FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) 1. ELULUGU Nietzsche sündis Rüycken'i pastoraadis. Ta ütleb hiljem: "Minu sünnipäev oli läbi kogu lapsepôlve tôeline pidupäev." Nimelt langes ta sünnipäev kokku kuningas Friedrich Wilhelm IV sünnipäevaga 15.oktoobril. 13.aastasena, 1858.a. hilissuvel lôpetab ta oma esimese autobiograafia. Eristades selles juba 3 perioodi. 12 päevane pingeline töö oli lôppenud ja 13 aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta maakooli.
EPILOOG 16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu ja isik · Juba 24-aastasena oli ta sensatsiooniliselt nimetatud Baseli Ülikooli klassikalise filoloogia professoriks; temast pidi saama hiilgav akadeemiline uurija ja õpetlane. · Kuid Nietzsche tormakas vaim F. Nietzsche viis ta peagi ülikoolist välja, kirjandusse ja filosoofiasse. 1 · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime F. Nietzsche Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Sellel ajal avaldas ta oma debüütteose Tragöödia sünd.
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus
Friedrich Nietzsche (1844-1900) Stina Suurväli Kätriin Männiste JWG 2016 Tutvustus · Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof, esseist ja kultuurikriitik. · Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. · Tema kirjutised tõest, moraalist, keelest, esteetikast, kultuuri teooriast, ajaloost, võimus, teadvusest ja eksistentsi põhjustest on avaldanud suurt mõju lääne filosoofiale ja intellektuaalsele ajaloole. Elulugu
Tallinna Nõmme Gümnaasium Friedrich Nietzsche Koostaja: Sander-Ville Võsa Tallinn 2013 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lähema ülevaate maailma ühest tuntumast filosoofist ja vabamõtlejast Fredrich Nietzschest. Referaadi eesmärgiks on anda lihtne ja põgus ülevaade flosoofi elust ja mõtetest, just tagamõtetest, sest Nietzsche tsitaadid on väga tuntud, kuid paljudel kes neid kasutavad puudub kahjuks teadmine, mida filosoof just ühe või teise ütelusega mõtles. Referaadis on kajastatud Nietzsche põhilised veendumused, arvamused ja ideed, mis üllataval kombel tekkisid tal juba väga varases eas ja jäid elu jooksul üsna muutumatuteks. Lisaks on referaadis ka kiire ülevaade Nietzsche elus, põhiliselt küll tema nooremast east, kahjuks ei ole
Friedrich Nietzsche Filosoof Koostaja: Lota Aadla 12.klass Elulugu Friedrich Wilhelm Nietzsche Sündis: 15. oktoober 1844 - Röcken Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Elulugu Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted
4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu, vajadused ning keskkond. Need mõjutavad meid ja me ei mõista tõde seni kuni me oleme elus. Surm aga, väidetavalt Ciorani järgi, vabastab meie keha nuhtlusest. Näiteks surmahirmuga inimene mõtleb ning tegutseb märkimisväärselt selgemini kui seda teeb ükskõikne inimene. Ja need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist, kuna nemad ei suuda ei üht ega teist. Viletsus seega aitab vaimu virgena hoida. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Nietzche arvab, et siiani on kõik inimesed pidanud õigeks seda, mis tegelikult on vale. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche on see, kes selle teostab. Ta on tõe kuulutaja kes teeb pimedad jälle nägijaks ning suunab nad tõeliste asjade juurde. Nietzsche'st algab õige ja uus
Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese
ESIMENE OSA Zarathustra eeskõne 1 Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ca oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, - ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: ,,Sina suur taevakeha! Mis oleks su õnn, kui sul poleks neid, kellele paista! Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest teest ilma minuta, mu kotkata ja mu maota. Kuid me ootasime sind igal hommikul, võtsime sinult su külluse j;i õnnistasime sind selle eest. Vaata! Ma olen küllastunud oma tarkusest, nagu mesilane, kes korjanud liiga palju mett, ma tarvitsen sirutuvaid käsi. Ma tahaksin annetada ja välja jagada, kuni kord jälle rõõmsak...
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus
FRIEDRICH NIETZSCHE Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Kahjuks oli tuli Nietzsche`l oma kiindumust Richard Wagneri vastu kahetseda, kuna helilooja vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi."
SURM- Miks karta surma?mitteolemine oli ka enne sündi, teadvust pole ka magamise, minestamise ajal. S hingederändamise õpetus- paligenees e taasteke(keha sureb, kuid tahe jääb maailma uue eluna. Enesetapp pole lah, sest indiviidi surm ei piduda maailam arengut; surm pole lah kannatustest pääsemiseks, in peab enne maailma mõistma; nirvaanasse jõuab kui vabaneda tahtest KUNSTI abil. kunsti vaatamisel näeb tõde, mis on vabastav. kõrgeim kunst muusika. Friedrich Nietzsche-Kõigi väärtuste õmberväärtustamine. Kirjutas probleemidest, ideedest, pingetest, läks hulluks. JUMALA SURM-in on and jumalatele elu. N teos ''Nõnda kõneles Zarathustra'' oli tema sõnumi kuulutaja. ÜLI IN-pidev enesevõitmine on üliin loomus, ta ei saa kunagi valmis, ta ületab end aina uuesti. End üliin-ks pidav in om mandunud ja kaugemal sellest kui keegi teine. VÕIMUTAHE -N pirntsiip, et eristuda 1)S tahtest- N tahtis
Toila Gümnaasinum Meeri Mehide XI klass Friedrich Wilhelm Nietzsche Referaat Juhendaja: Kristi Goldberg Toila 2009 SISUKORD SISUKORD 2 ELULUGU 3 NIETZSCHE METODOLOOGIA 4 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA 5 NIETZSCHE PRAGMATISM 6 VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Friedrich Wilhelm Nietzsche't. Räägin lühidalt tema eluloost ja pikemalt tema teooriatest. Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844- 25. august 1900) oli saksa filosoof
Kui proua Marx aastal 1881 vähki suri, halvenes Marxi tervislik olukord kiiresti. Jenny ja Karl Marx olid abiellunud juba 1843 ja kihlunud kuus aastat enne seda; neil oli seljataga 40 kooselatud aastat. Kui äkitselt suri ka Marxi vanim tütar, oli lõplik löök anud. Marx suri kaks kuud hiljem 14. märtsil 1883. aastal Londonis. Allikad: http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Karl_Marx http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Karl_Marx Konspekt Nietche Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849. aastal suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse.1866. aastal siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures
,,Ecce Homo"- ,,kuidas saadakse selleks, mis ollakse" on Friedrich Nietzsche teos, kus ta eitab kristlust ja usku, ülistades elu ennast. Leiab, et ta on lausa saatus ja ennustaja, kes esimese inimesena tajus valet kui valet. Kogu vana ühiskonna võim toetub ainult valele, ,,head inimesed" ehk kristlased, kes tunnistasid ainult kristlikku moraali, peab ta kõige suurimaiks valetajaiks, sest nad on oma moralliõpetusega röövinud inimkonnalt näha asju tõelisena. Talle ei meeldi, et õpetati põlgama
Friedrich Nietzsche Nõnda kõneles Zarathustra „Nõnda kõneles Zarathustra“ on Nietzsche tähtteoseks, kuna sellesse raamatusse on ta pannud väga palju enda nihilismivastast maailmavaadet. See tähendab, et raamatu põhiideeks on elule ja olemisele eesmärgi ja põhjuse otsimine. Nietzsche ise on ka väitnud, et see raamat on tema üks kõige olulisem raamat. Selle raamatu peategelaseks on eraklik mees, Zarathustra. Ta elas koopas, mis oli tema koduks olnud juba kümme aastat. Zarahustra oli koopas teistest inimestest eraldatud. Ühel hetkel sai tal kõrini sellisest eraklikust elust ja ta otsustas sellest koopast välja reaalsusesse tagasi tulla. Zarathustra otsustas koopast välja tulla, sest ta oli juba piisavalt kaua seal koopas aega
vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? Hermann Hesse, 1877-1962 oli saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Paulo Coelho, 1947- on brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Ja nii kui nad (inimesed) meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea.
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks Me kõik oleme kuulnud ütlust, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. See on üldlevinud ütlus ja kasutatakse tänapäeval väga palju. Selle mõtles välja saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche. Nii nagu inimesed on erinevad on ka nende mõtteviis ja arusaamine erinev - seega saab seda ütlust mõista mitmeti. Nietzsche öeldud väljendit kasutatakse peamiselt siis, kui on midagi halba juhtunud. Ehk kui on juhtunud halb olukord, mis niiöelda ei tapa, siis see peaks aitama inimesel paremini edasi liikuda elus. Kuid see kõik oleneb inimesest, kuidas ta neid juhtunud asju enda kasuks pöörab ja neid kasutab, et neist oleks abi või kasu. Selles osas saab inimene ise mingil määral otsuseid teha või jätab selle pigem saatuse hooleks. Pigem kaldub see optimistlike
Ilu ja inetus, headus ja kurjus, tõde ja vale ... Mis on mis ja mis peitub nende sees, nende taga või ümber? Ilmselt on sarnaste küsimuste üle juureldud juba maailma algusaegadel, kuid et keegi pole veel leidnud ühtset kõigilesobivat lahendust, siis on neil teemadel mõtisklejail veel tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine,
ühiskonna kõrgemate arenguprotsessidega. Kuid võib piltlikult väita, et 20. sajandi kommunistlik maailmarevolutsioon, mis tipnes Stalinliku terroriga, poos tema lennuka idealismi sellesama Gordioni sõlmega oma totalitaristliku ideoloogiavankri teenistusse. Polaarselt erinev mõtleja, kellele ometigi sai osaks analoogne ideoloogiline ärakasutamine, Hitleri fasistliku totalitarismi poolt, on Friedrich Nietzsche. Kui Marx on Hegeli antitees, siis Nietzsche Schopenhaueri reinkarnatsioon ning omakorda vastanduvad nad teineteisele. Schopenhaueri tahet, millest maailm on läbi imbunud, asendab Nietzsche võimutahe, veelgi kõikjaleulatuvam kõikeläbivus. Nietzsche kuulutas, et jumal on surnud ning Inimene on jäetud üksinda. Kategooriline imperatiiv on just nimelt olla, saada olema, Inimene suure algustähega. Sellele astub vastu kristlik orjamoraal, mis madaldab oma haardes kõik ülla.
hiljemalt valimisaasta 1. augustil. Erakonna või valimisliidu nimekirjad ja üksikkandidaadid. Euroopa Parlamendi valimised: juunikuu pühapäeval 5 aastaks. Valida saab vähemalt 18-aastane Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Kandideerida saab vähemalt 21- aastane Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Erakonna nimekirjad ja üksikkandidaadid. Filosoofia Teema: Nietzsche ateism Näidisküsimus: Millises ulatuses nõustud Nietzsche kriitikaga kristluse ja religiooni aadressil? Materjal:http://filosoofialeht.weebly.com/uploads/5/0/8/0/5080136/lugemismaterjal_-_copy.doc (11. klassi all) Nietzche arvates oli saksamaa pöördunud kristluse vastu, ent ei tunnistanud seda. Tema eesmärk oli olla prohvet, kes valgustab maailmale võltsvooruslikust. Nietzche lähtekohaks oli veendumus, et jumalat ei ole olemas. Nietzsche arvates teeb usk jumalasse inimeste elu vaesemaks
docstxt/146045452776.txt
imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast – lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse (Pojman 228-229). 9. Nietzsche: selge hoiak oli tal, ja kutsuti natsi vihkajaks. Tema arvates pole olemas ’’kristallpuhast teadust’’. Ja arvas, et reaalsus koosneb vahenditest. Platonismi ümberpööramine- inimene on ideedega, iseseisev, uus, sõltumatu ja ilma Jumalat. Einevalt Platonist ei pea Nietzsche inimese uhkuseks ja väärtuseks mõistust. Mitte homo sapiens vaid homo natura. Igasuguse tunnetuse paratamatut seotust arendab Nietzsche, kuigi fundamentaalselt ainult
juba antiik-kreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arust muusika. Nietzsche idee Jumala surmast: ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle keegi enam, mis on õige või mis vale (tegelikult oli selleks valgustus idee- ehk mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimene ei loo tõdesid ja väärtuseid vaid on suuteline avastama neid nende objektiivses eksisteerimises.
"Poliitilise ökonoomia kriitika" - inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. 19.saj. IRRATSIONALISM Vastus Hegeli ratsionalismile. Alusepanijaks Sören Kierkegaard (1813-1855), Arthur Schopenhauer (1788-1860), Friedrich Nietzsche (1844-1900). Peavad mõistuse ja mõtlemisvõime tunnetusvõimalusi piiratuks, tegelikkus kaootiline mitte mõistuspärane. Irratsionalistlikud õpetused tekivad murranguaegadel. Pole süsteem, vaid killud, mõju ei tohi alahinnata. ARTHUR SCHOPENHAUER (1788-1860) "Maailm kui tahe ja kujutlus" (1819, 1844) - peateos. Schopenhauer saab inspiatsiooni Platonist, Kantist ja India Upanisadidest". Seaduspärased kujutlused määravad ära välise maailma
Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist, täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2)Kausaalne-otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et
teistsuguste mõtete poole. Mõtle selle, mida oled teinud auliselt ja mehiselt, tegele mõtte paremate osadega. Naermine, optimism, positiivsus, head mõtted mälestused (Kas valu ei peaks siis võidetama mõistusega, kui teda on võidetud naeruga?) Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? o Temast mitte välja teha, sest tuleb see, mis tuleb; kellelgi pole temast pääsu. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? o Ta arvab, et siiani on kõik inimesed pidanud õigeks seda, mis tegelikult on vale. Nietzsche on see, kes kuulutab tõde. o Kõigi väärtuste ümber kujundamine tähendab seda, et kõik see vale, mida inimesed enne õigeks pidanud on, on tegelikult vale. N. ütleb, et saatus tahab, et just tema saaks esimeseks korralikuks inimeseks. N
Kerge on valu, kui sa ütled ,,see pole midagi". kõik põhineb kujutlusel Mõtle millestki muust kui tunned valu, pööra vaim teistsuguste mõtete poole. Mõtle sellele, mida oled teinud auliselt, mõtle millestki, mida imetled. · Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? Suur hing on see, kes end saatuse hoolde annab. Väiklane inimene on too, kes vastu tõrkudes tahab parandada pigem jumalaid kui ennast. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: · Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Nietzsche arvates kõneleb tema vaid tõest ehk jõuab järeldusele, et kõik mida me tunneme ,,tõe" nimetuse all on tegelikult vale. · Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? N. arvab, et kõigi väärtuste ümbervääristamine on tema valem inimkonna kõrgeima eneseteadvuse tekkel. N
ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks ateism: usk peab jätma tedlastele täieliku mõtte- ja uurimisvabaduse. Väitis et piibel ei ole jumaliku ilmutuse vili, vaid on inimeste poolt kirjutatud ja nende kõlbeliste veendumuste taset kajastavate raamatute kogumik Poliitilised seisukohad: Võtab omaks Hobbesi teooria Oli arvamusel et võim ei saa olla kõlbeline, inimesi tuleks juhtida nii et nad arvaks et elavad oma mõistuse ja vaba tahte järgi. FRIEDRICH NIETZSCHE 15 okt 1844 1900 suri süüfilisse sündis kirikuõpetaja pojana. 1870 nimetatai ta Baseli ülikooli korraliseks professoriks. 1875 oli kutsutud Tartu Ülikooli aga ta ei võtnud seda vastu Teosed: "Anti-Kristus" raevukas teos suunatud Wagneri pihta, vihastas kuna Wagner muutus kristlaseks. Ristiusk on enesehävitamise õpetus. Ristiusu viga ta kuulutab valmisolevaid jumalikuks tõetatud väärtusi.
5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1 Filosoofia Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton").
4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne. Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valitsemise idee, ei lase vabaks oma loomulikke impulsse. Mässu idee on segadus, korrapäratus ja nõrgestatud olek. Rev. idee on soov luua uut korrastatud korda maailmas. Mässu idee on luua kaos. Rev. tehakse tuleviku nimel Mäss nüüd ja kohe Nietzsche Kreeka mütoloogiast võetud 2 jumalat, millele vastandas maailmas kõik. Moraal kujuneb selle järgi kui palju on kellelgi jõudu. Jõud: aktiivne võimu tahte vaba avaldumine, vaba indiviidi Reaktiivne - reageerib On absurdne et jõud ei purustaks. Apollo - (valguse, korrastatuse, tasakaalu jumal/vormistatuse sümbol) Apollooniline igsugune analüütilise eristamise alus. Kunstis antakse kindel vorm, eemaldatakse kõik mitte vajaliku. Eeposliku luule pidas apoll
Väidab, et põhimõtteliselt polegi olemas ,,õige-vale"'t, on personaalsed tunded. Kogu eetika ongi üks hulk positiivsetest ja negatiivsetest tunnetest. EETILINE EGOISM Väidab, et hea on see, mis maksimaliseerib üksikindiviidi huve. ,,See, mis mulle on hea, see ongi hea." Hedonism Epikuros ,,Hea on see, mis põhjustab naudingut." Eetiline egoism + hedonism = nartsissism (eneseimetlus) (linnakultuurile omane) PSÜHHOLOOGILINE EGOISM Friedrich Wilhelm Nietzsche (1844-1900) rajaja; sakslane; põlgas natsionaliste. Tema õde eksitas inimesi, et N pooldab natsionaliste. Sündis pastori perekonnas. Sai Preisi kuninga järgi nime. Viie aastaselt suri tema isa, diagnoos oli ajude pehmenemine. N sai ise sama diagnoosi. Õppis dialoogiat, filoloogiat jms. 1867. astus sõjaväkke, sai vigastada. Üsna noorelt hakkas tal tervis halvenema. Hakkas keemiat õppima. Läks ülikooli professoriks. Sai ka doktorikraadi.
Oluline mõju Hipokratesele. viimasena tuli Demokritos - ta viib süsteemi lõpuni: maailm koosneb paljudest väga väiksestest osadest – aatomitest. Need aatomid ei muutu, aga nad kombineeruvad pidevalt omavahel. Tegelikult ei olegi midagi muud kui aatomid ja tühjus. (aatomid on nagu legod, mida saab mavahel kokku panna ja asju ehitada). Ka inimese hing koosneb läbipaistvatest aatomitest. „Kõik on paratamatu, juhusega seletavad inimesed seda, mida nad veel ei tea.“ 2. Friedrich Nietzsche elu ja filosoofia 1844-1900, sünnib Saksamaal vaimuliku peres.Väga õnnelik lapsepõlv, kuid siis traagika – isa ja venna surm. Väga andekas, oli professor Baselis, oli ka sõjaväes. Mucius Scaevola- etruskide legend 1879-1888 oli iseseisev filosoof, kuid alates 1889 vaevas teda nõdrameelsus. Teosed „Nõnda kõneles Zarathustra“, „Antikristus“ , „Inimlik ja liiginimlik“. Suurim kaasaaja sündmus – see, et jumal on surnud ja usk kristlikusse jumalasse
4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Kõigevägevama külvatud hinge hirm homse ees, religioon selle üks avaldumisvorme. Cioran lähtub vastandustest - illusioone sandistades kruvib ta neid veel rohkem üles. Elu pole justkui muud kui lõpplahenduse ootamine. 1. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Väärtuste ümberhindamist tõest lähtuvalt, senise moraali paljastamist kõik senised väärtused on vääritud. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Paljastades moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärituse. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralist on tagurliku kristliku moraali ja seni kõrgeimaks peetud inimtüübi eitaja. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche leiab, et kristlik moraal võimutseb moraalina iseeneses. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm. 5
k möödunu ja ületatu). Esimesed, kes julgesid astuda kristlike ideaalide vastu, olid teadlased ja filosoofid. Kui Charles Darwin avaldas evolutsiooniteooria, tabas maailma sokk. Will Durant on öelnud, et terve aastakümne rääkis inimkond vaid evolutsioonist. Darvinismi sisemine loogika on aga sügavam, kui esialgu paistab teos võtab Jumalalt looja-aupaiste ning lükkab ümber katoliku kiriku vääramatu dogmaatika. Otsekoheselt tapab Jumala Friedrich Nietzsche oma raamatus ,,Nõnda kõneles Zarathustra", kus Jumal sureb kaastundest inimese vastu. Nietzsche läheb isegi nii kaugele, et kuulutab ristilöödud Jeesuse pehme, allaheitliku ja orjameelse inimese võrdkujuks. Sellise ilmavaate juurdumist võin pidada üldiste paradigmade muutumise alguseks. Järgmisena tapeti kunst ja hüljati selle jumalakeskus. Kui maailm oli aastasadu harjunud vaatama klassikalise kompositiooni ja värvilahendusega maale täis ilu, harmooniat
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse
õnnelik elu? Luciliusele on selge, et keegi ei saa õnelikult elada tarkuse poole püüdlemata õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus .Õnnelik saab olla vaid kartmatuja ilma filosoofiata ei saa elada mitte keegi kartmatult. On olemas vaid üks tee- põlata välist ja rahulduda aulisega. Tuleb oodata avasüli oma saatust. Pea hüveks ainult seda mis on auline. Filosoofia pakub meile kaitset. . 27) Küsimus Friedrich Nietzsche raamatu « Ecce Homo » kohta: miks Nietzsche ütleb, et ta on saatus ning kuidas ta oma ülesannet määratleb? Nietzsche arvates on head inimesed, pühakud jne. võltsid ja põlastusväärsed inimesed, petised. Tema enese tõde on aga hirmutav, sest siiani kutsuti tõeks ``valet``. Tema valem on: kõigi väärtuste ümbervääristamine. Saatus tahab, et just temast saaks esimene ``korralik inimene``.Tema avastas tõe ja tajus valet kui valet
Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas tohutult palju oma teostega euroopa kultuuri pilti ja üldse inimeste mõtlemist. väga revolutsiooniline inimene. Sündis teoloogide peres, temast endast ei saanud teoloogi, temast sai filosoofia proffessor, õpetas juba 24 aastaselt Baselis filosoofiat. Oli ülimalt kriitiliine kristliku religiooni suhtes. Põhiline kriitika kristuse vastu. Pea teos "Nõnda kõneles Zarathustra".
väga lähedal surmale on ainsad, kes on targad ning mõistavad tegelikult tõeliselt tõde, sest tõde peitubki ju tema sõnul surmas. Fakt, et paljud inimesed ei soorita enesetappu, tähendab Ciorani jaoks seda, et nad teevad oma eksistentsi veelgi raskemaks ning piinarikkamaks, ki see juba on. 1. Mida tähendab "kõikide väärtuste ümbervääristamine"? "Kõikide väärtuste ümbervääristamine" tähendab peale aastatuhandeid kestnud pettuse ja vale tõe päevavalgele toomist. Nietzsche väidab, et just tema on Saatuse poolt väljavalitu, tänu kelele jõuab inimkond tõeni, mis laidab maha kõik senised valed, mida tõe pähe on serveeritud. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche kirjeldab end kui geeniust ning suurkuju, kes toob maailmale tõe ehk rõõmusõnumi. Ta peabki end rõõmusõnumi toojaks. Samuti märgib ta, et tänu temale on taas maailmal lootusi.
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus
tõde, Jumala looming. Saksamaal sai romantismiajastul Prometheusest tormi ja tungi ajastu võtmekuju. Goethe pidas teda iseenda võrdkujuks. 19. sajandil muutub kreeka tragöödia kõikehõlmavaks, kujunedes kirjanduse universaalseks ainevaramuks. Kreeka tragöödia mõju ulatus kirjanduse kõeval ka teadusesse ( Sigmund Freud) ja muusikasse. Richard Wagneri jaoks sai Aischylose ,,Oresteia" inspiratsiooniallikaks, mille alusel kujunes tema draamaideaal. Wagneri ideed võttis omaks ka Nietzsche, kelle käsitluses omandas kreeka tragöödiaidee filosoofilised mõõtmed. Eestisse jõudsid tragöödiad saksa keele vahendusel. 19. sajandi lõpus sai populaarseks antiiktragöödia võimalikult originaalitruu esitamine. Sellele andis tõuke ajalooteaduse ja arheoloogia kiire areng. Hakati taastama ka antiikaja teatreid. ( museaalne realism). Paralleelselt algas ka tragöödiate moderniseeirmine. 20
Üliinimene võib olla kes tahes, kes realiseerib piisavalt oma võimutahet ega suru seda maha. Teda iseloomustavad kolm asja: ta kehtestab enadale ise väärtusi, muudab neid saades ise oma Jumalaks ja ületab ennast. Need väärtused kehtestab ta ise vastavalt oma eesmärkidele ja kavatsustele. Mingeid universaalseid väärtusi ega tõdesid ei ole olemas. Üliinimese mõistega seostub nn uue filosoofia mõiste. Ka uus filosoofia kehtestab väärtusi. Tulevik olgu inimese tahe. Inimene peaks Nietzsche määratluse kohaselt iseennast kui praegu eksisteerivat inimtüüpi ületama üliinimese (Übermensch) vormis. Jällegi on selle mõiste sisu mõistmisel kerge eksida. Jutt ei ole mitte mingist uuest bioloogilisest inimtõust, mis peaks justkui Nietzsche arvates maailma valitsema. Üliinimene on peale "jumala surma" elav inimene, kes ületab iseendas nihilismi tema erinevates vormides. Nietzsche ei taotle selle mõistega massilisust, mingit "kõrgemate inimeste ühiskonda"
Kunst on esteetika töövaldkond. 7. Kus on esteetilise mõtlemise juured? Millised mõtlejad on selles suhtes olulised? Esteetika eelkäiateks võib lugeda Atiik-Kreeka filosoofe(Platon, Aristoteles). Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant, Georg Wilhelm Hegel, Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche. 8. Mida tähendab ilu defineerimine harmooniana? Tooge näiteid! (Plotinos ja Plaaton väljendasid ilu vormi ja vaimu harmoonia kaudu) Meie keha/näo on sümmeetriline, aga mõnikord see on ilus, mõnikord kole - see tähendab, et ilu sõltub mitte ainult sümmetriast, selle taga seisab midagi veel (hing). Ilu sõltub objekti osade suurusest, suhtest, kuidas nad omavahel klappivad, nende koostööst. (objekt on terviklikult ilus, siis tema
Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile. Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- ,,Usk on oopium rahvale"- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida. Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos- kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida. Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada: · Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1
piirsituatsioonides. Nendes situatsioonides selgub inimese tegelik olemus, mis toob kaasa meeleheite. Kierkegaard väitis, et suur süsteemne filosoofia laastab tavainimest. Et filosoofiast oleks kasu inimesel, peaks filosoofia tegelema eksistentsiaalsete probleemidega. Inimene peab ise oma elu elama, mitte aga ühinema mingisuguse grupeeringuga (lootuses kaotada oma hirmud ja meeleheite). 13 FRIEDRICH NIETZSCHE (18441900) Irratsionalist. Propageeris vaba, nn. üliinimese (näiteks tõsise filosoofi või suure kunstniku) arengut. Nietzsche mõtlemisele adekvaatsem termin oleks siiski ,,ülEinimene". Nietzsche Übermench`i idee sarnaneb pigem Aristotelese ettekujutusega vooruslikust inimesest kui kujutlusega mingist üliinimesest. Nietzsche filosoofiat pole sageli mõistetud. Seda on ekslikult peetud natsismi toetavaks. Peateos "Nõnda kõneles Zarathustra
(Oscar Wilde) *Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. (D. Defoe) *Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius) *Keegi pole patrioot tühja kõhuga. (W. Cowper) *Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna) *Sellest, et teist räägitakse, on hullem ainult see, et teist ei räägita. (O. Wilde) *Üksikisikutel esineb hullumeelsust harva, kuid rühmade, parteide ja ajastute puhul on see tavaline. (F. Nietzsche) *Vaene pole mitte see, kellel on vähe, vaid see, kes himustab palju. (Hispaania vanasõna) *Pankur on inimene,kes laenab teile vihmavarju, kui päike paistab, ja nõuab selle tagasi, kui hakkab vihma sadama. (M. Twain) *Maailm on vististi koonusekujuline - põhi on kõige laiem. (S. J. Lec) *Ainus, mida tuleb karta, on hirm. (Roosevelt) *On ainult üks liik valu, mida on kerge taluda - see on teise inimese valu. *Mida õhem on jää, seda suurem on soov teada saada, kas see ikka kannab. (J
2008 ). · Haridus ei tee meid õnnelikuks. Haridus annab meile vabaduse mõista, mis on see, mis teeb meid õnnelikuks ( Rebane, R. 2008. Kas haridus teeb inimese õnnelikuks? http://www.vhk.ee/juubel/konverents/rein_rebane.pdf. 03.04.2008 ). · Haridusest võib olla kasu elatise teenimisel, kuid ükski kool ei õpeta elama õnnelikult ( Nisargadetta...2008. Nisargadetta: sinu ärkvelolek on uni. http://www.via.ee/content/article/nisargadatta/comments/1/nr/21 ). · Nietzsche kirjutab, et õnne aluseks on "oskus unustada või teaduslikumalt väljendudes, võime kogeda maailma hetke vältel mitteajalooliselt. See, kes pole võimeline tunnetama hetke, kõike möödunut unustades, kes ei suuda toetuda ühele punktile nagu võidujumalanna, ilma peapöörituse ja hirmuta, ei saa kunagi teada, mis on õnn ja veelgi hullem: ta ei tee kunagi midagi teiste õnne heaks." ( Annus, E. 2008. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche.
6 Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi; siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Kaasaja humanism on agnostiline http://progressiveliving.org/humanism.gif või lausa atesitlik (nt Nietzsche lähenemine). 7 1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill Friedrich Nietzsche Sir Julian Huxley Bertrand Russell 8 1.4. Kokkuvõte nüüdisaja humanismist (Raeper, Smith 2003:105) Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil.
annaabi.ee 
