arvustusi mitte arvestada, võib kategoriseerda kuue märksõnaga: häälikulugu, vormilugu, sõnavaraõpetus, nimeuurimine, vana kirjakeel ja murdetekstid. Üldisemalt öeldes oli Mägiste põhiline tähelepanu elus pööratud keelteajaloole. Keeleteadlane on kirjutanud eesti vana kirjakeelele vundamendi, mida tasub nüüd vaid arendada (Valve-Liivi Kingisepp 2000). 1.Elulugu Julius Mägiste oli sündinud 19.12.1900 Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas Kassema külas Tartumaal. Keeleteadlane oli pärit talupidajate perekonnast ning elas oma esimesed eluaastad Kustase talus. Ta oli Gustav ja Emilie Rosalie (sünd Veski) Mägiste poeg. Peres oli lisaks veel kaks last, Aksel ning Vernen Mägiste. Aastal 1922 üleriiklikuks kampaaniaks kujunenud nimede eestistamise käigus muutis Julius koos perega perekonnanime Mägisteks (1922.aastani Mälson). Julius Mägiste suri 11. märtsil 1978 Lundis. 1.1 Õpingud J. Mägiste õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi 1913.-1915
Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas
Alles 1870. aastatel hakkas see levima, kui Eesti Kirjameeste Selts hakkas seda oma väljaannetes kasutama. F.R. Kreutzwald kirjaviisi juurutajana 19.sajandi teisel poolel suurenes eesti keele prestiiz. Rahvusliku liikumist mõjutas oluliselt Kalevipoja autor Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald arendas teadlikult eesti keele sõnavara. Samas ka loos ta palju liiteid juurde. Eesti keele teadusliku uurimise algus Esimene professionaalne keeleteadlane, kes uuris eesti keelt ja tema grammatikat teaduslikult, oli Fredinand Johann Wiedemann. Mihkel Veske oli esimene eestlasest keeleteadlane ja eesti keele süvauurija. Veske uurimus ,,Eesti keele healte õpetus" (1879) tõstatab teaduslikult kirjaviisi probleemi ning arutleb III välte kirjas edasiandmise võimaluste üle. K.A. Hermann eesti keele rikastajana Keeleküsimustega tegeles 19.sajandi lõpukümnendeil ka Karl August Hermann.
eestisõbralikud muulased. Rääkides Ärkamisajast peetakse silmas aga 19. sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aega. Ajast, mil hakkas ilmuma meie esimene eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" ja loomulikult ajast, mil koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. Selle ajastu ühed märkimisväärseimad isikud on vaieldamatult ühiskonnategelane, vaimulik ja eesti rahvaluule- ning keeleteadlane Carl Robert Jakobson (tuntud pseüdonüümi all kui C. R. Linnutaja), kes oli pedagoog, kirjanik, publitsist kui ka eesti ühiskonnategelane. Neid mõlemaid ühendab hindamatu panus Eesti kultuuri, kui ka näiteks see, et mõlemad härrad olid Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi ametit pidada. Venestuse juures oli positiivne see, et see lõi eelduse revolutsioonilise liikumise tekkeks ülikoolis, keisri vastu usalduse kadumine.
tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlane,rajas uue kirjaviisi 2)Wiedemann-Oli keeleteadlane,kirjutas eesti keele teadusliku grammatika ja koostas suure Eesti-Saksa sõnaraamatu. 3)Mihkel Veske-Luuletaja ja keeleteadlane.´´Kas tunned maad´´ ja ´´Mine üles mägedele`` 4)J.Köler-Oli kunstnik.Portreed,Kaarli kiriku altarimaal 5)A.Weizenberg-Oli skulptor, ´´Hamlet´´ 6)E.M.Jakobson-Puulõigete meister,kunstnik.Pani aluse kunstiväärtuslikule raamatuillustratsioonile.
Mihkel Veske Koostas: Egerd Enok Klass: 10. C Juhendaja: Ülle Salumäe Tallinn 2017 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Mihkel Veske...................................................................................................... 4 1.1 Mihkel Veske kui Eesti teoloog ja keeleteadlane...........................................4 Kokkuvõte.............................................................................................................. 5 Kasutatud allikad................................................................................................... 6 Sissejuhatus Mihkel Veske tegevus jääb eesti ajaloos ärkamisaja perioodile. Veske sündis 1843 aastal Villimeeste külas Holste vallas ning suri traagiliselt 1890 aastal Kaasanis.
(Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Eliza Doolittle on agulis elav naine, kes müüb tänaval lilli. Tema tugev kokni aktsent, ei lase tal saada lillepoes müüjaks. Samuti puuduvad tal head kombeid ja ta ei suhtle just kuigi viisakalt, samuto on ta harimata, riiakas, kangekaelne. Kuid Eliza suudab endast nii palju lugu pidada, et isegi raha puudumisel pole olnud nõus oma keha müüma. Henry Higgins on uhke, kergesti ärrituv keeleteadlane, õpetab kõnekunsti. Samuti ei meeldi talle naised nii väga. Teda huvitab vaid enda seisus ja see, kui hästi keegi keelt oskab, see määrab tema jaoks inimese klassikuuluvuse. Higgins karistab Elizat ebaõnnestumise puhul söögita jätmisega. Samuti huvitab Higginsit ainult kihlveo võit ja ta ei hooli Eliza tunnetest. Higgins jätab Eliza tahaplaanile mitmel korral, olgugi, et Eliza on palju saavutanud, tõstab Higgins oma saavutusi Elizaga rohkem esile.
kirjaviisi toetama ja selle eest võitlema. 1850ndate keskel ja umbes kümne aasta pärast olid uue kirjaviisi pooldajad juba ülekaalus. Friedrich Reinhold Kreutzwald: Oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos ,,Kalevipoeg" sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Ilmus K. A. Hermanni grammatika, mis kujunes tolle aja tähtsaimaks grammatikaks. Karl August Hermann: Oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Ta püüdis kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Oli ,,Eesti Postimehe" toimetaja ja paar aastat hiljem nimetas ta lehe ümber ,,Postimeheks". Ilmus F. J. Wiedemanni sõnaraamat ja kuus aastat hiljem grammatika, mis oli kuni 20. saj lõpuni parim eesti keele teaduslik grammatika. Ferdinand Johann Wiedemann: Oli keeleteadlane ning eesti ja teiste soome- ugri keelte uurija.
Comze seminar Valgas 1849 90 / esimeste eesti haridusega muusikute koolitamine, Läti rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane / Eesti lalulik, Eestirahwa 50-aastase juubelipiddo / Vanemuise seltsi asutaja, I üldlaulupeo korraldaja, Eesti hümni sõnade autor (Mu isamaa, mu õnn ja rõõm); Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane, Otepää ja Peterburi Jaanikoguduse pastor / Paar palvid Eesti ärksamaile poegadela ja tütardele, rahvaluulekoguja, kõne I üldlaulupeol / rahvusliku liikumie suurürituste juht, eesti rahvaluule avaldamine; Carl Robert Jakobson ärkamisaja tegelane, kirjanik, õpetaja / kolm isamaa kõnet, Sakala toimetaja / uuenduslike kooliõpikute ja algupärase noodirepertuaari väljaandja, EestimKirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandrikooli rajamise organiseerija;
· Helilooja, koorijuht ja pedagoog, pianist, organist · Loomingust säilinud paarkümmend koorilaulu "Kaunimad laulud" (laulupidude kavas alates V laulupeost) "Ellerhein" (lüürilis-romantiline) · Temalt ka mõned soololaulud Karl August Hermann (1851-1909) · "Laul ja mäng peavad meid aitama hea meeleolu hoida ja tegema elu elatavaks. Kus lauldakse, sinna istu maha, ei kurjad inimesed laulda taha." · Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane, omaaegse rahvusliku kultuurielu juhtfiguur · Sündis 23. sept. 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana · Põltsamaa kihelkonnakoolis laulis kooris ning mängis puhkpilliorkestris · Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami · Osales laulupeol, sai innustust · Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks · 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi · "Vanemuise" seltsi koorijuhiks
Teadus ja teadlased, looming ja loojad. Tänapäeva tuntud teadlased: füüsik Stephen Hawking, keeleteadlane Noam Chomsky, astronoom Allan Sandage, molekulaarbioloog James Watson Loomeinimesed: kirjanikud Paulo Goelho, Sofi Oksanen,J.R.R. Tolkien, Eesti arhitekt Vilen Künnapuu,arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin, kunstnik Mall Nukke, kirjanik Jaan Kaplinski Teadusesse
Õpetaja Ajakirjanik Põltsamaa kihelkonnakooli abiõpetaja, hiljem Eesti Postimehe toimetaja Tartu Ülikooli eesti keele lektor Karl August Hermann (1851-1909) Keeleteadlane Ajaloolane Eesti keele sõnavara rikastaja ja grammatika Püüdis teha kindlaks eestlaste päritolu kujundaja Kultuuritegelane Kultuurisündmuste organisaator Tartus ja kogu Eestis.
Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal ROMANTIKUD RIIK HELILOOJAD KIRJANIKUD, LAVASTAJAD KUNSTNIKUD AUSTRIA Richard Strauss (helilooja, dirigent) Franz Grillparzer (kirjanik) Nikolaus Lenau (kirjanik) POOLA Fryderyk Chopin (helilooja) Aleksander Fredro (komöödiadramaturg) Zygmunt Krasinski (poeet) Adam Mickiewicz (poeet) Cyprian Norwid (poeet) ...
nõutavaks abiteoks) * Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. * Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim * Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. * Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. Parrot taasavatud TÜ esimene rektor Cimze lõi õpetajate seminari O.W. Masing keeleteadlane, Õ-tähe Looja F.R. Kreutzwald lõpetas teose ''Kalevipoeg'' F.R.Faehlmann arst, alustas teosega ''Kalevipoeg'' J.Köler Palvekirjade aktsiooni kaasalööja, elukutseline kunstnik H.Treffer eragümnaasiumi looja A.Grenztein ajakiri ''Olevik'', ajas venestamispoliitikat V.Reiman venestamisvastane, kirikuõpetaja, edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele C.R.Jakobson ''Sakala'' looja
kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,. Kunstnikud: Viiralt, Konrad Mägi, Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik, Adamson Eerik. Muusikud: Mart Saar Teadlased: O. Loorits ajalooteadlane (uskumused, kombed) J. Mägiste - Keeleteadlane P.Kogerman Rahvuslikteadus (põlevkivikeemik) L.Puusepp arstiteadus (neurokirurg) Th. Lippmaa Loodusteadus (botaanik) E. Öpik - astronoom
Karl August Hermann Aaron Selg Sündis 23. septembril 1851 Võhma külas Põltsamaa kihelkonnas. Suri 11. jaanuaril 1909 Tartus. Elulugu Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Kaotas noorelt ema ja isa, mistõttu ta lapsepõlv ja haridustee olid rasked. Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja, muusikateadlane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte postimees. 18711873 Looming Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Tema muusikat on tugevalt mõjutanudlihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud. Paljud neist on püsinud repertuaaris tänapäevani. Parimateks lauludeks on "kungla rahvas", "Mingem üles mägedele" Kasutatud kirjandus
Eesti kroon Alljärgnevad kultuuritegelased ei elanud aastatel 1917-1920. Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta on kujutatud kümne kroonisel. Lydia Koidula luuletaja. Ta on kujutatud saja kroonisel. Carl Robert Jakobson publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta on kujutatud viiesaja kroonisel. K.E.von Baer loodusteadlane. Ta on kujutatud kahe kroonisel. Paul Keres maailmameister males. Ta on kujutatud viie kroonisel. Eesti ühe kroonine Kristjan Raud 22.10.1865-19.05.1943 Kunstnik 1919-1923 töötas välja
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina.
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • ...
Mihkel Veske Mihkel Veske 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890, Hostre vald Teoloog ja keeleteadlane Paistu kihelkonnakoolis, Tartu gümnaasiumis, Paistu Maarja koguduses, Leipzigi misjonikoolis ja Leipzigi ülikoolis Tõi võrdleva keeleteduse Kirjutas esimese soome keele õpiku Sünnikodu Asub Holstres Veske Talu Tähtsamad teosed Eesti Värss Laulud Viisidega Dr.Veske Laulud „Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt“ „Mingem üles mägedele“
Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk pidas loenguid nii eesti murretest, eesti keele häälikuloost kui
India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik nimisõnad on neist tuletatud. Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: individuaalne, universaalne ja kujutluslik. 2
Jakob Hurt 22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium
JAKOB HURT 1839-1907 Kes ta oli? Rahvaluuleteadlane Keeleteadlane Vaimulik Ühiskonnategelane Elutee ja haridus 22. juuli 1839 Himmaste küla Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool Tartu Kreiskool Tartu Gümnaasium Tartu Ülikool (usuteadus) Helsingi Ülikool (doktorikraad) Töö Hellenurmes koduõpetaja Kuressaare gümnaasiumiõpetaja Tartu gümnaasiumiõpetaja Otepää koguduse pastor Peterburi eesti Jaani koguduse pastor
Eesti rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamine algas Eestis 19. Sajandi keskpaigas. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, aastatel 18601880 pandi rõhk rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt , kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus
Joel Sang Jelissei Zahharov 7.Klass Sillamäe Eesti Põhikool Joel Sang elu Joel on sündinud 15 mail 1950 pärnus.Ta on Eesti luuletaja kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist.Sang lõpetas 1968 Tallinna 21, keskkooli1974 TRÜ Eesti filoloogiat erialal ning 1980 TÜ-s aspirantuuri, kaitstes filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eitus eesti keeles".Ta töötas 1974-75 Tallinna 15 Õhtukeskkooli õpetajana. Looming Joel Sang on avaldanud keelealaseid artikleid, kirjandusarvustusi ja publitsistikat. Kirjanduslikku tegevust alustas Sang luuletajana nelja autori ühiskogus "Närvitrükk" (1971). Ta on kirjutanud
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium
Jakob Hurt (18391907) Jakob Hurt oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ja ühiskonnategelane. Ta sündis 22. VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president
Kuigi Bergmann tegeles ka Vana Testamendi tõlkimisega, jäi see tema surma tõttu 1916. aastal välja andmata. Järgmise piiblitõlke tegi Kose pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma. Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlge ilmus aastatel 19381940 vihikutena. Selle tõlke teostas Uku Masing, kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane Johannes Voldemar Veski. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu välja anda ei jõutud. Alles 1989. aastal ilmus Soomes selle vähendatud faksiimiletrükk 25 000 eksemplaris.
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine
Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekülgne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. Täisnimi Ernst Julius Öpik Sündinud 22. Oktoobril 1893 Kundas. Pereliikmed Isa Tallinnas mereväe üleajateenija- allohvitser. Hiljem tolliametnik Kundas. Vend Armin Öpik - geoloogia- ja paleontoloogiaprofessor, filosoof, keeleteadlane, luuletaja ja maletaja Vend Oskar Öpik - diplomaat Vend Paul Öpik - pankur Õde Anna - valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Keskharidus - Tallinna Nikolai Gümnaasium(praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) Moskva ülikool Tartu ülikool Moskva Rahvaülikoolide Seltsi observatoorium - juhataja,lektor Moskva Ülikool - assistent Harvardi observatoorium Tartu Ülikool - professor Balti ülikool(Saksamaa) professor, eesti rektor Armagh' observatoorium
5. 1905.a. revolutsiooni põhjused? 1. Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäävus Euroopast . 2. 1900-1903 majanduskriis Venemaal ja tööliste halb olukord 3. Kaotus Vene-Jaapani sõjas . 4. Jaanuaris Verine Pühapäev Peterburis , kus soakage tulistab relvitut rahvahulka . 6. Õpetatud Eesti Selts Vanim Eesti teadusseltsina eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing . 7. Jakob Hurt Eesti rahvusliku likewise juht , keeleteadlane ja pastor 8. 1857 - Hakkas ilmuma nädalaleht Perno Postimees 9. Aleksander III Vene tsaar , venestaja 10. Konstantin Päts Eesti tuntud poliitik , riigivanem & l Eesti president 11. 4.juuni 1884 Eesti Lipu Päev . 12. Kuidas hinnata(head ja halvad küljed) venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) (7p)
2. profesionaalid (vastav ettevalmistus olemas) esimesed heliloojad koorimuusika omad( sest ilmalikku muuusikat oli vähe) Esimene helilooja Eestis oli Aleksander Kunileid e Saebelman. Tema kirjutatud 2 lugu kanti ka laulupeol ette "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Taksti kirjutas Lydia Koidula. Liedertafellikud laulud- saksa mõjutustega rahvalaulud K.A. Hermann Oli ajakirjanik, muusik, asjaarmastaja, keeleteadlane, ühiskondlikus elus seotud seltside ja organisatsioonidega. Hariduse sai saksamaal, hiljem töös Tartu Ülikoolis "Eesti laulu- ja mängulehe" väljaandja/asutaja. See andis muusikaalaseid teadmisi tavainimestele. Kirjutanud palju väärtusetut muuikat. Siiski mõned ka head "Isamaa mälestusi", "Oh laula ja hõiska". Proovis ooperit kirjutada. Hiljem nimetas ümber laulumänguks. "Uku ja Vanemuine". Seal pärit laul "Kungla rahvas"
Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Ta asus 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8-klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913
Jakob Hurt 1830-1907 Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise
Johannes Aavik Kuressaare Gümnaasium 9a Eliis Mets Sissejuhatus • Valisin 20. sajandi tunnustatud inimeseks Johannes Aaviku, sest kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kuna Johannes on sündinud Saaremaal ning ta oli üks silmapaistev eesti keeleteadlane. • Oma esitlusel räägin järgmistest teemadest: elulugu, õpingud, töökohad, keeleuuenduse mõju ja mälestus temast. Elulugu • Ta sündis Laimjala vallakirjutaja Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. • Ta elas oma vanematekodus Kuressaare Gümnaasiumi õpilas ena aastail 1898– 1902. • Hiljem, 1919–1926 samas koolis eesti keele õpetajana. Elulugu • Saksa okupatsiooni ajal elas ta Nõmmel. • 1944. aastal
Termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. 11. Rootsi keemik, tööstur ja dünamiidi leiutaja (perekonnanimi). 12. Õpetuste levitajat. 13. Võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine 14. Esimene Eesti president (perekonnanimi). 15. Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes võitlesid Nõukogude reziimi vastu. 16. Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane (perekonnanimi). 17. Sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. 18. Valitsemisvorm, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. 19. Sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. 20. Eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar (perekonnanimi). Vastused 1. Talvesõda 2. Nekrutid 3. Vapsid 4. Washington 5. Antant 6. Tartu 7. Perestroika
Karl August Hermann 1851-1909 Lisbeth Vesselov Elulugu ● Karl August Hermann oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. ● Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. ● 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all ● 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe
youtube.com/watch?v=1ziVAMnRoSU&feature http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt62no&feature http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M&feature Reinhold Sachkeri portree Lydia Koidulast Teisi luuletajaid MIHKEL FRIEDRICH ADO VESKE KUHLBARS REINVALD 1843-1890 1841-1924 1847-1922 · Keeleteadlane ja luuletaja · Luuletusi: "Kodumaa", "Ilus · Talunik ja Õpetaja ning · oled, isamaa!" luuletaja luuletaja http:// · "Kuldrannake", · "Vanemuine"
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor...
Johannes Aavik Ta sündis 8. detsembril 1880 Randvere külas Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis, ta oli eesti keeleteadlane. 1919-1926 töötas Kuressaare Gümnaasiumis eesti keele õpetajana. Seal tekkis tal huvi eesti keele vastu, ladina ja prantsuse keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Aavik tegutses hiljem keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares, töötas ka "Postimehe" toimetuses. Ta oli 19261934 Tartu ülikoolis eesti keele lektor ja gümnaasiumiõpetaja Tartus,
Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890) 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890 Mihkel Veske ● Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. ● Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Elulugu ● Veske sündis 28. jaanuaril 1843 Viljandimaal Holstre vallas Veske talus. ● Õppis külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis. ● 1866-1867 läks Saksamaale Leipzigi misjonikooli. ● Peale seda asus õppima Lepzigi ülikooli võrdlevat keeleteadust. ● 1872 lõpetas Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. ● Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina.
JOEL SANG Joel Sang on sündinud 15. mail 1950. aastal Pärnus. Joel sanga vanemad olid mõlemad kirjanikud, August Sang ja Kersti Merilaas, abielludes Kersti Sang. Ta on Eesti kirjanik, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist. Sang lõpetas Tallinna 21. Keskkooli, peale seda õppis Tartu ülikoolis filoloogia erialal. Töötanud on ta õpetajana, Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajakirjade ''Looming'' ja ''Vikerkaar'' osakonnatoimetajana, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, kirjastus Vagabundi juhina. Praegu on ta ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja. Tunnustati teda 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Kirjanduslik tegevus algas Sangal luulekogu ''Närvitrükk'' koostamisega koos Toomas Liivi, Jüri Üdi ja Johnny B. Isotammega. Luulekogu ilmus aastal 1971 sarjas ''Loomingu raamatukogu''. Joel Sangal on ilmunud 4 luulekogu: 1. ''Abisõnad'' (1983) ...
Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas. Ta oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Oma haridusteed alustas Jakob Hurt Himmaste külakoolis ja lõpetas Helsingi Ülikoolis doktori kraadiga. Jakob Hurt laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega, tähendab austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864. aastal kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike
Estofiilide roll väljendus ka eesti keele ja kultuuri uurimisele suunatud seltsi ,,Eesti Õpetatud Seltsi"(1838) loomine, mis valmistas eestlasti rahvuslikuks ärkamiseks ette ja aitas kindlasti sellele kaasa. Ärkamisaja eel tekkis ühine kirjakeel, koolivõrk ja kasvas eestlaste haridustase, mis aitas kaasa maailmapildi avardumisele ja eestlaste eneseteadvuse kasvamisele. Eesti rahvuslikus liikumises eristus peamiselt kaks suunda: mõõdukas kultuurirahvuslik, mille eestvedajaks oli usu- ja keeleteadlane Jakob Hurt, ning radikaalne, poltiiline suund, millele pani aluse pedagoog ja ajakirjanik Carl Robert Jakobson. Sarnasustest võib välja tuua mõlema püüdlused eesti keele edendamiseks ja selle sissetoomiseks asjaajamisse emakeelne haridus, saksa keele asendamist eesti keelega kohtu ja asjaajamises. Ka haridusele pöörasid mõlemad rõhku ja üldiselt eesti rahvusele. Erinevalt suhtusid nad venestamise ideedesse ja poliitikasse
Johannes Aavik Johannes Aavik Sündis 8.detsember 1880 Suri 18.märts 1973 Oli Eesti keeleteadlane Suure osa oma elust elas Saaremaal ja teise suure osa oma elust elas ta Rootsis. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises. Õpingud Kuressaare Poeglaste gümnaasium 1894–1902 Tartu ülikooli vanade keelte osakond 1902–1903 Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 1903–1905 Helsingi ülikool 1906–1910, lõpetas filoloogiakandidaadina Filosoofiamagister 1920 Töökohad
Novellid, romaanid, reisikirjad, miniatuurid, monograafiad, tõlked Varasemad novellid kujutavad realistlikult ja kriitiliselt Eesti ühiskonda 20. sajandi alguses Osales veel kirjandusrühmituses Siuru ja Tarapita Oli Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusajakirja Looming asutaja Teda võib nimetada ka sõnadega maalijaks Ta on toonud eesti keelde uusi värvinimetusi On üks tuntuimaid iseõppijaid eesti kultuuriloos Johannes Aavik Oli eesti keeleteadlane Kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises Tunnustused: o 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk o 28. aprill 1940 Eesti Kirjanduse o Seltsi auliige Bernhard Linde Sündis 4.aprillil 1886 Tõlkija ja Eesti publitsist Noor-Eesti sekretär Üks asutaja Suri 29.augustil 1954 Villem Grünthal-Ridala Sündis 30.mail 1885 Eesti keele õpetaja Tartus
Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees.
liikumise aja vaimuelu Kalevipoeg - algatajaks oli F. R. Faehlmann, kes hakkas koguma materjali Kalevipoja juttidest, kuid see jäi tal pooleli surma tõttu. Selle lõpetamise võttis enda peale Kreutzwald. Ta kirjutas eepose regivärsiliselt. Oli eestlastele väga tähtis 11. Jakob Hurt Sündis 1839 aastal.Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust. Oli eesti rahvaluule-ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Pidas mitut ametit: guvernant, Tartu gümnaasiumiõpetaja, pastor. Oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine
Jakob Hurt Slaid 2. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Tema isa oli kohalik koolmeister. Kodust sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu.Ta oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Slaid 4. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejär...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
