Napoleoni viimsed aastad Marten Meibaum, TMKK, 8. klass Tilsiti rahu(1807) Seoses Prantsusmaa võiduga Venemaa üle oli viimane sunnitud rahu paluma Lepingu sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitl...
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb
Vürstiperekonna viimsed tegevused ,,O.T.M.A. Nikolai II tütred" peateema oli tsaar Nikolai II pere elu viimane nädal, enne seda kui nad hukati. Tegelasi polnud palju ja nad kõik mängisid suurt rolli selles teoses. Nikolai II tütarde nimed olid Olga, Tatjana, Maria ja Anastasia. Veel tegi etenduses kaasa mees, kes seda lugu rahvale rääkis. Kõige karmima inimese osa oli antud valvurile, kelle tööks oli tüdrukuid valvata ja neile teeajal kandik tuppa viia. Teoses põhitegevus käiski Nikolai II tütarde ümber. Sellest tulenes ka teose põhiprobleem, et kuidas päästa terve perekond ära kohast, kuhu neid oli sunniviisiliselt viidud? Minu meelest näitlejad olid väga heal tasemel, mingeid häirivaid faktoreid ei olnud ja kõik jutt ning tegevus oli arusaadav. Etenduse lavastaja oli teinud huvitavat tööd. Lava oli tühi, kuid samas ka täis. Kujundus oli arvestavav ning ka see, et vaheajal ajal värviti aknaklaasid valgeks ja löödi...
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole
Tallinna 21. kool Autor: Edward Bulwer-Lytton Mariel Luuk, 11c Tallinn 2011 Tegelased ja raamatu sisu Glaucus Ateenast tulnud rikas mees, kes vahetevahel ei mõistnud itaallaste eluviisi. Talle meeldis osa võtta pidulikest üritustest ning oma heledate juuste ja võõramaise välimusega paistis ta kõikidele silma ning linnas tunti teda hästi. Loomuselt oli Glaucus aus ja heatahtlik. Ione tumedajuukseline imekaunis naine, kellest igaüks oleks võinud rääkida Pompeji's. Glaucuse armastatu. Clodius Galucuse sõber. Rikkamapoolne Pompeji elanik. Nydia pime lilleneiu Tessaaliast, kel olid head muusikalised anded. Oli Galucusega väga lähedane. Arbaces Egiptlane, kes mõistis maagiat. Kasvatas üles Ione ja tema venna. Loomuselt oli Arbaces õel, salakaval ja petlik mees. Diomede...
G D On igaüks ju muinasjutte uskunud. Em C Just täna puhkeb õide saladuste puu: G D ta lõhna hingates ma nägemuse saan. Em C Kaua veel mul tuleb oodata? Muinasloo ja muinasloo unelmatest välja toon. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede öö! On kirjas taevatähtedes, et armastan ja täna õhtul astuda on viimne samm. No milleks nõidused, mis ei vii meid kaugele? Kuid õnneks meil ei ole selliseid. Muinasloo ja muinasloo unelmatest välja toon. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede öö! On igaüks ju muinasjutte uskunud. Just täna puhkeb õide saladuste puu.
Viimne reliikvia Koostas: Rauno Härgin "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". . Sisu Zanr Seiklusfilm Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Esilinastus
Viimne reliikvia Andro Andronov Kadrina Keskkool 10.klass Sisukord Lühikokkuvõte sisust Võttepaigad Rezissööri tutvustus Tegelased Laulud Kasutatud materjal Lühikokkuvõte sisust Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Võttepaigad Tallinna vanalinnas Taevaskojas Lätis Koiva jõe ääres Kuressaare piiskopilinnuses
jutustuse esimene osa "Kuulsuse narrid"), reisikirju ("Usurändajate radadel", 1899) ja realistliku lühiromaani "Kollid" (1903). • 1893 keelas tsensuur ajaloolised jutustused. Seepeale, 41-aastaselt tõmbus Bornhöhe kirjanduslikust tegevusest tagasi. Oma elu viimasel kahekümnel aastal ei avaldanud ta enam ühtegi raamatut. Tuntuimad teosed • "Tasuja" (1880) • "Villu võitlused" (1890) • "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) • "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892)
„Viimne reliikvia“ Edgar Kure 9A „Viimne reliikvia“ „Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zīles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne
Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Naiste riietus
Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal. Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja Ameerikast. Ajalooliselt ja majanduslikult on Gröönimaa aga väga tihedalt seotud Euroopaga. Nime saamine ja tähendus Gröönimaa sai oma nime juba sajandeid tagasi. Kui sinna elama asunud islandlased, kui viimsed sellele nimeks panid Grænland. Taani keeles Grønland tähendab aga rohelist maad. Gröönimaal on ka enda gröönikeelne nimi, milleks on Kalaallit Nunaat, see tähendab grööni keeles 'inimeste maad' ehk siis 'gröönlaste maad'. Kohalik loodus Gröönimaa loodusest suurem osa on puutumata. Igijää ja igilumega on kaetud üle 80% Gröönimaast. Gröönimaa kirdeosas on Põhja ja Ida Gröönimaa rahvuspark. Kliima üle kogu Gröönimaa on polaarni, kui kohati on ilm üsna erinev.
Kenneth Marshall´ga, kuid neil ei olnud õnnelik abielu. Pr.Marshall´il oli salasuhe Partrick Redfern´ga, kes olid samal saarel koos, kuid ka Mr.Redfern oli abielus Christine Redfern´iga. Linda Marshall oli Kenneth Mershall´i tütar, kes vihkas tema naist ning tundis ta vastu täielikku põlgust. Linda ei saanud oma kasuemaga üldse läbi, ega ka tema kasuema nende suhtele suurt tähelepanu ei pööranud. Kui leitakse Arlena Marshall´i laip, peab vaene Poirot oma viimsed ajurakud tööle panema. Arlenat nägi viimati Poirot ise, ta nägi kuidas ta sõudis paadiga minema ning tundus et ta oleks sinna kellegagi kohtama läinud. Aeg möödus, kuid ikka polnud Arlenat näha ning Patrick tulebmuretsedes mere äärde Arlenat otsima, kuid ta oli närvis, kuna ta polnud terve päev Arlenat näinud. Poirot´it pani see mõtlema, kellega küll võis ta minna hommikul vara kohtuma. Patrick ja Emily Brewster lähevad ise paadiga Arlenat otsima ja avastavad Piksilahest
Sel hetkel, ei saanud ta enam aru, kas tõesti on see kõik juhtumas või on see keegi tähtsusetu inimene kes helistab. Säärelihased mis lõid krampi ja panid tütarlapse lihtsalt rõõmust hüppama, teadmatuses, kas tegu on üldse õige inimesega. Südames lendlesid linnud, kes oleksid justkui pääsenud puurides, lauldes imelisi laule, ja pannud südame sees kui hõljuma ja tantsima. Ning õitsev kibuvits, mille teravad ja tugevad okkad tegid valu ja imelised õied panid lootma. Viimsed sekundid, kuni jõudes oma telefoni juurde, ja haarates selle, oli lihtsalt tühjus, tunne nagu maailm oleks seisma jäänud ja ainukesed elusolendid olid neiu ja see salapärane isik, kes helistas. Telefon ärevalt vastu võttes, jõudis neiu öelda vaid :,, Olen kohe väljas..."
nov 1923 rahukohtunikuna. Bornhöhe põrm maeti Tallinna Kopli surnuaiale, 1951 toimus ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Bornhöhe esimene jutt ilmus 1878, kui kirjanik oli 16-aastane. Kõige enam tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus “Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti kirjanduse ajaloolise romaani. Rahvuslikku võitlusvaimu õhutavad ka “Villu võitlused” (1890) ning “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1892). Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab järelromantismile omast ellusuhtumist ja tähistab kirjaniku üleminekut realistlikule kujutamisviisile. Bornhöhe realistlikud teosed ei ole saavutanud ta romantiliste ajalooaineliste raamatutega võrreldavat menu. Tähelepanuväärsemad neist on jutustused 1880-te aastate Tallinna elust “Anni neitsipõlv” ja “Kollid” (1902). Bornhöhe reisikirjad on hoogsad ja kujundlikud
PõhjaEesti ordule. (TEA Laste ENE nr1 lk 365) Kodanikunimega Eduard Brunberg (18621923) sündis Rakveres, Kullaaru mõisa aidamehe peres, õpingutel jõudis pärast Tallinna kubermangugümnaasiumis küpsuseksamite õiendamist minna 1889.aastal Tartu ülikooli filoloogiat õppima. Esimene raamat ilmus Bornhöhel juba 1878.aastal. Ta elas 61 aastaseks. "Villu võitlused" "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" "Tallinna narrid ja narrikesed" "Kollid" HENDRIK RATASEP Tallinna Nõmme Põhikool 5.A klass
Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus. Ka "Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud. "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film "Viimne reliikvia". Bornhöhe katsetas veel mitmes zanris, kirjutas satiirilise jutustuse
Ühel lehel- üsna laial- karged sügisesed aiad, teisel- õhtud tõsised, veidi kortsupõsised, kolmandal on uhked metsad, nõnda piduehteis, et sa vaatad, vaatad, imestad: lausa silmi pimestab ! Neljandal on põllud truud, rikkad, helded sügiskuul. Viies mida kannab see? Sellel on ju koolitee! Viimane aster Aita Kivi Nüüd puud on raagus, vihmavarjud lahti ja nukrad näod on inimestel peas. Kes naeratab, see hiilib salamahti, just nagu pahateinu teiste seas. Ta korjab viimsed kuldsed lehed üles ja lõnnib kastani all kummargil, ning tulles aiast, kuldrenetid süles, näeb, õitseb lilla hiljaksjäänud lill. . . Kadunud 13/05/2011 18:26 | Varia Mu peas veiklevad näod ja nimed nende taga öeldud sõnad ja tehtud teod see on ilmsi, ma praegu ei maga Inimsuhete virrvarr mu ümber püüan tulutult leida end sealt olgu kordaminek või ämber tuleb otsus emotsioonide pealt Oma silmi näen sõprade silmis oma käed leian kallima peost hing vabana peal pool pilvi
elundeid ja tal on oluline tähtsus hingamisel. Koduloomade rinnakorv on külgedelt kokku surutud ja ventraalses suunas välja venitatud siseelundite raskuse tõttu. Rinnakorvi külgseintele kinnituvad eesjäsemed. Rinnaõõnel on kaks ava e apertuuri: Apertura thoracis cranialis- kraniaalne rinnakorviava, mis jääb esimese roidepaari ja rinnakupideme vahele. Kaudaalne rinnakorviava apertura thoracis caudalis- mida ümbritsevad viimsed roided ja rinnaku mõõkjätke. 9. Kus on rinnalülide kehad kõige nõrgemad ja tugevamad? Rinnalülide kehad on kõige nõrgemad selgroo rinnaosa keskel ja kõige tugevamad sellest tagapool. 10. Mis on antiklinaallüli? Rinnalüli, mille ogajätke paikneb vertikaalselt. 11. Rinnalüli iseärasused. Karnivooridel ja seal on kaudaalse liigesjätke ja ristijätke vahel kaudaalselt suunatud paariline lisajätke (processus accessorius. Koeral on kõikidel
8. Eduard Börnhoe elust (17.veebruar 1862 17.november 1923) · Loomingu paremik --ajaloolised jutustused ja ennekõike tema esimene jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus. · "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast e ma poeg, kes v õitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili A gnes von M önnikhusen. Tegevus põimub nende ar mastusloo ü mber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film " Viimne reliikvia" .
Pere hoolis temast väga. Ka Rastignac hoolis Nad tegid kõik, et oma perest, kuid siiski Rastignac saaks Pariisis küsis ta neilt raha juurde ülikoolis käia, kuigi see kui tal oli vaja uusi tähendas nende jaoks riideid osta, kuigi ta niigi raske majandusliku teadis kui raske neil on olukorra veelgi ja et nad saadavad talle raskemaks muutmist. saata vaid oma viimsed Eriti armastasid teda säästud. nooremad õed. Tahtis kindlasti kõik kunagi tagasi maksta. Suhted Goriot'ga Pärast seda kui Goriot saab teada kui tihedalt Rastignac ja Delphine suhtlevad hakkab Goriot teda armastama nagu oma poega. Goriot austab teda, sest loodab et Rastignac suudab Delphine õnnelikuks teha. Suhted Anastasie'ga
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
Meie, noored olemegi oma kodumaa tulevik. Tundes ennast ja teades oma sõprade mõttemaailma, enda ümber, tean ma, meie põlvkond erineb täiesti teistest. Me usume , et me oleme igaüks oma maailma kuningad, ning tulevik, milleks seda meile vaja, kui meile ennustatakse iga nädal, et maailm on lõppemas. Omadest kogemustest tean, et meie põlvkond on erinev. Seda annab tunda käitumisest ja mõttemaailmast. Me oleme enda üle uhked. Me tunneme elust rõõmu ja pigistame elust välja ka viimsed piisad. ,,Elu tuleb võtta mõnuga" ,oleks nagu minu põlvkonna moto. Võrreldes end ja oma vanemaid , on erinevus märgatav. Meie vanemad on kohusetundlikud, seadusekuulelikud, moraalides kinni ning vahel ka natuke ebatolerantsed. Meie põlvkond aga uskumatult vabameelne. Põhjust, mis meie põlvkonna selliseks on muutnud ma ei tea, kuid ma tean , kes meid kasvatasid. Need samad moraalides kinni vanemad. Keegi ei saa küll vanemaid süüdistada, et
GLOBAALNE SOOJENEMINE JA JAHENEMINE Kadi Koemets Võru 2014 Sissejuhatus Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Viimastel aastakümnetel on täheldatud ka märkimisväärset soojenemist ning tulevikuski on oodata selle jätkumist. Viimsed aastakümned on eelmisest olnud soojemad ning selle põhjuseks arvatakse olevat suurenenud inimtegevus. Globaalne jahenemine oli 1970.aastate oletus Maa pinna ja atmosfääri ähvardavast jahenemisest kulmineerudes jääajaks. Seda hüpoteesi toetasid ka mõned teaduskonnad. 1940ndatest kuni varajaste 1970ndateni muutus temperatuur madalamaks ning jää paksus kasvas. Globaalne soojenemise põhjused Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus
President Jeltsin alustas sellega: avati arhiive, tunnistati kuritegusid kuni Soome Talvesõjani välja. Nüüd on aga taas arhiivide kasutust piiratud, käib aktiivne diskussioon nõukogudeaegse salapolitsei asutaja ausamba taastamisest endisel kohal Moskva südalinnas ning igatsetakse taga kaotatud nõukogude suurimpeeriumi aegu. Riigis toimuvat mätsitakse koguaeg kinni ning tavakodanikul jääbki teadmata, mis tegelikult toimub. Valimistulemusi võltsitakse. Hea näide on sellest viimsed valimised, kus valimistulemuste protsen oli 100 asemel 140. Riigi majandus kasvab tublisti eelkõige naftast ja maagaasist saadud sissetulekute arvel. Ka tooraine eksport, metallidest kuni toorpuiduni, toob hästi sisse, samuti relvatööstuse eksport. Niikaua kui energia hind püsib kõrgel, on ka riigi majandusbilanss aktiivne ja kaubandusbilanss selgelt positiivne. Olukord võib aga radikaalselt muutuda energia hinna märkimisväärse languse korral
· Teoste teema oli lai, maalis: usulisi teemasi, antiikmütoloogia, maastik, portree, allegooriat · Tema maalidele on iseloomulik o Suur pildi dormaat o Emotsionaalsus o Hele-tumedus o Jõulised ja säravad värvid · Tema suurimaks saavutuseks on "Maria de medici saabumine Pariisi" 21 maalist koosnev seeria · Olles 53 aastasena abiellub Rubens 16-aastase ilusa naisega. Naine mägnib olulist rolli kunstiku viimsed kümnendi loomingus. Rubensi laad muutub intiimsemaks, rahulikumaks, sügavaks, maalidel lapsed ja naised, värvid pastellsemad Teises kuulsaks oli Anthonis van Dyck, teda peetakse paraadprotree rajajaks.
Kuid Ase oli liiga hea, et keelata oma last nii julmalt, ta küll proovis pahandadada temaga. kuidas lubas tal alati olla selline nagu ta on. Ta rääkis talle koguaeg ,et ni ei tehta kuid ette ei võtnud midagi ainult rääkis, ja Peer teadis seda, et ema ainult räägib ta ei tee päriselt midagi.(näiteks:) "Vaiki nüüd sa võrukael, Sinust pole kuskil tulu, seintest kukub viimne nael, aknaauke sulgend topid, tara viltu, põld on kulu, tühjad salved, viimsed sopid, Veised jäänud näljaohtu, puudub hädavajalik, Iga kuu läheb miski panti!" (lk.19) See milline Peer oli oma emale oli kindlasti nende endi süü, tal lasti teha kõike mis ta tahtis ja ta teadis ,et karistust ei tule tema ema poolt. Åse ja Solveig'i võrdlus armastuse võrdkujuna on selles raamatus õige. Nad mõlemad armastavad Peeri nagu inimest mitte sellena mis ta teeb vaid teda ennast. Solveig on võrreldud
Kahe nädalaga suudeti sakslased tõrjuda Emajõe taha, rinne jäi Emajõele püsima kolmeks nädalaks. 17.09- Algas Tallinna operatsioon. Kirde-Eestis jätsid Saksa väed positsioonid lahinguta maha ja taganesid. Vastu pidasid eestlased. Suur osa saksa vägedest pääses laevadele ja taandus Riiga. 25.09- Oli Mandri-Eesti sakslastest vaba. Hiiumaa ja suurem osa saaremaast vabastati kiiresti. Lahingud Sõrve saare pärast kestsid aga veel poolteist kuud. 24.11- Paisati viimsed saksa üksused merre. Eesti kannatas rängalt. Purustatud oli 5% majandusest. 9.märts. 1944.a. oli tallinna pommitamine, inimkaotused olid suured: evakueeritud, küüditatud, sõdurid rindel, hukkunud pommirünnakutel jne.
................ 5 Pisikene monstrum.................................................................................................. 5 Keiser Nero laval...................................................................................................... 7 Nero poliitilised vaated läbi lugeja silmade.............................................................8 Rooma linna põleng................................................................................................. 9 Nero viimsed päevad............................................................................................... 9 Kokkuvõte raamatust................................................................................................ 10 2 Tutvustus teosest Rooma kõikvõimas maailmariik keiser Nero ajal esimese sajandi keskpaiku. Rooma linna suur põlemine, kristlaste tagakiusamine, Peetruse ja Pauluse hukkamine, aga ka kolmas kord impeeriumi ajaloos, mil sõda suleti Januse templi uste taha.
Karl Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" Karl Ristikivi pagulusromaanis "Kõik, mis kunagi oli" on antud ülevaade Eesti Vabariigi lõppjärgust - tegevus toimub 1939. aasta suvises Tartus, Tallinnas ja Palunurme külas. Romaan "Kõik, mis kunagi oli" on ajaliselt täpselt määratletud põhiline tegevus toimub 23.juuni ja 23.augusti vahel. Ristikivi annab läbilõike ühiskonnast, mis veel ei aima oma saatust. Näiteks siis, kui teatatakse raadiost uudis MRP sõlmimisest, ei tee keegi mitte midagi. Sellest vaadatakse mööda, justkui oleks see lihtsalt üks kauge sündmus, mida raadio kajastab, kuid mis meie endini iial ei jõua. Teoses on kujutatud perekond Tammikuid, Malme, Pajusid, Vanatoasid ning Sibergleiche. Tööalase suhtluse, sõpruse või sugulussidemete kaudu on nad kõik omavahel seotud, ent vaatamata sellele kuuluvad erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Hõlmates erineva eluala ning majandusliku seis...
looduskatastroofide sagedust ning ulatust. Kui küsida minult, kas roheline mõtteviis toob endaga kaasa positiivse muutuse ökoloogilises situatsioonis, siis ma vastaks: mitte enne, kui mõtteviisist saab käitumisviis. Triviaalväljend ,,lihtne öelda, aga proovi teha" peidab endast tõtt, sest ega rääkida võib ju igaüks, kel suu peas. Muutused paraku nõuavad tegutsemist, mitte tühja loba. Tsiteerides Agnest Bornhöhe igihaljast teosest ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" ,,Meil lobisemise eest palka ei maksta." Ma pooldan rohelist mõtteviisi, sest on viimane aeg mõelda pikemas perspektiivis. Hävitav on mentaliteet, mis asetab enda heaolu ainsaks. Egoistlik kas pole? See, et enda kingad läigivad ei tähenda, et tulevased põlved paljajalu prügis ei püherda.
Gustav Adolfi Gümnaasium Füüsika referaat Nikola Tesla Geenius kes valgustas maailma Tallinn 2012 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Varajased eluaastad.....................................................................................................................4 Ameerikasse minek..................................................................................................................... 5 Niagara rakendamine.................................................................................................................. 6 Kõrgsagedus............................................................................................
Ta tahtis mitte ainult loota, vaid ka uskuda.- Tõsi oli selle lapse sõnades tõesti. Paljud inimesed olid kaotnud oma usu ja tahted seoses Nõukogude võimuletulekuga ja lasid endale ajupesu teha. ,,Paistab, et nii kergesti ei pääse" vastas Taavi- Taavi proovis saada üle mere, kuid need katsumused olid kõik luhtunud, sest merd valvati . Noormees proovis mitu korda, kuid lõpuks tuli ikkagi välja, et keegi lõikab asjast omakasu. ,,Missugune on surmamõistetu viimane öö, ta viimsed tunnid?"- Taavi mõtles seda, kui oli kinni peetud Vene ohvitseride poolt, kes kahtustasid, et ta on Saksa nuhk. Ta peksti vaeseomaks ja mõisteti surma. Taavi aga ise ei teadnudki, et surmast oli ta veel kaugel ning kõige hullem veel ootas ees. Ta oli oma lootust juba kaotamas. ,,Saatuse kirjude helmeste veeretaja tujusid ei tea maapealsete lootustereastajad..."-mulle avaldas see mõte oma sügavamat põhja. Lugedes raamatut, sain ma aru, et ka targemate ja
kumbki ei taha alla jääda". Juhanil on tütar Elo Viiding (Elo Vee), kes on ka kirjanik. 1995. aastal kirjanik tegi enesetappu. On luuletus kuidas sellese reageeris poetess Urve Karuks: Final Exit Ma mäletan: teatris, aastaid tagasi, kõhn keha riietatud musta sametrüüsse. Sa kõlgutasid sääri lavaäärelt alla ja arutasid: ,,Olla mitte olla." Kas mitte-olla-mäng Sul saatuslikuks sai? Kas tõeluse ja mängu vahel eksisid? Või elult hoopis petteloorid rebisid, et viimsed maskid viimaks langeks, et kaeta silmel kaeda Tõde palest palgesse, kui Hamletina läksid surma valgusesse. 2.Looming Juhan Vildingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil kasutas ta pseudonüümi Jüri Üdi, selle nimi all ta sai tuntuks. Teise perioodi alguseks peetakse 1977. aastat, kui ta loobus tema pseodonüümist ja hakkas kasutama oma pärisnimi. Mõnikord kui võrreldakse luusetusi Üdi ja Viidingu nime all rääkitaksegi nagu kahest eri kirjanikust.
ja läks Edinburghi Ülikooli. Kolme aasta pärast laks ta edasi Cambridge'i ülikooli, kus ta sai tuntuks oma teostega ja kuue aasta pärast kaitses doktorikraadi Aberdeen'i Ülikoolis, kus ta oli üle kümne aasta noorem kui teised professorid. Pärast seda läks ta Londoni King's College'isse, kus ta oli peaprofessor. Sellel ajal sündisid ta peamised läbimurded elektromagnetismi vallas. Hiljem abiellus ta Katherine Maxwell'iga ja kolis koos temaga rannikule, kus ta veetis oma viimsed eluaastad. Kahjuks lõppes hea elu kurvalt, kui ta haigestus vähki ja suri 5. novembril 1879, 48 aasta vanuses, samas vanuses kui ta ema. Teda nimetati uuringus kolmandaks kõige mõjukamaks teadlaseks läbi aegade. Ka Albert Einstein kiitis heaks Maxwelli uuringuid, nimetates tema füüsika läbimurdeid ,,kõige põhjalikemaks ja viljakamateks, mida füüsikas Newtoni aegadest saadik nähtud on". Saavutused
Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus 1936-1939. Hemingway püüab läbi peategelase Robert Jordani silmade anda pilti selleagsetest sündumustest. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisanide ülesanne on tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ülesanne, pealegi tarbetu, sest vaenlane on plaanist juba kuulnud. Jordan viib sellegipoolest käsu täide ja õhkab silla. Teoses leiavad veel aset sündmused, mis muudavad peategelase elu ja viimsed päevad enne traagilist surma meeldivaks. Jordan armub Mariasse, kellega saab koos olla vaid 72 tundi. Jordan saab raskesti haavata ja katab kaaslaste taganemist. Ta sureb teadmises, et on võideldes seisnud õigel poolel ning armastus Maria vastu on talle veel kord näidanud, mis tähendab olla õnnelik. Läbivaks mõtteks on idee, et sa sured nagunii - tee aga enne nii palju ära, kui suudad. Armastus ei lase end millestki takistada, ei inimeste elukohtadest, päritolust ega sõjast.
Sisukord : Sissejuhatus lk 2 Varajane elu lk 3 Nirvana lk 4 - 5 Abielu lk 6 Cobaini narkosõltuvus ja viimsed nädalad lk 7 Suitsiidikiri lk 8-9 Tsitaadid lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Kurt Cobain on üks maailma legendaarsemaid muusikuid. Tema bänd Nirvana, millega ta alustas keskkoolis ja kus tema rolliks oli olla esiklaulja, kitarrist ja laulukirjutaja on siiani väga kuulus, olenematta sellest, et bändi tegelikult enam ei eksisteeri. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-
LYDIA KOIDULA ELULUGU Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja.[1 2008,06,03] 1850.aastal kolisid Jannsenid Pärnusse,kus Lydia Koidula isa J.V Jannsen asus tööle koolmeistrina Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis,kus nad ka elama hakkasid. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. [1 2008,06.03] 1862.aastal sooritas ta veel koduõpetajanna nn.suure eksami Tartu ülikooli juures,omandades õpetamisõiguse aadlike perekondades,millist või...
Ta tahab oma tegusid heastada. Ta otsustab, et peaks oma süü heaks tegema. (vähendama merd ja tegema rohkem häid põllumaid ja antaks inimestele, kes on kannatanud. Soovimise ajaks on Faust juba pime ja Mefisto otsustab Fausti petta. Tegelikkuses kuuleb faust, et labidad kõlisevad ja ta arvab et tehakse maad korda aga päriselt kaevatkse faustile hauda. Ja lausub järgmised sõnad: ,, See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda oma viimsed sõnad: ,,oh ilus hetk , oh viibi veel". Faust saab Mefisto teenriks. Kuigi Mefisto on võitnud lepingu Jumalaga ei lase Jumal Fausti põrgusse saata, sest õnne hetk on saabunud suus jyu ta teeb inimesele head. Teose teemaks on elu eesmärgi otsimine. Faust otsib elumõttet: joomises, rikuses, ilusas, kuulsuses. Leiab töös oma elumõtte teistele heaks tehes. Idee (sõnum lugejale)- inimene ei või saada õnnelikuks siis kui mõtleb endale, teeb halba teistele
tunded kulmu kortsutamata tagasi. Jevgeni ei osanud siis aimatagi, kuidas ta tulevikus tehtut kahetsema hakkab. Oskuslikult hoidus noormees kokku puutumast ja läbi käimast Larinite perega. Mõtlematult ja lihtsameelselt oli Onegin arvanud, et suudab Tatjanas kõik tunded pelgalt ühe jutuajamisega maha suruda ning tüdruku endast võõrutada. Tegelikult muutis ta olukorra neiu jaoks hullemaks. Tatjana igatses nüüd veelgi enam, kuid igatsus oli seda valusam, et lootus oli kadunud. Viimsed ning nõrgimad lootusekiirekesed mattis Onegin lõplikult oma lahkumisega senisest kodupaigast Larinite läheduses. Tütarlaps pidi leppima vaid õhkkonnaga, mille noormees endast oma vaikivatesse eluruumidesse jätnud oli. Tatjana otsustas aga oma eluga siiski edasi minna, sest polnud ju kindel, kas Onegin üldse kunagi naaseb reisilt ja kuidas ta siis Tatjanasse suhtub.Saatus võib aga oma keerdkäikudes mängida vingerpussi uluva hundi roll vahetus. Igatsevast ning haavatavast Tanjast sai
Tootmise kolm põhietappi on purustamine, ettevalmistus ja pakendamine. Purustamise protsessi etappideks on purustamine, kuivatamine ja purustajasse(kutsutakse ka grinderiks) asetamine. Sõltuvalt retseptist pannakse siis erinevad tubakad segumasinas kokku.Snusi tootmist kontrollib arvuti. Pärast purustamist kaalub ta tubaka üle ja saadab siis selle suletud segajasse kus tubakale lisatakse sool ja vesi, samal ajal segu kuumutades.Pärast kuumutamis protsessi jhutatakse snus maha ja lisatakse viimsed komponendid, pärast mida võetakse kvaliteedi proov ja kui too osutub kvaliteetseks siis jab snus ootama pakendamist. Pärast pakendamist hoitakse snusi veel mitu päeva külmas selleks, et snus saavutaks oma õige maitse ja aroomi ja niiskustaseme. Snusi maitset ja aroomi mõjutavad mitmed erinevad faktorid, nagu näiteks tubaka valik, tootmise meetodid ja milliseid maitseid on lisatud. Tubaka maitse tuleneb seemne tüübist, kasvatamise asukohast ja kuidas tubakat on kuivatatud.
Ta silmas jõe kaldal karjapoiss Vidrikut, kes seal kala püüdis. Leena istus Vidriku kõrvale ning ootas koos Vidrikuga seal kannatlikult, mil kala näkkab. Lõpuks jõuti selleni, et Leena toetudes Vidriku õlale, puhkes nutma. Kui Leena end Vidrikule ´avama´ hakkas, näkkas Vidrikul üle pika aja ning teda ei huvitanud endam mida Leena oli rääkinud. Silmad pisaraist pimedad, hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari: Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2
Jutustus jutustava proosa žanr romaani ja novelli vahepealne proosažanr romaanist lihtsam piiratud sündmustikuga ning vaba vormiga jutustav ilukirjanduslik proosateos võrreldes romaaniga lühem keskendub enamasti ühe tegelase ümber kulgevatele sündmustele Jutustusi O. Luts „Kevade“ E. Bornhöhe „Tasuja“ „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ E. Kippel „Meelis“ A. Musset „Lugu valgest rästast“ Novell Lühike jutustav proosažanr Keskendub ühele konfliktile Klassikaline novell sisaldab kulminatsiooni (pinge haripunkt, kõrgpunkt), lõpus on puänt (ootamatu lõpplahendus) Novelle Jaan Tätte „Romantika“ Mehis Heinsaar „Kohtumine Taageperas“ Anton Tšehhov „Paks ja peenike“
youtube.com/watch?v=0IjNhEr04_k www.youtube.com/watch?v=4q Eduard bornhöhe 1862-1923 Ajaloolised jutustused: "Tasuja" (1880), seotud Jüriöö Click to edit Master text styles ülestõusu sündmustega 1343; Second level "Villu võitlused" (1890), samuti 1343. aasta sündmused; Third level "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed Fourth level päevad" (1893), Liivi sõja sündmused. Satiiriline jutustus "Tallinna narrid ja Fifth level narrikesed": "Kuulsuse narrid", "Raha narrid", "Armastuse narrid" http:// www.youtube.com/watch?v=LdSPCQiGPQQ http:// www.youtube.com/watch?v=CWcy8up_bIg&feature=related
1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik (,,tasuja" ,,Villu võitlused" ,,vürst Gabriel e pirita kloostri viimsed päevad" ,,tallinna narrid ja narrikesed") Rändas maailmas ringi, kõrgelt haritud, töötas õpetajana erinevates kohtades, lõpetas kohtuniku tööga, suri rahukohtuniku ametis. Fr.R.Kreutzwald õppis arstiks, Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti
suunanud oma energia otse maasse ning mille töö olnuks sünkroniseeritud nii, et maakera sisemised võnkumised oleks saanud neilt kõigilt toidet. See mõte aga rakendust ei leidnud, kuna keegi ei olnud nõus seda rahastama. Temalt pärineb ka idee ülemaailmse kommunikatsioonivõrgu loomiseks, mida mööda oleksid ühenduses kõik kontorid üle ilma ja mida võiks kasutada ka dokumentide ja piltide traadita ülekandeks - sisuliselt juhtmeteta Internet. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998) 4.4 Viimsed päevad Võiks arvata, et patendid tõid Teslale majandusliku kindlustatuse elu lõpuni, kuid tegelikult suutis ta nende õiguste eest saadud rahaga asutada vaid oma firma ,,Tesla Electric Company," mis hiljem maha põles. Nikola ei pööranud suurt tähelepanu finantsidele ja oma leiutiste praktilisele kasutusse viimisele, seetõttu suri ta vaesuses, 86-aasta vanuselt jaanuaris 1943. Oma viimased 10 aastat veetis ta odavas üürihotellis New Yorker
metsarahvas Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt. Ja kõige selle keskel on meie viimne mohikaanlane, metsapoiss Leemet, kes korraga märkab, et on igas asjas viimane, viimane, viimane. Tal on kõik ja ta jääb kõigest ilma. Poisikesest, kes esialgu maailmas ja maailmaga väga hästi hakkama saab, saab mees, kes on pahuksis kõige ja kõigiga, välja arvatud ta enda kaduv maailm. Metsarahva viimsed esindajad kuulutavad sõja külarahvale ja raudrahvale. Ei saa öelda, et ebaõnnestunult. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab tüüpilist ja kurba juhtumit, kus traditsiooniline kultuurikood ei suuda enam inimesi mobiliseerida, sest uued efektiivsemad elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Tavaliselt on sellised muutused tingitud kokkupuutest tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kultuuriga.
Koor avaldab arvamust, et Oidipusele oleks surm kergem karistus kui silmituna elamine.Oidipus ei suuda Hadeses otsa vaadata emale ja isale. Tuleb Kreon ja kuulab Oidipuse palvet teda maalt välja saata. Veel palub Oidipus matta Iokaste. Veel palub ta Kreonil hoolitseda oma tütarde eest ja jätab nendegs jumalaga, ennustades ette neile kurba saatust. Pojad peavad meestena ise toime tulema. Koor teeb kokkuvõtte: Iial niisiis õnnelikuks ühtki hinge , kellel ees alles on need viimsed päevad, enne küll ei kiita või, kui ta tee on lõppu jõudnud ilma piinadeta kord.
sääri. Siis pigistas ta kõvasti Sokratese jalga ja küsis, kas ta midagi tunneb; tema aga vastas: ei. Sellepeale pigistas ta sääri ja minnes nii kord-korralt ülespoole ta näitas meile, kuidas Sokrates vähehaaval külmenes ja kangestus. Ta puudutas teda veel ja ütles meile, et kui mõju ulatub südameni, siis saabub surmahetk. Nüüd oli tal peaaegu kogu alakeha muutunud juba külmaks, kui ta korraga heitis endast katte -- ta oli nimelt kaetud -- ja ütles -- need olid ta viimsed sõnad --: ,,Kriton, me võlgneme Asklepios'ele kuke, tooge see talle ohvriks ja ärge jätke seda tegemata." -- ,,Küll see sünnib", vastas Kriton, ,,kuid mõtle järele, kas sul muud veel midagi on ütelda." Sellepeale ei vastanud Sokrates enam midagi, vaid vähe aja pärast ta võpatus ja kohtuteener kõrvaldas talt katte, ta pilk oli tardunud. Nähes seda Kriton sulges tal suu ja silmad. Allikad: internet Üldajaloo lugemik
Koor avaldab arvamust, et Oidipusele oleks surm kergem karistus kui silmituna elamine.Oidipus ei suuda Hadeses otsa vaadata emale ja isale. Tuleb Kreon ja kuulab Oidipuse palvet teda maalt välja saata. Veel palub Oidipus matta Iokaste. Veel palub ta Kreonil hoolitseda oma tütarde eest ja jätab nendegs jumalaga, ennustades ette neile kurba saatust. Pojad peavad meestena ise toime tulema. Koor teeb kokkuvõtte: Iial niisiis õnnelikuks ühtki hinge , kellel ees alles on need viimsed päevad, enne küll ei kiita või, kui ta tee on lõppu jõudnud ilma piinadeta kord.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
