2.7. Protestiüritused.......................................................................................................................... 10 3. Järelkaja ............................................................................................................................................. 10 4. Tulemused ......................................................................................................................................... 11 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm .................................................................................... 11 6. Järelaktsioonid .................................................................................................................................. 11 6.1. Uus Balti kett .............................................................................................................................. 11 6.2. Südametuksed Baltikumile ..................................
A. Aspel tõlgendab seda kodulooma elu kirjeldusena. Ka Gustav Suits võtab seda kui hirmutunde teket arusaamatute asjade ees. · Sõjajärgne kriitika: kõik tõlgendused lähtuvad iseenesest marksismist. Sööt väidab, et selles novellis peegelduvad kodanluse hukkumise meeleolud. Sellega nõustuvad ka Päll ja Sõgel. Puhvelile sümoleerib Isand mõistust, Popi alistuvat intelligentsi ja Huhuu jõhkrust. Hint seostab novelli aga Hitlerliku Saksamaaga. Täpsemalt kuidas intelligentsil kästi maalt lahkuda (Einstein, Mann jt.) ning võimu sai endale mõistmatus e. Huhuu. Rahvas oli ikkagi kõigest hoolimata truuks alamaks ja liputas sama nagu Popi Huhuule. See viimane tõlgendus ei pruugi olla ebaloogiline kuna nt. Ka Kafka kirjutas oma prohvetlikud allegooriad enne, kui Euroopas sai võimule diktatuur.
ajupesu- katkestada traditsioonid, side minevikga. Eesti kirjandus 1950ndail · 1953 Stalini surm · 1956 tihenesid sidemed mujal maailmas kultuuris toimuvaga · 1957 Loomingu raamatukogu · Sarjad ,,Suuri sõnameistreid" ja ,,XX sajandi luule" · Kafka, Hesse, Hemingway, Salinger jpt · Sotsiaalne realism- möödutundeta ilusamine, kohustuslik optimism, vastuolude varjamine, utoopilise helge tuleviku kujutamine · Eesti kirjandus väljasuremise äärel · Aadu Hint ,,Tuuline rand" · Hans LEberecht ,,Valgus koordis" · August Jakobson ,,Elu tsitadellis"- ainus sõjajärgne näidend · Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad"- paguluses · Nostalgiaromaanid Ristikivi ,,Hingede öö" ja Gert Helbemäe Eesti kirjandus 1960ndail · Hipid, kosmoselennud, teadusrev, nn sulaaeg, nooruse väärtustamine, · Uus põlvkond, kes uskus parema tuleviku ning vabaduse võimalikkusesse · Tõlgete ja otsekontaktide kaudu suheldi muu maailmaga
,,Water for Elephants" 1. Title, authot, year. ,,Water for Elephants", Sara Gruen, 2006. 2. What genre it is? It is historical novel. 3. What is the event that starts the story? The story begins as old Jacob Jankowski goes back to his memories and tells the tales of his youth. 4. The story on three sentences. Jankowski's life takes a full 180, when his parents die in a car accident. He turns his back on his former life and jumps on the first passing train,which belongs to the Benzini Brothers' Most Spectacular Show on Earth circus. His life after that is full of success, but also tragedy, which is caused by a forbidden love against his bosses wife. 5. What is the conflict in the story? The main conflict was in the relationship between Jankowski and the circus director August. The stance was critical even in t...
Keelte teke ja rühmitamine. Eesti keelesugulased. Emakeel gümnaasiumile Nelle Äike Turba Gümnaasium Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala ...
Üks edukalt eestimaist rõivamoodi välismaailmale tutvustanud ettevõtte oli omaaegne Tallinna Moemaja, mis loodi 1957. aastal jätkates läbi kolme aastakümne, kuni taasiseseisvumisega kaasnenud ümberkorraldused viisid erastamiseni ning ajapikku kujunes sellest suisa kogu Nõukogude Liitu esindav ettevõte. 80ndatel aastatel toimus Tallinna Moemajas hoopis põlvkonnavahetus. Pöörasevõitu ideede teostamiseks said võimaluse mh Liivia Leskin, Zoja Järg, Hilja Tüür, Katrin Kasesalu, Anu Hint, Vilve Unt ja Ivo Nikkolo. Ka moeetendustesse hakkas imbuma üha enam legendaarsete ERKI moeshow'de elemente. Seda oli aimata nii muusikas kui ka varasemast mängulisemas liikumises. Ehkki leidus ka neid, kes kahtlesid selles, et 1950ndate moeloomingust inspiratsiooni saanud elegantse rõivakollektsiooni teostamiseks olid moemagistrandid Marit Ilison, Lilli Jahilo, Margit Kuusk ja Jaanika Terasmaa leidnud sobivad materjalid
ROOMA AED Triin Viilvere, Helen Heinsoo, Riina Kartau, Mattias Hint, Mikk Sääsk, Kätlin Kuus Rooma eluolu Rooma asetses keset Apenniini poolsaart. Tegeleti kaubanduse, farmindusega Populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised Rooma teater Lyonis Põhitoiduks oli kas leib või liha ning joogiks veega lahjendatud vein. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Proosat hakkas kirjutama ka luuletaja Juhan _________________ („Kirjad __________________ külast“). SÕGEDATE SIRGE Ajalooainelisi panoraamromaane kirjutasid Rudolf ________________ AADU („Maa ja rahvas“) ning ______________ Hint („Tuuline rand“). Proosa paguluses Paguluse esimeste aastate romaanide ja novellide olulisemad teemad olid mälestused _________________, EESTIST sõjakogemused, ______________________teekond. PÕGENEMIS Pikkamööda hakati kirjutama elust paguluses ning kaugemast MINEVIKUST __________________. Psühholoogilised teemad on olulisel kohal ___________
Question 1 Name 9 characteristic parameters of sensors. Treshold, noise, range, stability, linearity, accuracy, precision, sensitivity, hysteresis Question 2 Given the circuit below (using a SYH-2R humidity sensor) determine the output voltage for a relative humidity of 70 % at 30 °C if R T = 50 kΩ and VDD= 2.5 V. R70 30 c =R H =9,2 kV RH 9,2 k V O= ∙ V DD= ∙ 2,5 = 0,388 V (R T + R H ) ( 50 k +9,2 k ) Hint: Check specification for Humidity Sensor of SYH-2R.pdf at http://www.rhopointcomponents.com/images/SYH-2R.pdf 2 Week 04 Homework Question 3 Given the following bridge circuit for a strain gauge, determine the value of the strain gauge resistance {RS}. Let: VIN = 5V R3 = 200 Ω R2 = 50 Ω R1 = 100 Ω a) Under no strain (VOUT = 0 V) R2 ∙ R3 RS= =100 Ω ...
for neighbours or local commercial growers. Before planting strawberries in a large area it’s good to try several promising cultivars Some cultivars that perform well: • Earliglow—perhaps the best-flavored cultivar, it is among the earliest to ripen. • Northeaster—ripens about the same time as Earliglow. It is resistant to red stele and does well on heavier clay soils. The berries are large and have a hint of grape flavor, which some people love and others dislike. • Sable—has excellent flavor and also ripens early. • Allstar—a reliable producer with large light red to orange, sweetflavored berries. • Honeoye, Cavendish, Kent, Raritan, Redchief, and Scott—good midseason strawberries. • Jewel—the most widely grown variety in the Northeast, it has excellent flavor. It is productive and maintains a large fruit size throughout the season.
Read Chapter_4_Time_Based_Measurements.pdf Question 1 When converting an analogue value to a frequency, consider the following diagram describing the system. The frequency changes from 20 MHz to 18 MHz and the system samples at an interval of 2ms. How many counts does the microprocessor detect at, 2ms a) 20 MHz? =40000 counts 50 ns 2ms b) 18 MHz? =36 000 counts 55,55 ns What is the difference in terms of number of counts detected by the microprocessor? Between 20MHz and 18MHz are 4000 counts. Question 2 Consider the following diagram The frequency changes from 20 MHz to 18 MHz and the system samples at an interval of 100ns. a) What is the difference in terms of number of counts detected by the microprocessor? 10 MHz 10 MHz =5000 =5555,555 2000 Hz 1800 Hz ...
............................................................................ 10 2.7. Protestiüritused........................................................................................................... 10 3. Järelkaja............................................................................................................................ 11 4. Tulemused........................................................................................................................ 11 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm.................................................................... 11 6. Järelaktsioonid.................................................................................................................. 12 6.1. Uus Balti kett............................................................................................................... 12 6.2. Südametuksed Baltikumile.....................................................................................
It must be granted that there is some value in mystification, labyrinth,or surprise in the environment. This is so, however, only under two conditions. First, there must be no danger of losing basic form or orientation, of never coming out. The surprise must occur in an overall framework; the confusions must be small regions in a visible whole. Furthermore, the labyrinth or mystery must in itself have some form that can be explored and in time be apprehended. Complete chaos without hint of connection is never pleasurable. But these second thoughts point to an important qualification. The observer himself should play an active role in perceiving the world and have a creative part in developing his image. He should have the power to change that image to fit changing needs. An environment which is ordered in precise and final detail may inhibit new patterns of activity.
Adler pani aluseindividuaalpsühholoogiale. Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue psühholoogiasuuna, individuaalpsühholoogia rajajana. Nagu kõiki suuri avastusi ja leiutusi, on ka Adleri teooriat võimalik kokku
Tartu Descartes'i Lütseum Teater (Õpimapp) (ees- ja perekonna nimi) (klass) Juhendaja (õpetaja nimi) Tartu 2014 Sisukord Eesti teatriajalugu Eesti teatriajalugu Teatri põhimõisted Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav t...
Positiivsus ja negatiivsus – eeskujud ja vaenlased. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A.Gaidar „Timur ja tema meeskond“, V.Gubarev „Pavlik Morozov“; lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses. Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus. Aino Tigase „Keerdsõlm“ (1948), „Meid kutsub signaal“ (1953) jt pioneerijutud. Lähem ja kaugem ajalugu: Aadu Hint „Vesse poeg“ (1948), Leida Tigane „Vanaema maja“ (1948), Lall Kahas „Sõbrad“ (1949). Loodus- ja loomajutud. R.Roht “„Ahnuse palk“ (1947), „Mäger Urask“ (1947), Johannes Kallak raamatutes “Tedrepoeg Pii-Pii” (1946), “Summ-Summ” (1947), „Tiit ja siilirahvas“; popuraarteaduslik oli A.Hindi „Angerja teekond“ (1950). August Jakobsoni loomalugude töötluste kogumik ”Ööbik ja vaskuss” (1947).
ajal nagu meil praegu, mil muutused on kiiremad kui keele areng. Ent kahtlemata kasutatakse slngi liiga palju, sellega paistab silma just press. Asuksime nd eesti keele ja kirjakeele juurde. Eespool oli esitatud arvamus, et eesti keel ei ole omariikluse tingimustes enam ohus. Keeleteadlased on nimetatud ksimuses erineval seisukohal. Esitan mne nite sjailmunud Luubist. Mati Hindi snul on kige halvemal juhul eesti keel 10 aasta prast trjutud ue- ja kgikeeleks (sellist varianti Hint ise ei usu). Nustun Hindi mttega, et senini ei ole Eestis vlja ttatud arvestatavat keelepoliitikat. Arvan, et eesti keel ei ole sellises ohus nagu niteks Venemaal elavate sugulasrahvaste keeled, kuid erilist phjust rmustamiseks ei ole. Meie peamine mure on identiteedivsimus, s.t. eestlaste identiteet on kulunud, nrgenenud. Toon mne nite, esmalt keele vallas. Mati Hindi arvates toimub praegu eesti keele kiire ja sgav venestumine.
5. vahendi- või abinõukaassõnad: (kaaslaste) abil, (tarkuse) varal 6. suhtumis- või suhtekaassõnad: (minu) meelest, (usinuse) poolest 7. hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad: (mitme) võrra, üle (kümne) Kaassõnade kasutuse laienemine On kaassõnu, mille kasutus on aja jooksul laienenud. Võõrmõju tulemusel on toimunud teatav süntaktiline nihe. Kaassõna tänu, aga ka läbi ja üle, kasutuse laienemist peab Mati Hint väga ilmekaks vene mõju näiteks. Vastavad muutused kirjakeeles on aga keelekorraldajate poolt palju taunimist leidnud. Kaassõnal tänu, mis kuulub põhjuskaassõnade hulka, on olnud algselt positiivne tähendus. Seetõttu pole seda soovitav kasutada negatiivses kontekstis. Kui väljendatakse millegi halba tagajärge, sobiks kasutada sõna tõttu või pärast. Näiteid valest kasutusest: Euroliidu veetrahvi otsus võib tulla tänu Narvale
,,Structural tendencies in Uralic languages", 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine. ,,Phonological tendencies in Estonian" (doktoriväitekiri) ,,Eesti keele grammatika" I, II ,,Standard Estonian Grammar" I, II · Tiit-Rein Viitso: läänemeresoome keelte fonoloogia sünkrooniliselt ja diakrooniliselt 2008 ,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" · Mati Hint: eesti keele astmevaheldus, prosoodia. ,,Häälikutest sõnadeni","Eesti keele sõnafonoloogia I". Murrete ja sugulaskeelte fonoloogia (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Ilse Lehiste). Morfoloogia Diakroonia / sünkroonia; keele dünaamika / staatilise seisundi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Morfeemide varieerumine. Astmevaheldus oli algselt automaatne, kuid nüüd sõnuti erinev. Morfofonoloogia.
1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J. Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid", näidendi ,,Polkovniku lesk", mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud kirjanike sekka nagu Hint, Raud ja Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Kaalep, Siig, Niit, Kross. Kultuuri kajastamise põhiloosungiks sai ,,Kultuur massidesse", mida ilmestavad näiteks orkestri kontsert tehases, kirjanike kohtumine lugejatega või siis kirjanike külaskäik kaevandusse. Kirjanduselu sõjajärgsetel aastatel Valdav osa eesti kirjanikest ei läinud reziimi teenistusse ja jäi äraootavale seisukohale. Toimus ideoloogiline kontroll. Kaotati erakirjastused ja riigistati kogu kirjastustegevus. Koostati
(National Council of Provinces) · Second Chamber (Senate) mainly state representatives · East-west economic · Big regional economic imbalances · Big regional economic imbalances, north-south differences · Ethnicity and territory? · More powerful State Governors · Relatively homogeneous As you hint here, some groups (eg NP) wanted · Ethnicity and territory are closely correlated to poverty. society, no major territorial more provincial autonomy, but ANC wanted STATES ethnic divisions something more unitary compromise · Formally modelled on US federalism Germany Exhibit #2:
probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi Renate Pajusalu ja kognitiivse semantika ja pragmaatikaga seotud uurimissuunad Eesti Keele Instituut: keeleteaduse uurimisasutus. Instituudi direktor Urmas Sutrop. 2008.a on instituudis 5 osakonda: keeleteaduse ja tehnoloogia osakond, soome-ugri ja murrete osakond, keelekorraldusosakond, sõnaraamatute osakond, terminioloogiaosakond Tallinna Ülikool: Mati Hint fonoloogia ja morfoloogia uurija, on põhjalikult süvenenud eesti väldete ja astmevahelduse probleemistikku Helle Metsland doktoriväitekiri verbisüntaksist Jüri Viikberg koostanud põhjaliku ülevaate Eesti vähemusrahvustest Martin Ehala Eesti ühiskonna etnolingvistilise vitaalsed probleemid, emakeeleõpetus. Keelekasutuse uurimine ja tekstianalüüs Krista Kerge sõnamoodustus, allkeele tekstilised omadused 14
tekivad kreoolkeeltes kõigepealt Morfoloogia rakendusi: kus ei saa kuidagi morfoloogiata läbi? Käänamis- ja pööramisinfo sõnastikes Keeleõpe Poolitaja, spellerid, lemmatiseerija, grammatiline kirjegeneraator jt rakendused, mis on loodud eesti keele morfoloogiaanalüsaatorite abil Eesti morfoloogia uurijaid Murrete morfoloogia Karl Pajusalu Salme Tanning Mari Must Helmi Neetar Ülo Toomsalu Eesti morfoloogia uurijaid Koolimorfoloogia Karl August Hermann Elmar Muuk Mati Hint Martin Ehala Eesti morfoloogia uurijaid Ajalooline morfoloogia Paul Alvre Huno Rätsep Arnold Kask Julius Mägiste Tiit-Rein Viitso Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia muutumine HelleMetslang Külli Habicht Martin Ehala Cornelius Hasselblatt Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia omandamine (esimese keelena) Reili Argus Eesti morfoloogia uurijaid Uued morfoloogia- mudelid Toomas Help Ülle Viks Henn Saari Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogianormid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
