Tallinna Saksa Gümnaasium Sigrid Kuuse VOLBRIPÄEV Juhendaja: õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2009 Sisukord Üldiselt Volbriöö Traditsioonid Tegevused Volbripäev välismaal Materjalid Üldiselt Volbripäev sai alguse 1980.aastatest. Peetakse 30. aprillil. Tähistatakse nõia ja maagia päevana. Tuntud kui viiplipäev, esimese suvepäevana ja hernekülvi alustamise aeg. Volbriöö Volbriööl, vastu 1.maid tehakse suur lõke Pidu ,enne suurt koristus ja aiatöid Traditsioonid Nõia etendustega (nõia)etendustega pidusid Tehakse lõket Küpsetatakse vorsti ja liha Küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad käivad külast külla ringi. Kostüümid Tegevused
Väike Nõid - O. Preussler Põhitegelased: Väike Nõid Kaaren Abrakas väikese nõia lind Piksenõid Rumpumpel väikese nõia tädi Ülemnõid nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama Ja teised nõiad Lühikokkuvõtte: Elas kord üks väike nõid. Ta oli alles sada kakskümmend seitse aastat vana ja see ei pole nõia jaoks veel kellegi vanus. Ta elas nõiamajakeses, mis seisis üksildasena sügaval metsasüles. Kuna väike nõid elas seal majakese üksi polnud see maja eriti suur. Maja tagaküljele oli juurde ehitatud leivaahi. Väikesel nõial oli ka oma lind, nagu nõidadele kohane. Teda kutsuti Kaaren Abrakaks. Lind oskas ka rääkida. Kord tuli jälle Walpurgi öö, kuhu tahtis väike nõid väga minna aga kaaren ei olnud sellega nõus. Väikest nõida ei huvitanud kaareni arvamus ja läks ikka
pilved. Ta läks sellele lähemale. Vaatepilt oli ehmatav. Raidur nägi maas lamavat väikest haldjat. Mees püüdis haldjaga rääkida, aga asjatult. Raidur võtti haldja sülle ja viis koju. Pani ta voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli neiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast. Ta läks tema juurde kohe küsimusi esitama. ,,Tere, mina olen haldjas Maagia." ,,Tere,tere mind kutsutakse siin raiduriks." Haldjas rääkis raidurile kogu loo ära kuidas ta nõia eest põgenes ja viga sai. Mees oli valmis Maagiat aitama. Ta pidi päästma haldjate kuninganna kurja nõia käest. Aga see ei saa kerge olema, sest loss oli peidetud mitme kilomeetri paksusesse metsa. Raidur raiub ja raiub, aga kuhugile ei jõua. Tal kulub selleks paar kuud, et jõuda lossini. Kuni äkitselt märkab mees mingit kivist asja. Tõmbab puud eest ära ja näeb suurt maja. Kutsus siis kiiresti haldja ja nad hakkasid otsima sissepääsu. Lossi uksel olid puud ees. Raiduril läheb
mind ei aita siis ma söön su elusalt ära. Tüdruk küsis: ’’ miks sa selle pruunide lehtedega ja hallika toonilise puu tüvega puu juures käid?’’. Libahunt vastas: ’’ see on üks teine libahunt mille nõidus ära kuri nõid’’. ’’Kas sa tead kus see nõid elab?’’. Libahunt vastas ’’ jah ’’. ning käskis tüdrukul selga ronida. Nad kõndisid mööda metsa ning tüdruk oli ära eksinud juba ja ei teadnud kus kodu tee on. Lõpuks oli kaugelt nõia maja näha ning libahunt keeldus edasi minna. Libahunt ütles, et edasi minnes on igalpool lõksud. Seepeale ütles libahundile: ’’ äkki puude peal pole lõkse, kas sa ronida oskad?’’. Libahunt käskis kõvasti kinni hoida ning tegi vägeva hüppe. Libahunt hüpples ühelt puult teisele ja jõudsin nõia maja juurde ning vaatasid aknast sisse. Nõid magas sügavalt. Libahut ütles tüdrukule: ’’mine majja sisse ja too sealt võlukepp ja võluraamat, ma olen liiga
hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja astus rehepapi juurest läbi - rääkis soovist kirikuõpetaja juurde tööle saada. // Kilter käis nõia juures, et teada saada, kes tema sahvri segi keeras. 6) Kilter käis Räägu Reinu juures tuulispeaks, kuid Liina jooksis samal ajal metsa, leidis sealt kiltri maise keha ja keeras selle teistpidi, et kärbse kuju võtnud hing enam sisse ei pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust. 7) Timofei lasi öösel püksid täis, kui päev enne kiltri matuseid 3 tonti meest nülgisid ja 1 neist ise naha sisse puges.
Nõiad ja targad *Hilisemal aja hakkasid eestlased nõia ja nõia vahel vahet tegema. Kurja tegevat nõida nimetati nõiaks edasi. Algupärast ülesannet täitvat ehk head tegevat nõida hakati kutsuma targaks, teadjaks. *Ülepea valitses vanal ajal igal pool kange nõiduseusk. Tartumaal räägitakse praegugi veel nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu. *Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes
oktoobril 1923 Reichenbergis ja suri 18. veebruaril 2013, ta elas 90 aastat. Ta lõpetas kooli 1942. aastal. Aastatel 1953–1970 töötas ta koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel direktorina. Autori raamatuid ● "Krabat" ● "Meil Kilplas" ● "Nõiad, tondid, vetevaimud" ● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik" Raamatu tegelased väike nõid, kaaren Abrakas – väikese nõia lind, piksenõid Rumpumpel – väikese nõia tädi, ülemnõid – nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama, rohunõid, soonõid, tuulenõid, põuanõid, tuulenõia õde, vastlanõid Peategelase kirjeldus Peategelane on väike nõid. Ta oli 127 aastat vana ja elas nõiamajakeses. Umbkaudu kuus tundi päevas kulutas ta nõidumise õppimisele. Probleem, mis mulle meeldis Väike nõid jooksis vastlanõia juurde ja ütles „Tere!“
luuaga. Seljas on pikk mantel ja peas on selline võluri müts. Nõidus Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms). Nõidumine on üks nõia põhiline osa. Nõidumine on salapärane võime, mida nimetati tollel ajal maleficium. Tavalisemad nõiad ainult laususid sõnu. Teised kasutasid traktaate. Näiteks, kui nõid tegi sõlme nööri sisse, see väljendas impotentsust. Kui kutsuti tormi esile, siis viskasid nõiad merre kasse ja nõiutud kivisid. Vahel tegid nõiad nõiutava isiku sarnased nukke, mida torgati nõeltega. Aga tavaliselt lausuti sõnasid. Vahel puistasid nõiad loomadele
Libahunt Esimene vaatlus: Mann (Mari) veerib lugeda Perenaine ketrab Margus kohendab peergu ja vaatab et see hästi põleks Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema Teel kohtab ta Marit Mari hakkab teda sõimama Mari ja Tiina vahel läheb sõneluseks
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Perekond Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. aastal Tartus. Isa Adam Jakobson Ema Elise Jegorov Lapsed Carl Robert (1841), Natalie Auguste (1843), Friedrich Cornelius (1845), Eduard Magnus (1847), Rosalie Friedrike (1848), Ida Alvine (1855) Õpingud ja töö 9-aastaselt asus õppima Torma kihelkonnakoolis 1856-1859 Valga Cimze seminar 1859. aastal töötas kolm aastat Torma koolmeistri kohal 1862 asus õpetajaks Jamburgi 1864. kooli- ja koduõpetaja Peterburis 1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna. Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobso...
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi teoses ''Libahunt'' räägitakse Tammarude perest. Ühel päeval põgeneb väljas oleva tormi ning huntide eest Tammaru perre hukatud nõia tütar, kes muutub perekonna ning külarahva silmis ühel hetkel libahundiks. Kas Tiina oli siis libahunt? Tiina armastas loomi ja oli nende vastu heatahtlik ning arvatavasti see aitaski tal pärast suurt riidu küla- ning pererahvaga metsas viis aastat elada. Lisaks oli metsas ka surnud emalt jäetud metsamaja. Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud ravimtaimedega teisi tohterdav nõid ning nõia laps peab olema ka saatanast, sest tema välimuski oli külarahvast erinev
Järsku viis suur keeristorm Dorothy ja Totoga maja lendu.Keeristorm keerutas maja mitu tundi. Nad jõutsid imeilusale maale.Dorothy polnud kunagi nii kaunis paika näinud.Äkki kuulis ta vaiksel häält mis ütles:" Tere tulemast Mugijate maale."Ta nägi enda selja taga kolme meest ja ühte naist.Nad olid väga väiksed.Naine küsis:"Kuidas me saaksime sind tänada õela Idanõia tappmise eest?"Doroth oli ehmunud kuna tema ei ole kedagi tapnud siis nägi ta maja mis oli kurja nõia maja peale kukkunud.Naine seletas Dorothyle et Idanõid oli õel ja hoidis mugijat enda orjuses,aga nüüd oleme me vabad.Nüüd sai Dorothy kõikest aru ja oli õnnelik ning küsis naiselt:"Kas ka sina oled üks mugijatest?"Naine vastas:" ei mina olen hea Põhja nõid."Järsku hakkas Dorothy nuttma,kuna ta tahtis koju.Põhja nõia hakkas Dorothy kahju.Ta võttis oma peat mütsi pani mütsi otsa vastu nina ja lausus võlu sõnad.Müts muutus tahvlik ta luges tahvlilt,et
1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson Sündis 1841 Tartus, töötas alguses koolmeistri ja õpetajana, Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamises ja tegevuses Esimene kõne 1868: "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - idealiseeris muistset vabaduse aega, kirjeldas baltisakslaste võimupäevi ja rääkis tu...
Verdi ooperit ,,Maskiball", mis oli kolmes vaatuses ja itaalia keeles. Ooper esietendus 17. veebruaril 1859, Roomas (Teatro Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskipallil ning seda teeb ta sõber. Kuninga parim sõber oli väga lojaalne ning lükkas nõia ennustused ümber, ausate kavatsustega. Kui aga peaminister teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber olid teda petnud, kasvas temas raev nind lõpuks tappiski just tema kuning maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt.
Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse, ning valitseja põgenemise tagajärjel tekkis suur skandaal, sest saadi teada Amelia ja kuninga armastusest. Peaminister oli väga vihane nende peale ning maskiballil mees mõrvaski kuninga. Enne surma teatas kroonikandja, et ta on eksinud ja andestas oma mõrvarile. Enne kui Amelia nõia juures käis, lasi kuningas ennustada enda saatuse kohta ning võlur ütles majesteedile, et tema parim sõber tapab ta ning see ka juhtuski.
TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. MILLIST OSA TEEPÕÕSAST KASUTATAKSE TEE TEGEMISEKS? 2. SOOLA SAAB PUU SEEST. ÕIGE VÕI VALE? 3. MILLEST OLI TEHTUD HANSU JA GRETE LOOS NÕIA MAJA? 4. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 5. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 6. KES TOITUVAD SÖÖDAST? INIMESED VÕI LOOMAD? 7. MESILASED TOODAVAD TAIMEDE ÕITEST SAADAVAST NEKTARIST MAGUSAT TOIDUAINET. MIS SEE ON? 8. MIS ON LOODUD SELLEKS, ET PALJU NÄRIDA, AGA MITTE KUNAGI ALLA NEELATA? 9. MILLINE NEIST EI OLE TERAVILI: KAER, OAD VÕI NISU? 10. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETAJUUSTU? TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETA JUUSTU? 2. KUI PALJU KAALUS MAAILMA SUURIM SO...
Elulugu Carl Robert Jakobson sündis 26 Juuli, aastal 1841 Tartus. Tema nooruspõlv möödus Tormas, seal sai ka oma alghariduse. Pärast isa surma, aastal 1859, asus Jakobson tööle kolmeks aastaks Torma kooli kool-meistriks. Aastal 1862 tekkisid tal lahkarvamusel mõisnikuga ning Jakobson pidi Tormast lahkuma. Edasi töötas ta Jamburgis. Aasatal 1865 omandas Jakobson saksa keele ning sai kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Mõni aeg hiljem liitus ta Peterburi patriootidega ja sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ning poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Aastal 1865 kirjutas Jakobson ''Eesti Postimehes'' vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ...
Poolpaha Autor: Sally Green Nathan-16 aastane, poolpaha Marcus- kardetui must nõid, Nathani isa Celia- tema treenija Mercury- teadis Marcuse asukohta, käskis pojal tappa tema isa Gabriel- ühendaja Nathani ja Merculy vahel “Sa ei oska lugeda ega kirjutada, aga sa tervened kiiresti- isegi nõia kohta. Pärast pimeduse saabumist hakkab sul siseruumides halb. Sa vihkad Valgeid nõidasid, aga sa armastad Annalise´i, kes on üks nende hulgast. Sind on neljateistkümnendast eluaastast saadik puuri hoitud. Sa pead vaid põgenema ja leidma Mercury, Musta nõia, kes sööb poisikesi. Ja sa pead seda tegema enne oma seitsmeteistkümnendat sünnipäeva.” oli tema elu lühi ülevaade - tõed, mida ei saanud eirata.Olles käinud iga aasta koos vanaemaga hindamisel, et saada teada
Ta püüdis haldjaga rääkida, kuid asjatult. Raidur võttis haldja sülle ja viis koju. Asetas ta õrnalt voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli pisike haldjaneiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast ja enda ette rääkimast. Ta läks kivi juurde, istus maha ja proovis haldjaga juttu rääkida. ,,Tere, mina olen haldjas Lyselle." ,,Tere, mind kutsutakse siin väikeses külakeses puuraiduriks." Haldjas rääkis raidurile kogu loo kuidas ta nõia eest põgenes ja viga sai. Lyselle palus raiduri käest abi, mille peale suure südamega mees oli kohe valmis enda abikätt ulatama. Ta pidi päästma haldjate kuninganna kurja nõia käest, aga see ei saa kerge olema, sest loss oli peidetud mitme kilomeetri paksusesse metsa. Raidur raiub ja raiub, kuid ei jõua kuhugile. Mees langetas puid kolmandat nädalat järjest ning oli juba kergelt alla andmas, kuni äkitselt märkas raidur mingit kivist asja
rühma, keda võib nimetada ka emantsipeerunud naisteks. Beatrice Naistüüp, kes mõnede arvates asub kõige kõrgemal, skaala teises otsas, Eeva vastas. See tüüp võiks kehastada transtsendentsust, kõrgemat kõlblust, saladust. Tema mõju on positiivne ja selles mõtte on ta ka Artemise ja sireeni vastand. Temast ei teata kunagi palju, aga ta toime, eriti alateadvusele, on väga suur. Muidugi viib temaga kohtumine katsumustele. Nõia elu Inimestel elu igav, haldjail hallivõitu. Nõia elul sel on võlu laskem luuasõitu! Nõia elu, nõia elu, see jah on kõige parem! Ah, kui hea on olla nõid kui sa vaid õppind oled.
Annus Põhiline konflikt oli Sulase Jaani ja külarahva vahel. Kõik pidasid Jaani viimaseks luuseriks. Teine konflikt oli Kiltri ja Räägu Reinu vahel Kolmas konflikt oli külarahva ja mõisarahva vahel, keda külarahvas armutult lüpsis, see oli ka üks külarahva ühine ettevõtmine Ühistööna võideldi katku vastu ja tüssati vanapaganat Rehepapi ja nõia ühistöö oli kokku viia kohalik paarike Ints aitas Hantsul mõisapreilit vaatamas käia Rehepapp ja nõid aitasid külarahval vanapagant ja mõisa tüssata ning omavahelisi konflikte lahendada Ilmselt on meil kõigil olnud hetki, mil tunneme, et võiks lihtsalt ajaviiteks lugeda. Alati ei peagi selleks tõuget andma kohustuslik kirjandus, vaid enda huvi. Kindlasti andis selleks omajagu põhjust ka suur meediakära teose ümber
aastaid üldsuse poolt unustatuna, koguni surnuks peetuna. Liiv abistas sugulasi talutöödes, jälgis ajalehtede kaudu ühiskonnaelus toimuvat ning luuletas.Paradoksaalsel kombel sai Juhan Liivist sel moel esimene elukutseline kirjanik, kes oma luuleloomingu paremiku kirjutas just haigena. Juhan Liivi loomingust ilmus tema eluajal vaid väike osa: kogumik Kümme lugu (1893), jutustused Käkimäe kägu (1893), Vari (1894), Nõia tütar (1895), ainus eluajal üllitatud luulekogumik Luuletused (1909). Liivi luule on ilmunud nt kogumikes "Teosed" (1954), "Sinuga ja sinuta" (1989), "Ööl on üheksa poega" (1996), "Tuulehoog lõi vetesse" (2007), "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better" (2007), "Oh, elul ikka tera on" (2010). Juhan Liivi loomingut on tõlgitud arvukatesse võõrkeeltesse. Taas üldsuse ette 20. sajandi algul ilmus Juhan Liiv taas üldsuse ette, liikudes laiemalt ringi ning avaldades
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast põlvneva luuleandelise noormehe traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. Jutustuse "Nõia tütar" (1895) peategelane on külakeskkonnas tagakiusatav kasulaps. Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilispro...
1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 2. august (...
Faustil oli juba ükskõik oma elust ja ta oli valmis kõike tegema, et elu muutuks paremuse poole. Kurat lubas seda talle ja ütles, et on nüüd Fausti teener ja teeb Fausti jaoks kõik, mida Faust tahab ja soovib, kuid selleks peab Faust pärast surma põrgusse minema ja vastutasuks Mefistofelese teener olema. Faust otsis eluõnne ja arvas, et saatanaga lepingut tehes saab ta oma tahtmist. 5) Mis toimub Faustiga nõiaköögis? Kui Faust tuleb Mefistofelesega nõia juurde. Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne. 6) Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab?
Eesti mütoloogia Nõid ja tark Anette Pilt 7. Klass 2013 Targa ülesanne Vaimudega heas vahekorras olla, neid meelitada, lepitada ohvreid. Tark omandab endale sureliku, maapealse jumala väe. Inimeste ja vaimuriigi vahel olla. Targa võim Kogu loodus, looduse väed, haldjad peavad targa sõna kuulama. Tark sunnib loodust oma tahtmise järgi. Oskavad nõidu nuhelda. Suudavad vaimudega suhelda. Nõid Kirjeldatud kui inetut, lohakat, kurjapilgulist vanainimest. Pikk, kõva, esileulatuv hammas. Hamba kaotus hajub viha ja kadedus. Peale hamba kaotust pole vaja nõida karta. Erinevused Paha nõid oli rahval nagu nuhtlus kaelas. Nõia kiitust kardeti. Tarka austati sest ta näeb vaimuilma tegevust. matsoonid eeka mütoloogia Amatsoonid VanaKreeka mütoloogias naissõdalased. Sõjakate naiste kogukond. Meestevaenulikud. Poisid anti ära või tapeti. Tegevus Heitsid oda. Käisi...
Ennustas Eesti kultuuri peatset tõusu ning hoiatas saksastumise eest. „Nõia usk ja nõia protsessid. Aearaamatutest ja kohtu prottukollidest ülespandud“ Jakobson kirjeldas
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Alates 1864. aastast töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865 omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jackobson liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühi...
Karl Robert Jakobson 1841- 1882 C. R. Jakobson on üks haaravamaid kujusid rahvusliku liikumise lühikeses ajaloos. Sihi- ja tahtekindlus olid tema kõige tugevad omadused, mis viisid ka sihile. Selle võitleva isikuga on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna rahvuslik ärkamine. Ja kõige olulisem, mis Jakobson selleks tegi, oli see, et ta õhutas ning kasvatas võitlustahet Eesti rahvas. Ta oli kinnine inimene, kes ei lasknud isegi sõpru ligi oma hingeelule. Samuti ei tahtnud ta avaldada midagi oma lapse- ja varasema noorpõlvest. Kuid teame, et Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze seminaris . Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1865. aastal kirjutas ta "Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem täh...
Libahunt on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise needmise läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal - jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda
Juhan Liiv (Joannes Liiw) Hanna Tedre S2 30. aprill 1864 – 1. detsember 1913 Eesti luuletaja ja proosakirjanik ● Ta töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses ● Tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. ● Pärast ränka külmetust, suri Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Stiil ja looming ● oma luuleloomingu paremiku kirjutas haigena ● avaldas ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure Stiil ja looming ● haigena ning ühiskonna silmis heidikuna kirjutas ta üksnes sisemisest loomusunnist. ● iseloomustab lihtsus, siirus, vahetus ja tundesügavus ning samas erakordne üldistusjõud Tuntumad teosed ● 1885 – esimene luuletus "Maikuu öö" ● 1894 – jutustus "Vari" ● 1895 – jutustus "Nõia tütar" Maailmavaade Juhan Liiv: "Ja nõnda on lugu ka Eestis. Ja nõnda on e...
aastal teatris toimunud maskiballil. 1859. aastal jõudis ooper Rooma lavale, kuid tegevuspaigaks oli saanud Boston ja kuninga asemel tapeti kohalik kuberner Riccardo. Muudatused tehti selleks, et mitte näidata laval riigipea tapmist. Seekordsel lavastusel, mis oli Estonias juba neljas, on tegelaste nimed lihtsalt Kuningas ja Peaminister. Kuningas oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, kes kuningat vastu armastas. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema keelatud tunded kuninga vastu ära kaotaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. See sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskiballil ning et seda teeb ta sõber. Peaminister lükkas nõia ennustused ümber. Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Osatäitjad: Kuningas - Mart Madiste ; Amelia, peaministri naine - Aile Asszonyi
talle mis juhtus tema õega. ( metsas lillikorjates nägid mahajäetud maja Jasmin oli länud sinna lillikorjama kuid järsku ilmus välja sealt mees kes sositstas talle midagi ja peale seda oli tüdruk hakanud imelikult käituma) Matilda oli hirmunud, ta rääkis sellest ka teistele lastele, et hoiatada neid tumepunase mantliga mehe eest ! Joannal tuli mõte minnna ,,nõia" juurde, sinna minnes kohtsaid nad Adeelet poejuures kes tuli ka kaasa nendega. Nõia nimi Antonia. Antoniale seda juttu jutustades läks ta näost kahvatuks. See sama mees tappis ka ta ema. Ema suri kodutiigis. Kõik otsustasid minna koos metsa seda meest otsima ( Joanna ei läinud ,sest ta ei leidnud Sandrile lapsehoidjat. Metsas olles nägi Matilda maja aga see oli muutunud nähtamatuks. Matilda ema helistas, kuid ta pani toru ära. Udune maja oli muutunud tumepunase mantliga meheks. Kõik jooksid minema.
aastal. Teaduskonnad : usu-,õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. 9. Rootsi aja mõju usu- ja kultuurielule Eesti alal. Positiivne Valdkond Negatiivne *taastati purustatud kirikud 1) usuelu *töötati välja range kiriku ja otsiti kirikuõpetajaid karistustesüsteem (Jehring) *hakati ellu viima luteri *nõia jaht ja nõia protsessid kiriku põhitõde: iga inimene peab oskama piiblit lugeda, *eestlased sunniti loobuma sest inimene saab õndsaks oma esivanemate usust, see tänu usule tõi kaasa rahutusi nt Pühajõe mäss *hakati talupoegi lugema 2)Kultuur *vaidlused eesti keele
Soovite ehk vutlarit oma nina tarvis? Ema: Vaata ometi, too seal tahab meie poeg olla! Kingsepp: Või nii? Oota, sa kelm! Või tema püüab meid narrida. Küll ma selle kelmuse sinust välja ajan. (Jakob jookseb ehmunult edasi ja näeb muinasjutuvestjat): Kes sina oled? Muinasjutuvestja: Mina olen muinasjutuvestja. Jakob: Mis minust saab? Kuhu ma sellisena lähen? Muinasjutuvestja: Mis oleks, kui sa hakkaksid kokaks? Jakob: Kui ma nõia juures magasin, nägin und, et aitan oravatel toitu keeta. Aga need ei olnudki oravad, need olid lapsed. Muinasjutuvestja: Siin lähedal on kuningaloss, küsi sealt tööd. IV VAATUS Köök. Kokapoisid hullavad. Peakokk (vehib kulbiga): Olete te toidu põhja kõrbeda lasknud! Mida ma härrale annan? Valage jalamaid see kõrbenud lake välja ja pange uus vesi keema! Mida ma valmistada jõu 1
1980-ndatel alustanud heliloojad/muusikud · ,,Laulev revolutsioon", mis viis 1991.a Eesti taasiseseisvumiseni · Hoogustus kooriliikumine · Taasavastati isamaalaule · Rene Eespere, Alo Mattiisen, Veljo Tormis · Vaimulikud muusikazanrid. Urmas Sisaski eestikeelne ,,Eesti missa" (ettekanne 1994.a üldlaulupeol) · Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse ...
Seda kihlvedu sõlmides oli Faustil sisimas lootus, et äkki leiab ta kuradi abiga õnne, kuid samas oli ta ükskõikne lubaduse suhtes, millega end põrgusse orjaks määras. Fausti jaoks oli kõige olulisem kogeda õnne, mõtlemata sellele, mis teda hiljem ees ootab. Siin ongi ilmekalt välja toodud teose põhimoraal, et pole head ilma halvata. Juba üsna varakult kaldus Faust õigelt teelt kõrvale. Alates sellest hetkest, kui Mefistofeles võimaldas tal nõia juures ligi kolmkümmend aastat nooremaks muutuda, algas Fausti keeruline õnneotsingute teekond, mis oli rajatud valedele otsustele. Kohe peale noorenduskuuri nõia juures kohtas Faust Margaretat, kellesse ta hiljem armus. See oli keelatud armastus, mis tõi häda kaela nii tüdrukule kui ka tema perekonnale. Kõik Margareta pereliikmed surid Fausti isekuse ja Mefistofelese kavaluse tõttu, tüdruk jäi väljaspool abielu
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra...
Riitused Ohverdamisriitused -*Looma tapmine,et saaks jahi õnne juurde,*inimeste tapmi ,et jumal aitaks inimest vanas Aafrikas tehti nii,*looma pea jätmine altari ette ,et jumal saaks süüa,*tapetud kitse verega kokku määrimine ,et jumal annaks talle väe. Tõrjeriitused-loitsulausumine mingi asja või kellegi vastu nt:karja kaitseks huntide vastu või siis näiteks nõia vastu,amuletti või hõbedase amuletti kandmine libahundi või siis kellegi vastu,püha veega piserdamine kaitseks kellegi vastu,maagiline talitus et keegi teeb midagi sinuga ja see aitab,küüslaaugu kandmine vampiiride vastu Elimineerivad riitused-nõidade põletamine keskajas,libahundi tapmine hõbedase noolega või hõbe kuuliga ,loitsu lugemine ,et teemon välja saada, Siirderiitused-pulmad ennast ühte looma kellegagi,ristimine saad
Ülo Vinter Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me ole...
Tikid ja Tourette'i sündroom Carry Kangur Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Üldiselt... Esineb tikke ( sh Tourette'i sündroom ) ~1% inimpopulatsioonist Eristatakse: - Lühiajalised tikid - Kroonilised tikid - Tourette'i sündroom Minevik! Kirjutised raamatust ,,Malleus Maleficarum" (,,Nõia haamer" ) 1489 aasta Prantsusmaalt Tourette'i sündroomi mõiste 19ndast sajandist, Gilles de la Tourette nimeliselt Prantsuse neuroloogilt. Kliiniline määratlus (1) Tikid on kiired, sageli korduvad, tahtmatud ühe lihasgrupi kramplikud tõmbed või vokaalne avaldus. Vastutahtelised, korduvad ja puudub rütm Kliiniline määratlus (2) Motoorsete tikkide Vokaalsete tikkide nähud: nähud: Grimassitamine ...
Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud...
tsivilisatsioonist, kus lapseeas Dali sõbrunes kalur Lidia Nogués Costaga, keda laiemalt tunti Cadaquesi nõiana. Tema isa oli keskklassi advokaat. Dali vanem vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri kolm aastat varem 7-aastasena meningiiti ning nii pidi Salvador Dali sündides täitma oma jumaldatud vennast järele jäänud tühja kohta. Dalil oli ka kolm aastat noorem õde Ana Maria. Esimest korda õppis Dalí joonistamist 10-aastaselt. Poisike tundis suurt huvi Cadaquesi nõia igapäevaste tegemiste, mõttemaailma ja seletuste vastu. Eriti nautis Dali nõia selgitusi unenägude ja loodusnähtuste kohta. Dalistide arvates sai kunstnik Lidiast inspiratsiooni, mis oli aluseks temale omase paranoilis-kriitilise nägemuse edasiandmiseks oma sürrealistlikus loomingus, kus loodus saab ebatraditsioonilisi vorme ja kooslusi. Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ja Nietzsche teoseid. Ta õppis 1916
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming............................................................................................................... 5 4.Teosed................................................................................................................. 5 5.Mälestamine........................................................................................................ 6 Kokkuvõte........................
(lk 38)Selgub puudli tõeline pale-Mefistofeles. (lk 41-43)Saades aru,et Mefistofeles on kurat,ei taha Faust teda takistavat pentagrammi ära võtta,et ta saaks ära minna.Faust jääb magama ja Mefistofeles laseb oma jüngritel pentagrammi läbi järada. (lk 47)Mefistofeles ja Faust veavad kihla:kui Faust peaks kunagi ütlema "Oh ilus hetk,oh viibi veel",siis Mefistoteles võtab ta kaasa põrgu oma teenriks,aga kuni selle hetkeni ta on Fausti teener. (lk 71) Faust joob nõia valmistatud jooki. (lk 72)Margareta ja Faust kohtuvad.Margareta annab Faustile korvi.Faust hakkab teda ihaldama. (lk 89)Mefistofelesi korraldatud Fausti ja Margareta kokkusaamisel Margareta tunnistab oma armastust Fausti vastu. (lk 92,93)Mefistofeles kiusatab Fausti oma kirele järele andma. (lk 122)Faust tuleb Margaretat kongist päästma. (lk 127)Margareta tahab ajada Mefistofelese minema,kuid lõppkokkuvõttes ta jäetakse üksi kongi edasi,kus ta saab päästetud.
Dorktor Faust, kes on juba ligi kümme aastat õpilastele oma tarkusi jaganud, ei hinda ise oma teadmisi üldse ning tahab mõista elu tuuma ja tegelikku tõde. Doktor on masenduses ja ei suuda millegi üle rõõmu tunda. Samal ajal sõlmivad Issand ja saatan Mefistofeles taevas kihlveo. Mefistofelese arvates on inimeste põlv maa peal määratud hukatusse ja väidab, et suudab pöörata doktor Fausti halvale teele. Issand aga hindab doktori mõistust ja teadmisi ning usub, et saatana trikid ei suuda teda teelt kallutada. Faust läheb oma õpilase Wagneriga linna ja seal ilmutab end Mefistofeles musta puudlina, kelle doktor koju kaasa võtab. Fausti töötoas muutub puudel saatanaks ja pakub doktorile kokkulepet, et kui FAUSt hakkab elust rõõmu tundma, läheb ta otse põrgusse. Faust on oma elu suhtes juba alla andnud ja nõustub kokkuleppega. Mefistofeles hakkabki Faustile igasuguseid maiseid lõbustusi tutvustama. Kõigepealt viib ta Fausti õllekeldrisse üliõp...
pross üles otsida sealt. Ta oli väga vihane, et ta seda ei leidnud. Ta võttis siis paar kiltri hõbedast asja ning poos kassi ka veel ülesse. Järgmisel päeval tuli küla tagasi Muna Ott, kes oli kümme aastat tagasi ära kadunud. Ta rääkis, et oli olnud kõik see aeg Vanapagana sulane. Teenis seal hästi ning kõik oli hästi, aga jäi vatastamisega vahele ning siis saadeti ta sealt ära. Nüüd tahab ta minna kirikusse tööle. Kiltri- Lembit läks nõia juurde, et teada saada, kes tema kodus oli käinud. Ta sai teada, et see mees oli Räägu-Rein. Järgmisel päeval tegi Lembit tuulispaska enda hingest, mis sai talle ka saatuslikuks. Ta oleks pidanud minema põrgu, aga Rehepapp aitas ta hädast välja. Ta lasi kiltril süüa hernesuppi, mis ajas mehe peeretama ning siis võttis Vanapagan endaga pussu, kuna arvas, et see on hing. Päev hiljem olid kiltri matused. Räägu-Rein läks oma tütrega kohale, lootes leida kedagi, kes kannab seda prossi
Carl Robert Jakobson 1841 - 1882 v Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841. aastal Tartus. v Ta elas noorpõlves Tormas. v Alghariduse sai isalt, Adam Jakobsonilt, kes oli koolmeister kohalikus kihelkonnakoolis. seminaris (18561859). otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid v Click to edit Master text styles v Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa Second level järglasena Torma koolmeistri kohal. Third level Fourth level Fifth level v 1862. aastal tekkis konflikt...
Sülfiid Kontserdi arvustus Käisin vaatamas August Bournonuille'i romantilist balletti ,,Sülfiid" 05.11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes...
Mis on kaasaegse maailma religioon Kaasaegse maailma religioon, mis see on? Läbi aegade on olnud palju religioone, nii sunniviisilise kui ka vabatahtlike. Täna aga inimesed usuvad seda mida nad tahavad. Muistsed eeslased uskusid, et nii elus kui eluta loodus on hingestatud. See millesse inimesed uskusid või usuvad, on alati olnud ja ilmselt ka jääb kunsti loomise allikaks ning loodu mõistmise võtmeks. Meie kauged esivanemad uskusid, et nõia hing võib kehast ajutiselt lahkuda, et koguda tarkust surnute asupaigast. Surnute riiki pole eestlaste usundis olnud, sest riiki ei olnud eestlastel maiseski elus.Rahvausulised kombed püsisid ka pärast ristiusu vastuvõtmist. Rahvakalendris said valdavaks kristlikud tähtpäevanimetused, ehkki kombed püsisid ristiusueelsetena. 1918-1940. Aatatel võis vastavalt oma veendumustele vabalt valida usutunnistust (valdavaks kujunes kristlik usutunnistus). Usk on tänapäeval väga individuaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
