ONEGINI KIRI TATJANALE Võin aimata, kuis haavab teid kurb saladus, mu kirjasaade, kuis teie põlglik-uhke vaade nüüd viskab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõtteski te puhul: ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis-raiskas mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta, ma õnnest mõtlesin ka nii: õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Ei! Vaikselt nagu varjupilt te kannul püsida ja samas ehk näha minut-minutilt te huulenurki naeratamas, - te pilgu paistel tajuda te hääleilmet, ilurikkust, kui surma sülle vajuda ja kustuda... oh õndsalikkust! Kuid võimatu! Nii otsin teid ma huupi kõ...
Onegini kiri Tatjanale Võin aimata, kuis haavab Teid Kurb saladus, mu kirjasaade, Kuis Teie põlglik- uhke vaade Nüüd vihkab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõttestki te puhul, ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis - raiskas Mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta ma õnnest mõtlesin ka nii. Õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta..
Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" Tegelikult on see metaromaan ehk romaan romaanis, või siis kuidas romaani. Autor on kohati otseses kontaktsis tegelastega - Onegini ja Tatjana sõber. Vahel autor esineb luuletajana, kes vestleb lugejaga, küsides, kuidas peaks romaani edasi kirjutama või siis räägib iseendast. Romaan läheneb realsimile, (võrreldes lõuna poeemidega ei ole tegevuspaigaks mingi eksootiline koht, vaid Peterburg, Puskini kaasaegsedinimesed (inimesed kes olid kaasaegsed 1820ndatel) on kirjeldadtud). Tegelased ei jaotu positiivseteks ega negatiivseteks . Autor ei mõista nende üle
Onegin kaotas Tatjana igaveseks. Näiliselt noorest naiivsest neiust oli saanud igati lojaalne ja elegantne abikaasa, kuid kahjuks mitte temale. Inimene elades ja toimetades oma igapäevasid tegemisi tihti ei mõtlegi kui väga oluline on armastatud inimeste olemasolu, nende lähedus. ,,Jevgeni Oneginis" oli tegelane, Vladimir Lenski, kes teadis väga hästi, kes on talle kalleim Olga, jutukas, seltsiv ja rõõmsameelne tütarlaps. Nende armastus oli väga suur ja erinevalt Onegini ja Tatjana omast, ka vastastikune. Lenski ja Olga olid tuttavad juba noorest east, justkui sünnist kokkuloodud, see armastus oli tõeline. Paraku kipub just siiraste ja tõeliste tunnete juures valitsema suurim ebaausus. Lenski tohutu armastuse ja sellest tingitud esiletungiva armukadeduse tõttu kaotabki mees oma elu. Tema sõber, Onegin, soovib talle näidata, et reaalses elus pole olemas armastust, tantsides ühel ballil kogu õhtu ainult Olgaga. See
Päris mitmed sündmused, inimesed ja tegevused meenutavad Puskini elu. · Puskini jaoks olid sõbrad väga tähtsal kohal, ta hindas neid väga. Samuti oli ka Oneginil olemas hea sõber Lenski, kellega koos ta arutles poliitikast, naistest ja maailmavaadetest. · Onegin elas mõisas, mis sarnanes Puskini Mihhailovskoje mõisaga. · Mõlemad osalesid duellis. Puskini oma sattus talle saatuslikuks aga Onegini duellis suri Lenski. · Puskini elus oli üks suur armastus nagu ka Oneginil. Mõlemad ei saanud nendega koos olla, sest nad abiellusid teiste meestega. · Mõlemad, nii Onegin kui ka Puskin armastasid seltskonnaelu ja naisi. Kuigi Onegin tüdines sellisest elust ära. · Mõlemad elasid mõni aeg Peterburis. Puskin elas Peterbutris vaid mõned
Puskin ja Onegin Teosest ,,Jevgeni Onegin" võime leida palju sarnaseid jooni Puskini enda eluga. Paljud kohad, sündmused ning isegi inimesed samastuvad Puskini eluga. Puskin ja Onegin elasid samal ajastul, isegi samal ajal. Puskin sündis 1799-dal aastal, Onegin umbes 1796-dal aastal. Nii Puskini kui ka Onegini perekonnad olid aadliseisusest kuid mõlemad olid tegelikult varanduslikult halvas seisus. Puskini perekond oli pidevalt laostumise äärel. Onegini vanemad aga elasid võlgadest. Mõlemit kasvatasid põhiliselt ammed ja guvernandid. Tänu guvernantidele valdasid mõlemad vabalt prantsuse keelt. Puskini ja tema vanemate vahel puudusid soojad suhted. Ta pidas oma emaks oma pigem hoidjat. Raamatus pole kirjeldatud küll Onegini hoidjat, kuid sarnaselt Puskinile on raamatus juttu Tatjana hoidjast, kes tema eest hoolitses ning kellega Tatjana elu asjade üle arutles. Mõlemad, Puskin ja Onegin, nautisid seltskonnaelu ning armastasid naisi
Kokkuvõte \'\'Jevgeni Onegini\'\' värssromaanist
,,Meie aja kangelane" ja Jevgeni Onegin" Mis on ühist Onegini ja Petsorini elus? *Mõlemad on haritud *Mõlemad on aadlikud Peterburist *Spliin *Tüdimus tüdisid kiirelt *Ei suutnud vastata armastusele *Mõlemal oli duell, kus vastane hukkus *Sõbrad, kes muutusid nende vaenlaseks Lenski ja Grusnitski *Naistele meeldisid, sarmikad *Võrgutasid naise justkui oma lõbuks -Mary ja Olga *Lahkusid ühest naisest ise Tatjana ja Mary *Kaotasid naise Veera jättis Petsorini, Tatjana oli truu oma abikaasale *Mõlemad olid uhked, enesekindlad
Käis ka restoranides ja ballidel. 4. Kas Onegin oli rahul sellise eluga ? Käis igalpool ja talle meeldis , lõpuks tekkis tüdimus ja ta ei olnud selle üle rõõmus. 5. Kuhu sõidab Onegin ? Onegin sõidab maale elama , sai onult päranduseks mõisa. 6. Kas maaelu köidab teda ? Talle ei meeldinud lärm ja see , et naabrid teda vaatamas käisid . Alati kui nägi , et naabrid tulid vaatama , ta põgenes hobusel . 7. Miks peeti Oneginit mässajaks ? Naabritele ei meeldinud Onegini ignorants , vastamisviis , ülbe toon ja et ta ei suudlend kätt , teda peeti taktitundetuks. 8. Mis toob ta ellu vaheldust ? Naabermõisa Lenski. 9. Iseloomustage ja võrrlege Lenskit ja Oneginit . Lenski oli noor ja sirge poeet naabermõisast . Südames valitses arn ja truudus . Onegin oli elegantne , meeldiv , vaba hoiakuga ja nõtke . Nad olid kahekesi kui leek ja jää , graniit ja vesi kui värss ja proosa - vastandid. 10. Kelle armastuse äratab Onegin ? Tatjana 11
Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei suutnud enam mõisas rahu leida ning pöördus sealt tagasi suurilma elu juurde. Ka Tatjana oli maalt linna lahkunud. Endisest arglikust tütarlapsest oli saanud naine, kes abielus kindraliga. Kindral oli Onegini tuttav ning kui viimane küsis, kes on see ilus naine, siis kindral vastas, et tema abikaasa. Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli
,,Jevgeni Onegin" Autor kirjutas seda 7 aastat. Tegevuspaigad on maamõis, Peterburi ja Moskva. Tegelaste iseloomustus: Onegin oli oma aja tüüpiline noormees, kes oli saanud prantsusepärase hariduse, hea kasvatuse, keelteoskuse. Ta sai kõik vajaliku, mida seltskonnaelus vaja läks. Arvamus tema kohta oli: ,,..tark meeldiv noormes igati." Jevgeni sukeldus varakult seltskonnaellu. Talle said osaks kõik lõbustused. Onegini ,,päev" lõppes varahommikul. Teda ei huvitanud eriti teatrietendused, pigem daamid ja nende riietus, ka ise riietus ta väga peenelt. Nii lõbutsesid ja elasid paljud aadlinoored. Onegin pettus sellises elus, muutus lõbustuste suhtes ükskõikseks, tundis igavust, teda surus ,,spliin"(tüdimus vms), isegi lugemine ei huvitanud enam noormeesr. Vaheldust Onegini ellu tõi siirdumine maale, kuid peagi tüdines ka looduse ilust. Naabritega ei suhelnud, kuna nägi nende tühisust.
Jüri Gümnaasium JEVGENI ONEGIN Aleksandr Puskin Tõlkinud Betti Alver Kaane kujundanud Silvia Liiberg Keit Putrolainen 11H 2010 Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees, tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga. Olgal on ka õde, Tatjana. Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Tatjanat ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Onegin tutvus ka Vladimir Lenskiga,
Onegini head ja halvad küljed Onegin oli tolle aja tüüpiline aadlinoor, kellel oli nii halbu, kui ka häid külgi. Me kõik teame ju, et ükski inimene pole veatu. 1. Oneginile meeldis mängida naiste tunnetega. Võib isegi öelda, et ta polnudki võimeline tundma midagi tõelist. 2. Ta pidas ennast teistest paremaks. Talle ei meeldinud suhelda maa- aadlikega, sest ta kartis, et temast hakatakse halvasti arvama. 3. Ta suutis tunnistada enda vigu, olgugi et liiga hilja. 4. Ta oskas eluga hakkama saada. Ta reageeris alati vastavalt olukorrale. 5. Ta oskas elu nautida. Ta võttis enda nooruselt ja elult kõik, mida võtta andis. 6. Ta oli väga enesekindel, sarmikas ja sõnaosav. Ta teadis kuidas tuleb naistega suhelda. 7. Ta oli noor ja uljas, ning seetõttu sai surma Lenski. Oleks ta olnud vanem ja targem, oleks ta osanud Lenski mõttetu surma ära hoida...
tunnistas, et siiski armastab teda. Aastaid tagasi tehtud loll tegu maksis nüüd kätte. Noorte armastus kulges üle kivide ja kändude. Algselt omastatud pooled vahetusid loo lõpus Tatjanast oli saanud külm Onegin ja Oneginist oli saanud igatsev Tatjana. Mees armastas, kuid ei suutnud seda teatud asjaoludel õigel ajal väljendada. Naine armastas, kuid usaldas liigselt. Tatjana oleks saanud Jevgeni päästa, kuid oleks seejuures ise haiget saanud. Järelikult poleks Jevgeni Onegini ja Tatjana Larina arm saanud olla. Valel ajal ja vales inimeses nägid nad oma armastust. Tatjana vajas kedagi Vladimir Lenski sarnast, sama noort ja kergeusklikku nagu tema. Jevgenile oleks sobinud keegi küpsem ja vähem usaldavam naine. Armastus on kui kingitus, mis ootab õiget avajat.
,,Jevgeni Onegini" sisukokkuvõte Puskini "Jevgeni Onegin" räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima. Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga
1830. aastal kosis Puskin teisel katsel Moskva kaunitari Natalja Gontsarova. Saanud kingituseks oma isa mõisa Boldinos, oli ta sunnitud noore naisega mitu kuud järjest seal viibima, kirjutades "Väikesed tragöödiad", "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused" ja "Jevgeni Onegini" viimased peatükid. Järgmisel aastal kolis Puskin Peterburi lähistele Tsarskoje Selosse ning sai tsaari ajalookirjutajana juurdepääsu õukonnaarhiividele. Tsarskoje Selos valmis tal Onegini kiri Tatjanale, mis pani punkti peaaegu kümneaastasele tööle värssromaani "Jevgeni Onegin" kallal. 1833. aasta lõpul määras Nikolai I oma ajalookirjutaja kammerjunkruks. Seda pidas poeet lausa solvavaks, kuid kuna peres oli juba neli last, õukonnaelu nõudis raha ning teostel polnud juba tükk aega olnud minekut, tuli uhkus hingepõhja suruda. Et suurematest võlgadest vabaneda, andis Puskin trükki "Padaemanda", hingas seejärel mõne aja kergemalt ja läks järgmisel aastal erru
Kadrina Keskkool Vene kirjandus 19. sajandini Õpimapp asd 11 klass asd Kadrina 2011 Vene kirjandus kuni 19. sajandini Romantism Venemaal Jevgeni Onegini sisukokkuvõte ja tegelaste iseloomustus Tegelaste iseloomustus: Tatjana Põskedel õrn puna. Ta oli tumm, kartlik ja nukrapilguline kui laanehirv. Omaette hoidev ja tõsine. Eriti armsad olid talle romaanid. Ta oli ka suur unistaja, armastas ööpimedust ja tuisihooge. Talle ei meeldinud vallatleda. Olga Kasvas ülese isa majas truusüdamliku hoole all. Tal oli hästi hell süda. Ta oli üliarmas, kuulekas, kraps ja lihtsameelne.
Taaskord sõltub kõik suuresti olukorrast ja ajastust. Jevgeni Onegin läheb pahuksisse ühe ühiskonna kirjutamata reegliga, tappes selle tulemusel oma parima sõbra. Kui Onegin poleks olnud nii egoistlik ning oma negatiivse maiguga vaadete sõbrale tõestamisega liiga kaugele läinud, oleksid Lenski ja Olga ehk õnnelikult abielus. Ei oleks toimunud saatuslikku duelli ega Lenski tapmist ning kõigi elud oleksid sellest ainult võitnud. Kaasa arvatud Onegini enda oma, kes peale oma tegu siiski rängalt kahetsuses piinles. Kahes tuntud Shakespeare'i teoses aga tapab ennast traagiliselt noor näitsik - "Hamleti" Ophelia surm on kaudselt põhjustatud Claudiuse jõrhkast veretööst ning "Romeo ja Julia" klannidevahelise verise sõja lõpptulemuseks on noore Julia vabatahtlik lahkumine teise ilma. Mõlemad neidised surevad võimul olevate meeste ebaseaduslike võtete pärast.
Puskin lootis, et uus tsaar asub lõpuks ometi Venemaal vajalikke reforme ellu viima, kuid pettus peagi . 1828. aasta lõpul kohtas Puskin Natalja Gontsarovat ning abiellus neiuga 1830. aastal. Samal aastal sai ka Puskin isaks, mis vallandas üliviljaka loometegevuse. Süzee plaan · Onegin külastab surevat onu. · Oneginit hakkab vaevama spliin- tüdimus igapäevastest asjadest. · Autor Puskin tutvub Oneginiga. · Onegini isa surm. · Onegin läheb elama onu mõisasse maale, kuid ka seal ei pääse spliinist. · Onegin tutvub Lenskiga-( noor poeet) · Tatjana ja Olga isa, Dmitri Larini, surm · Tatjana armumine Oneginisse. Prantsuskeelne armastuskiri Tatjanalt Oneginile · Tatjana nimepäeva. Onegin flirdib Olgaga, vihastades Lenskit ja kurvastades Tatjanat. · Lenski kutsub Onegini duellile. · Duellil langeb Lenski. Onegin lahkub kodust aastateks.
Aleksandr Puskini ja Jevgeni Onegini ühiseid jooni Arutlus Maarja-Liisa Suitso Saue Gümnaasium 10a klass Kevad 2008 Aleksandr Puskini ja Jevgeni Onegini ühiseid jooni Kuulsa Vene kirjaniku Aleksandr Puskini ühiseid jooni tema teose nimitegelase Jevgeni Oneginiga on üsna palju. Järgnevalt sooviksin välja tuua mõned tähtsamad. Puskin sündis 18sajandi lõpul Moskvas põlisaadliku pojana. Vanemad ei näidanud oma lapse suhtes välja armastust, vaid tegelesid rohkem seltskonnaelu ja raha kulutamisega. Taoline kasvatus ei mõjunud noormehele eriti hästi. Kordagi ei maininud ta oma teostes ei oma ema ega isa. Ainus, kellesse ta soojalt
Aleksander Puskin Jevgeni Onegin 1. Missugused stroofid märgivad Onegini konflikti algust ja selle elu ideaalidega? Teose intriig saab alguse Tatjana kohtumisest Oneginiga, järgneb armumine ja kibe pettumine. Onegin polnud kunagi armastusse uskunud. 2. Mida saame Oneginist teada? Onegin oli tark ja osav inimene. Ta oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudele, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, sest tahtis olla vaba. Oskas daamihuuled imeruttu naeratama võluda. Oskus ka prantsuse keelt. Onegin ei uskunud algul armastusse aga kui ta
Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei suutnud enam mõisas rahu leida ning pöördus sealt tagasi suurilma elu juurde. Ka Tatjana oli maalt linna lahkunud. Endisest arglikust tütarlapsest oli saanud naine, kes abielus kindraliga. Kindral oli Onegini tuttav ning kui viimane küsis, kes on see ilus naine, siis kindral vastas, et tema abikaasa
Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud. Onegin sattus maal olles kokku hoolivuse ja tõelise autundega. See ei olnud nii kahepalgeline, kui ta linnas harjunud oli. Ta sattus segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles, lootis ta eest leida teda armastava Tatjana, kuid leidis temasse külmalt suhtuva abielus naise. Onegin üritas taas Tatjanat ennast armastama panna, millest kujunes Onegini armastus tema vastu, kuid Tatjana teda vastu ei armastanud. Tatjana oli hästi haritus ja valdas hästi prantsuse keelt. Ka kirja oneginile kirjutas ta prantsuse keeles, sest see keel oli kultuuri keeleks, milles sai väljendada oma tundeid ja mõtteid paremini.Kuid Tatjana armastust haavati. Nende roll vahetus. Nüüd oli Onegin see, kes armastust palus ja Tatjana see, kes ilma kulmu kortsutamata selle tagasi lükkas
Teha karjääri ja tegevusrikast elu elada. Tal ei tulnud nooruspõlves pähegi ennast kellegiga siduda. Ta arvas, et parem on ikka ennast ühest voodist teise vedada. Mees veedab oma lõbusad päevad Leningradi kõrgseltskonnas nautides elu hüvesid. Päevad mööduvad tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdineb kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis talle seni huvi pakkunud oli. Ta tahab pääseda lõpututest pidudest! Onegini õnneks on suremas tema mõisnikust onu, kes oma valdused talle pärandab. Mõisas elades saab ta tuttavaks noormehega, kes kannab nime Lenski, mees kes juba noorest east peale armastab Olgat. Samal ajal on Oneginisse armunud pisut noorevõitu Tatjana kes, oma hingepõhjast kirjutatud kirjaga oma armastust Onegini vastu avaldab. Onegin aga kardab noorele ja väetikesele haiget teha ning keeldub Tatjana armastusest. Mõne aja möödudes kosis Lenski ära Olga
Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja pakkudes oma armastust. Väga julge. 6. Kuidas iseloomustab Oneginit see, kuidas ta Tatjana kirjas pakutud armastusest ära ütles? Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik. Peagi selgitas ta Tatjanale oma külma suhtumist neiu armuavaldusse. 7. Tatjana ütles kirjas, et talle on tagatiseks Onegini au. Kas Onegin käitus pärast Tatjanalt kirja saamist aumehena? Põhjenda! Onegini äraütlemine oli üsna küüniline, avaldamata oma tunnete õiget poolt. Tatjanat valdas häbi- ja pettumustunne, teda valdas suur segadus. 8. Miks toimub Onegini ja Lenski vahel duell? Sünnipäevaballil näitas Onegin oma küünilisust kõige inetumal kujul. Nüüd ärritas teda juba Lenski õnnelik olukord ja ta otsustas ise asuda Olgaga flirtima, andmaks samas ka
,,Jevgeni Onegin" Pushkin 1.1 Romaani kahe peategelase Onegini ja Tatjana, ning kahe kõrvaltegelase Lenski ja Olga iseloo- mustus teose probleemidest lähtuvalt. Onegin tundus olevat elust tüdinud inimesena. Ta oli kuidagi kurb, mitte miski ei pakkunud talle rõõmu. Onegin ei uskunud armastusse. Ta oli kasvanud kohas kus eksisteeris lasuahnus ja luges vaid raha. Ta ei teadnudki, mis on armastus ja kui ta tundsiski seda, siis algul ta ei näidanud seda välja, sest uhkus ei lubanud. Maal kus ta kohtus Tatjanaga, kehtisid aga teised reeglid
Siis avanes tal võimalus sõita maale pärandust vastu võtma, mille jättis talle tema äsja surnud onu. Romaanis on read, mis kirjeldavad Oneginit kui külma mõistusega inimest kuid samal ajal ka kui tahtmatult unistustele andujat. Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta kohe teha ümberkorraldusi pärisorjade elus asendades teoorjuse koorma kerge raharendiga, mis oli muidugi kergendus orjapõlve pidavale maarahvale. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Algul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks.Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda
Armastas romaane ( Rousseau ja Richardson). Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas lihtsameelne tütarlaps. Tal olid Olga sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. Sisukokkuvõte Esimene peatükk (7-36) Onegin sõidab maale sureva onu juurde. Autor räägib Onegini varasemast elust, isa surmast, Oneginit vaevavast spliinist, mis jälitab Oneginit ka maal Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid. Neljas peatükk (82-104) Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale Viies peatükk (104-126) Lõpuks tuli talv ja Tatjanale see meeldis
Jevgeni Onegin 1pt Jevgeni Onegin- nõtke, elegantne, vaba hoiak, meeldiv. Daamihuuled võib imeruttu naeratama võluda. Puudus kirg heli ees, luges Adam Smithi. Vabalt valitses armuteaduses. Noorelt jahe, ükskõikne, siiras, ustav, teravmeelne, armukade, kurvameelne, sädelev. Sai endale onu mõisa- seal oli tal igav. Diana- Onegini armastus ballisaalist. 2pt Vladimir Lenski- noor ja sirge poeet naabermõisast. Südames valitses arm ja truudus. Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee. Otsis unelmaid. Kõnerikas. Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda. Sümpaatia. Olga- lihtsameelne, siniste silmade ja blondide juustega, rõõmus. Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud
· sündmuste pikaajaline kulg 2.) Põhiteemad: · Armastus Tatjana ja Jevgeni, Lenski ja Olga · Sõprus Jevgeni ja Lenski · Suhted erineva ühiskonnataustaga inimeste vahel Jevgeni ja kõik teised 3.) Konflikt: · Tatjanale meeldis Onegin, aga Onegin tahtis olla vaba. Hiljem kui Onegin kahetses, et ta Tatjana tunnetele ei vastanud oli juba hilja, sest Tatjana oli mehele läinud. · Duell Lenski oli Onegini peale vihane, sest ta tantsis Olgaga ning ta kutsus Onegini duellile, mille käigus Onegin tappis Lenski. Peale seda Onegin oli masenduses, läks reisima. 4.) Oluline stseen: · Tatjana nägi Oneginit. Ta sai aru, et tema jaoks on keegi olemas, avas talle oma hinge. · Duell Onegini jaoks karm kuna ta tappis sõbra. Peale seda läks rändama. Kui seda poleks olnud oleks ta vbl Tatjana ära kosinud ja elu oleks teistmoodi
väärtus vaid kommetes, viisakuses, väärikuses ja aus. Tatjana kiri oli tolle aja kommete kohaselt lausa labane: esiteks ei avaldanud naine kunagi esimesena oma tundeid, eriti veel mehele, keda eriti hästi ei tunnegi, teiseks sinatab Tatjana Oneginit kirja keskosas ja kolmandaks kirjutab Tatjana Oneginile liiga avameelselt. Tatjana aga, et hoiduda häbisse sattumast paneb Oneginile südamele, et viimane kirjast ei räägiks, ning ütleb, et Onegini au ei tohiks seda lubada. Niisiis, kui Onegin räägiks või pilkaks Tatjanat, oleks mees ise kombetu ja rikuks oma au. Onegin ei kirjuta Tatjanale vastu, kuid räägib temaga mõisa aias. Onegin ütleb neiule viisakalt ära ja hoiatab, et iga teine ei pruugiks sugugi nii mõistvalt sellisesse lapselikku kombetusse tunnetepuhangusse suhtuda. Onegin ütleb, et ei taha veel abielluda, kuid kui tahaks, siis abielluks ta küll Tatjanga. Onegini kiri Tatjanale
Pidas väga lugu oma välimusest ja kohast seltskonnas. Kuid samas käitus ta taktitundeta. Pelgas lärmi ja kõike, mis ei seostunud luulega. Onegini tähelepanu äratab Tatjana, kuid esmalt ei teki sellest midagi sügavamat. Onegin ütleb Tatjanast lahti. Aastaid hiljem kohates neiut, kes on muutunud suurilma daamiks tärkavad Oneginis uued tunded. Ta armub Tatjanasse, kuid viimane on juba abielus ning hoolimata ka oma armastusest Onegini vastus pelgab ta tolle ära. Teose lõpus, kui Onegin on vanem, muutub ta leebemaks ja armastavamaks. Tatjana Larina 17aatane vaesevõitu mõisapere vanem tütar oli intelligentne ja siiras neiu, kes armus endast vanemasse Oneginisse. Tatjanat iseloomustab autor nii: Ei õhetanud põsil tal õrn puna, mida imetleda võis kaunitarist sõsaral. Tumm, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv, kui külaline jäi kodustele võõraks ta ju pisukese lapsena
kalke ja varandusel baseeruvaid inimsuhete keeriseid. Pealinna seltskonna kahepalgelisus, kasuahnus ning raha kummardamine oli hävitanud tema usu armastusse. Saabudes maale oma päranduse näol kätte saadud rahasüsti järele, kohtab ta siin vastupidiselt pealinna võltssuhetele siiraid, lapselikke, kohati naiivsena mõjuvaid inimloomuseid ja tundeid. Pill, mis aastaid mänginud vaid etüüde, omandamaks ideaalselt mängu tehnilisi võtteid, kohkub vana ja uue vastandite kontrastidest. Onegini rõhutatud käitumismaneer ja loomus varjavad talle endalegi tundmatut harmoonia puudumist, millel on aga muusikas kokkuliitev ja kooshoidev roll. Suurilma elus pettunud ja tüdinenud elupõletaja Onegini hing, kes saab saatuse tahtel mõisniku staatuse, koos sellega kaasnevate võimaluste ja kohustustega, täitub mõneks ajaks uute lootuste ja ootuste nootidega. Erinevaid kõlakontraste tema loomuses värvivad ka usaldav ja kõiges head nägev
. Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud: puha armastus tema vastu Tatjana poolt. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Kuid Onegin vastas küüniliselt ja külmalt ei ja see oli raske neiule. Tatjana räägib ainult teenijannale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust. Tal oli raske leppida Onegini ära ütlemisega. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, kes oli Lenski pruut. Ta tegi seda selleks et lõplikult näidata Tatjanale et ta ei soovi tema armastust. Kuid see solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi. Ta sai sellest sügava masenduse ja sellepärast lahkus. Ta sattus segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi
elu. Teoses on puudutatud ka talupoegade teemat, nende pärisorjusest vabastamist. 3. AEG, RUUM, MILJÖÖ Romaan on kaasaegne ja realistlik ning ka tegelased on väga omased sellele ajastule. Ajaloolised sündmused toimuvad 18 sajandil. Näidatakse, kuivõrd tühi ja igav oli rikaste elu ja kui raske oli vaestel. 4. TEGELASKOND Jevgeni Onegin peategelane, vene aristokraat. Tatjana Larina väga haritud, tagasihoidlik tütarlaps. Tema noorem õde on Olga. Vladimir Lenski Onegini sõber ja naaber. Jevgeni Onegin kehastab teoses ainult endale mõtlevat inimest, kellele ei lähe üldsegi korda teiste inimeste tunded. Lõpuks otsustab ta küll iseenda eest põgeneda, kuid see on võimatu. Tatjana kehastab tundelist inimest, kes on võimeline kogu hingest armastama ühte inimest, kannatama selle pärast, kuid ikka oma abikaasale truuks jääma. Vladimir Lenski on aga Onegini täielik vastand. Nende sõprus jääb üürikeseks, sest Lenski langeb duellis Oneginiga
aastane. · Vladimir Lenski noor, sirge, kirjutas luuletusi, suri duellis Oneginiga. · Olga jutukas, seltsiv, kena, noor, blondide juustega, rõõmsameelne. · Tatjana vaikne, eemale hoidev, oli Oneginist sisse võetud, haritud, hiljem seltskondlik daam. · (Filipjevna) vana hoidja, annab Tatjanale nõu ja täidab ta käske. · Kindral tüse, Tatjana mees. 3. Probleem, mis käivitab sündmustiku: Surevad Onegini isa ja onu. Onu pärandab talle mõisa, kuhu Onegin elama läheb, et pidevast pidutsemisest ja linnaelust pääseda. 4. Kavapunktid (sisukokkuvõte): · Jevgeni naudib elu: käib teatris ja pidudel. · Ta tüdineb heast elust ja kolib onu pärandatud mõisasse. · Onegin tutvub Lenskiga ja neist saavad sõbrad. · Jevgeni tutvub Olga ja Tatjanaga. Viimane armub temasse. · Tatjana saadab Jevgenile armastuskirja, mis ta ükskõikseks jätab.
menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Etenduse arranzeerija Kurt-Heinz Stolze sündis Hamburgis, kus ta õppis sealses muusikakõrgkoolis klaverit, orelit ja dirigeerimist. 1965. aastal arranzeeris ta muusika balletile ,,Onegin", kasutades selleks erinevaid katkendeid maailmakuulsa helilooja Pjotr Tsaikovski teostest. Orkestrit juhatas Kaspar Mänd, kes on alates 2014. aastast dirigent Rahvasooperis Estonia. Jevgeni Onegini rollis oli esimest korda Anatoli Arhangelski ja Tatjanat kehastas Luana Georg. Lavastuses oli kujutatud 19. sajandit. Täpsemalt 1890 aastat, millal Puskin värssromaani lõi. Ballett jutustab loo kõrgest soost aristokraadist Jevgeni Oneginist, kes tõrjub noore naiivse Tatjana armastusavalduse. Alles kümme aastat hiljem Tatjanaga taas kohtudes mõistab ta, et on kaotanud võimaluse olla tõeliselt armastatud. ,,Jevgeni Oneginit" on nimetatud ,,vene elu
Ta ei oska armastada ja tahtis ka oma sõbrale näidata reaalset elu, et armastust pole olemas, sellisena nagu too noor poeet seda tundis ja nägi. 10e Hiljem kui Onegin juba vanem oli avastas ta, et on olnud rumal, kui lükkas Tatjana armastuse tagasi. 3. Määra romaani tegevusaeg ja ruum peatükkide järjestuses. Kirjelda kaht põhimõtteliselt erinevat tegevuskeskkonda. Mõtesta tegelaste, eriti Onegini ja Tatjana, ning keskkonna suhteid. Algeslt toimub tegevus Leningradis, kus toimuvad igapäevaselt suured pidustused ja aadlikud elavad priiskavalt. Seejärel kolib Onegin maale- mõisa, mille omanikuks on ta saanud. Seal tutvub ta Tatjanaga, tagasihoidliku maaneiuga. Kuna Jevgeni ise on nii tüdinud pralledest ja on elanud truudusetut elu, siis tema jaoks pole olemas sellist asja nagu armastus. Peale kahetsevat duelli oma parima sõbraga ja tolle selle läbi tappes naaseb Jevgeni tagasi
Puskin vastandas tegelasi. Õed - üks punapõsine ja blond, pinnapealne, rõõmus Olga, teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav Tatjana. Onegin vs Lenski. Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda. Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet). Peale Tatjana nimepäeva toimub saatuslik duell Lenski ja Onegini vahel. Pärast duelli Onegin lahkub, läheb Venemaale reisima. Olga abiellus hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma). 1822 - ema viis Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvus vürst Mõskiniga, kes oli tunduvalt vanem, ja tegi abieluettepaneku. Tatjana nõustus. 1824 sügis - 1825 kevad - taaskohtuvad Onegin ja Tatjana. Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga - Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta.
Vladimir Lenski. Lenski oli noor ja sirge poet, kelle süda oli tulvil armastusest. Onegin ja Lenski hakkasid omavahel suhtlema ja neist said head sõbrad. Tänu Lenskile nägi Tatjana Oneginit esimest korda. Lenskile meeldis Olga, kellega ta oli juba lapsepõlves paari pandud. Olga oli kuulekas, õrn, armas ja lihtsameelne tütarlaps. Ta oli Tatjana õde. Hijem sai Olgast Lenski pruut. Onegin kiusas Lenskit ja ühel peol tantsis ta Olgaga, mis solvas Lenskit väga ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi, see näitas selgelt ta kangelaslikust. Onegin läks peale tehtut reisile. Olga langes peale kaasa surma sügavasse masendusse. Hiljem abiellus Olga sõduriga. Tähtsamad sündmused: · Onegin läheb maale, et külastada oma surevat onu. Kuna oli saanud teate seoses onu surivoodis olemisega. · Lenski tutvus Oneginiga.Onegin ei meeldinud inimestele. · Tatjana armus Oneginisse ning kirjutas talle kirja.
Ballett Onegin toimus 13.novembril 2008 Tartus teater Vanemuine. Ballettis osalesid Vanemuise Sümfooniaorkester ja Vanemuise ballettitrupp. Vanemuise Ballettitruppi kuulusid: Mantas Daraskevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudzionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga. Balletis Onegini osa mänginud näitleja M. Daraskevicius on pärit Leedust, Vilniusest. Ta on sündinud 4. detsembril 1986 aastal. 2006. aastal lõpetas ta Vilniuse Balletikooli, peale seda oli ta Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri tantsija. Alates 2008 aastast on ta Vanemuise teatri balletiartist
Onegini kohta, kui ta tagasi tuli. Toimus nn rollide vahetus. Kui ennem lootis Onegin, et kui ta naaseb leiab ta eest teda endiselt ihaldav ja armastav Tanja. Kuid vastupidiselt sellele leidis nüüd Onegin ise end sellest olukorrast ning Tanja oli tema suhtes külm kui kivi. Me ei tea kunagi, mis meid ees ootab. Nõnda oli ka nendega. Onegin ei osanud arvatagi, et tunneb Tanja vastu selliseid tundeid ja seda poleks uskunud ka ilmselt Tanja, et suudab Onegini suhtes külmaks jääda ja eluga edasi minna. Õppida saame kõige paremini ainult läbi enda vigade.
13) Tatjana armastas ka lugeda. 14) Lenski ja Onegin Larinitel külas. 15) Tatjana armub Oneginisse, ta kirjutab Jevgenile kirja, ta ei oska vene keeles kirjutada. 16) Onegin sõidab soome. 17) Tatjana kiri pani ta mõtlema, pihib, et ei suuda end abieluga siduda. Talle ei meeldi abielu, 18) Tatjana nukrutseb 19) Lenski ja Olga on armunud 20) Tatjana nimepäev, Onegin ja Lenski vestlevad. 21) Tatjana nägi und ja uskus ennustusi. 22) Tatjana salaaimdus õnnetusest 23) Lenski kutsus Onegini enda juurde peole, nad läksid tülli. 24) Onegin tantsis kättemaksuks Olgaga 25) Lenski läks närvi, kutsus duellile 26) Lenski saab surma 27) Onegin on väga ehmunud ja kurb 28) Olga sai uue mehe 29) Nad sõitsid Moskvasse, Tatjanale tutvustati kindralit, et see talle meheks läheks. 30) Aeg möödus, Onegin sõitis ka Moskvasse. 31) Nägi Tatjanat, kes oli abielus ja väga palju muutunud. 32) Tahtis Tatjanat endale, oli temasse armunud.
rahulik, karm/tõsine lapsepõlv, leidis tuge Njanjalt Lenski – rõõmsameelne, naiivne armastaja ja unistaja, temas oli vankumatut usku maailmasse ja õnne, imetles maailma ning enda kallimat Olgat Olga – rõõmsameelene veidi isegi lihtsameelne tütarlaps, samuti väga seltskondlik, tema elus polnud kunagi probleeme Kokkuvõte: Puškini romaani “Jevgeni Onegin” põhiteemaks on armastus ja ühiskond. Liiga kaua oodates võib armastus käest lipsata nagu juhtus teoses Onegini ja Tatjana suhtes. Onegin oli tegelane, kes ihkas vabadust, sest temale tähendas vabadus õnne. Ta ei tahtnud abielluda ja ennast kellegagi liiga tihedalt siduda, tal oli keeruline iseloom ning vahel tundus mulle, et Onegin ei saa ise ka aru, mida ta elult tahab. Tegevuspaikadeks oli loodus, kus Tatjana armastas viibida ja lossid/mõisad, mis viitavad sellele, et tegemist oli romantilise teosega. Tatjana oli keerulise
Jevgeni Onegin filmi ja raamatu võrdlus Kindlasti on inimesi, kelle arvates on Puskini kuulsa meistriteose ,,Jevgeni Onegin" filmiversioon kohutav ja moonutatud, samuti neid, kes peavad filmi väga ilusaks ja romantiliseks. Isiklikult näen eeliseid nii romaanil kui ka filmil, kuid siiski hindan rohkem linateost, hoolimata mõnes mõttes kehvast näitlejate valikust ja erinevustest nende kahe vahel. Suurem osa raamatu esimesest peatükist kirjeldab Onegini kirevat elustiili Peterburis. Seevastu filmis kuvatakse publikule üsna lühike ülevaade kunagise Petrogradi elavast kõrgklassist ja õukonnaelust. On tõsi, et filmis kannab Jevgeni toretsevaid kostüüme ja kasutab hooplevat keelt, kuid sellega ei suudeta näidata, kuidas talle ei istu maaelu nii, et lükkab tagasi Tatjana, maatüdruku, siira armastuse. Kirjatükis on tegelaste tundemaailmad selgemalt välja toodud ja neid on parem mõista
õena, kes on viimase täielik vastand. Seega kahvatu, napisõnaline, kartlik ning nukravõitu neiu. Elavat loomu tal polnud, seetõttu polnud ta kunagi väga lähedane oma vanematega. Tema ainus usaldusisik oli lapsehoidja. Tatjanat võib veel iseloomustada kui lapsemeelset ja küllaltki naiivset tüdrukut, kes on üles kasvanud maakoha vaikuses ja rahus ning ei mõista maailma täie tõsidusega. Ühine joon Tatjana ja Onegini juures on armastus lugemise vastu. Neiule meeldis ka üksinda jalutamas käia ning mõtelda. Tema armastust Jevgeni vastu võib samuti pidada vaid mõtete viljaks, sest ta oli rohkem armunud mõttesse, et ta on armunud. See kõik tulenes sellest, et Tatjana luges liialt romaane, suhtus neisse liiga tõsiselt. Triin Eljas Onegin ja Tatjana V ja VI peatükis Tatjana
Tõsised tragöödiad- ,,Boris Godunov"- Tegevus toimub 16-17 sajandivahetusel. Godunov sai mõrva abil troonile. Tark, aga ei leia oma rahvaga kontakti ja rahvas pöördub ta vastu. Värssmuinasjutud ,,Tsaar Saltaanist" ja ,,Kalurist ja kuldkalakesest" mõlemal on kujundlik keel, seiklusrikkad, humoorikad. VÄRSSROMAAN ,,Jevgeni Onegin" - Puskini värsisüsteem : 9A, 8B, 9A, 8B, 9A, 9A, 8B, 8B, 9A, 8B, 8B, 9A, 8B, 8B. Loodud spetsiaalselt ,,Jevgeni Onegini" jaoks. Lenski kutsus Onegini duellile, sest Onegin tantsis kolm tantsu Olgaga, mis tähendas põhimõtteliselt seda, et nad on koos. Lenski valetas ka Oneginile selle kohta, et tuleb suur ball, Onegin arvas, et ta läheb väikesele istumisele. Onegini lõpp on lõpetamata, sest Onegin ei tea mis temast edasi saab ja Puskin oli Onegini sõber. Tegevusaeg on 19 sajandi alguses, sest siis elas ka Puskin. Raamat iseloomustab hästi tolle aja teisi teoseid. Teoses on
Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 19241927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teis...
Ka enamustele tüdrukutele meeldivad tänapäeval rohkem mässajad kui romantikud. Minu jaoks esindab teos rohkem romantismi kui realismi, kuna seal kirjeldatakse palju loodust. Teost räägib palju armastusest, õnnest, õnnetusest ning inimeste hinge ja südame, elamuste ja uskumuste, nägemuste ja mõtiskluste maailmast. Koht, mis mulle raamatus väga meeldis, oli see, kui Onegin Tatjanale kirja saatis ning kutsus teda enda juurde, kuid Tatjana lükkas Onegini kutse tagasi. Põhjuseks oli see, et Tatjana oli juba kellegagi abielus ning soovis oma abikaasale truuks jääda. Mulle meeldis see koht, kuna Onegini tõrjumine Tatjana poolt oli mulle üllatuseks. Arvasin, et lõpuks saavad armastajad ikkagi kokku. Tegelikult oli see isegi meeldiv üllatus, kuna näitab, et naised on truud ning ei peta oma abikaasat. Minu arvates on ,,Jevgeni Onegin", olenemata sellest, et jutt on kirjutatud värssides,hea raamat.
Olga on Lenski armastatu. Oneginile jääb pigem silma Tatjana, kuid naine armub sügavalt Jevgenisse. Tanja ootab Jevgenit tagasi, kuid mees ei tule ning lõpuks otsustab ta jevgenile kirjutada. Jevgeni ei vasta, kuid läheb Tatjanale külla ning seal nad vestlevad. Jevgeni ütleb tatjana armastusest ära, kuna ei soovi abielluda. Läheneb Tatjana nimepäev ja selle auks korraldatakse pidu, kuhu Lenski üritab meelitada ka onegini, väites, et pidu on vaid pereliikmetele. Tegelikult oodatakse sinna väga palju rahvast ning kui onegin kohale jõudes näeb palju inimesi ja armastusest kahvatuvat ja värisevat Tatjanat, saab Onegin Lenski peale vihaseks. Kättemaksuks tantsib ta Olgaga ning meelitab teda. Lenski vihastab samuti ja kutsub Jevgeni duellile. Duellil Lenski saab lüüa ning sureb. Sellest langeb Onegin veelgi suuremasse masendusse, kui ta enne oli. Õed jäävad koju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
