Suuline arvestus kirjanduses (0)

1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade

• Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime.
  
• Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit - Andrese prototüüp
  
• Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10
  
• ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe
  
• 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli
  
• käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde
  
• ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tšehhov
  
• Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes
  
• töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama
  
• 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe , Shakespeare. Teeb kaastöid ja võtab osa üliõpilasseltsist „Ühendus“ – see on ainus selts, kuhu Tammsaare oma elu jooksul kuulub.
  
• õpingute ajal haigestub tuberkuloosi ja mötleb et parem diplomita elada kui diplomiga surra ja katkestab õpingud.
  
• ainuke välisreis venemaale, end ravima- Kaukaasias
  
• tal oli väike sõpruskond
  
• loomingus matsi ja vurle suhe- tarbijad; Andres-mats, Pearu- vurle
  

loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine , inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine; „Kaks paari ja üksainus“,„Vanad ja noored“ ,„Tähtis päev“ ; perioodi lõpul impressionistlikud jooned.
teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid ; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: „Pikad sammud“, „Noored hinged“ ja „Üle piiri”
kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism . Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. „ Juudit “ – näidend tugineb piiblilegendile, „ Kuningal on külm“ – näidend tugineb legendile. Ilmuvad ka „Kõrboja peremees ” ja „Tõde ja õigus”
2. Tammsaare draamalooming

• Draamalooming III-s loomeperioodis, 2 näidendit.
  

„Juudit“ – näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja käigus piiratakse tema linn Olovernese vägede poolt ümber. Et rahvast päästa, läheb Juudit vaenlase leeri eesmärgiga Olovernes võrgutada. See ka õnnestub tal, ent Juudit armub Olovernesesse. Ta satub valiku ette – rahvas või armastus. Juudit valib rahva ning tapab Olovernese raiudes tema pea maha. Tammsaare kirjeldab Juuditi hingeelu kriisi pärast armastatu tapmist.
„Kuningal on külm“ – näidend tugineb legendile. Kaudsed fašismivastased jooned, allegooria . Elab vana kuningas, kes kogu aeg külmetab. Talle tehakse selgeks, et külmetamine lõpeb, kui lossi tuleb neitsi. Neiu leitakse mägedest ning tuuakse lossi, temast jääb aga maha armastatu, kes ei lepi sellega. Noormees teab, et ei saa kuninga vastu võidelda, ta mõistab, et rahvale tuleb leida teine iidol , et kuningas maha jäetaks. Mägedes on aga sündinud kahepealine vasikas . Noormees viib vasika linna, et rahvale näidata. Tema plaan mõjub. Massipsühhoos, ajupesu .
3. Tammsaare romaanid

• „Tõde ja õigus” I-V
  
• „Elu ja armastus”- sügavalt filosoofilise romaaniga, millesse on sisse kirjutatud palju arutlusi, mis väljenduvad tegelaste mõttemaailmas
  
• „Ma armastasin sakslast ”- minategelase päevik; armastuse teemaline
  
• „Põrgupõhja uus Vanapagan ”- erinevad peremehetüübid
  
• „Kõrboja peremees”- inimestevahelised suhted
  

4. „Kõrboja peremehe” lähivaatlus
1922 aastal ilmus, lihtne ja poeetiline talupojaromaan, tegevus toimub kahes metsatalus 20-nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest . Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees.
Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi . Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus.
Katku Villu on tulnud vangist, kus istus ühe mehe mahalöömise eest. Kõrboja Annat ootab isa kodutallu, et tütar tuleks tallu perenaiseks. Villut ootab Kuusiku Eevi ja Villu väike poeg. Isa polnud nõus vaese miniaga ja nii elavad Eevi ja Villu eraldi.
Kõrboja Anna mõtleb tallu kutsuda peremeheks Katku Villu. Ta korraldab kojutuleku puhuks, jaanilaupäeval, kiigepeo küla noortele ja vanadele.
Villu on peo lõpus juba purjus, lubab näidata allesjäänud pidulistele, kuidas tema Kivimäel kive lõhkab. Kivimäel juhtub aga õnnetus, mis teeb Villu ka teisest silmast pool pimedaks. Parema käe sõrmedest jäi ka ilma.
Laatsaretist tagasi tulles, lubab ta Eevile, et hakkavad pärast Eevi ema surma koos elama. Kõrboja Anna aga kutsub Villut Kõrbojale peremeheks. Villu jõuab otsusele, et sandist pole tallu peremeest. Öösel laseb ta end haavlipüssist maha. Samal ajal sureb ka Eevi ema. Eevi jääb lapsega üksi ja Anna otsustab linna tagasi minna. Kohates Eevit mõtleb ta ümber, võtab Eevi ja väikese Villu ja läheb tagasi Kõrbojale. Rohkem ei otsi ta Kõrbojale peremeest, vaid hakkab kasvatama väikesest Villust peremeest.
Teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale.
5. Epopöa „Tõde ja õigus” lähivaatlus
Põimuvad 3 teemat. Erinevate peremehetüüpide otsimine. Armastus väga erinevatel tasanditel. Tõe ja õiguse teema.
I osa keskendub võitlusele maaga- maa võidab. Põhiprobleem: Vargamäelaste ebaõnn inimestevahelistes suhetes, inimeses endas ning nende töös. Suurt tähelepanu pööratakse ka laste elule- tahavad ära minna.
II osa on võitlusest Jumalaga . Põhiprobleem: Kelle usk, selle võim ja armastus. Kirjeldab Indreku linna-aastaid, Indreku õnnetu armastus ja probleemid.
III osa on võitlus ühiskonnaga. Inimene ja revolutsioon. Põhiprobleemid: Koos armastusega sureb osa inimesest. Kõikidel tegudel on tagajärjed. Indreku ja Mari vahelised probleemid. Indrek on peale revolutsiooni (1905) saanud täiskasvanumaks.
IV osa Võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Inimene ja inimene. Eesti Vabariigi algusaastad. Põhiprobleem: Ühiskond kujundab inimestevahelised isiklikud suhted. Indreku ja Karini suhted- õnnetu abielu.
V osa Alistumine. Põhiprobleem: Igaühel on oma tõde ja õigus. Allaandmine: Indrek läks tagasi Vargamäele; Pearu tunnistab, et Andrese õigus oli tugevam; Andres lõpetab töö rügamise; Andres kolib sauna; Indrek alistub maale ning lahkub ; Andres tõdes, et maa on selline, nagu ta on.
6. August Gailiti elu ja loomingu ülevaade

• Sündis Valgamaal ja õppis ka seal.
  
• Pärines segaabielust- isa lätlane, ema saksastunud eestlane- kodune keel läti. Peres viis last
  
• Tegutses ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias
  
• Aktiivne Siurulane; Vanemuise direktor 1932-1934
  
• Põgenes 1944 perega Rootsi- jätkas kirjanduslikku tegevust
  
• Viimne romantik - novellid romantiliste sugemetega
  
• Räägib üldinimlikel teemadel , fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid
  
• Visnapuuga head sõbrad
  
• Looming jaguneb III-e perioodi
  

I periood: Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus- romantism , Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat šokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. „August Gailiti surm“ „ Muinasmaa “,„Purpurne surm“ ; Kogumikus „ Klounid ja faunid“ kirjanduslikud följetonid.
II periood: Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. „Viimne romantik“ ;„Libahunt“ ;„Punased hobused“;„Toomas Nipernaadi “ – romaan koosneb seitsmest novellist. „ Isade maa“ – romaan vabadussõjast.„Karge meri“ – juurte ja kohanemisega seotud raskused; „Ekke Moor “– romaan novellides
III periood: Paguluses . „Üle rahuti vee“ – romaan paadipõgenikest;„Kas mäletad, mu arm“ – romaan väliseestlastest, kes räägivad Rootsis kodumaast Eestist. Idealiseeritud Eesti. „ Leegitsev süda“
7. Gailit kui viimane romantik eesti kirjanduses
- kirjanduses valitses juba realism aga ta oli ikka romantik; teosed romantiliste sugemetega
8. „Toomas Nipernaadi” või „Ekke Moori ” lähivaatlus
„Ekke Moor“ – romaanis paralleelid Ibseni „Peer Gyntiga“. Noormees lahkub kodust end otsima , leidma lahtisi allikaid. Ema Neenu ning pruut Eneken jäävad koju. Ekke otsib erinevaid rolle ja elab neid ka reaalselt läbi. Teater elus. Erinevad rollid annavad kogemusi, teadmisi ning Ekke jõuab endas selgusele. Tagasipöördumine koju. Mõistab, et armastus on tähtsaim. Eneken ootab teda kodus. Ekke ei leia lahtisi allikaid, sest vastasel juhul oleks ta elu ammendunud. Kodus leiab ta eest oma poja.
9. Tuglase elu ja loomingu ülevaade
prosaist , kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks, oli pöördelist rolli mänginud rühmituse "Noor-Eesti" keskseid kujusid.
Oma sotsiaaldemokraatilike veendumuste pärast oli Fr. Tuglas peale 1905. aasta revolutsiooni kuni tsaarivõimu kukutamiseni poliitiline pagulane (1906-1917), asus põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas rikkaliku kultuurikogemuse.
Kodumaale jõudes kujunes Tuglas eesti kirjanduselu juhtfiguuriks. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja " Tarapita " (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni.
Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja žüriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell " Hingemaa " (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks " Liivakell " I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse. Uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925) sisaldavad kompositsioonikindlaid, stiililt viimistletud ning kontrastidele, groteskile või sümboltegelastele rajatud novelle.
Autori ideaaliks oli arendada oma novellitehnika müüdilähedaseks, kuid 1920. aastate keskel jättis selle suuna varju realistliku proosa hoogne pealetung , millega Fr. Tuglas esialgu kaasa ei läinud. Selleni jõuab autor alles 1930. aastate lõpus lapsepõlveromaaniga "Väike Illimar " (I—II, 1937). Fr. Tuglast võib tinglikult pidada ühe eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks, mida iseloomustab kõrge analüüsikultuur ja mõttetäpsus, sädelev kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline erudeeritus, teose sisu ja vormi, keele ja stiili vahekordade hindamine. Lühemate arvustuste, artiklite ja esseede kõrval on Fr. Tuglase sulest ilmunud mitmed mahukad kirjandusajaloolised uurimused: nt. lühimonograafiad "Juhan Liiv" (1914, 1928), "A. H. Tammsaare" (1918), "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926) jt.
10. Tuglas kultuurielu korraldajana

• 1946 antakse talle Eesti Rahvuskirjaniku aunimetus
  
• oluline organisaator Eesti Kirjanike Liidus;
  
• töötas ajakirjas „Looming”
  
• lõi omanimelise novellipreemia 1970
  

11. Sümbolism Tuglase novellides
„Popi ja Huhuu ”- Popi oli ustav koer, kes elas koos armastavad Isandaga ning puuris elava ahvi Huhuuga. Ühel hommikul läks Isand välja ega tulnudki enam tagasi. Popi ei teadnud , mis juthunud oli, ning kartis Isanda pärast. Nagu sellest veel vähe oleks olnud, pääses ühel äikeselisel ööl oma puurist välja Huhuu. Huhuu hakkas majas omavolitsema ja Popi kartis teda. Mõne aja möödudes mõistis ta aga, et Huhuu on nüüd tema uus Isand. Ühel päeval alkoholi otsides leidis Huhuu kasti, kus ta arvas viina olevat. Kasti avada püüdes see aga plahvatas . „Popi ja Huhuu“ on tüüpiline Tuglase sümbolistliku novelli näide. Tegelased sümboliseerivad omadusi.
Popi – alandlikkus , orjameelsus, truudus .
Huhuu – võimuiha, mässumeelsus, rumalus .
„Inimese vari”- Maret ootab koju oma sõjas olnud poega . Tal on teateid, et poeg on elus ja teel. Ühel päeval kuuleb ta, et keegi on teiselpool jõge. Maret läheb sinna ja leiab mehe, keda arvab olevat oma poeg. Mees on aga väga muutunud – ta on arglik, ei tunne kedagi ära, tõrjuv ja väga raskesti haige. Maret põetab teda, kuid sellest hoolimata mees sureb. Haual kohtab ta üht sõdurit, kes talle teatab , et tema poeg polnud sugugi haavatud ega näost põlenud. Maret taipab, et oli pidanud oma pojaks kedagi võõrast. Ema püüdis aidata oma poja arvatavat mõrvarit. Tuglas jätab novelli lõpu lahtiseks, sest rõhutab emaarmastust – teadmatus on palju hullem ja traagilisem, kui tõe teadmine.
12. Tuglase novellistika - pead teadma vähemalt 10 Tuglase novelli sisu ja põhiprobleeme
*Sarnased teemad novellides- inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika , kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding , lõbujanu.
*Analoogilised sõlmsündmused- astumine tundmatusse maailma, vastuhakk isandale/ saatusele , ajutiselt saavutatud võim-> lüüasaamine, katastroofid ja õudused.
*Tüüpilised tegelased- täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed valitsejad, passiivsed lihtinimesed, mitmesuguseid inimlikke omadusi kehastavad loomad.
*Iseloomulikud loodus ja miljöökujutised: reaalsuse ja fantastika põimimine, korduvad värvid, loodusdetailid ja esemed.
SISUKS SAATUSLIK ARMASTUS-
„Toome helbed “ – initsiatsioon Tuglase loomingusse. (initsiatsioon – lapse täiskasvanuks saamine hingelisel tasandil. Tavaliselt elatakse läbi mingi konkreetne sündmus, mis lapse arengut suuresti mõjutab.) Väliselt sündmustik praktiliselt puudub. Lugu kahest talulapsest, poisist ja tüdrukust. Tüdruk hakkab tundma poisi vastu emalikku kiindumust, tahab tema eest hoolitseda. Poiss aga ei mõista seda. See viib tüdruku hingelise kriisini – ta mõistab, et nende omavahelistesse suhtesse on tulnud midagi keerulist.
„Inimesesööjad“ – initsiatsioon. Kamp väikesi lapsi mängivad inimsööjaid, see on nende meelest kõige jubedam asi maailmas. Mängu käigus leiavad nad ülespoodud tüdruku, kes tappis end õnnetu armastuse pärast. Lapsed tajuvad elu tegelikku õudust. Surma ja armastuse seotus .
”Maailma lõpus” – aluseks on võetud episood „Kalevipojast“. Peategelane on laevapoiss, kes satud hiiglaste maale ning armub ühte sealsesse hiiglasesse. Hiljem ei suuda ta tunda enam inimlikku armastust, sest see tundub talle mannetuna. Tuglas vaatleb inimesi kui bioloogilisi olendeid. Sisse tuleb armastuse ja surma seotus.
„Suveöö armastus“ – lugu sellest, kuidas üks poiss Musta läheb Maali ukse taha, et tüdruk ta sisse laseks. Tüdruk ei taha. Lõpuks laseb ta sisse, ent ehmatab millegi pärast ja põgeneb. Poiss ajab taga. Tüdruk peidab end veskisse. Noored räägivad ning lõpuks nõustub tüdruk veskist välja tulema . Käitumistungid. Väliselt ei juhtu midagi.
„Inimese vari” – ema püüdis aidata oma poja arvatavat mõrvarit.
„Kuldne rõngas“ – lugu, kus segunevad fantaasia ja reaalsus . Üks mees jõuab tagasi oma lapsepõlvemaailma püüdes veerevat kuldset rõngast. Vaatab nüüd oma varasemat maailma täiskasvanu pilguga.
„Hingemaa“ –Esimene puhas näide Tuglase kriitilises realismist . Kaheosaline lugu kooliõpetajast, kes kohtab kaks korda vaest kandimeest. Läbivaks motiiviks on kandimehe suur unistus saada endale oma maa. Lõpuks ta seda ka saab, aga maa on 7 jalga pikkusele, 4 jalga lai – haud.
SISUKS VABADUSE JA SURMA TEEMA- „Popi ja Huhuu” , „Merineitsi”
„Taevased ratsanikud“ – peategelane on teismeline noormees, kes rändab ringi koos vana türklase ja tema ahviga. Türklane suhtub noormehesse väga despootlikult, türanlikult. Poiss tapab ta lõpuks, võtab tema raha ja ahvi ning läheb linna peale seiklema. Teda ennast tabab sama saatus – ahv kägistab ta. Maailmakultuuris peetakse ahvi kurjuse sümboliks ja Saatana kehastuseks.
„Vabadus ja surm“ – väga irooniline lugu mehest, kes on aastaid vangis istunud. Ta püüab põgeneda, lõpuks see ka õnnestub. Vahetult vanglast vabanedes jääb ta auto alla ja sureb. Me ei pääse oma saatuse eest.
13. Novellizanri olemus
Novell (novella - uudis) on proosa ehk eepika üks põhižanre. Novell on tiheda sündmustikuga; seal on vähe tegevusliine ja vähe tegelasi. Omane on lakooniline väljenduslaad. Tavaliselt keskendutakse ühele või kahele tegevusele, aga läbi nende võib mõista tegelase kogu elulugu. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata pikalt, see selgub läbi tegelaste juttude ja tegude . Tavaliselt lõpeb novell puändiga või on lahtise lõpuga. Novelližanri loojaks peetakse Giovanni Boccacciot.
14. 2 Tuglase novelli analüüs, „Popi ja Huhuu” ja 1 vabalt valitud
Popi ja Huhuu- tegelasteks isand(peremees) ning tema loomad koer Popi ja ahv Huhuu. Ühel päeval ei tule peremees enam koju ja loomad jäävad omapäi. Huhuu pääseb puurist ning asub isanda asemel koera käsutama. Loomad hakkavad majas omatahtsi tegutsema ning järk järgult vallandub kaos, lõpuks katastroof. Tuglas seda kujutanud Popi vaatenurgast.
„Inimese vari“- v.t. eest !
15. Näitekirjanduse põhisuunad 1920ndail
Ajakriitiline. Luubi all eesti elu varjupooled, korruptsioon, sahkerdamine, erakondade vahelised intriigid. Ekspressionistlik draamakirjandus jäi tahaplaanile.
16. näitekirjanduse põhisuunad 1930ndail
Tuhmus stiilikirevus, sama mis 20ndatel , rohkem realistlikku kujutamist, kajastas kaasaja olusid, rohkem maaelu , tegelastega juhtuvad koomilised, naljakad ja õpetlikud asjad, komöödia ja rahvatükk, ajakriitiline komöödia, külakomöödia, ajalooline draama->lahingud ristirüütlitega, jüriöö ülestõus;
17. Hugo Raudsepa elu ja loomingu ülevaade
Alustas 1910 aastal novellisti ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi 40 aastaselt andis välja. Enne seda tegutsed teatrikriitikuna. Tal ka normid ajakirjanikukogemused. Ta sündis tartus, varjunimeks milli mallikas. Haigestus tuberkuloosi ja tömbus tagasi, saadeti siberisse ja seal suri. Sündis Tartumaal . Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik.
Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus.
Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia . Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku " tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata on Raudsepp suutnud just sellistes grotesksetes olustikukomöödiates anda vaimukaid kõverpeegelpilte oma aja tüüpidest ja olukordadest. "Kikerpilli linnapead" (1926). "Mikumärdi"(1929), "Roosad prillid " (1934) on kirjaniku komöödialoomingus tähelepandavad omapärase ajakroonikaga, kus samm-sammult edasi liikudes koomilise fookusesse asetatakse kõik ühiskonnakihid ja muheda naeruga kollektsioneeritakse inimeste nõrkusi ning eelarvamusi. Rütmilises ja riimilises proosas kirjutatud komöödia "Sinimandria" (1927) keskendab tähelepanu loomingu probleemidele, mis käsitlemist leiavad veel mitmes teiseski näidendis ja novellis.
Sõjajärgsel ajal kirjutatud näidendeis " Rotid " (1946) ja "Küpsuseksam" (1949) on Raudsepp pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset.
18. Raudsepa Fenomen ?
19. „Mikumärdi” lähivaatlus
1929 lavaklassika südamlik komöödia. Taasavastatud eesti küla teatrile, näidates üllatavalt head maaelu ja maatüüpide tundmist. Lugu kulgeb selle aja kaasajas ja on läbi tikitud viidetega päevapoliitilistele seikadele. Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise jne. peamisteks väärtusteks on säravalt koomilised tegelastüübid ning teravameelne ja rahvakeelne dialoog.
Intriig hakkab sellest arenema et peremees Jaak Jooram ei taha midagi kuulda uuest popside seadusest ja nende õigusest maalapile. Ta ei tunnista enese üle ei jumala ega riigi võimu. Popsi poeg on koolitatud ja tark Juhan, oskab inimestega manipuleerida, kavaldab peremehe nii üle et see löpuks kingib popsile maatüki. Samal ajal vöidab ta endale peretütar mareti südame, sellega kindlustab endale talu. Pikemalt rohelises lk 180
Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduväi koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilise ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus , kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus.
20. August Mälgu elu ja loomingu ülevaade

• Pärit Lümanda kandist Saaremaalt
  
• Luges palju, õppis linnakoolis, pedagoogika klassis
  
• Alustas lühijuttudega
  

I periood: lühijutud ja novellid. Tuleb pidalitõve teemaga : „Surnud elu”, „Surnu sünd”; „Kesaliblik“ – lüüriline suvitusromaan. See on tüüpiline uus-romantism. Mereteema- novellikogu „Anne-Marie”, kalurite elu- „Kivine pesa”, näidendid-„Neitsid lampidega”
II periood: Mälgu kõrgperiood; „Surnud majad”- Põhjasõjaga seotud probleeme: ikaldus, nälg, katk, rahva elutahe. „Läänemere isandad “ – saarlastest viikingid -ajalooline; meretriloogia- „Õitsev meri“, „Taeva palge all“ ja „Hea sadam“- randlaste igapäevaelu; Teise perioodi viimane romaan „ Kivid tules“ on erandlik , sest vaatluse alla on võetud kaevurite elu. Teema valik on Mälgu kohta kummaline.
III periood: Looming muutub paguluses tunduvalt pessimistlikumaks. Hakkab süvitsi lahkama inimese hingeelu. Sellest valmivad pikemad kirjeldavad analüüsid. „Öised linnud“ – lugu Eestist põgenemisest. „Tee kaevule“ – haritlastega seotud probleemid. Mere teemat jätkavad novellid „Jumala tuultes“ ja „Jumalaga, meri“. Romaan „Kevadine maa“ lahkab Mälgu kaasaja Rootsis olevaid probleeme. Tegu on psühholoogilise looga , mis lahkab abordiga seotud probleeme. fantastikaromaan „Projekt Victoria”, Viimasena ilmus mälestusteos „Hommikust keskpäevani“, mis räägib Mälgu lapsepõlvest, kirjanikutööst, pagulusest jne.
21. Mälgu 1 rannaromaani ülevaade
„Hea sadam“ – 20. sajandi esimene pool Saaremaal. Vaeslapsed Juulius ja tema õde Luisi leiavad vallamajas toimunud koosolekul omale uued perekonnad. Juulius läheb Taavi juurde, kes elatub paatide ehitamisest ning armastab viina. Juulius läheb laevaga merele, leiab Tallinnast isa ja toob ta endaga koju kaasa. Nende juurde tuleb elama ka õide Luisi. Juulius armub naabritüdrukusse Sessisse, kuid tüdruku emale see ei meeldi – käsib Juuliusel merele minna. Noormees teebki seda, kuid mõistab, et tahab olla koos Sessiga ning naaseb koju.

• Põhiprobleemid: Keelatud vili on kõige magusam .Meri – vaenlane või sõber?Küla peal on hea, aga kodus on veel parem. Millina on kooselu ilma armastuseta?
  

22. Peet Vallaku elu ja loomingu ülevaade
Peet Vallak /Peeter Pedajas/ — (1893-1959) proosa- ja näitekirjanik. Õppis kujutavat kunsti Pärnus, Tartus ja Peterburis, võttis osa Vabadussõjast. Koos Juhan Jaigiga oli 1920. aastate keskel eesti novelli peamiseks uuendajaks. Debüteeris ajakirjanduses proosapalade ja karikatuuridega (1908). Kunstihuvi arendas Vallaku pildilist nägemist ja detailimeelt kirjandusloomingus. Esimese raamatuna ilmus komöödia "Luupainajad" (1924, pseudonüüm Egon Närep). Teised näidendid jäid käsikirja. Viljakas periood Vallaku novelliloomingus algas 1920. aastast. Suur osa sellest jõudis kogudesse "Must rist " (1925), "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas " (1925), "Ajude mäss" (1926) ja "Relvad vastamisi" (1929). Vallaku folkloorimotiive ja raamnovelli võtet kasutav tsükkel "Lambavarga Näpsi lorijutte", mis ilmus tema viimases kogus (1938), on samuti põhiosas loodud 1920. aastail. Siis raamatuist välja jäänud novellidest on valitud kogu "Hinge taud" (1983). Vallaku tähelepanu all on inimhinge ettearvamatud tahud ja inimlikkuse säilimise võimalused, mis selguvad erandlikus olukorras. Ta oskab hoida saladuse pinget, rüütades seda kord leebe huumori, kord värvika groteski vormi. Stiil on rütmitundlik ja erksate puäntidega. Inimene tavatus olukorras huvitab Vallakut ka tema ainsas, Vabadussõjast ajendatud romaanis "Hulgus" (1927). Mitmeid Vallaku 1920. aastate novelle on lavastatud teatris ja filmis, eriti 1990. aastail. Vallak kuulus 1929. aastal tekkinud orbiitlaste elulähedusmeelsesse kirjanduslikku rühmitisse.
23. Millised on Peet Vallaku novellide põhiteemad?
Asetab tegelased kriitilisse olukorda, neid ähvardab pankrot, karistus jne. tundub et midagi räägitakse öudusnovellidest, tegelased iseäralikud, erilise saatused ning mingite võimetega kodust ja ühiskonnast irdunud tüüp.
Tema stiili iseloomustab elunähtuste võiga kujutamine- tema tegelased on kättemaksja ja egoistid , tigedad ja ebaausad
24. 2 Vallaku novelli analüüs
25. Peet Vallaku loomingumeetod
26. 1922 Eesti Kirjanikkude liit
Alustati 33 liikmega , see oli kutseühing, mis koondas kõiki kirjanikke ja erines põhimõtteliselt erihuvide alusel moodustatud rühmitustest. Peamine ülesanne oli hea seista kirjanike loomistingimiste eest ja tegeleda kirjanduselu üldprobleemidega. Ühelgi voolul liidus eelisõigusi polnud, valitses demokraatlik sallivus. Liidu esimeseks esimeheks valiti Tuglas. Tänapäeval Jan Kaus .
27. 1923 Looming
Tuglase toimetatud, riigi majanduslik toetus tagas ajakirja ilmumise kuid samas säilitati loominguline vabadus. Kaastöö ainsaks avaldamise kriteeriumiks oli kunstiline tase. Tunnustatud autorite körval pääses ka andekaid algajaid löögile. Looming on praegu vanim kestev ajakiri vms.
28. 1934-1940 vaikiva oleku aastad - Võimule tuleb Konstantin Päts – riigikorda hakkab Päts nimetama autoritaarseks demokraatiaks. Jääb alles ainult üks erakond – Isamaaliit . Muud likvideeritakse. Rahvas suhtus sellesse positiivselt. Lõpp vapside liikumisele, kes saadeti trellide taha.
Pätsi võimuletulek kultuuris – vaikiva oleku aastad. Kirjanduse temaatikavaldkond muutus, kaasajast räägiti kultuurilistel ja majanduslikel teemadel, sotsiaalset poolt käsitleti vähem.
Pätsi ajal Eestis – majanduslik tõus, sissetulekud suurenesid, riigi toetus kultuurile suurenes.
Hakati läbi viima erinevaid kampaaniaid, millega püüti rahvast poliitilisest kriitikast eemale viia.

Nimede eestistamise kampaania. Berg -> Paul Ariste jne.

Tühjad hällid ehk rahva iibe tõstmine.

Kodu kaunistamise kampaania – korraldati konkursse, kus püüti välja selgitada ilusaid talusid – motivatsioon elukohtade parandamiseks.
Kultuur: Ühe suunana kujuneb välja tööeestlus – nad leidsid , et kirjandust ja kunst peavad olema laiadele massidele ja kõigile arusaadavad, et tuleb rääkida lihtsast tööinimesest. Tööeestlased välistasid elitaarkunsti, Noor-Eesti kohta öeldi, et pole vaja parasiitlevaid vaimuparuneid.
Kirjanduses – erinevate auhindade väljaandmine üle Eesti. Auhinnarahad Kultuurkapitalilt (I kategooria stipendium – Tammsaare, Tuglas, Luts jne. Kõige olulisem oli Riigivanema auhind, suurusega 1500 krooni – Tammsaare). Ettevõtted ja asutused andsid välja igasuguseid preemiaid (kõige olulisem preemia oli Presidendi talu – saarlane August Mälk ( Lagle talu). Ta sai selle rannarahva elu kujutamise ja pidalitõve teema kajastamise eest, mis võlusid Pätsi).
1935 nimetatakse raamatuaastaks. 400 aastat esimese raamatu ilmumisest. Toimus tohutult palju erinevaid üritusi – tehti suuri annetusi koolide raamatukogudele. Raamatuloendus – püüti teada saada, palju on eestlasel keskmiselt kodus raamatuid (peres keskmiselt ~300 raamatut). „Loodus“ andis välja Kroonist romaani, mis oli kehval paberil ja ebakvaliteetses köites. Samal aastal anti välja „Kalevipoja“ uus luksustrükk.
Intensiivseks muutus ajalehtede ja ajakirjade väljaandmine. Kirjanduslikult olid olulisemad „Looming“, „ Varamu “ (mõistetav ka lihtlugejale), naisteajakirjad „Maret“ ja „Kirilind“. Olulisemad kirjandusteaduslikud ajakirjad olid „Eesti Kirjandus“ ja „Akadeemia“.
Palju erinevaid kirjastusi. Noor-Eesti – algupärane eesti kirjandus.
Loodus – andis välja entsüklopeediasarja „Maailma maad ja rahvad “; Dostojevski kogutud teosed; „Eesti rahva ajalugu“; Nobeli preemia sari; Looduse lasteraamat; saro Looduse kuldraamat – Eesti algupärane romaanikirjandus jne; Looduse kroonine romaan. Loodus korraldas palju kirjandusvõistlusi.
29. Muusika - ja kunstielu I vabariigi ajal (olemus, esindajad) -
Kujutav kunst – 1919 Tartu kunstikool Pallas. Olulisemad kunstnikud – Viiralt, Laikma, Triik, Mägi, Erik Adamso, Koot.
Muusika – 1923 Tallinna Konservatoorium. Žanridest pannakse alus eesti ooperile (Evald Aav „Vikerlased). Olulisemad heliloojad – Eller, M. Saar, E. Tubin, Kapp.
1926 saavad alguse järjepidevad raadiosaated. Johannes Aaviku keeleuuendus Noor-Eesti raames, jätkus veel pikalt peale rühmituse lagunemist. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat /lugejat teadlikult šokeerida, moonutati esemeid ja kasutati tumedaid toone.
30.Teatrielu I vabariigi ajal (üldiseloomustus, esindajad, põhiteosed) –
1920-ndatel on Eestis ~20 kutselist teatrit (Estonia, Tallinna Töölisteater). Olulisemad näitlejad – Paul Pinna, Hugo Laur , Ants Lauter („Mehed ei nuta “), Mari Möldre, Liina Reimann (tema pitsersõrmus > Aino Talvik > Ita Ever > ...) Põhiliselt mängiti?
31.Kampaaniad I vabariigi ajal -Hakati läbi viima erinevaid kampaaniaid, millega püüti rahvast poliitilisest kriitikast eemale viia.

Nimede eestistamise kampaania. Berg -> Paul Ariste jne.

Tühjad hällid ehk rahva iibe tõstmine.

Kodu kaunistamise kampaania – korraldati konkursse, kus püüti välja selgitada ilusaid talusid – motivatsioon elukohtade parandamiseks.
32.Proosa I vabariigi ajal (konkreetsed näited) – proosat avaldavad Siuru, Tarapita ja Arbujad. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat/lugejat teadlikult šokeerida, moonutati esemeid ja kasutati tumedaid toone. Ekspressionism püüab otsida väljundit inimese kannatustele. Kirjanduses püüti näidata inimest kriisisituatsioonis - tüüptegelased olid mees, sõdur ja naine.
33.Luule I vabariigi ajal (oska nimetada žanre ja esindajaid)- 1920-ndatel ilmub palju esseistlikke ülevaateid luulest , esile hakkab kerkima lüroeepika, murdeluule. Modernistliku suuna esindajana kerkib esile J.V. Barbarus – püüab luulesse tuua teaduse ja tehnika terminoloogiat.
34.Üldine ülevaade kultuuri- ja kirjanduselust I vabariigi ajal - vt tunnikonspekt!!
Mõisted:
sümbolism- Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Tekib 19. sajandi lõpus Lääne-Euroopas. Tugineb dualismile – väidab, et reaalsuse taga on veel teine tunnetatav maailm. Mateeria ja teadvus on lahus. Loodus ja vaim on sõltumatud. Esialgu tekib prantsuse luules. Sümbolistlikus luules rõhutatakse sõnavaliku täpsust, luuletuse musikaalsus on oluline. Tihti on sisse toodud müstikat. Esteetiline pool on oluline. Eesti kirjanduses: Tuglas, Enno , Suits, Semper .
impressionism - Hetkemuljele tuginev kunst. Ei eelda, et kajastaks reaalsust, vaid hoopis autori muljet. Tekib 19. sajandi prantsuse maalikunstis – püütakse edasi anda põnevaid loodusvärve. Ülekaalus eredad, säravad värvid. Paralleelseid käib kaasas piltidel nn ’uduloor’. Kirjanduses tekib 19. sajandi 80-ndatel, Eestisse jõuab 20. sajandi algul. Loobutakse realistlike eluliste seikade kujutamisest. Lugejale püütakse muljet avaldada läbimõeldud luulega. Palju sõnamänge, stiil on mänglev ja kerge. Domineerima hakkab žanridest novell, miniatuur ja lühinäidend. Romaanides kasutatakse päevikulaadseid pihtimusromaane (Tuglase „Felix Ormusson“). Subjektiivne suund, pinnapealne, tegelased on skemaatilised , visandlikud. Hoidutakse sotsiaalsetest ühikosnnakriitilistest teemadest. Oluline on ka vormiline pool. Luules: Grünthal- Ridala , Ernst Enno, Marie Under, Henrik Visnapuu.
uusromantsim - taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Johannes Aavik, August Gailit, Marie Under, Hendrik Visnapuu
realism- Vastukaaluks romantismile tekkinud suund. Elu kujutatakse nii, nagu ta on. Realism jaguneb:

kriitiliseks realism ( Vilde „Külmale maale“, Balzac „Eugenie Grandet “)

psühholoogiline realism (Vilde „Mäeküla piimamees “, Dostojevski, Tolstoi , Tšehhov, Balzac, Hemingway , Remarque , Ristikivi , Tuglas, Liiv, Gailit)

külarealism (Tolstoi „ Pimeduse võim“, Tammsaare I periood, Mälk, Luts)
Realism tekkis Lääne-Euroopas 19 sajandi algul, Eestisse jõudis läbi Vilde „Külmale maale“ 1896 aastal. Tegemist on kriitilise realismi algusega Eestis.
futurism - Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat , dünaamikat jne. Futuristlikke teoseid on kirjutanud prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir .
Novelli analüüsimisel tulevad abiks järgmised küsimused:
Milline on teose pealkiri?
Kas pealkirjas peitub viide teose mõistmiseks?
Novelli põhiteema(d)
Novelli konflikti(d)
Novelli olulisemad stseenid
Novelli põhitegelane/põhitegelased
Novelli miljöö
Milliseid küsimusi novell esitab?
Milliseid vastuseid novell pakub?
Raamatukõne:
1. autor, teos (täisnimed)
2. ilmumise aasta
3. kirjutamise aasta
4. koht muu loomingu seas
5. sündmuskohad, peategelased, tegevuse toimumise aeg
6. millest autor on saanud ainestikku
7. kuidas raamatut vastu võeti
8. milline on autori sõnum
9. mõni huvitav/naljakas/mõtlemapanev/intrigeeriv näide
10. miks sina soovitad seda raamatut lugeda