Teema: Koolitus (konverentsipäeva) näidisprogramm Ülesanne: Õpilane koostab koolitus - (konverentsi) päeva näidisprogrammi koos ajagraafikuga ilma hindadeta. Ruumi tüüp on teatritüüp Lähteandmed: Hotell Dorpati vastuvõtt saab tellimuse ühepäevasele konverentsi korraldamisele Dorpati konverentsikeskuses. Külaliste arv on 45 ja soovivad ruumi, kohvipause, lõunasööki, tehnikat. Lõpus on maksmiseviis kokku lepitud. Jaanika Tigane MJ109 Tööturukonverents "Mõeldes tulevikule" Konverentsi toimumise aeg: 25.03.2012 Kell 10.00 19.00 Koht: Dorpat konverentsikeskus, Turu 2, TASKU (Autoga sissepääs Soola tänavalt, jalgsi Turu tänavalt) Kontaktisik: Mait Kuningas Tel: +372 733 7191, + 3727337190 [email protected] Ruumi tüüp : U stiilis Külaliste arv: 45 inimest U-stiilis konverentsisaal , lõunasöök, tehnika, 2 kohvipausi
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Martin Marii, Rajang Liia, Savostkina Diana KASVAJAD Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD Rinnanäärmevähk...........................................................................................lk 3 Kopsuvähk...................................................................................................lk 6 Jämesoolevähk.............................................................................................lk 10 Nahavähk....................................................................................................lk 12 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004............................................................lk 21 Kasutatud kirjandus................
Thomas Alva Edison 18471931 Tamar Tigane Anri Petrov Elulugu · Sündis Ohios · kasvas üles Michiganis · isa oli Samuel Edison, ema Nancy Elliott · Varakult kuulmisprobleemid Kronoloogia · 1870 Edisoni esimene edukas leiutis, universaalne börsitelegraaf · 1875 asutab Menlo Parkis oma laboratooriumi · 1877 patenteerib süsinikmikrofoni, mida telefonides tänapäevalgi kasutatakse · 1877 leiutab fonograafi · 1979 leiutab esimese hõõglambi Hõõglamp Edisoni pärand · Ilmselt omal ajal tuntuimat ameeriklast Thomas Edisoni peeti koolis hälvikuks tema kuulmisraskuste tõttu ning ta käis koolis seetõttu ainult aegajalt viie aasta jooksul · Viletsast algusest hoolimata muutis Edison kahtlemata maailma, võttes enda nimele kas üksi või kellegagi koos 1093 patenti Tema tähtsaim töö · Fonograaf, maailma esime...
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R
Kristiina Kass Koostasid:Moonika Haili Sigrid Tigane Sandra Aruste KELA Kristiina Kass 14.mai 1970 Tartu 1988 Tallinna Kunstigümnaasium (tollane 24. keskkool) kunstiklass Helsingi Ülikool Ema lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass Kristiina Nokelainen-soome lastekirjanik 1999 esimene lastelugu,Hyvinkään Sanomat - "Pönttösten perheen joulukuusi" Illustraator ja tõlk Arvukalt ilmunud jutte ajakirjades Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks
II Eepika: - muinasjutud Hans Christian Andersen ,,Hans ja Grete" - vanasõnad ,,Kes teisele auku kaevab see ise sisse kukub" - mõistatus ,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline" - anekdoot Juku anekdoodid - kõnekäänd ,,Vesi ahjus" - muistend ,,Emajõe sünd" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - romaan August Mälk ,,Hea sadam" - pentaloogia Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" - sari Honor de Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblikas" - aforism
Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutulisuse kahtluse alla seadmine. Rõhutatud ideoloogiline ja poliitiline kasvatus, positiivse-negatiivse (eeskujude ja vaenlaste) vastandamine. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A. Gaidar Timur ja tema meeskond; V. Gubarev Pavlik Morozov; S. Mihhalkovi, L. Voronkova jt teosed. Lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses: Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus. Kooli- ja pioneerijutud, nt: Aino Tigane Keerdsõlm 1948, Meid kutsub signaal 1953; Holger Pukk Kaks punast kaelarätti 1953, Salga au 1955. Vabama ja loomingulisema osa moodustavad looma(muinas)jutud: autoriteks Richard Roht, Juhan Kallak, August Jakobson, Leida Tigane. Hinnatavat leidub lasteluules (Kersti Merilaas, Felix Kotta, Ralf Parve), selle ideoloogilistele märkidele vaatamata. Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel.
päevad. Külastajad viidi punkritesse, näidati relvi, üles oli pandud temaatiline näitus. Kohaliku rahvateatri trupi abil näidati NKVD üksuse haarangut punkrile, provokaatori tegutsemist, metsavandade arreteerimist ja ülekuulamist ning pögenemist. Plaanis on tulevikus uuesti taastada Metsavenna päevade korraldamine kui selleks avaneb uus võimalus. [2] 9 Kasutatud allikad [1 Vaiko Tigane, Võrumaa vaatamisväärsused.: Vaiko Tigane, 2013. ] [2 Võrumaa Turismiliit MTÜ. (2014) visitvoru.ee. [Online]. ] http://www.visitvoru.ee/koik-vorumaa-vaatamisvaarsused 10
Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Liiginimi eesti keeles = Rasvatihane Liiginimi ladina keeles = Parus major (L.) Rahvapäraseid nimesid = Rasva-Ants, talitihane, rasvanäkk, tigane, kikitiits. Kehamõõtmed = Keha pikkus 13...16,5 cm, tiiva pikkus 7... 8 cm. Kehamass = Tavaliselt 16...24 g. Levik = Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva elupaiga olemasolule. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas (v.a põhjaosas), Aasias ja ka Põhja-Aafrikas. Arvukus = Eestis massiline haudelind, praegu arvatakse pesitsevat ~150...200 tuhat paari erinevates puistutes. Elupaik ja -viis = Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a.
Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense de Beuharnais - Linda Ellen Toom Hortense lapsena - Annaliise Anvelt Eugene de Beuharnais - Eke Maru Grossschmidt või Eke Paul Õun Napoleoni õed ja vennad: Joseph Bonaparte - Tarmo Tähiste Lucien Bonaparte - Karl Mattias Pärloja Elise Bonaparte - Eva Maris Küngas Louis Bonaparte - Mark Oliver Rahn Polette Bonaperte - Carolina Nellis Caroline Bonaparte - Brigitta Ambur Caroline lapsena - Grete Saue Jerome Bonaparte - Hugo Luca Tigane Jerome lapsena - Rauno Jonas Küngas Theresa Tallieni salong: Thersa Tallien - Kert Raja Paul Barras - Tauno Tagel Jean-Lambert Tallien, Jean Moreau - Kauro Tafitsuk Joachim Murat- Norman Vendla Joseph Fouche - Mark Oja Auguste Marmont - Romet Leivategija Germaine de Stael - Marie Mäetamm Fracois Joseph Talma - Asko-Robert Meola Marguerte Georges - Johanna Elise Kabel Rosalie - Eliis Rebane Nanette - Sarah-Elisabeth Haidik Beethoven - Tarmo Tähiste Persson - Kaarel Raidam
usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak. Osades Kristo Viiding , Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer, Hendrik Toompere jr, Ott Kartau või Valter Soosalu, Johannes Tammsalu.
terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/kaudne- suitsetamine/laste-passiivne-suitsetamine (27.04.2014) 16. Terviseinfo (2013, 22.oktoober). Tubakas ja seadused. Terviseinfo. Loetud aadressil: http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tubakas/tubakas-ja-seadused (6.04.2014) 17. Terviseinfo (2013, 11.oktoober). Tubakasuits ja selle toime. Terviseinfo. Loetud aadressil: http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakasuits-ja-selle- toime (28.04.2014) 18. Tigane, T. (2009, 10.juuni). Vähktõve ennetamine. Tartu Ülikooli Kliinikum. Loetud aadressil: 19 http://www.kliinikum.ee/attachments/article/112/vahktove_ennetamine.pdf (28.04.2014) 20 LISA 1 ,,Passiivne suitsetamine xxx Keskkoolis'' uurimistöö küsitlus 2014 Teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine on kaudne ehk passiivne
Positiivsus ja negatiivsus – eeskujud ja vaenlased. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A.Gaidar „Timur ja tema meeskond“, V.Gubarev „Pavlik Morozov“; lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses. Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus. Aino Tigase „Keerdsõlm“ (1948), „Meid kutsub signaal“ (1953) jt pioneerijutud. Lähem ja kaugem ajalugu: Aadu Hint „Vesse poeg“ (1948), Leida Tigane „Vanaema maja“ (1948), Lall Kahas „Sõbrad“ (1949). Loodus- ja loomajutud. R.Roht “„Ahnuse palk“ (1947), „Mäger Urask“ (1947), Johannes Kallak raamatutes “Tedrepoeg Pii-Pii” (1946), “Summ-Summ” (1947), „Tiit ja siilirahvas“; popuraarteaduslik oli A.Hindi „Angerja teekond“ (1950). August Jakobsoni loomalugude töötluste kogumik ”Ööbik ja vaskuss” (1947).
SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. VÄHK 5 1.1. Vähi teke 6 1.2. Esinemine Eestis ja mujal 7 2. RINNAVÄHK 9 2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9 2.1. Rinnavähi vormid 10 2.2. Haiguse staadiumid 12 2.3. Riskitegurid 13 2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 ...
Rummo Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Soosituimaid teemad: Loodus: R.Rohi ,,Lapsed, linnud ja loomad" 1947 valikogu ,,"Laaned ja veed" 1949 valikogu ,,Noorte pere" 1947 jutustus ,, Kaks poissi puhkusel" 1949 jutustus J.Kallak ,, Tedrepoeg Pii-Pii"1946 ,,Tiit ja siilirahvas" 1946 ,,Summ-summ"1947 Ajaloost: A.Hint ,,Vesse poeg" 1948 Leida Tigane 1927 Laste Rõõm jutuke ,,Tibu" 1936 I lasteraamat ,, Lugu kahest laisast varesest" 1938 ,,Metsatalu vahvad loomad" 1940 ,, Hunt ja kutsikas" Huumori ja õpetlike eluliste olukordade abil sisendab lastesse pos. eluhoiakut, töökust ja tublidust, julgust, ausust ja optimistlikku meelt. Pilkab uhkust, päritolu mahasalgamist. Õpetlik hoiak. Loomade eluviisid. 1946 ,,Vanaema maja" jutukogu 1948 ,,Kelleks ma tahan saada" raamjutustus 1952 ,,Mina oskan paremini" lühijutukogu
põialpoissi ja lumivalgeke" Jaak Peterson ,,Romeo ja Julia" Puskin ,,Kuu" 3. Naljandid ja 3. Draama- A. muistendid- Leida ,,Vaskratsanik" 3. Sonet(14 rida)- Kitzberg Tigane 3. Ballad- O. Marie Under ,,Libahunt" ,,Peremees ja Masing ,,Päts" ,,Sinine terrass" 4. Jant- O. Luts sulane" 4. Hõljeton- 4. Valm- M. Under 4. Haiku- Jaan ,,Säärane mulk" ,,Lapse hukkaja" Kaplinski 5. Liberto- Merimee 5
Siit-sirr! (rahvaluule) q Varblane J. Oro Varblane, pisike linnuke, õue peal nokitseb kaeru. Näkitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa seal liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops! aiateiba. ,,Pühi suu puhtaks, va' kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" q Varblase pesa Leida Tigane Varblased tahtsid endile pesa ehitada. Hästi kiiresti pidi see valmis saama. Juba õhtuks. Aga nad olid ise natuke laisavõitu. ,,Kui kutsuks õige teised appi, siis on meil vähem vaeva," arutasid nad. ,,Paneme nad materjali kokku kandma, siis pole endal muud teha kui tõsta aga üks kõrs teise peale." Loomad ja linnud, kelle poole varblased pöördusid, nõustusid meeleldi. Miks mitte, kui vajati nende abi
Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan
mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Faehlmann "Koit ja Hämarik" naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tigane anekdoot mõistatused ( seest siiruviiruline , pealt kullakarvaline) vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale , Parem karta kui kahetseda kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu , jänes püksis valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac
"Kalevipoeg") 2. Muinasjutt- "Seitse 2. Värssromaan- 2. Ood- Kristjan Jaak 2. Tragöödia- pöialpoissi ja lumivalgeke" Puskin Peterson "Kuu" Sheakespeare "Vaskratsanik" "Romeo ja Julia" 3. Naljandid ia muistendid- 3. Ballaad- O. 3. Sonett (14 rida)- 3. Draama- A. Leida Tigane "Peremees ja Masing "Päts"; M. Marie Under "Sinine Kitzberg "Libahunt" sulane" Under "Rändav järv" terrass" 4. Följeton 4. Valm - M. Under 4. Haiku- Jaan 4. Jant- O. Luts "Lapse hukkaja" Kaplinski "Säärane mulk" 5. Anekdoot 5. Poeem 5. Eleeqia (kurblaul)- J. 5. Liberto-Merimee
2279 117 2471 Kaulina Solvita Läti 05:26:02 N40 947 24 1045 Kivioja Lea Lääne-Viru 03:53:45 N40 1935 84 2445 Klinga Pirjo Soome 04:48:17 N40 854 20 821 Lemese Monika Läti 03:49:05 N40 670 13 757 Matvejeva Jana Järvamaa 03:39:29 N40 1842 75 1375 Pilv Vilve Järvamaa 04:41:03 N40 1303 41 2737 Zvirgzdina Inese Läti 04:10:41 N40 2383 130 2553 Tigane Silva Valga 06:00:37 N40 1407 46 1513 Urmet Piret Harju 04:15:10 N40 2319 121 2051 Voogre Piret Lääne-Viru 05:35:46 N40 1455 48 2134 Aigro Ene Valga 04:18:04 N45 1716 64 1743 Inno Kadi Lääne-Viru 04:32:18 N45 2377 129 2137 Jentson Mare Tartu 05:56:29 N45 2430 146 2008 Jürman Piret Tallinn 06:31:11 N45
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
