Laupäevaõhtune kontsert Kadriorus 28.märts 2016 toimus Kadrioru lossis Ülestõusmispühade kontsert „Saladusliku öö vaikuses“. Olen ammu tahtnud Kadrioru lossi minna, kahjuks ei ole siiani jõudnud. Tegu oli väga ilusa ehitise ja peasaaliga, on ju lossi rajaja Vene tsaar Peeter I , kes nimetas lossi Kadrioruks tema abikaasa Katariina I auks. Kontserdi kavas olid aariad ja duetid Mozarti, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi,Tšaikovski ooperitest ning Rahmaninovi laulud, esitajateks kolm noort muusikut: kaks lauljat ja pianist. Naislaulja oli sopran Tatjana Romanova, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia Anu Kaalu klassis. Praegu töötab Soome Rahvusooperis. Meeslaulja oli bariton Andrejs Krutojs , kes on sündinud Riias, muusikahariduse sai aga samuti Eesti Muusikaakadeemias Mati Palmi klassis, lisaks Saksamaal Trossingeni Muusika Kõrgkoolis, praegu töötab Saksamaal. Pianist Naily Saripova lõpetas Eesti Muusikaakadeemiat klaveri erialal. T...
kultuurist. Võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust, 1905.-1907.a revolutsioonist. Käis ära Helsingis, Stockholmis, Ameerikas, Kopenhaagenis, Austrias. 1904.a külastas Krimmi eesti asundusi. 1917.a naases Eestisse tagasi ja hakkas tööle teater “Estonia” dramaturgina. Hiljem töötas ta Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhaagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja on maetud Metsakalmistule. Eduard Vilde elukoht Kadriorus 1925.aastal otsustas riik kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele 60.-ndaks sünnipäevaks maja. Kuid kingiti 6-toaline korter Kadriorus, kus ta elas kuni oma surmani 1933.aasta detsembrini. Alates 1946.aastast asub selles majas Eduard Vilde majamuuseum. Eduard Vilde monumendid Oskar Wilde`i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus Oskar Wilde`i ja Eduard Vilde skulptuur kujutab endast graniitpingil istuvate kirjanike pronksist kaksikfiguuri. Skulptuur asub Tartus Vallikraavi
Eesti suurima linnana on Tallinn ühtlasi kõige kiiremini muutuv: arenevad tänavad, renoveeritakse vanu ning ehitatakse uusi maju, kerkivad kaubandus- ja meelelahutuskeskused, muutuvad muuseumid ja teatrid... Mitmekesine kultuurielu ning kontrastiderohke atmosfäär (kus mujal võiksid näha klaasist ja terasest pilvelõhkujat vaatamas üle keskaegsete katuste?) ja väikesed vahemaad meelitavad Tallinnasse igal aastal tuhandeid turiste. Jaluta keskaegses vanalinnas, Kadriorus, Nõmmel, Kalamajas ja meeldivalt jalakäijate valduses olevas Rotermanni kvartalis; külasta Tallinna loomaaeda ja botaanikaaeda; veeda perega aega mõnes interaktiivses muuseumis, Energia Avastuskeskusest traditsioonilise ajaloomuuseumini; naudi luksuslikku õhtueinet tipptasemel restoranis; lõbutse trendikates ööklubides; vali õhtuks kontsert või teatrietendus; külasta Euroopa parimate hulka valitud jõuluturgu või veeda rannapuhkust võimalusi on uskumatult palju!
Linnaeelarvet tuleb kärpida ligi 30 miljoni krooni võrra. Endine abilinnapea tõi näiteks olukorra Pärnu Koolide Sihtasutusega, millel lubati käesoleval aastal võtta Ülejõe gümnaasiumi ja Hansagümnaasiumi remondiks laenu kogusummas 120 miljonit krooni. Hinnang on neutraalne. Kuna Hansagümnaasiumit on ainult ühes lauses mainitud ja otseselt see teema ei puudutagi meie kooli. Kuldsed koolilõpetajad said kokku Kadriorus 21.06.2008 00:01 Väljaande omauudis President Toomas Hendrik Ilves tänas 21.juunil Kadriorus parimaid kesk-, kutse ja kõrgkoolide lõpetajaid tehtud töö eest ning tõdes, et nimekirjas olevad inimesed on saavutanud elus palju. Pärnu Hansagümnaasiumi õpilased on ära mainitud parimate lõpetajate seas. Hinnang on positiivne, sest Hansagümnaasiumi õpilased on parimate lõpetajate nimekirjas ja see tood igale koolile au ja kiitust.
iseendaga Viies jagu alistumine ehk resignatsioon Mis on epopöa? Epopöa antiikkirjanduses on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" IV. Tammsaare talumuuseum (siin toimuvad ka romaani talu, Vargamäe, sündmused) Fotosid Tammsaare talumuuseumist "Tõde ja õigus" on tõlgitud mitmetesse keelstesse: vene, läti, saksa, prantsuse ja tsehhi Tammsaare muuseum on Tallinnas Kadriorus, sünnipaigas ja Kaukaasias, ausammas Albus (1936) ja Tallinnas südalinnas (1978) ning Kadriorus Kirjanik on koha leidnud margil... ... rahatähel ...vahakujuna muuseumis (sünnikohas) Krõõda nutukirst Viisk, puuking ja pastel Käekirjanäide Näidendid Piibliaineline "Juudit" (1921) "Kuningal on külm" (1936) Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus
Retsensioon Käisin Kumu Kunstimuuseumis 2 märtil koos Agnes Lillemetsaga. Eesti Kunstimuuseumi peahoone asub Tallinnas Kadriorus. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele).Meie sisenesime Kadrioru poolt ja jõudsime esimesele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Selle kleepsuga saime õiguse minna 5 korrusel näitust vaatama. Näitus kandis nimetust ''Taani kaasaegne kunst''. Kohapeal olid väga kummalised helid, mis väsitasid ära ja tegid
kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama nimetas Esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Aastatel 19821988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad.
1896-1900- Tartu linnakool 1902-1905 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskool 1905-1908 Pariisi Kaunite Kunstide Kool ja järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas eraateljeedes Pere 1910 tutvus Mari Uusmaniga 1914a sündis tütar Tuui Isis Lea ja 1920a poeg Ra Veel eluloost 1916 naasis Tartusse ja hakkas esinema Eesti näitustel 1921-23 töötas pedagoogina Riigi Kunsttööstuskoolis (praegu EKA) 1923 esimene isikunäitus 1924 rentis Peeter I-st seisma jäänud hobusetallid Kadriorus, ateljee 1927 Pettus Eestis, kolis Austraaliasse 1934 Soome kunstnike aastanäitusel külalisesineja 1934 augustis asus tööle Venemaal kunstilise nõuandjana ja Gzeli peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks 1935 suri kopsupõletikku Näitused eluajal 1908 Salon de Société Nationale des Beaux-Arts 1909 aastal võttis oma skulptuuridega osa Pariisi Sügissalongist (Salon d'Automne), Kevadsalongist (Salon des Indépendants) ja Vene kunstnike näitusest Pariisis.
Muuseumist Kadrioru kunstimuuseum tutvustab, säilitab ja kogub vanemat väliskunsti peamiselt Lääne- Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti. Muuseum asub Tallinnas Kadriorus, Vene tsaar Peeter I suveresidentsiks ehitatud barokklossis (Weizenbergi 37, 10127 Tallinn). Miks tahad minna ? Kadrioru kunstimuuseumis näidatakse hulgaliselt kuulsate vene kunstnike töid, tehakse kunstilise mänge. Toimuvad erinevad näitused ja etendused erinevates stiilides. Kardioru loss on juba ise üks vaatamisväärsus, mida vaadata ja uurida. Ermitaazi Kunstimuuseum Muuseumist Peterburi linnas Neeva jõe kaldal asuv Ermitaaz on üks maailma suurimaid ja vanimaid muuseume. Kogu Talvepalee Venemaa tsaaride residents ja veel 5 ajaloolist ehitist, mis on Talvepaleega ühte ehitatud moodustavadki muuseumi Ermitaaz. Miks tahad minna ? Tahaks sinna minna ülemaailmsete tuntud kunstnike tööde pärast nagu...
Arvustus Käisin vaatamas pressifoto näitust, mis oli üles pandud Viru Keskuse aatriumi. Läksin seda vaatama viimasel päeval, pühapäeval ning rahvast oli palju. Pidin vaeva nägema, et pildile ligi pääseda. Näitusel oli umbes kümme pilti. Näitusest jäi mul hea mulje, kuna algul arvasin, et pildid on äärmiselt igavad, kuid see polnud nii. Igal pildil oli oma lugu jutustada ja see oli hästi jäädvustatud. Väga huvitav oli näha, kui häid asju on pildile saadud ja kui palju võib üks pilt sündmusest rääkida. Oli palju häid pilte, kuid mu kindel lemmik oli ,, Põder käis Kadriorus suplemas". Fotode autor on Karli Saul. Pildil on põder, kes on justkui eksind ja siis merre suplema läind. Päästjad toovad teda sealt välja. Pilt jätab mulle positiivse mulje, kuidas inimesed loomadest hoolivad. Loomad on mulle alati meeldinud, seega jäi mulle see pilt näitusel kohe silma. Teine pilt, mis oli mulle väga meelde...
Allegooriline romaan "Põrgupõhjas uus Vanapagan" (1936) Näidend "Kuningal on külm" (1936) Tuntumad teosed 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudid 1922 Kõrboja peremees 19261933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan A.H.Tammsaare muuseumid SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel http://tammsaare.albu.ee/ A.H.Tammsaare muuseum asub Tallinnas, Kadriorus endises kirjaniku korteris http://linnamuuseum.ee/tammsaare/ Kasutatud teosed http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030204?txtid=2248 http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus http://et.wikipedia.org/wiki/A._H._Tammsaare http://linnamuuseum.ee/tammsaare/?id=84 http://tammsaare.albu.ee/ http://tammsaare.weebly.com/index.html Tänan kuulamast J 5.12.2011
Gustav Ernesaks Egert Laur Elu Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent. 12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn. Tallinna Konservatooriumi 1931 muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" m...
1934-1937 oli Tartu Draamateatri Seltsi teatrikunsti stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja 1930-1938 kirjutas rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti" 1938 siirdus Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks 1940.aasta sügisel edutati ta Ühendatud Draama- ja Töölisteatri direktori asetäitjaks 1940.aasta augustis mobiliseeriti Tallinna Töölispolku ning võttis osa lahingust Kadriorus, sattus haiglasse, kus saksa võimud ta arreteerisid 1941 september-1942 juuli viibis Tallinna keskvanglas 1943-1944 töötas taas Eesti Draamateatris dramatuurina 1929 EKL-i (Eesti Kirjanike Liidu ) liige, kuulus korduvalt Liidu juhatusse ,,Loomingu" toimkonda 1944 KL-i liige, võttis osa ka PEN-klubi, EKS-i ja AKÜ tegevusest 10.veebruar 1945. aastal suri ülekuulamisel Tallinnas Kirjastuse Hoones, maetud Metsakalmistule
Eesti Kunstimuuseum Kumu Korrused 2 + 5 Ruumide arv 350 Näituseruumid 5000 m2 Külastajate teenindamise ruumid 2500 m2 Raamatukogu, arhiiv 370 m2 Muuseumi hariduskeskuse ruumid 260 m2 Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud algselt rahvakunsti kogumisele spetsialiseerunud muuseumiinstitustioon Sinna alla kuuluvad: AdamsonEricu muuseum Kadrioru muuseum Niguliste muuseum Kristjan Raua muuseum Kumu kunstimuuseum Kumu fuajee 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada hoone Kadriorgu. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori Hoone ehitust alustati 2002. aastal ja uksed avati 18. veebruaril 2006. Muuseumi uues peah...
Aga mis aastal see loss oli ehitatud? -Teda hakkati ehitama 1714. Aastal. -1718 lõi miketti projekti Kadrioru lossi jaoks, aga Zetsov teostas seda. Kindluse seinas on 3 telliskivi, mida pani Peeter isiklikult. Kadriorg – on nagu Peterhovgi, mitte tavaline kindlus, vaid terve lossilik ansambel. -Seda jaa. Peeter suur palju reisis mööda Euroopat, tuttvus euroopa aedadega. Kõige muljet avaldavam oli tema jaoks Hollandi aiad. Ja ta tegi sarnased aiad ka Venemaal. -Muidu, vanasti Kadriorus olid ka erinevad kanalid, purskaevud, kosed, tiigid. Pärast Peetrit tulid tsaarid siia harva. Loss tühjenes ja hakkas hääbuma. -Kahjuks nii juhtub tihti. -Hämmastav inimene oli ikkagi vene tsaar. Käib põhjasõda, ehitatakse flot ja uus riigi pealinn, aga inimene mõtleb aedadest…
Oratoorium "Joonase lähetamine" (1907-1909) Väiksemad vaimulikud teosed : "Eks teie tea"(1900), "Otsekui hirv" (1904) Orkestriteosed: Avamäng "Julius Cesar" (1896) Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika http://www.youtube.com/watch?v=yBpI4-W Majamuuseum Käina alevikus Avati Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul 1973 Ulatuslik ülevaade elust ja loomingust Mälestus 1929 püstitati Haapsallu mälestussammas 1973 püstitati mälestussammas Kullamaale 1924 nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks 1973 anti Tobiase nimi Kärdla muusikakoolile Memoriaalmajamuuseum Täname tähelepanu eest :) Allikad http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/co mposers/tobias/elu.htm
Kumu Kumu on eesti Kunsti Muuseum mis asub kadriorus. Nime sai Kumu endale nimekonkursist, mille hulgast valiti välja just see, mis oli kõige sobivam Kumu ehk KUnsti MUuseum. Kumu arhitekst on Pekka Vapaavuori soomest, ning selle ehitamist alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Mina olen Kumus käinud oma neli korda. Kumu jaoks tuleb aega varuda sest kui sinna minna, siis lihtsalt tunnist ei piisa. Kumus on väga paljude erinevate kunstnike töösid ja mis on väga ilusad.
Stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja. 1930-38 kirjutas Sütiste rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti". (Kruus 1995 : 562) 1938 siirdus ta Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks, 1940. a. sügisel edutati Ühendatud Draama ja Töölis direktori asetäitjaks. (Kruus 1995 : 562) 1941.a. augustis mobiliseeriti Tallinna Töölispolku ning võttis osa lahingust Kadriorus., sattus haiglasse, kust Saksa võimud ta arreteerisid, septembrist 1941 juulini 1942 viibis Tallinna Keskvanglas. (Kruus 1995 : 562). 1943-44 töötas taas Eesti Draamateatris dramaturgina. EKL-I liige 1929, kuulus korduvalt Liidu juhatusse ja ,,Loomingu" toimgonda, KL-I liige 1944., võttis osa ka PEN-klubi, EKS-I ja AKÜ tegevusest. (Kruus 1995 : 562).Suri ülekuulamisel Tallinnas kirjastuse hones mnt. 10, maetud Metsakalmistule
loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940
7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. R. Tobiase mälestuseks püstitati 1929. a. mälestussammas Haapsallu ning 1973. a. mälestuskivi Kullamaale. 1924. a. nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks. Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäeva puhul avati Käinas tema sünnimajas memoriaalmuuseum ja anti Tobiase nimi ka Kärdla muusikakoolile. Rudolf Tobias oli Eesti Estonia teatri hoone Tallinnas. helilooja.
Neist kõige kuulsam võib olla terve vanalinn ning selle ehitised. Vanalinn on täis erinevaid kirikuid, nagu näiteks Oleviste kirik, Toomkirik jt. Samuti leidub rohkesti erinevaid muuseume, nt.Tallinna linnamuuseum jt. Tallinna vanalinna omapäraks võib pidada ka väikste poodide ja vabaõhu restoranide rohkust.Tallinna vanalinn on üks väheseid säilinud omasuguseid. Lisaks on võimalik jalutada ka kesklinna lähedal asuvas Kadriorus ning Kadrioru pargis. Seal on võimalik näha ka Eesti presidendilossi. Tallinnas leiab aset ka palju kultuurilisi üritusi nii teatrites, kinodes kui ka tänavail. Üks kuulsamaid filmiüritusi, mis Tallinnas aset leiab kannab nime PÖFF. Teatris on võimalik käia praktiliselt igal õhtul ning Tallinnas toimub ka palju kontserte. Neist kindlasti kõige kuulsam ja oodatuim on Jazzkaar. Kes soovib nautida ainult lõõgastavat puhkust, leiab selle kindlasti rohkete Tallinna spaade hulgast
Tema elu muutus hiljuti Maagilisel kuupäeval 7. 07. 2007. abiellunud Mihkel Rauale ja tema abikaasale Pärle Sepping-Rauale see daatum õnne ei toonud. Viis aastat abielus olnud paar andis lahutuspaberid sisse pooleteist kuud tagasi ja juba kaks nädalat on saate "Eesti otsib superstaari" kohtunik ametlikult vaba poiss. Mihkel Raua süda vaba ei ole - suvel tuli ilmsiks, et tal on suhe näitlejast juuksuri Liina Vahteriga, kellega jagatakse ühist kodu Kadriorus. Teosed ''Must pori näkku''-24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia . ''Sinine on sinu taevas"-Välja anti 8. Jaanuaril 2010.aastal. "Järgmine voor''-7 veeb. 2012 Mihkel Raua esiknäidend Pildid M.Raud ja tema ema M.Raua Isa Aino Pervik Eno Raud Aitäh tähelepanu eest !! :)
Keivin Kumu Kunstimuuseum 19. novembril läksime Tallinnasse Kumu Kunstimuuseumisse. Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus. Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). Meie sisenesime Lasnamäe poolt ja jõudsime teisele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja
· Peaministri kandidaat saab Riigikogult volituse Valitsuse moodustamiseks. · Ametivanne. Ülesanded: Põhiseaduses §87, peatükk VI. President: EV riigipea. Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4. Toomas Hendrik Ilves (2006- ...) Vabariigi Presidendi residents Kadriorus. Ametlik: Vabariigi Presidendi Kantselei hoone. Ehitati Pätsi soovide järgi 1938. Aadress Weizenbergi 39. Presidendi pädevus: · Pigem esindusfunktsiooniga. · Seotud eelkõige Riigikoguga. · Ülesanded: EV Põhiseadus ptk V §78 ja Vabariigi Presidendi töökorra seadus. Presidendi valimine: ·Sätestab EV Põhiseadus ja Vabariigi Presidendi valmimise seadus. ·Peab olema 40+ , sünnilt EV kodanik.
.. see on müstiline ja hirmutav, kuigi samas ka ootusärevust esile kutsuv sõna. Sõnaga "maagiline" võiks kokku võtta Raimond Valgre laulude sisu, mis on enamat, kui lihtsalt viis ja sõnad. Kui kuulata, leiab kuulaja neist omamoodi mõtte. Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. Tuntuimad laulud Raimond Valgrelt: Saaremaa valss 1949 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Muinaslugu muusikas 1939 Mul meeles veel 1934 Meloodia 1934
raamatud, mis raamatukogus olemas olid, said läbi loetud. Suuremates klassides aga istus ta taga pingis ning joonistas rohkem kui õppis. Ta on töötanud filmistuudios Tallinnfilm helitehnikuna, teatris Vanemuine kunstnikuna, stuudios Joonisfilm animaatorina, ajakirjas Pikker peakunstnikuna, 1990-ndatel aastatel oli ta vabakutseline illustraator. Praegu töötab ta AS Eesti Päevalehes karikaturist-illustraatorina. Praegu elab HiIlar Mets oma naise, lapse ja kassiga Tallinnas Kadriorus. Joonis 1 Pildil joonistab Hillar Mets karikatuuri 3 3.KUNSTITEOSED Hillar Metsa illustratsioone on ilmunud väljaannetes "Eesti Päevaleht" , "Täheke", "Põhjanael", "Eesti Naine" ja "Toiduproff". Tema tööde hulgas on üle 30 kaaneillustratsiooni Terry Pratchetti „Kettamaailma“ sarjale. Samuti on ta loonud illustratsioone Louis Sachari
Rahvas sai temast innustust ja ainet. Tammsaare sai nii suureks, sest tal oli ,,aega oma mõte ära mõelda." Ta astub TÜ- sse, alguses vabakutselisena, järgmisel aastal laseb ta ennast päris õpilaseks immakuleerida, läks õigusteaduskonda. TÜ-d ei lõpeta, sest haigestub tuberkuloosi, seal :" Parem siplomita elada, kui diplomiga surra." Läheb Lõuna-Venemaal tervist parandama, kui Venemaalt ära tuleb, läheb Koitmjõele venna juurde, kes oli metsavaht. Sai kaks last Tallinnas Kadriorus, armastas käia turul, käis keskraamatukogu külastamas ja laenutas raamatuid. Talle pandi Albu valda üles ausammas. Maeti metsakalmistule. Ta suri töötades oma laua taga südamerabandusse. I periood: 1900 ilmus 2 jutustust : ,,Kilgivere Kustas" ja ,,Ärakadunud poeg." külajutud, mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust. 1901 ,,Mäetagused vanad" sügavama inimlikkuse avamine. Seal on kolm meeleolu: koomiline, lüüriline ja traagiline
Raimond Valgre Raimond Valgre oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha...
kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta ToomKuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit.
massiivsem. Oma loomingus pstitas ta endale kaks philist loomingueesmrki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose Kalevipoeg kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga lhikeseks, et oma kavatsusi lpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45- aastane. Rudolf Tobiase mlestuseks pstitati 1929.a. Haapsalus mlestussammas (Roman Haavamgi) ning 1973.a. mlestuskivi Kullamaal (Aime Kuhlbusch). 1924.a. nimetati Tallinnas Kadriorus ks tnavatest Tobiase nimeliseks ja 1973.a. anti Tobiase nimi Krdla Laste-Muusikakoolile. Rudolf Tobiase 100-nda snniaastapeva puhul avati Kinas 1973.a. mais tema snnimajas memoriaalmuuseum.
murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit.
liikmete arv Rahvaesinduse Rahvahääletus rahvahääletus Ülem- ja alamkoda valimise viis Valitsuse juht Riigivanem Riigivanem Peaminister Riigipea nimetus Riigivanem Riigivanem President Baaside leping- Venemaa nõue Eestisse rajada baasid, kuna Eesti ei suutnud interneerida Poola päritolu laeva Juunipööre Töölisklassis viha õhutamine, et nad kukutaks valitsuse Kadriorus ning nõuaks Vene meelset valitsust Ümberkorraldused ENSV-s · Maareform · Ettevõtete rationaliseerimine · Rubla kasutuselevütt · Tsensuur · Propaganda · Mälestusmärkide hävitamine Küüditamine · 14.06.1941 · U 10 000 inimest Okupatsioonide dateerime Kelle vastu oli suunatud natside repressioonipoliitika? Kirjelda arvudes. Natside repressioonipoliitika oli suunatud juutide suunas. Eesti territooriumil tapeti u 8 000 juuti,
peres. Noore koduõpetaja elu polnud kerge, sest ema olevat varakult surnud ja isa kasvatanud kahte poega ja kolme tütart üksi. Kui kihluse järel (fotod ilmselt kihluse ajast) küsinud noor advokaat oma väljavalitult tema suurima unistus kohta, mida ta tahaks kohe täita, olnud vastus üllatav. Constance polnud elus veel kunagi voorimehega sõitnud ja nii "sõitnud nad siis kahekesi, noored ja õnnelikud, voorimehega Kadriorgu". Sel hetkel nad ilmselt veel ei teadnud, et Kadriorus on hiljem nende ühine kodu. Constance oli pärinud oma ilu emalt, kes olevat Tallinna bürgerite ja tsunftirahva hulgas nimetatud "die schöne Frau Ekström". Jaan Poska, kes ise pärines 12-lapselisest köstriperest, kus pere suurim rikkus olnud just lapsed, olevat tulevaselt äiapapalt saanud esialgu hirmutuse, et tütrele kaasavara pole anda, kuid noor advokaat olevat teatanud uhkelt, et ta tulnud tütart kosima, mitte kaasavara.
kirjutab tütar Veera oma mälestustes, oli ema Constance, kes 1923. aastal 46aastaselt suri, sünnitanud kümme last, kellest Jaan Poska surma järel 1920 oli pärijatena elus kaheksa (Xenia, Veera, Tatjana, Jaan, Anna, Helene, Niina, Jüri). Jaan Poska perekonnaga (aastal 1906) Jaan Poska lõpp Sündinud Laiusel 12. jaanuaril 1866, sureb ta vaid pisut enam kui kuu aega pärast Tartu rahulepingu sõlmimist oma kodus Kadriorus. On 7. märts. Mikroinfarkt oli teda tabanud ka rahuläbirääkimiste ajal Tartus. Ja vastu arsti tahtmist jätkas ta siiski mõõdukal määral hea prantsuse konjaki tarvitamist, et end vormis hoida. Et Tartu rahu sõlmimine kogu Eesti rahvale oli hindamatu tähtsusega, siis saadeti nii vahetult pärast selle sündmuse toimumist manalasse varisenud riigimees viimsele teekonnale erilise pidulikkusega.
Eluloo tutvustus Kristiina Kass on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli.
alalisteks kaaslasteks. Siis tegi ka Koort tänaval oma esimese viiuliesinemise, millega teenis natukene raha. · 1910. aasta suvel tutvus Koort oma tulevase abikaasaga Mari Uusmaniga, kellega oli tal neli last. · 1923. kolib Tallinnasse ning korraldab esimese personaalnäituse. Sellel on välja pandud 38 graniidist, basaldist ning väärispuidust skulptuuri · Viimastel eluaastatel huvitus Koort keraamikast. Ta rentis riigilt Kadriorus juba aastaid tühjalt seisnud Peeter I rajatud hobusetallid ning ehitas endale sinna ateljee ning enda projekteeritud keraamikaahjud. · 1934. aasta suvel kolis Koort Nõukogude Venemaale, kus asus Hariduskomissariaadi ja Ülevenemaalise Kunstnikkude Kooperatiivi kunstiliseks nõuandjaks ning Kshelli rajatava peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks · Jaan Koort suri 14. oktoobril 1935 Moskvas kopsupõletikku. Tema tuhastatud põrm
On teinud mitmeid kultuuriloosi kaarte. Kokku on ta teinud 38 kaarti. Nited: Eesti kultuurilooline kaart, Tallinna kaart, Hansakaart. O.Soansi poolt ilmus rohkem kui 70 infograafilist Eesti kaarti raamatuna. Eesi kunstimuuseumid: KUMU- psiekpositsioon, Eesti kunst alates balti- sakslastest kuni kaasajani. Avati 2007, valmis 2006, arhitekt Pekka Vapaavuri. Kadrioru loss- vliskunsti muusum. Eesti olev vlismaine kunst(maalid,skulptuurid,mblid) Ehitati 1718-1723. Johannes Mikkeli muuseum asub Kadriorus, endises lossi kgis.(1907-2006). Kristjan Raua majamuuseum Nmmel. I Kalevipoja. Adamson Ericu muuseum, Lhikese jala tn. Niguliste muuseum-kontsertsaal- phendatud Nikolausele. Altarid, epitaafid, sarkofaagid, vana hbe(on eraldi hbedakamber). Niguliste kirikus Antoniuse kabelis asub Bernt Notke Surma tants 15saj. lpp. Hermen Robe peaaltar-kappaltar- sees skulptuursete kujutistega, vlistiibdel pildiline osa. B.Notkel on Eestis veel teine vrtuslik t-phavaimu kiriku tiibaltar(skulptuuriline).
aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Seejärel töötas ta ka Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Suurimaks tööks pidas Vilde siiski oma kogutud teoste välja andmist. 1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks. Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Ta oli oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. *Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun
loengud ja seminarid barokses-rokokoolikus Palazzo Litta saalides. Missuguse mulje jätaks see Eesti üliõpilasele, kui ta saaks kuulata loenguid, istudes Kadrioru lossi kaminasaalis? Kadrioru lossi ümber võib jalutada ning kevadel ja suvel päikse käes pingil istuda ja Luigetiiki imetleda, aga Palazzo Littas toimub vastupidi kõik sees, kuna ta asub südalinnas. Peaukse ja tiheda - Itaalias ka eriti lärmaka - liikluse vahel on väga kitsas kõnnitee. Vaade on Kadriorus hoopis avaram ja looduslikult kaunim." Peeter I aegsetes ehitusaruannetes räägitakse praegusest Kadrioru lossist kui "Tema Keiserliku Kõrguse lossist metsatukas Reveli lähedal. 1718. aasta 22. juulil mõõtis Peeter I koos Peterburist kaasa võetud arhitekti Niccolo Michettiga praeguses Kadriorus kohta lossi vundamendile ja pargile. 22. juulit võibki pidada praeguse Kadrioru lossi ja pargi sünnipäevaks. Esialgselt juhatas ehitustöid itaallane N
Oma töid pani ta 1890-ndail aastail välja Pikk tänav 7 olnud F. Wassermanni raamatukaupluse vaateaknail. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed tema kuulsamad teosed. Tihti külastas ta oma kodukoht, sest see inspireeris teda. Adamson elas palju aastaid ka välismaal: Prantsusmaal, Itaalias ja Venemaal. 1907. aastal valiti ta Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. Pärast 1918. aastat asus elama Paldiskisse.Tema enese soovil maeti ta Pärnu kalmistule. Kadriorus on püstitatud tema auks mälestusmärk, mis on loodud skulptor Albert Eskeli poolt. Adamson on loonud palju märkimis väärseid skulptuure, monumente ja mälestus sambaid. Oma töödes kasutas peamiselt puitu, marmorit ja pronksi. Noorena meeldis eriti nikerdada pirnipuust kujusid. Adamsoni modellee-rimisviis on elav, detailide töötlus täpne, kusjuures üksikasjad on allutatud terviklikule üldmõjule. Loomingu paremikku kuuluvad
kõik paralamendis ehk riigikogus 8. Täida tabel. Asutus/am Vabariigi Valitsus Riigikogu President eti-isik Hoone Tlu.ee nimetus, asukoht Valitsus.ee Pilt.delfi.ee Kadriorus presidendi Stenbocki maja Toompeal katselei hoone Toompea loss Asutuse peaminister Esimees ja 2 aseesimeest President juht/ juhatus Mis võimu Täidesaatev võim Seadusandlik võim - omab? Asutuse 14 ministrit+ 101 1 liikmete peaminister arv
süüdistama Balti riike baasilepingute rikkumises ja Nõukogude Liidu vastases koostöös.Nõuti baaside maa-alade lainedamist ja baaside suurendamist. Eesti nõustus, ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood.Järgmisena saabus Tallinna Andrei Zdanov, kelle eestvedamisel hakati kokku panema uut valitsust.21.juuni õhtul, pärast seda kui olid toiminud väbrikutööliste ja tsiviilriietes punaväelaste meeleavaldused Toompeal ja Kadriorus, kirjutas president Päts alla otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Põhjalikud muutused algasid juuli alguses, kui saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised.Moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, kus oli ainult üks kandidaat ja tulemusi võltsiti.21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal
Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, oli kokku 240 liiget. · Kõik nimetatud instantsid olid esitanud presidendi kandidaadiks ainult ühe kandidaadi, kelleks oli Konstantin Päts. · 238st liikmest hääletas 219 valimiskogu liiget Konstantin Pätsi poolt. Ameerika Ühendriikide suursaadik Eesti Vabariigis John C. Wiley (esireas vasakult esimene) pärast volituste üleandmist president Konstantin Pätsile Kadriorus 24.novembril 1938. EV JA K. PÄTSI LÕPP · 1939. aastal otsustas president K. Päts sõlmida Nõukogude Liiduga baaside lepingu. · 1940. aastal küüditati Päts koos poja Viktori perekonnaga Venemaale Ufa linna. · 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas. · 1954. aastal toodi Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kust ta aga kiiresti viidi Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. · 1990
kolm albumit. Kõiki Eesti kunstnikke ühendavat keskorganisatsiooni EKKÜ-st ei saanud. 1923. aastal asutati ka Eesti Kunstnikkude Liit ja veidi hiljem Eesti Kunstnikkude Rühm ja Uus Kunstnikkude Koondis. 1923. aasta VIII Eesti Üldlaulupidu. 30. juunist 2. juulini peeti Tallinnas suurejooneline VIII Eesti üldlaulupidu, mis kujuned üldrahvaliku muusikaelu tähtsaimaks sündmuseks. See oli iseseisva Eesti riigi esimene üldlaulupidu. Laulurahva suurürituseks sai Tallinnas Kadriorus valmis traditsionalistlik puust laululava. Kuna 1923. aastal oli valitsus otsustanud Kadriorus maatüki Eesti Spordi Keskliidule rentida, siis ehitatigi laululava nii, et seda saaks hiljem hõlpsasti kasutada Kadrioru staadioni tribüünina ja Spordi Keskliit tasus ka poole ehitusmaksumusest. Üldlaulupeol esines 386 koori ja orkestrit, kokku 10 562 esinejat. Enamus neist nägi oma riigi pealinna esimest korda. Põhilise lauljate hulga moodustasid valdade ja linnade rahvakoorid
novembril Lissabonis Portugaliga, sest seda kohtumist jälgis tribüünidel 105 000 pealtvaatajat. Vähe on maailmas neid koondisi, kelle mängu on jälginud selline rahvahulk. Selline oli meie reaalne tase. Viiskümmend aastat isolatsiooni maailma jalgpallist oli teinud oma töö, sõnas valiktsükli kokkuvõtteks Eesti peatreener Uno Piir. Alagrupist kindlustasid endale Mmi koha Itaalia 16 ja Sveits 15 punktiga. 9. oktoobril ei ilmunud Eesti jalgpallikoondis Kadriorus MM valikmängus Sotimaa vastu väljakule eestlastele arvestati esimese hooga mänguta 0 : 3 kaotus. Põhjus, miks Eesti meeskond väljakule ei ilmunud, oli FIFA komissari mängupäeva hommikul tehtud ettekirjutus, et mänguga tuleb alustada 18.45 asemel 15.00. Nimelt olid sotlased eelmisel treeningul nurisenud Kadrioru kehva valgustuse üle ja viimasel hetkel otsustati mänguaeg ettepoole tuua. Eesti koondis oli aga Kehtna treeningkeskuses. Nii tuligi Sotimaa
novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus erinevates muuseumitundides ja kunstistuudiotes saavad osaleda nii lapsed kui noored. 1996
Raimond Valgre (1913-1949) Kes oli Raimond Valgre? · Restorani- ja kohvikumuusik Pere · Õde Evi · Vend Enn Elulugu: · Sündis 1913.aasta 7. oktoobril Riisiperes · 1926.aasta sügisel astus Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima · 1931.aasta juunis sai lõputunnistuse. · Läks kaitseväkke · Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis · Kuni 1937.aastani kandis nime Raimond Tiisel · 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga · Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers" · Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" · 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina (sai vaid ühe nädala esineda) · Mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal · 1942. aasta märtsis jõudis Eesti korpusesse, kus mängis 917. laskurpolgu ansamb...
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tobias/elu1.htm Kantaat: "Johannes Damaskusest" Oreliteos: 12 koraaliprelüüdi orelile http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tobias/looming6.htm Mälestised 1. Rudolf Tobiase nimeline 2. Rudolf Tobiase mälestussammas tänav Tallinnas Kadriorus Haapsalus. Avatud 22. septembril (kuni 1924.a. Slobodka tänav) 1929. 3. Rudolf Tobias. Büst. Memoriaalmuuseumis Käinas. 4. Rudolf Tobiase mälestuskivi Kullamaal. Avatud 26. mail 1973 5. Rudolf Tobiase nim Kärdla LasteMuusikakool.
Paljudele oma sõpradele ootamatult abiellus Tammsaare 1920. aastal endast 18 aastat noorema Käthe Weltmaniga ning asus elama Tallinnasse. Ühtlasi algas kirjaniku kaks kümnendit kestnud äärmiselt viljakas loomeperiood. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaarest sai elav klassik 1926. aastal, mil ilmus romaani ,,Tõde ja õigus" I osa. Juba samal aastal hakkasid lugejad käima kirjaniku kodutalus ,,Vargamäed otsimas". Albu vald püstitas 1936. aastal vallamaja ette kirjaniku ausamba. See on esimene elavale inimesele püstitatud ausammas Eesti kultuuri ajaloos. Vaatamata tunnustusele ja paljudele auhindadele ei kujunenud Tammsaarest seltskonnategelast. Temast räägiti ikka kui äärmiselt erakliku loomuga inimesest.
Laulupeost osavõtjate arv siiski kasvas ja alates neljandast peost (1891) liitusid senistele meeskooridele ning puhkpilliorkestritele ka segakoorid. Tartust alguse saanud traditsioon kandus alates kuuendast peost (1896) Tallinnasse. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal ja Vabadussõda tõusis laulupidude korraldajaks 1921. aastal ellukutsutud Eesti Lauljate Liit. Laulupeod muutusid muusika suurüritusteks, mis toimusid Kadriorus praegusel lauluväljakul (1928). 1933. aastal lisandusid osavõtjatena ka naiskoorid. 1947. aastalRepertuaari osas kehtestati ranged reeglid ja laulda tuli palju pealesunnitud propagandistlikke laule. Et kavva lülitati ka lastekooride (1947) ja poistekooride (1960) esinemised, suurenes osavõtjate arv 25 000 30 000 laulja-mängijani. Taasiseseisvunud Eestis on laulupidudesse lisandunud mitmeid uusi jooni. Iga kord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
