ning ootas direktori vastuvõttu II - Indrek jõudis koolini, ta juhatati Mauruse juurde - teel trepist üles direktori kabinetti koges ta äratundmisrõõmu, trepiruumilõhn meenutas talle Vargamäel kirikus temast möödunud naiste lõhna, kes läksid palvetama, tol korral küsis ta: „Lõhnab siis õpetajaproua leian nõnda?“ - direktori väljanägemine just kuigi ametlik polnud, kandis tuhvleid, öökuube, mille alt paistis ihupesu - Maurus uuris Indrekult tema nime, nimetas ta ümber Heinrichiks, uuris kus koolis poiss on käinud, kas ta saksa keelt oskab, kas isal on suur talu ja temal endal raha - Indrek valetas, et sai kaasa vaid 50 rubla, Maurus nõudis need endale ja jäi sellega rahule, andis isegi poisile 1 rublase tagasi, et talle ka midagi jääks, kuid siis Indrek murdus ja tunnistas et tal on veel raha hotellis kastis, mis peale Maurus kohkus ja ütles, et raha ei tohi
sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata. Ütleb: ajage enne habe maha, tulge siis, habemega ei saa, sest habeme taha ei näe, mis mees teie olete, mis nägu teil on. Nõnda ütles vana Maurus ise mulle, sest nende teiste semlakutega ei võtnud ma juttugi. Ainult tema endaga... No mis te ütlete selle kohta? Mina peaks oma habeme enne maha ajama, kui pole saand proovidagi, kas ma õppida tahan või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma
Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset. Ta tahtis Indrekule linna näidata ja küsis selleks linna loa. Tigapuu näitas Indrekule linna ja viis ta sööma, kuigi peamiselt sõi ta ise
millese ta sattus. Need panid ta mõistama, et Jumalat taevas ei ole, aga saa saad olla iseenda jumal, kui sa seda vähegi ise tahad. Indrek oli maapoiss, kes läks Tartusse õppima, et omandada haridus. Tema valikuks oli Mauruse erakool, sinna võeti vastu kõik, kes vähegi õppida soovisid või need kellel oli raha õppingute eest tasumiseks. Mauruse koolis ei olnud piiriks seal juures ka rahvus ega vanus. Mauruse erakooli Jumalaks oli härra Maurus ise ehk ta nimetas ennast selle maja Jumalaks. Maurus lausus korduvalt Indrekule, et temale tuleb kõik ausalt ära rääida ning et usalda härra Maurust. Kuigi härra Maurus oli pidevalt ise üpris valelik ja salatsev. Maurus aga pidas seda õigeks tegutsemis viisiks ning oli kindle, et kõnnib õiget radapidi, sest ta ise on Jumal. Indreku kodus olidi teda kasvatatud teadmisega, et jumal on olemas ja temasse tuleb uskuda. Koolis olles hakkab, aga Indreku usk Jumalasse kaduma,
Härra Maurus aga ütleb, et kellelegi ei tohi raha anda peale tema enda. See intsident teeb Indreku laiemas hulgas tuttavaks ja varsti saab temast oma inimene. Koos teistega läheneb Indrekule ka õpetaja Tigapuu, kes saab mitme edasise probleemi allikaks. Nad hakkavad koos linnas käima ja satuvad seetõttu härra Maurusega pahandustesse. Tigapuu veab kord Indreku Siberisse ning annab talle rubla eest kaheks nädalaks oma "onu kingitud padja" ja teki. Trikke teeb Tigapuu ka siis, kui härra Maurus annab neile raha, mida Indrek tahab võrdselt ära jagada, kuid Tigapuu arvab, et ta peaks saama rohkem. Peagi jättis ta Indreku kohvikusse üksinda ning läks ise ära. Indreku kannatus katkes ning ta läks üksi Mauruse juurde tagasi. Seal sai ta teada, et Tigapuu kipub alkoholiga liialdama ning seetõttu ei andnudki Maurus raha tema kätte. Tigapuu vihastab, et Indrek Maurusele tõtt rääkis ja tüli lõppeb kaklusega. Varsti lõpetavad nad suhtluse
sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte. Härra Maurus teeb Indrekule selgeks, et selles koolis on ta võrreldav jumalaga ja miski ei pääse tema silme eest ja kuna Indrek on ainus aus mees nimetab Maurus ta messiaks. Sammuti ei ole onu Maurus heal arvamusel juutidest mida ta mitmel koomilisel viisil selgeks teeb. Kuna koolis käib ja töötab igasuguse taustaga inimesi on kogu Mauruse kool võrreldav kogu kristliku maailmaga. Loo edasi kulgedes hakkab Indrek üha enam kahtlema oma usku jumala vastu saades selle abil selgeks millal valetada
surma provotseerimises. Ain Kaalep on oma essees toonud välja paralleelsuse Indreku ja Fausti nime vahel. Ja on ka juttu teinud Maurusest kui pahupidi-Mefistost noore tõeotsija Indreku taga. Samas, kui Mefisto põhiomaduseks on absoluutselt terviklik must kristalsus, on härra Mauruse eripäraks suur sisemine lõhkisus. Aga rohkem mefistolikkust temas ei leidu, kuna ta on liiga formaadita ja ka liiga tragikoomiline tüüp. Kuna härra Maurus on Indreku võrgutaja ja hingepüüdja, on nende kooslus lähedasem Fausti-Mefisto suhtega kui viimaste suhe Andrese- Pearuga, kuigi Maurus pole sõlminud Issandaga taevast kihlvedu Indreku hinge pärast. Siiski kirjutab Jaan Kross, et Pearu on rohkem mefistolikku mõõtu kui Maurus, kuid lisab, et Mauruse asend Indreku suhtes ja Mauruse püüdluste fantaalses luhtumamõistetuses on mefistolik geen salgamatu. Sarnasusi võib leida ka Tammsaare enda teostes. Näiteks ,,Tõe ja
teda alusetult süüdistatakse ning võib muutuda väga äkiliseks. Hea südame ja rahuliku loomusega. Linnas õppides õpib ta palju uut, mida muidu talt ei ootaks. Juba esimesel päeval õpib ta valetama, et teisi oma rahast eemale hoida. Maurus kooli direktor, kes usub, et ausaid inimesi võib veel leida vaid maalt. Ta arvab, et tal peab alati õigus olem ja tal on alati vaja kõike teada, samas ka veidi hajameelne see, mida ta raamatusse üles ei kirjuta, ununeb. Tigapuu tüüpiline linlane, kes on õppinud Mauruse koolis juba kaua aega
"Tõde ja õigus" II osa Miralda-Ramilda Marleen Eensoo Miralda-Ramilda Mauruse tütar. Tüdrukule ei meeldinud oma nimi Miralda. Pooleldi saksastunud noor neiu. Ramilda armastas saksa keelt. Iseloomulikud jooned Uhke Peen Jutukas Kaastundlik Elas saksa pansionis. Isa maksis tütre üüri. Ramilda külastas isa. Söögitoas viibimine oli rangelt keelatud. Ramilda käis söögitoas Indrekuga juttu rääkimas. Tüdruk kurtis, et tal on igav elu. Ramilda pidas Indrekut oma sõbraks. Neiu tundis end üksildasena. Dr. Brummfeldt soovitas tüdrukule kliimavahetust. Ramilda sõitis Saksamaale sanatooriumisse. Ramilda saatis Indrekule kirju. Tüdruku tagasilöök paranemises. Miralda Maurus suri Saksamaal. Tänan kuulamast!
Aleksandria-periood keemias Aleksandria perioodil, mis leidis aset paaril aastal enne Kristust ja ka peale. Sel perioodil tegutsesid keemia teadusharus eriti palju egiptlased. Sel ajal oli keemia väga tihedalt seotud müstika ja religiooniga. Järjepidevalt tegeleti kulla valmistamise retsepti otsimisega. Saladusi, mis sellega kaasnesid teadsid vaid väga vähesed. Selle kohta, et nad tavalisi metalle kullaks tahtsid muuta on liikvel ka palju legende. Nende otsingute käigus saadi ainete ja nende omaduste kohta palju teadmisi ja õpiti kasutama erinevaid töövõtteid ja katsevahendeid. See kõik on praeguse keemia vundamendiks. Ka keemia nimetus on seotud egiptlastega: 2.-3. sajandist pärineb nimetus khemeia ning see tähendaski kreeka keeles egiptlaste kunsti. Keemia eraldi valdkonnaks kujunemine toimus samuti 2.-3. sajandil pKr Aleksandrias. Kasutatud allikad: 1. https://prezi.com/os0crtepjxl5/keemia-kujunemine-teaduseks/ 2. TAMM, ...
pikka vimma. Pearu leebem pool avaldub tema suhetes Krõõdaga. Andres pettub Maris, seda Mari ei usaldanud teda laul. Suurt tähelepanu pööratakse laste elule. Lapsed tahavad Vargamäelt ära minna, sest nägid, kui mõttetu ja tappev sealne töö on. Leidsid mõtte elule mujalt kui põllul rabamisest. Esimeses osas võidab võitluse maa. II osa. Võitlus Jumalaga. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algusaastad. Indrek, Maurus, Ramilda. Räägib Indrek elust linnas, kui ta sinna kooli läheb ja milliste erinevate inimestega ta kokku puutub. Õpetajate ringkond on väga lai. Kuna Andres on maalt, tundub ta seal ainus aus inimene olevat. Sõbruneb koolidirektori tütrega, kes kahjuks väga haige ja sureb ning peale seda lööb Indrek käega. Vahepeal on aidanud jalgadele väikese tüdruku Tiina, kes hiljem tuleb sisse ka teistes osades. Põhiprobleem: Kelle usk, selle võim ja armastus.
Andrese suhtes lõppeb I osa pessimistlikult. Võitlus maaga tunneb, et hakkab alla jääma. Kirjaniku elu näited teoses: teoses on kirjaniku naabrimees, Andres= Tammsaare isa Peeter, saab sarnasusi tuua Tammsaaare lapsepõlvest (kasvõi kodukoht). ,,Tõde ja õigus" II osa. Peategelane Indrek. Räägib võitlusest Jumalaga. Kirjaniku elu näited teoses: Tammsaare lapsepõlv, H.Tref.gümn direktor teoses õpetaja Maurus. Indrek elab läbi armastuse tragöödia armunud Mauruse tütresse Ramildasse > päikseline naisetüüp(omane Tammsaarele), naiivne, lapselik, rõõmus, vallatu. Ramilda põeb tuberkuloosi; sõitis end ravima kuurorti, saadab sealt Indrekule kirju; lõpuks sureb ära. Peale seda i eitab Jumalata. Maurus vastuoluline teg, on oma ideaalid kaotanud.Viskab I koolist välja Jumala salgamise pärast.
Voitinski- vana poolakas, Indrek käis temaga saunas Malmberg- Ramilda tädi TEGEVUS: Toimub enne sajandivahetust (riigistamispoliitika). Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda. Indrek püüab alguses alati tõtt rääkida, eriti Maurusele, kellele kõik valetavad. Aga teiste kombed hakkavad talle lõpuks külge, suureks eeskujuks on selles ka Maurus ise. Rahapuuduse tõttu peab Indrek teisel aastal allkorrusele teenjaks minema, jääb edasi ka õpilaseks. Ta hakkab suhtlema imeilusa Miraldaga, kes armastab endale teisi nimesid võtta. Poiss armub temasse. Nende armastuse sümboliks saavad tassikõrvad, üks on sööklas ühe murtud, teine teise. Miralda sõidab Saksamaale end tervendama. Indrek tutvub Molli, Tiina ja emand Vaarmanniga. Armub Mollisse, esimene suudlus. Kuid Molli tahab mehele minna rikkale ja vanale ning nende
Imestasin, et kuigi ma nägin seda lavastust esimest korda vist aastal 2006, oli see mul väga selgelt meeles, just sisu ja stseenide väljanägemise poolest, nii et enamust lavastuse sisust ma mäletasin ja võisin ette aimata, mis seal nüüd toimuma hakkab. Küll aga oli huvitav vaadata näitlejate mängu, eriti neid osasid, kus osatäitja vahetunud oli. Eelkõige muidugi see põhjus, miks üldse lavastust vaatama sai tuldud, Mauruse Üksküla esituses oli välja vahetanud Maurus Tomminga kehastuses. Tommingas oli hoopis teistsugune Maurus, rohkem koomiline ja oma võrratu miimikaga, mida ma Tomminga puhul alati imetlenud olen. Keegi minu taga istujatest ütles, et Üksküla mängis paremini, aga niipalju kui ma oma aju ka ei pingutanud, mul ei tulnudki meelde ühtegi konkreetset stseeni, kus silme ette oleks kerkinud Üksküla Maurus, ma mäletasin, et ta mängis seda osa ja mängis väga hästi, aga kuidas need stseenid, mida ma
ALKOHOLID, ALDEHÜÜDID JA KETOONID TEKE, LEVIK, SAATUS VÄLISKESKKONNAS, TOKSILISUS KRISTIN PUUSEPP TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EACB 11 TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSERO...
6.Poola, Läti, Vene ja Sakasa õpetajad. 7.Jumala olemasolu, Inderk uskus, teised mitte. Tõe Aususe teemadel, Härra Maurusele oli väga tähtis, õpilastele nii väga mitte. 8.Esimene kord hakkas halvasti õppima, kui ta sai Sakasamaalt tüdrukult väga hirmsaid ja kurbe kirju ning kui lõpuks tüdruk ära suri. 9.Indrek pidi koolist lahkuma, kui kirjutas koolilehte artikli, kus kuulutas et Jumal on surnud ja et taevast pole olemas. Härra Maurus oli sokeeritud ning viskas koolist välja ta. 10. 11.Teose lõpus sai Tiina jalule ja see oli ime.
Töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I periood- peamiselt külaainelised jutud.Lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine."Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu."Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus
A. H. Tammsaare „Tõde ja Õigus” V NIMI 1. Millal ilmus teose V osa? Teose V osa esmatrükk oli 1933. aastal. 2. Kes on V osas jälle olulised tegelased ja millised nad nüüd oma iseloomult ning käitumiselt on? Andres Paas- Ürgeestilik vaimu- ja hingelaad, kus olulisel kohal on inimese suhe maaga. Pearu Murakas- psühholoogilises plaanis üks keerulisemaid tegelasi. Indrek- romaani kui terviku peategelane. Kõige autorlikum tegelane. Juss- tema käitumist juhib frustratsioon, stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina. Sauna-Madis- filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses. Hr. Maurus- kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Kahepaikne olupoliitik. Krõõt- igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele heal”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Mari- kõike unustava ema kujund. Maret ja Liisi- meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Ramilda-Miralda ja Karin- tabamatu naiseli...
(hymn written by Rabanus Maurus in the 9th century) Latin text English version (Nota bene! this is a poem and not a precise literal translation of the Latin) Veni, creator Spiritus Come, Holy Ghost, Creator blest, mentes tuorum visita, and in our hearts take up Thy rest;
,,Juuditi" lugu on Piiblis olemas, mugandas näidendi vormi, muutis tegelased psühholoogiliselt sügavamaks ,,Kuningal on külm" paljud motiivid Piiblist (nt kahe peaga vasikas, kes paneb inimesi usku vahetama) ,,Tõde ja õigus" Indrek arutleb selle üle, kas Jumal on tõepoolest olemas (II osa): Too 3 näidet Tammsaare loomingu autobiograafilisusest. Andres = Tammsaare isa Pearu = Tammsaare isa naabrimees Härra Maurus = Hugo Treffner 4) Mil määral sarnanevad Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" ja Tammsaare ,,Tõde ja õigus"? Mõlemas teoses leidub pikki targutusi Ühised teemad: kuritöö, süü ja lunastus Pea igal tegelasel on oma elufilosoofia 5) Mis on ,,Tõe ja õiguse" põhiidee? Mis on ,,Tõe ja õiguse" eesmärk? Põhiidee Inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama
Lisaks oli teoses palju valetamist ja probleeme ka õpetajatega. Ka armastusest ja valust, mida armastus tekitada võib ei olnud raamatus puudust. Nii palju kui oli teoses inimesi nii palju oli erinevaid arvamusi ja käitumismustreid. Nagu ka “Tõde ja õigus” esimeses osas oli naiivsust ning ära kasutavat suhtumist. Esimese osa Pearu ja Andrese suhtumine meenutas teise osa Maurust ning Indrekut. Andres ja Indrek olid raamatute algustes ühtemoodi naiivsed ning Pearu ja Maurus teadsid hästi, kuidas ja mida teha, et kasu lõigata. Indrek võtab kõike liiga tõsiselt ja ei oska Mauruse valetamiste ning mängudega kaasa minna. Samuti peaks Indreku jaoks kõik loogiliselt kõlama, kui ta nägi, tähetornist maailmaruumi, siis sai ta kohe aru, et jumalat ei eksisteeri. Tänapäevases võrdluses arvaksin ma, et ta on pigem ratsionalist ja reaalainete valdkond oleks temale jõukohane. Teoses oli tema muutumine pikas perspektiivis küllaltki hästi näha. Kooli
,,Tões ja õiguses" võib taoliseks manipuleerijaks pidada Indreku koolivenda Tigapuud, kes meelitas Vargamäe poisilt pidevalt raha välja, lootes ilmselt paremat elu elada, enne kui liiga ahneks läks ja meelitamise käigus noormeest sõimama hakkas ning seetõttu Indrekult lauaklapiga vastu pead sai. ,,Kes tõde ei armasta, peab hukka minema, aga meie kahekesi ei lähe mitte hukka, meie mitte, sest meie armastame tõde, kuigi meid sõimatakse," ütles direktor Maurus jutuajamises Indrekuga Tigapuuga juhtunu järel. Kuigi eestlased on vabadust taga igatsenud kogu epopöa toimumisaja jooksul (1870. aastatest 1920. aastateni), pingutatakse selle nimel kõige enam III osas, mis räägib 1905. aasta revolutsiooni ajast. Tammsaare ütleb seal: ,,Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas." Sellest hoolimata elab tegelastes edasi unistus vabast riigist, millesse usub pärast esialgseid juhuslikke rahvakoosolekute külastusi ka Indrek
roomlastele.Kartaago poliitiline võimsus oli murtud,Roomast sai tuvevaim riik Vahemeres. Hannibali edu Juba lapsepõlves omands ta kõik suurele väejuhile vajalikudtarkused ja arendas välja oma kolm erilist oskust. Strateegiline ülevaade Ideaalne ajastus Suur julgus Kasutatud kirjanus (2011).Hannibali suurim triumf. –Ajalugu, nr 2, lk22-29 Vahtr Lauri, Laar Mart.(2013) Üldajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Maurus. http://www.vox.com/2014/8/19/5942585/40-maps-that-e xplain-the-roman-empire Aitäh kuulamast. Lisaks- kas panen esitlusse või ei ole vaja Strateegiline ülevaade(Hannibal mõistis, et tema jalavägi jääb nii löögijõult kui ka arvult roomlastele alla. Seetõttu oli tema lahinguplaanis võtmeroll ratsaväel.) Ideaalne ajastus-(Hannibal viib oma plaani ellu ideaalse ajastusega. Tema jalavägi taganeb ja ründab alles siis, kui
Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse tungivad modernsed ideed, inimesed, kellega ta koolis või väljaspool seda kokku puutub. Oskuslikult on edasi antud üldine atmosfäär koolis. Sündmustik on mitmekesine ja vaheldusrikas: palju on koomilisi stseene ja veidrikest õpetajaid, kuid ei puudu ka traagika (Indreku esimene suur armastus Ramilda – surmava Erose motiiv). Tõeotsijast Indrekule on vastandatud kooli direktor Maurus, tsaarimeelne ja jumalakartlik, kuid samas iseenesele vasturääkiv ja -tegutsev karakter, kes juhindub kõige enam siiski hetkeolukorrast. Ka tema valetab nagu Pearugi, kuid teeb seda mitte enese, vaid kooli vajadustele mõeldes. Köide lõpeb konfliktiga Indreku ja Mauruse vahel. Indrek avaldab kooli ajakirjas jumalat eitava artikli ja Maurus heidab ta koolist välja. Lõpustseenis tunnistab Indrek taas jumala olemasolu, et anda tervenemislootust käimisvõimetule Tiinale. Indrek küll
Põhikool on Eestis kohustuslik, kuid keskkool ja ülikool on kõigile vabatahlik. Samuti on ka võimalus minna kutsekooli, mida õpetajad tihtipeale kehvemate tulemustega õpilastele soovitavad. Võimalust haridust saada on kõigil, olenemata vanusest. Ka lasteaias õpetatakse lastele eakaaslastega suhtlemist ja tehakse ettevalmistusi kooli minekuks. Ka kõrges eas inimestel on olenemata vanusest võimalik õppida koolis. Nagu Härra Maurus ütles teoses "Tõde ja õigus," et tema uks on kõigile avatud, peaasi et oleks raha. Tänapäeval on palju neid noori, kes jätavad haridustee pooleli, kuna nad ei saa hakkama või ei viitsi lihtsalt koolis käia. Victor Hugo on öelnud:" Kes avab kooliukse, suleb vangla oma." Ma arvan, et see on natuke liialdatud, kuna leidub ka inimesi, kes on jätnud koolitee pooleni, kuid on suutnud elus saavutada nii mõndagi. Neile on antud võimalus, kuid nad
oleks kellegi meelest ilus ja armas nõnda läks Kõrboja perenaine, kui ta läks Katku õuest. Sisemise tundeintensiivsuse ja huvitavate tegelaste traagilise saatuse kujutamise tõttu on ,,Kõrboja peremees" üks eesti menukamaid romaane. Üheks tuntumaks teoseks Tammsaarel on kindlasti ,, Tõde ja õigus" Seda on trükitud 11 võõrkeelde. Epopöas ,,Tõde ja õigus" on umbes 170 väljaarendatud tegelaskuju, nende hulgas rida monumentaalseid karaktereid ( Andres ja Pearu, Maurus, Indrek, Karin, Mari jt.) , kes tunnetuse sügavuselt kuuluvad maailmakirjanduse saavutuste hulka." Tõde ja õigus" on ulatuslikem ja tegelasterohkeim romaan eesti kirjanduse, epopöa, mis annab kunstiliste üldistuse eesti rahva ajaloo mitmest olulisest etapist. A.H. Tammsaare oli kauemat aega plaanitsenud ulatuslikku taluolustikulist romaani, kuid mitmetel põhjustel (haigused ja sõjaaegsed halvad olud) lükkasid plaani teostamist edasi.
Igavene ringkäik. I.Peategelased Andres ja Pearu, Andrese esimene naine Krõõt (headuse ja kannatlikkuse sümbol), Sauna-Juss ja tema naine Mari(alistuv ja kohusetruu naine, kelle elu on täis kannatusi ja vaeva), kellest saab Krõõda surma järel uus perenaine. (Juss poob ennast üles).Andrese ja Pearu lakkamatu võitlus (Pearule meeldis Krõõt). Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. II.Andrese poeg Indrek lahkub Vargamäelt linna härra Mauruse kooli(Hugo Treffneri gümn).Direktor härra Maurus, Tigapuu-nii õpilane kui õpetaja, härra Ollino, Timusk. Indreku kujunemine tolleaegses Eesti olustikus. III. 1905.a revolutsiooni sündmused. Indrek-ei saa ülikooli sisse, asub elama Lohkude perre, hakkab suhtlema nn. mässajatega, käib nende koosolekutel.Muidu loomult rahulik, ei ole mässajate tegevusest eriti õhinas. Kristi-Lohkude tütar, huvitub mässust ja Indrekust, teeb enesetapu. Rev-ni otsustaval etapil sõidab Indrek hoopis ära Vargamäele,
Eesti saatus on jätkuvalt meie kätes. Mis ootab meiesugust väikerahvast siis tuleviku Euroopas? Ühelt poolt muidugi euroopalik heaoluühiskond, majanduslikult ja poliitiliselt tugevam Eesti riik ning sellega seoses ka eestluse areng, eesti keele ja kultuuri veelgi laiem levimine üle meie riigi piiride. Teisalt peame aga kindlaks jääma oma põhimõtetele ning, hoolimata avanevatest võimalustest, mitte hülgama oma maad ja rahvast. Härra Maurus ütles "Tõe ja õiguse" teises osas sellised sõnad: "Eestlase suurim viga on selles, et ta ei armasta; sakslane armastab sakslast, venelane venelast, lätlanegi pisut teist lätlast, aga eestlane eestlast ei armasta." Ehk aitab tuleviku Euroopa meil sellest probleemist jagu saada ning tänu Euroopale hoopis tugevamaks muutuda.
kättesaadav. Liiatigi keskenduti sellele, et just vaimulikud inimesed oleksid iseäranis haritud. Uusajal tekkis ka kõrgemaid koole, kuhu saadi vajadusel õppima minna. Kui keskajal väga suuri ja dünaamilisi muutusi kirjakeeles polnud, siis uusajast on meil tänu trükikunsti tekkele nii mõnedki säilinud ajaloolised allikad kaasa võtta. Kasutatud kirjandus: Laar, M. ja Vahtre, L. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile. Tln.: Maurus Kirjastus OÜ, 2013. Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. Eesti Ajalugu I. Tln.: Avita Kirjastus, 1997. Vahtre, L. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile. Tln.: Ilo Kirjastus, 2004 www.estonica.org http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/kool_i2.htm 3 4
Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aastat. Ramilda, kool ja jumal. õpetajad, õpilased, Tiina. III 1903. lahkus gümnaasiumist. 1931 20.saj. algus. Indrek Tallinn Võitlus
Indrek ja Maurus= Pearu ja Andres Maurus-puuduvad põhimõtted, kõikidele võimudele meelepärane. Olevat väga eestimeelne Mauruse kool erakool(kallis)- võtab Indreku kooli vaid seepärast, et too eestlane Indrek oli uksehoidja ka öösiti, tegi teenija tööd Lugu läheb lahti siis, kui tekib küsimus jumalas Indrek mõtlev iimene Maurusele ei meeldi, et Indrek julgeb kahelda jumalas Maurus veab Indreku piinapinki Kodus uskus Astronoomiõpetaja kutsub õpilased enda observatooriumisse tähti vaatama Indrek küsib, kas ta näinud märki jumalast aga ta pole näinud Kooliseinale kirjutab artikli, et jumalat pole, viidates õpetaja tähelepanekule Maurus otsustab Indreku välja visata I Indreku armumine Mauruse tütresse Rameldasse Ramelda lootusetult haige, tuberkuloos R ja I vahel tuleb midagi
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu. o Teaduslik maailmavaade. o Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919). Fakte ...
VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAS Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 ...
Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud andmeile, täpsustades ja süvendades isiklikke tähelepanekuid vastava perioodi ajakirjandusest hangitud teadetega. IV osa tegevus toimub kodanliku vabariigi algaastatel Tallinnas, V osa sündmustik areneb taas Vargamäel.
H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming. Erilist huvi ja juurdlemist pälvivad sellised komplitseeritud karakterid nagu Pearu, Maurus, Karin, kes osutavad suuremat vastuvõtlikkust ümbritseva maailma heale ning kurjale, kes väljendavad ootamatuis situatsioonides ajajärgu ja oma iseloomu puudusi. Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates.
ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp. Esimene osa- 19.saj lõpp, tegevuspaik Vargamäe, peategelane Mäe Andres ja Oru pearu, võitlus maaga. Teine osa- 20.saj algus, tegevuspaik Tartu Mauruse kool, kus Indrek õpib, peategelased Indrek, Tiina, Maurus, Ramilda, võitlus jumalaga. Noorte inimeste vahelised suhted. Kolmas osa- 1905.a revolutsioon, tegevuspaik Tallinn ja Vargamäe Vabariik, peategelased Indrek ja Kristi, võitlus ühiskonnaga. Selles osas sureb Mari ja Ants. Neljas osa- 1920ndad, tegevuspaik Tallinn, peategelased Indrek ja tema naine Karin, võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Käsitleb Indreku elu Kariniga. Viies osa- 1920ndate lõpp ja 30ndate algus, tegevuspaik Vargamäe, peategelased
loobumiseks. Kartulivgude vahel sünnitamine. II. osa - inimene ja jumal, inimese võitlus jumalaga Peategelane Indrek. Kooli romaan. Autobiograafiline. Indrek läheb kooli. Mauruse kool aka Hugo Treffneri Gümnaasium. Kõik ühe skeemi järgi. Kui esimene osa algas Andrese võitlus maatööga, siis teises osas hakkab Indrek õppima sama innuga nagu Andres. Teises osas Indrek võitleb Hr Maurusega nagu Andres võitles Peauruga, filosoofilises võtmes Teise teemaga tegemist. Maurus kohaneb iga aja nõudega, selgrootu, pole põhimõtteid. Ütleb, et on väga eesti meelne ja kooli võtab Indreku sellepärast. Indrekul on raha, aga ei täida kogu õppemaksu, aga saab ikkagi sisse, sest on eestlane ja eestluse kinnituseks. Indrek teeb koolistööd uksehoidja, administraator ka öösiti. Aitab ka köögitoimkonnas, katab lauda. Filosoofilises plaanis läheb teema lahti siis kui tekib jumala küsimus.
php?id=218 (17.10.2016). Olenko, K., Toots, A. (2005). Ühiskonnaõpetus: Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. 216 lk. Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia. [WWW] http://www.varivalimised.ee/valimised2013/index.php?div=19-73 (14.10.2016). Raudla, H. (2002). Kodaniku raamat. Võru: AS Võru Täht. 230 lk. Raudla, H. (2009). Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile: I osa. Tallinn: Avita. 95 lk. Saarts, T., Roosmaa, L. (2014). Ühiskonnaõpetuse õpik gümnaasiumile: I osa. Tallinn: Maurus Kirjastus. 224 lk. Ühiskonnaõpetuse eksamimaterjalid. [WWW] http://ykssarvik.blogspot.com.ee/p/uhiskonnaopetuse-eksamimaterjalid.html (17.10.2016). 13 14
maailmavaate kasuks. Inimese võitlusse jumalaga, mida kirjanik on nimetanud selle romaaniköite põhiprobleemiks, on suuremal või vähemal määral seotud kõik tegelased. Progressiivseid mõjustusi võtab noormees vastu eeskätt loodusteaduste õpetajailt ( Timusk) ja ärksamatelt õpilasteltki (Solotarski). Indreku arengus etendasid positiivset osa koguni aktiivsed jumalapooldajad vanameelsete ideede jonnakas kaitsmine mõjus pahupidi. Direktor Maurus oma demagoogiliste pöördumistega piibli poole lausa õõnestab religiooni autoriteeti. Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie
võrreldes töötlemata kartulitega oluliselt palju värskemaks ja kaubanduslikumaks. See on ka põhjus, miks sulfideeritud kartuleid siiani kaubanduses kohtab. Inimeste teadlikkus E223 ohtudest on väike, sest sulfideeritud kartulite tootmisel on siiski turgu. 8. Kasutatud kirjandus Marbel, I. 2009. Nutikas toitumine. Tallinn: Ellen Suits ja Kirjastus Pegasus OÜ Tuulmets, A. 2012. Keemia õpik gümnaasiumile I osa. Tallinn: Maurus Kirjastus OÜ N. Liira koduleht. Toiduainete kulinaarne töötlemine. http://www.nadka.pri.ee/kasulik/Toiduainete%20kulinaarne%20tootlemine.html (18.02.2013) Retseptiveeb Toidutare. Toiduainete külmtöötlemine. http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s %C3%B5nastik/terminoloogia/toidu_valmistamine/14111 (18.02.2013) Ravalepik, A. 2012. Kartul ja glükoalkaloidid. Toiduviki. http://paleo.ee/tag/kartul (23.01.2013) Purret, R. 2008. Kartulite kasutamine eesti rahvameditsiinis. Bakalaureusetöö
Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud andmeile, täpsustades ja süvendades isiklikke tähelepanekuid vastava perioodi ajakirjandusest hangitud teadetega. IV osa tegevus toimub kodanliku vabariigi algaastatel Tallinnas, V osa sündmustik areneb taas Vargamäel.
Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus - kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus - Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud andmeile, täpsustades ja süvendades isiklikke tähelepanekuid vastava perioodi ajakirjandusest hangitud teadetega. IV osa tegevus toimub kodanliku vabariigi algaastatel Tallinnas, V osa sündmustik areneb taas Vargamäel.
ja selle probleemidest.Jälgib Eesti ühiskonna kaudu inimkonna arenemislugu algelisest , masina jõuta põlluharimisest modernse linnakultuurini.Uurib inimlikke tõueotsingte ja õiguseihaluse keerulisi teid.Kujutab inimese eluvõitlust,keskenduses kordamööda võitlusele maaga,jumalaga,ühiskonnaga ja iseendaga. I osa - 1926 , võitlus maaga, mats ja vurle IIosa - 1929, võitlus jumalaga, peategelane Indrek, hakkab kooli kõrvalt tööle ,õpetaja Maurus. Armub tema tütresse Ramildasse III osa -1931 ;võitlus ühiskonnaga , 5ja 7aasta revolutsioonist IV osa - 1932 ; võitlus iseendaga, Indrek abiellub Karinaga.Iseseisvuse eufooria möödas. Eesti 20ndate algul. Eesti allakäigu tee.Irooniline,Karin petab Indrekut üsna palju V osa - 1933 ; alistumine ehk resigratsioon ; sündmused algses kohas Vargamäel. "Elu ja armastus" (1934)- romaan, psühholoogiline , tegevustikku vähe, mõtiskulusi palj.peategelased Rudolf ja Irma
Rooma ajal ojad selgelt klass. Keskajal olid indiviidid, orja seisuses indiviid Valencia, Sitsiilia, Portugalis, Hispaanias püsis pikka aega orjandusel põhinev põllumajandus, lisaks majaorjad. Sadamalinnades nt Valencias, Lissabonis, Marselles, Henovas. Ori Vahemere maades kuni 15.-16. sjaandini samasugune kaup nagu igasugune muu kaup turul. Saratseenidest (moslemi) orjad Vahemerel. Ka moslemid võtsid kristlaseid orjadeks. Kataoonias, Portugalis, marselles sai maurus, saratseenlus sünonüümiks orjale. U 30 00 orja aastas käis Sevillast läbi. Lääne-Aafrikaga, tänapäeva Mauritaania, loodi 15. sajandi keskel orjakaubanduslik side. Kirik vaenulik mittekristlastele ja ka skismas lahku löönuile, mittekatoliiklastele. Juute, kes Rooma kirikule ka ei allunud, siiski ei orjastatud. 11. sajandi skismaga hakati ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tserkessid.
küsis temalt, kas Indrek annaks tema tervise heaks oma verd kui ta paluks. Indrek ütles jah.. ja tundis et sai esimest korda õndsaks, läbi tõelise armastuse, mis ei kordu. Saksamaal Ramilda suri. See pani põntsu Indreku õpingutele sest kui ta varemgi suure armumise tõttu ei õppinud siis pärast Ramilda surma polnud millelgi nagu mõtetki. Ta lahkub Mauruse koolist, olles pettunud jumalas põhjalikult, ja kirjutanud kooli lehele artikli, kus ta jumala tapab. Seda aga vana Maurus (põhimõttekindel ja kõnesid armastav rahaahne vanamees, kohati tobe aga muidu ikkagi inimene) nii enda kui oma kooli maine pärast lubada ei saa. Indrekul on ka savi, ta lahkub koolist suhteliselt ükskõikselt, jättes kogu selle osa oma elust seljataha. Kolmas osa Kolmandas osas elab Indrek linnas, elatudes juhuslikest teenimisvõimalustest, sooritades edutult üliõpilase eksamit ja suheldes vast rohkem kui tarvis revolutsionääridega. Õigupoolest saab ta üheks nendest
kasutab ta lähteainena oma kodu- ja lapsepõlvemuljeid ning mälestusi. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud andmeile, täpsustades ja süvendades isiklikke tähelepanekuid vastava perioodi ajakirjandusest hangitud teadetega. IV osa tegevus toimub kodanliku vabariigi algaastatel Tallinnas, V osa sündmustik areneb taas Vargamäel.
16.04.2013 II iteratsiooni lõpp 17.04.2013 III iteratsiooni algus 18.04.2013 III iteratsiooni täiendamine/muutmine 23.04.2013 III iteratsiooni lõpp 5.Kasutatud materjalid Näidisprojekt aines IDU5360 „Kontseptuaalne süsteemianalüüs“ – e-deklaratsioonide haldamine. [Online] Maurus – TTÜ INFORMAATIKAINSTITUUT (18.04.2013) 46
nimiosas. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” II köite lavatõlgendus Voldemar Pansolt „Inimene ja jumal” (1962 Draamateatris) tähistas 30 ühtaegu nii tingliku teatrikeele veenvat läbimurret kui ka teatud tunnetusliku avardumise ilmingut eesti kultuuriruumis laiemalt; ühele ideeteljele keskendunud tekstivaliku näol tõi ta samuti kaasa põhimõttelise pöörde proosa dramatiseerimisprintsiipides. „Inimese ja jumala” rollide galeriist läksid teatrilukku eeskätt Ants Eskola Maurus ja Jüri Järveti Voitinski. Eesti teatrit on läbi aegade peetud näitlejateatriks ja eesti vaataja on armastanud oma suuri näitlejaid. Sõjajärgsel ajal suutsid head näitlejad (Aino Talvi, Velda Otsus, Kaarel Karm, Rudolf Nuude jt.) ka stereotüüpsetes tegelaskujudes välja mängida inimlikke tahke. Olgu 1960. aastate näitlejaloomingust omakorda näidetena nimetatud Velda Otsuse ja Ants Eskola hõrkpsühholoogiline duett William Gibsoni „Kahekesi kiigel” lavastuses (lav
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
moraalsele aspektile tähelepanu koondav teos. Hoolikalt kavandatud struktuur- algab Andrese ja Krõõda minekuga Vargamäele, lõpeb minekuga Vargamäelt. Tammsaare tahtis 24 avada talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid, sest maaelus tajus intensiivsust ja tõsidust. Inimene. I osa 1926 ja kujutab Eesti elu aastatel 1870-1900. Peategelased Oru Pearu ja Vargamäe Andres. Võitlus maaga. II osa 1929 tegevus 20.saj algul. Indrek, Ramilda, Maurus. Võitlus Jumalaga III osa 1931 tegevus 1905-07. indrek ja Kristi. Revolutsioon. Võitlus ühiskonnaga IV osa 1932 tegevus 20ndad aastad Tallinnas. Indrek, Karin, Tiina. Võitlus iseendaga V osa 1933 tegevus 30ndad aastad. Indrek, Tiina, Andres, Pearu. Alistumine e resignatsioon Andrese suhe maaga kui (looja) armastus ja võitlus (kuna tahab vormida maad oma tahte järgi). Töö. Enne Indreku tagasitulemist peab Andres enda võitlust kaotatuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
