Kui keegi kellel on mõni terviserike ja kuuleb enda kohta midagi sennist nagu näiteks ''Sa kõlbad vakladele sõõgiks''. Siis võib tekkida tunne et sind justkui ei ole. Sa oled aheltatud voodisse ja sa tahakasid ise kõike teha aga ei saa. Keegi peab seda tegema sinu eest keegi on su silmad ja käed. Sa kuuled kedagi majast möödumas sa tahaks õue joosta aga vaadata aga sa ei saa. Sa pead kellegi käest küsima, et teada saada kes või mis see oli. Sa oled justkui terve aga samas ei ole sa näed kuuled aga liikutada ei suuda. Selle loo tegevus toimub maal. See majake kus tegevus toimub asub küla kaugemas nurgas põldude vahel metsanurgas. Peategelane ei saa käija, kuid ta kuulmine ja mõistus on korras. Seega ta oskab luua oma maailma. Kui ta lamab voodis ja tõusta ei saa, siis ei saa ta end kaitsta selle eest mida ta ei taha kuulda ega näha. Kui keegi on teinud akna või ukse lahti siis voodihaige peab kuulama seda mis seal parasjagu kosta on....
Elisabet Alver Haridus Luuletee algus Sõjajärgsed aastad ja tõlk Teosed Kasutatud materjal Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Alver, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Unistas näitlejaks saamisest kuid kuid hiljem see unistus lahtus, sest huvi kadus selle vastu. Suri 1989. aastal, Tartus. 1924: lõpetas Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nimeline Gümnaasium). 1924 1927: õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas kirjandusliku tegevuse kasuks. Viiendas klassis kirjutas romaani, "Tuulearmuke", mille ta saatis "Looduse" romaanivõistlusele Friedebert Tuglase soovitusel. Võitis teise koha, ilmus 1927. aastal. Teine teos, "Invaliid", ilmus aastal 1930. Hilisemas loomingus tõusis esile luule. Eeskujuks olid Marie Under ja Gustav Suits. Es...
Betti Alver 1906-1989 Elisabet Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924 1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Betti Alver debüteeris 1927- aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna ''Looduse'' romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Alveri tõeline anne avaldub aga luules, millele ta pühendus 1930. aastate algusest, avaldades kirjanduslikes ajakir...
Betti Alver 23. november 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu "Tänulikkus" Miks algav päev, on argipäev Su nimeks? Ma kuulutan Su sekundid kõik imeks Täis iluehmatust ka täna hommikul. Sündis Jõgeval. Pärisnimi oli Elisapet Lepik. Ta oli Heiti Talviku abikaasa. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Kirjandusse tuleb juba gümnaasiumi päevil. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Vaene väike", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1936 ilmub luulekogu "Tolm ja tuli", mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu "Korallid Emajões". 1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aas...
Villule mõte minna ise ja kutsuda teised ka kive põmmutama. Anna ei olnud alguses nõus aga peagi sai Villu ta nõusse ja kõik üheskoos läksid kivimäele. Kivimäel juhtus Villuga suur õnnetus kuna dünamiit läks enneaegselt lahti ja Villu ei jõudnud kivi juurest ära joosta. Villul ambuteeriti randmest käsi ja ta nägi veel halvemini kui enne, kuna paar aastat tagasi jooksis ta endal silma peast välja ja nüüd sai teine silm ka kahjustada plahvatuse käigus. Villu oli invaliid ja ta ema ega ise ei lootnud temast enam midagi saada, kuid Anna tahtis teda Kõrbojale peremeheks. Villu ei olnud sellega nõus, aga Anna survestas teda nii võrd palju, et paar päeva hiljem lasi Villu ennast ise maha. Kõrboja peremeheks sai Villu eelmise naise Eevaga tehtud poiss laps Villu.
,,Põrgupõhja uus vanapagan", teos kus Jürka ehtsat Eesti talupega etendas. Mitte kõige targem inimene sel maamunal, kuid siiski töökas ning hooliv. Hooliv oma pere ning maa suhtes. Jah, eks ta mõtles rohkem oma rusikate kui ajuga, kuid mis sa ikka teha saad. Kui üleval korrusel midagi puudu on, on selle korvamiseks kusagil midagi rohkem. Polnud ka Katku-Villu selles mõttes parem, ka temale meeldis ,,mõelda" oma rusikatega. Aga kes olen mina, et nende üle kohut mõista? Pehmelt öeldes invaliid, kuid siiski tugev noor mees, kel ajunatukest nii palju, et tulla mõtte peale õhata suuri kive, kuid mitte piisavalt, et ise mitte viga saada. Vähemalt nende kahe tegelaskuju põhjal võib väita, et Eesti talupoeg polnud just eriti terava mõistusega. Samas olid nad töökad ning armastasid seda, mida nad tegid. Vähemalt tegid nad oma igapäevategevusi ausalt ning südamega, erinevalt linnavurledest, kes nii väga eurooplased olla soovisid. Vähemasti nii mainis Tammsaare ühes oma kirjas.
Uurimistöö Brigitta Õepa Kalamaja Põhikool Betti Alver Koostaja: Brigitta Õepa Klass: 9 Tallinn 2013 Sisukord 1. Bigraafia............................................................................................ 1 2. Luulekogud........................................................................................2 3. Tunnustused......................................................................................3 4. Luulestiil...........................................................................
Broadwayl läbi, pool aastat hiljem kirjutatud "La La Lucille" läks juba täissaalidele. Helilooja teos ,,Porgy ja Bessi" võeti algul kunstiringkondades kesiselt vastu. Valge helilooja mustade muusikal põhinev teos hämmastab maailmapublikut eheda realismi, draama ja dzässmuusika kooslusena. Tutvumaks mustade muusika traditsioonidega elas Gershwin ise mitmeid kuid neegrigetos. Ooper kajastabki neegrite elu agulis, mille vaesuse, narkootikumide ja kuritegude miljööst tõuseb esile invaliid Porgy kirgastav armastus Bessi vastu. Esimese maailmasõja järgsed kümnendid said dzässi võidukäigu ajastuks. Tuntud dzässmuusikud kolisid New Orleansist Harlemisse, seal tekkis dzässi kommertslik meloodiline variant sweet music. Gershwin aga ühendas dzässi sümfoonilise muusikaga. Selle valdkonna esimene suurteos "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile (1924) tõi heliloojale maailmakuulsuse. Ühe osana ,,Skandaalidest" komponeeris George lühikese
Kainik 7-11 aastane laps Pale nägu Tour reis Palukas pohl Triller põnevik Turiaad võistlus Tõik fakt Tähik kviitung Täksima komposteerima Täksima taguma Türp kombinesoon Ulme ebareaalne Ulme fantaasia Ulmeline fantastiline Uutma uuendama Vaarak sai Vaarak-kohupiimasai Vabarn vaarikas Vaegur invaliid Vampiir vereimeja Vandel elevandiluu Vastne uus Velbas agaralt Veli vend Verbaalne suuline Virn kuhi Visioon nägemus Väisama külastama Välu lagendik Üllitis uudisväljaanna Ürgama algama
Kellel on heaoluühiskonnas hea elada? Heaoluühiskonnas on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine tema elu jooksul. Riiklikud toetused on hädasolevate perekondade päästmisel olulise tähtsusega. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Me peame teadma, kuidas suurendada oma heaolu ja milliseid muutusi selle saavutamiseks peab tegema. Kellel siis on heaolu ühiskonnas hea elada? Sotsiaalne heaolu saab alguse meie perest ja ar...
Nüüdsest teeb juhutöid, nagu praegugi, aitab teed juhatada oma pärismaalasest musta sõbraga, kes teab teed nii hästi, nagu oleks tal kompass peas. Max Kohlenberg - Miljonär, kelle käes on hinnaline, ligi 4 sajandit vana, Borgia sõrmus, mis on mõeldud mõrvade tegemiseks. Ta elab Johannesburgi lähedal Aafrikas, kus ta omab hiiglaslikku mõisa mille sees on omakorda uhke muuseum, kus on maailmakuulsaid teoseid, üle kogu maailma, ning need on kõik orginaalid. Ise ta on invaliid ja suhteliselt erak. Sisu: Algab sellega, kui üks kollektsionäär soovib saada Borgia sõrmust endale ning pöördub abi saamiseks Shaliki poole. Tehingu eest lubati 500 000 $. Shalik valib töö jaoks neli inimest, keda ta otsis, uurides tausta ning varasemat kogemust. Ta satub Fenneli, Garry ja Ken-i peale. Gaye, kütkestav naine, töötab juba Shaliki heaks, ning ta lootis, et Gaye suudab Max Kahlenbergi poolehoidu võita ning võibolla ka muuseumi asukoha öelda.
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-11 Annifriida Arge TERVITAMISE JA ESITLEMISE ETIKETT Lühireferaat Juhendaja: õp. Anne Rand Kuressaare 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1.Tervitamine....................................................................................4 1.1 Hüvastijätmine.........................................................................6 2.Esitlemine.....................................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................9 ...
Betti Alver Koostanud: Kristina Salmu, Liis Tsebotnikova, Joonas Lips ja Aivar Lobjakas Elulugu · Sündis 23.novembril 1906. aastal. · Pärisnimi Elisabet Lepik. · Sündis raudtee-teemeistri perekonnas Jõgeval. · Lapsena tahtis saada näitlejannaks, hiljem see vaimustus lahkus. · 1914 asus õppima Tartusse Puskini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis. · 1924 lõpetas selle kooli. · 1924-1927 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. · Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. · Sõjajärgsel perioodil tegeles luuletaja peamiselt tõlkimisega. · Peamiselt tõlkis saksa ja vene kirjandust. · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Pus...
Ana está malo. /on haige/ Este libro es para estudiar. Teresa está enfermo. /mööduv haigus/ Está borracho /on purjus/ Püsivat väärtust või seinundit: Ana está alegre. /on praegu rõõmus/ Juan es bueno/ on hea iseloomuga/ El agua está fria /on praegu külm, see ei ole vee Ana es malo /on halva iseloomuga/ põhiomadus, see võib soojeneda, siis on soe, mis Teresa es enfermo /on invaliid, haiglane/ samuti on ajutine olek/ Es borracho /on joodik/ José es alegre /rõõmsa meelega/ Väljendab aega. ¿A cuantos estamos? Estamos a 24 de enero. Näitab omandit: Estamos a veinticuatro. ?De quién es esto abrigo? Estamos el siglo XXI. Es mío. Estamos en invierno. Väljendab aega: ESTAR+PARTICIPIO /-tud kesksõna/
piirangud laseasutust lähedusse: näiteks peaks lasteasutuse juures olema kiiruse piirang 30km/h ja ülekäigurajad sest siis on autojuhtidel ja lastel suure tõenäosus teineteist märgata ja ohutult koju jõuda. Paljudes kohtades on ülekäigurajad ja kiiruse piirangud kuid mitte igal pool. Omavalituse peab vastutama selle eest, et laseaedades oleks kõigil lastel võrdsed võimalused. Võrdsed võimalused mänguväljakul ohutult mängida, mänguväljak peab olema puhas. Invaliid peab saama liivakastis mängida ja selleks peab andma võimalused omavalitsuse. Lasteaia õpetaja peab andma võimaluse lapsel kasutada antud mänguvahendeid. Laste vigastust vältimine riigi tasandil. Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. Laste arvu rühmas on kehtestanud riigikogu oma seadusega. Sõimerühmas on kuni 14 last ja lasteaiarühmas on kuni 20 last. Kui rühmas on nii palju laps siis lasteaia õpetaja ei suuda
· Departure date-lahkumise kuupäev · Arrival time- saabumise aeg · Departure time-lahkumise aeg · Check-in- sisseregristreerimine · Check-out- väljaregristreerimine · Total No. of night required- soovitud ööbimiste arv · No. Accompanying persons- kaasas olevate isikute arv · My accommodation choise -minu majutusvalik · Credit card details-krediitkaardi andmed · Expiry Date- kehtivuse aeg · Please indicate- palun märkige ära · Handicapped- invaliid · Requirements- erisoovid · Special needs- erivajadused (puudega) · Mailing address- posti aadress · Mixed dorm- segatuba · Post code/ zip code- postiindeks · Taxes- maksud · Details- andmed · Card Validation Code- kaardi turvakood (CVC; CVV) · Credit card holder- kaadri valdaja · Billing address- arve aadress · Cancellation policy-tühistamise tingimused · Authorise- volitama Other words ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 192...
Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ...
vanakestel tülikas hankida ja seda on vaja teatud aja tagant uuendada. Puudega inimesel ei ole tihti võimalust iseseisvalt arstlikus kontrollis käia ja kuna ei taheta lähedasi tülitada või polegi kedagi appi kutsuda, jääb vajalik paberimajandus soiku ja pensionilisa väljastamata. On arusaadav, et selliseid toetusi ei tohiks jagada pimesi, kuid siiski võiks süsteem olla lihtsam ja kasutajasõbralikum ning absurdsed olukorrad, kus paranematu seljaajukahjustusega invaliid peab iga paari aasta tagant käima arstlikus kontrollis, et saada paberit, mis tõestab, et ta ei suuda käia, tuleks kaotada. Ühiskonna arenedes on muutunud aina loomulikumaks, et suurem kogukond, olgu selleks siis riik või vald, võtab aina enam üle perekonna ülesandeid. Selliseid protsesse on enim näha sotsiaalhoolekande sfääris ja hariduses. Makstakse toetusi, hoolitsetakse vanurite eest ja pakutakse lastele tasuta haridust, mis kõik makstakse kinni ühiselt
Uno Naissoo elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor H. Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis:...
Elu Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis 1944. aastal inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Eestist sai jällegi Nõukogude impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabariik ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Nõukogude okupatsioon Eestis kestis 47 aastat ning lõppes 1991. aasta 20. augustil, kui taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. Pärast Eesti taasvallutamist 1944. aastal ja Teise maailmasõja lõppu 1945. algas Eesti parandamine sõjahaavadest. See toimus suures osas aga 1940. aastal alustatud stalinlike ja nõukogulike ümberkorralduste vaimus. Sõjas purustatud majandus, mis enne arvestas eelkõige Eesti huve, muudeti NSV Liidu majandusmonstrumi ripatsiks ja jäi võõrvõimu juhtida. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidu nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. See protsess puudutas ka Eesti NSV-d. Üleliidulises plaanis muutus Eesti ...
Mida head, nagu idioot ütleks. Kp: Oi siin on väga hea! Saab müristada ja mida rohkem mina oma kätt liigutan seda rohkem inimeseloomi siia sisse sajab! Ma ei saa sellest hästi aru, aga ma ei peagi aru saama. Mulle ei meeldi rääkida. JB: Huvitav eksperiment. Kahju, et ma Indoneesia ekspeditsioonil just hukka sain, kuid vähemalt on mul nüüd ka maavälised jõud, see tähendab, pigem just maasisesed, aitamas alistada vaenlasi. Prooviks õige teha ka nagu see invaliid... (läheb ja lükkab rusika kaljurahnu sisse ja kive lendab ning maal müriseb.) Kp: Mida sa lollakas tegid! Nüüd ei saa sina ka siit kunagi minema! JB: Nojah, aga vähemasti saan müristada. (liigutab oma kätt kaljuseina sees) Kp: Ega mul ei ole ka midagi viga, jutukas kaaslane kellega veeta igavik... JB: Tõepoolest, tõepoolest. Saab sinusugust elukauget invaliidigi harida ehk nende aastate jooksul mis meil ees on... Kuule, see müristamine on täitsa lõbus
Vaevanõudvad, kallid, kuid olulised andmed muudatuste kohta. b. Läbilõikeuuringud (cross-sectional study) 3. Eksperimentaalsed uuringud põhjuse-tagajärje seose leidmine teadusliku meetodi abil. Isiksusepsühholoogia Humanistlikpsühholoogia Tekkis eelmise sajandi keskpaigas (1950) Keskendutakse sellele, mis on inimeses valesti, kuidas arenevad inimese probleemid, häired. Emotsionaalne invaliid humanistide käsitlus inimesest, inimest peetakse automaatselt käituvaks robotiks. Inimlikkus - Käsitletakse normaalset tavalist inimest Humanistlik lähenemine on spontaanne, improvisatsiooniline, loomulik Humanistid on kuulsaks teinud Abraham Maslow, kes sündis Ameerikas (1908-1970). Maslow lõi motivatsiooniteooria vajaduste hierarhia. Kuni selle teooriani oli peamine teooria, et inimese põhiline motiiv on vältida negatiivset, millega Maslow polnud nõus ta
Sama teeb ka Birgiti ema Marianne. Tehvan lubab neile mõlemale, et võitleb nende laste pärast. 10. Sõit erikoolidesse. Algul käiakse Sindi erikoolis, kus õpivad poisid. Tehvan loeb poiste toimikuid (lk 177), et teada saada miks poisid on sattunud sinna. Tuleb välja, et asi on ikkagi joomises, narkootikumides, varastamise. Paljude vanemad on ise tahtnud, et nende lapsed Sindi erikoolis oleksid, kuna ei kuulata sõna või siis ema/isa on invaliid ning ei saa nendega hakkama. Mõned lapsed isegi peksid oma vanemaid. Tehvan jutustab ka ühe kooli õpilasega, kes pidi kõiki kamandama. Poiss oli endast väga heal arvamusel, arvas et saab isegi tulevikus juhatajaks. Räägib kuidas ollakse koolis. Pekstakse teisi, pekstud õpilane alati ütleb õpetajatele, et lõi pead vastu seina või kukkus. Siis ei saanud keegi karistada. Osad vanemad toovad õpilastele kooli raha, tablette ja teisi selliseid asju. 11
Talu ning kõik on räämas. ,,See on viimane tants raugastunud aurukatla ümber." Eesneri Eedi on vallakasaka poeg, kes liugleb läbi elu pidades erinevaid ameteid. Esialgu oli ta Aiaste talus Taaveti sulane, hiljem aga kolhoosi partorg ning teose lõpus elukindlustusagent. Eedi roll tundub ellujääja prototüübina. Eedi on inimene, kes aegade muutudes ellu jääb ning olukorraga kohaneb. Ta tuleb omadega toime, kuid mitte kuigi hästi, sest ta on invaliid ning tema karjääri tegemine ei lähe kuigi ladusalt. ,,Eesner näeb, et täna ei tule elukindlustamisest midagi välja, paneb portfelli klõpsatades kinni ja mõtleb ära minna. Aga ootamatult ründab teda külje pealt oinas." Selle näite ning ka eelvenate kordade põhjal, mil teda oinas puksis, jätab Eedi tegelaskuju õnnetu möku mulje. Aurukatel on kui ajastu märk, mis terve teose vältel ei kao. Samas on ka temal vanus. Kui
just ei soovitaks, sest enamus ajast oli see igav. Resümee Mina lugesin raamatut ,,Laip raamatukogus". Selle autor on Agathe Christie, kes oli kuulus inglise kirjanik ning sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Raamat rääkis ühe noore tüdruku, Ruby, mõrvast, kes tapeti kadeduse ja raha pärast. Nimelt meeldis neiu ühele rikkale mehele Conway Jeffersonile. Härra Jefferson oli invaliid ja üksik, sest ta lähedased olid hukkunud. Mees kavatses Rubyle pärandada suure summa raha ning teda ka lapsendada. Juhtub ka teine mõrv, mis on seotud Ruby omaga. Uurimist viib läbi Miss Marple, kes juhtumi ka lõpuks politseinike abiga lahendab. Raamatul polnud väga viga. Algus ja lõpp olid huvitavad, ülejäänud osa üsna igav ja veniv. Ei soovitaks lugeda, sest usun, et ka huvitavamaid ja kaasahaaravamaid raamatuid kui see.
• Kui mõnda oma tuttavat tahetakse esitleda kõrgele ametnikule, siis tuleb paluda selleks luba. Tuntud või kõrgele positsioonil olevale isikule esitlemisel mainitakse inimese tiitel ja nimi, kõrgel positsioonil oleva isiku nime ei öelda. Sellist esitlemisviisi nimetatakse ühepoolseks tutvustamiseks. • See, kellele tutvustatakse, annab käe esimesena. • Mees peab esitlemisel alati püsti seisma (kui ta pole haige, invaliid või väga kõrges eas). • Naine tõuseb püsti, kui teda esitletakse vanemale naisele, kõrgemalseisvale isikule või tema naisele. Naine tõuseb samuti siis, kui ta esitleb end ise vanemale mehele. • Tutvustamine ei tähenda veel, et pärast võib hakata sinatama. • Kui teid esitletakse või tutvustatakse, võtke käed taskust välja, seiske sirgelt ja olge teise inimese suhtes tähelepanelik. • Pärast esitlemist öeldakse: Väga meeldiv! Väga rõõmustav
elemendid võivad ilmneda hiljem sarimõrvari kuritöödes. Osad sarimõrvarid eelistavad lugeda võikaid lugusid või vaatavad pilte, kus on kujutatud vägistamist, mõrva või piinamist. Toon näite viimasel aastakümnel avalikkuses laialdaselt kajastatud sarimõrvari tapatöödest, kes kannatas antisotsiaalse isiksushäire all: 16-aastasena paneb sarimõrvar Aleksandr Rubel toime oma esimese tapmise. Esimeseks ohvriks langeb abitu invaliid, teise veretöö tegi lihane isa pojale kergeks: armukade mees lõi oma joodikust naise armukesele noa kõhtu. Poeg aitas isal haavatu elule lõplikult risti peale tõmmata. Kuu aega pärast seda, kui sarimõrvar sai 17-aastaseks, alustas ta teist tapaseeriat: jaanuaris pani ta toime kolmanda, veebruaris neljanda ja viienda, märtsis kuuenda, juunis seitsmenda mõrva. Pärast esimest tapmist 1997. aastal sattus sarimõrvar hoogu, tal tekkis tahtmine tappa järjest rohkem
hävitab lõpuks. Marius oli jõudnud viimase peatükini. Siis tuleb katuselt spiidi mõjul alla lennata ja tuul tiibadesse saada. Esimene kord ta kukkus ja murdis jalad, nüüd tahtis uuesti proovida. Ta tahtis treenida. Ilma kuradi käsiraamatuta poleks Karina Aapu maha jätnud. Kui Kerli ennast näitas, viis ta iga kord kellegi kaasa. Seepärast Marius tookord vihaseks saigi, kui Karina kohtumisest temaga rääkis. Karina lahkus autost. Marius tundus järsku nagu invaliid. Karina kohtus teel Pärdiga ja sai teada, et oli elanud röövlite juures. Laip oli põõsastesse peidetud, suur hall koer näitas asukoha kätte. Pärt oli Karina koti üles leidnud. Asjad olid alles. Karina tahtis nüüd Aabu järele minna. Karina sai teada, et Pärt peab end Kerli surmas süüdlaseks. Ta tahtis Karinat Kerli asemele. Kasuema valetas, et Pärt lükkas õe jääauku. Ta sai poisi eest vähe raha ja tahtis tollest lahti saada. Ta ütles kõigile, et poiss on õekeppija, sest
Nii oscar tegigi aga läks esialgu veel Paloma uue koju et temaga rääkida ning öelda et see mida ta tegi et ta keeras kõik oscari sõbrad ja tuttavad tema vastu et nad kõik arvaksid et ta on veidrik oli vale ning ta loodab et Paloma õpib oma vigadest. Peale jutu ajamist Palomaga läheb ta koju kus imestusega vaatavad talle otsa Isa ning Steve peale mõnda hetke nad hakkavad rõõmus karjuma ning kallistavad Oscarit, Steve kallistab teda ppõlvedest sest Steve on lapsepõlvest olnud invaliid. Mitu päeva on Oscar Megist eemal hoidnud sest ei teadnud mida talle öelda kuni ühel õhtul istusid nad taas akendel ning Oscar ütles Megile et tal on talle midagi öelda aga see ei ole akande vahelne jutt et kas Meg saab tulla välja värava juurde. Värava juures seisid nad kaua ning Oscar suudles Megi. Nii see raamat lõppeski. 6)Jutu moraal on see et noored ei saa enda tunnetest kohe aru ja et kui sa oled oma tunnetes kindel räägi nendest ka teiele osapoole et ei juhtuks sama mis
TÖÖHÕIVEREFORM Essee Õppejõud: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 Eestis vastuvõtmisel olev töövõimereform peaks looma uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Mind isiklikult puudutab see teema väga lähedalt, sest üks minu pereliikmetest on sünnist alates invaliid ehk praeguse süsteemi kohaselt sügava puudega töövõimetu inimene. Tegemist on psüühiliste erivajadustega inimesega, kellele on kohtu poolt määratud eestkostja, kelle haigus on aastatega ainult süvenenud ja kes vajab hooldamist ja juhendamist 24/7. Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 aasta talvel. Esialgseks ideeks oli tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine, mis oleks pidurdanud töövõimetute hoogsat juurdevoolu ja pensionikulude kasvu.
· Vanemale, kes kasvatab kuni 7-a last · Lapse koolivaheajal vanemale, kes kasvatab 7-10-a last kõik koolivaheajad · Alaealisele · Tööga seotud tervisekahjustuse järgselt osaliselt töövõime kaotanud T-le töövigastus Sõltumata töötatud ajast on õigus puhkusele täies ulatuses: · Alaealisel siis, kui tahab ja täies ulatuses · Isikul, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel invaliid · Naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust · Tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud T töövigastus Kokkuleppel T-ga võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkematu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Tl-s ei tohi märkida osade kaupa puhkuse andmist! T-le kõige kasulikum võtta 5 päeva kaupa (saab laup, pühap lisaks). Puhkust saab katkestada ainult kokkuleppel.
Antakse seda 3 tööpäeva emale või isale, kui tal on 1 või 2 kuni 14a vanune laps. Antakse 6 tööpäeva puhkust, kui emal või isal on 3 või rohkem kuni 14a vanuseid lapsi. Puuetega lapse vanemal on õigus saada puhkust igas kuus 1 tööpäev kuni lapse 18a vanuseks saamiseni. · Tasustamata lapsepuhkus. Ema või isa saab seda kasutada igal aastal kuni 10 tööpäeva. Jällegi kuni 14a vanune laps. Või siis kuni 18a invaliid laps. 66 eeku on vanemapuhkuse 1 päeva taks. Avaliku teenistuse seadus (ATS) Aastast 1996 veebruarist. Reguleerib riigiasutuses ja kohalike omavalitsuste asustustes ametnike töösuhteid. Avalik teenistus meie teenistuses ametnikud. Teenistujad jaotatakse selle seaduse mõistes kolmeks: ametnikud, abiteenistujad, koosseisuvälised teenistujad(ajutised pojad). Ametnikud grupeeritakse veel omakorda kolmeks: kõrgametnikud, vanemametnikud, nooremametnikud.
TÖÖJÕUD MAJ. MITTEAKTIIVNE 711 200 /63,7%/ 394 200 /36,3%/ HÕIVATUD TÖÖTUD PENSIONIEALISED 626 100 /87,4%/ 85 200 /12,6%/ (TÄIEND)ÕPPIMAS HOOLITSEB PERELIIKME EEST PALGATÖÖTAJAD 574 000 /92%/ HAIGE, INVALIID TÖÖTUSE KESTUS Kuni 6 kuud 36 600 HEITUNUD MITTEPALGALISED 7-12 kuud 11 700 52 000 /8%/ 13-24 kuud 13 700 MUUD üle 24 kuu 23 100 Allikas: Eesti Statistikaamet ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Tsitadell ,,The Citadel" Archibald Joseph Cronin 1937 Raamat räägib noorest mehest, Andrew Mansonist, kes sai just kätte oma arstipaberid (St. Andrew ülikool). Kohe peale seda võttis ta Sotimaalt suuna Walesi poole, Blaenellysse, kus teda ootas abiarsti töö doktor Edward Page juures. Kohale jõudes tuli aga ilmsiks, et doktor on ise invaliid. Andrew sai see tõttu kõik käsklused ja palga tema naiselt, kes oli igavene koonerdaja, kuigi raha teenis ta hästi. Suurem osa Andrew palgast läks iga kuu Gleni fondile (20 naela kuus), sest tänu sellele fondile sai ta ülikoolis õppida, nimelt maksis fond kõigile Andrew nimelistele üliõpilastele 5 aasta jooksul 15 naelsterlingit aastas, eeldusel ,et peale...
grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber Margus, kes aga satuvad sõjakeerisesse. Teises osas analüüsitakse filmi „Intouchables“. Film räägib rikkast, halvatud Prantsuse kõrgklassist mehest, kes on invaliid ning palkab enda hooldajaks noore, mustanahalise, moslemist eksvangi, kes pöörab mehe elu peapeale. Kahe täiesti erineva mehe vahel, tekib suur sõprus, mis ületab kõik sotsiaalsed, varalised ja muud barjäärid, mis nende vahel on. 4 1. MANDARIINID 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid Sotsiaalseteks institutsioonideks nimetatakse teatud eluvaldkonda puudutavaid
määrdunud kiri. "Tere Vismar! Niiöelda parim doktor terves linnas, nagu armastatakse öelda. Ah, ei taha sellise sõnaga nagu 'parim' seda kirja ära rikkuda. See on tülgastav, eemalepeletav. See on kohutav mida sinu haigla ja haiglatöötajad minuga teinud on! Varem olin ma terve, tundsin rõõmu spordist, elust, perekonnast ja kõigest muust. Tänu haiglatöötajate halvale ravile ja varasele kojusaatmisele on minust saanud invaliid! Ma ei suuda enam kõndida, mu elu on kokkuvarisenud. Ma ei hooli enam kellestki ega millestki. Ma teeks kõike seda sama teiega, et te saaksite tunda seda, mida tunnen mina - kohutavaid piinu." Ähvardava kirja alt nurgast võis lugeda: Ma tean kes sa oled ja ma tean kus sa elad ning ma tean mida sinuga teha, kui see koletismaja ükskord siit ära ei kao, igaveseks!" Doktori peast oleks nagu läbi käinud tornaado - kõik segi paisanud, kõik laastatud. Vismar võttis värisevate kätega
· Mõrvu selgitas 14aastaselt bensiini nuusutama hakanud Rubel nii: «Oli elutüdimus. Nuusutasin bensiini ja äkki tekkis tahtmine keegi ära tappa. Tahtsin ükskõik keda tappa. Tahtsin proovida, mis see tapmine on. Tahtsin verd näha. Kui mul oli enne halb olla, siis pärast tapmist hakkas parem. Ma sain tapmisest hingelise rahulduse. Kui tapad ühe, teise, siis kisub tapma. Mulle meeldis tappa.» Aleksander Rubel · 19. septembril 1997, Rubel tappis majanaabri, invaliid Tõnu. Põhjendus oli küüniline: «Nuusuta- sin kodus bensiini, võtsin öökapi alt liharaiumis- kirve ja läksin. Tahtsin ükskõik keda tappa. Teadsin, et Tõnut on lihtne tappa.» · Järgmise mõrva pani nooruk toime koos isa Andreiga. Isa virutas neil külas olnud Alekseile noa kõhtu, sest pidas teda oma naise armuke- seks. Seejärel aitas poeg ohvril komberdada ühiselamu ühte tühja tuppa, kus ta hakkas meest kägistama ning lõpuks kolmanda korruse
tiitel perekonnanimi 7 · Esitletakse saabumise järjekorras · Ei soovitata end tutvustada endast väga kõrgemalseisvale isikule · Aukülaliselt küsitakse luba "Härra minister, lubate esitleda professor Kaske?" · Isik, kellele tutvustatakse, annab käe esimesena. · Mees peab esitlemisel alati püsti tõusma (v.a. invaliid või väga vana) Naine tõuseb siis, kui teda esitletakse endast palju vanemale või kõrgele isikule. Üksikisikut esitletakse grupile. KÜLALISTE TERVITAMINE Ametlikul vastuvõtul tervitajate rivi: 1.Peremees või 1.Peremees 2.Aukülaline 2.Aukülaline 3.Perenaine 3.Aukülalise abikaasa 4
Henri de Toulouse-Lautrec Henri de Toulouse-Lautrec sündis 24.novembril 1864 Prantsusmaal ja suri 9.septembril 1901 Malromes Pariisis. Ta oli prantsuse impressionistlik kunstnik. Kuulasimaks sai ta Moulin Rouge reklaamplakatiga. Elukäik Henri de Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede põhjaosas Tarni departemangus Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, kes kunagi oli väga prestiizikas, kuid oli oma prestiizi suurel määral kaotnud. Tema vanemateks olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma lapsepõlve Bosci lossis ja Celeyrani lossis Narbonne'i lähedal. Henri murdis 13-aastaselt vasaku jala ja 15-aastaselt parema jala. Kuna ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuudulikuse all, siis tema jalgade kasv jäi seisma. Tema ülakeha oli normaalses suuruses, kuid jalad palju lühemad kui täisealisele mehele omased. Tema pikkuseks oli 150 cm. Kuna tal oli see puue siis algu...
Plaatturvistik asendus rõngassärkidega, mida oli palju lihtsam teha. Ainuke koht, kus Rooma sõjapidamisstiil püsima jäi oli Byzantioni Impeerium. 5-13saj. See aeg on rüütlide õitseaeg. Kõige levinum turvisetüüpidest oli Rõngasturvis. Kuna selline turvis kaitseb lõikehaavade eest aga ei kaitse luumurdude pärast, on relvad brutaalselt rasked. Rüütel sai osaleda maksimum 4-5s lahingus, seejäral oli ta kas surnud või lihtsalt invaliid. 13l sajandil hakati kasutama uuesti plaatturviseid, kuna nad peatavad löögi täielikult, erinevalt rõngasrüüdest kuid rõngasrüüd jäid veel püsima. Kuna rüütlid olid eelkõige ratsaväelased siis võitlustehnika põhines raiuvatel hoopidel suunaga ülevalt alla. Selliste löökide puhul sai võrreldes roomlastega, kehva füüsilise tervisega rüütel kasutada relva inertsi ja massi löögi mõju suurendamiseks. Ainukesed, kellel mõõklemiskunst oli rohkem
kiusatus", ,,Laud", ,,Marne'i kallas", ,,Suitsetaja", ,,Sainte Victoire'i mägi", ,,Suured suplejad" Henri de Toulose Lautrec vanasse aadlisuguvõssa kuulunud mees. Tema ema ja isa olid omavahel nõod. Tal oli luuhaigus. Lapsepõlves elas ta üle väga raske õnnetuse ja nii kui ta kukkus, murdusid luud ja nende tõttu ta kasvas moondunud kehavormidega kääbuseks. Ta hakkas maalima, päris varajases nooruses maalis ta väga hästi. 1886 läheb ta Pariisi. Kuigi ta oli invaliid, oli ta kõrge enesehinnanguga. Tema loomingut mõjutasid algselt nii impressionistid kui ka hiljem juugendist, Jaapani värvilisest puulõikest. Ta hakkas kujutama oma kaasaegseid inimtüüpe. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja kujutab nende isikuomapärasid hästi kultuurselt. 1892 aastal hakkas ta tegutsema värvilise litograafiaga. Ta hakkab tegema plakateid, peetakse ka reklaamikunsti rajajaks. Oma elu
Ohver (inimene, kes on kogenud...) Sant (puudega inimene) Sandistatud (inimene, kellel on) Kannatab millegi käes (inimene, kellel on) Vaevab miski (inimene, kellel on) Ratastooli aheldatud (ratastooli kasutaja) Vaimse alaarenguga (õpiraskustega või vaimse puudega inimene) Vaimuhaige (vaimse tervise probleemiga inimene) Invaliid (puudega inimene) 30. Nõustamisel esinevad eetilised teemad. Oma kompetentsuse piiride tunnetamine - nõustaja peaks teadma oma võimete ja oskuste piire, ning neid mitte ületama. Teadmine millal ja kuidas keelduda - keeldumine on professionaalse abistaja peamisi vastutusi. Millal, kuidas, miks? Otsustamine, millal lõpetada - eetilised standardid rõhutavad, et ei ole sobiv jätkata professionaalset suhet, kui on selge, et klient sellest kasu ei saa. 31
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on...
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: „Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus”. Lavastamisjuhendis on a...
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on...
kasutavad puudub kahjuks teadmine, mida filosoof just ühe või teise ütelusega mõtles. Referaadis on kajastatud Nietzsche põhilised veendumused, arvamused ja ideed, mis üllataval kombel tekkisid tal juba väga varases eas ja jäid elu jooksul üsna muutumatuteks. Lisaks on referaadis ka kiire ülevaade Nietzsche elus, põhiliselt küll tema nooremast east, kahjuks ei ole vanadusest väga palju rääkida, sest vanaduse veetis Nietzsche põhiliselt üksina ja oli invaliid. Isegi sõpru ei olnud tal vanaduses eriti palju, nii näiteks ilmus tema viimast teost ainult 4o eksemplari, seda kõike filosoofi raha eest ja ära õnnestus tal kinkida ainult seitse, isegi tema õde ei soovinud omale eksemplari. Lisaks eelnevale oli Nietzsche täielik kistluse vastane referaat räägib ka lähemalt filosoofi seisukohtadest, kuid tuleb teada, et Nietzsche öeldut ei maksa alati täie tõena võtta, sest osad mõtted on ta öelnud lihtsalt selleks, et ühiskonda sokeerida.
Muidu vaimuhaige ja töid ei hinnatud, müüs eluajal ainult ühe maali. Paul Gauguin oli tavaline igapäeva kodanik kuid loobus kõigest ja hakkas tegelema maalimisega. Ta polnud rahul ühegi Euroopa kunstiga ja hakkas valmistama oma loomingut. Parimad maalid tegi Thaiti saarel Vaikse ookeani avarustes. Maalid dekoratiivsed oma puhaste säravate värvidega. Henri de Toulouse-Lautrec oli pärit aadliperest kuid ise oli invaliid. Külastas erinevaid kabareesid ja teisi kahtlasi kohti ja maalis seal nähtud inimesi. Eriti kuulsad on Toulouse-Lautreci maalid või visandid ,,Moulin Rouge'i" kabaree artistidest. See kunstistiil levis ka 20.sajandi alguses noortele eesti kunstnikele. Nad olid huvitatud Konrad Mägi loomingust ja teistest pallaslastega. Eriti ilmekalt kõneleb Cezanne'i mõjust Ants Laikmaa portree- Nikolai Triik. See on ka ühtlasi üks suuremaid eesti portreekunsti saavutusi.
,,Püha Antoniuse kiusatus", ,,Laud", ,,Marne'i kallas", ,,Suitsetaja", ,,Sainte Victoire'i mägi", ,,Suured suplejad" Henri de Toulose Lautrec vanasse aadlisuguvõssa kuulunud mees. Tema ema ja isa olid omavahel nõod. Tal oli luuhaigus. Lapsepõlves elas ta üle väga raske õnnetuse ja nii kui ta kukkus, murdusid luud ja nende tõttu ta kasvas moondunud kehavormidega kääbuseks. Ta hakkas maalima, päris varajases nooruses maalis ta väga hästi. 1886 läheb ta Pariisi. Kuigi ta oli invaliid, oli ta kõrge enesehinnanguga. Tema loomingut mõjutasid algselt nii impressionistid kui ka hiljem juugendist, Jaapani värvilisest puulõikest. Ta hakkas kujutama oma kaasaegseid inimtüüpe. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja kujutab nende isikuomapärasid hästi kultuurselt. 1892 aastal hakkas ta tegutsema värvilise litograafiaga. Ta hakkab tegema plakateid, peetakse ka reklaamikunsti rajajaks
uusi riideid. Isa ütles aga, et kottide tagasisaatmine „ei tule kõne allagi“ ning et sellega on lool lõpp. Jack sai sellest aru, kuna ta oli ise näinud veoautot ja raskeid kotte. Ema jäi vaidluses alla. 2. Nii lihtne, nii pentsik – väike poiss ja täiskasvanud mees võistlemas. (lk 11) Tom kartis isa ning ei julgenud talle lähedale minna. Pärast isa südamerabandust oli ta pooleldi invaliid ning peab Tomiga ema tähelepanu pärast võistlema. Isa oli Tomiga karm, kiusates teda pidevalt oma torkivate etteheidetega. Ta kasutas ema Tomi vastu: „Ära räägi niimoodi oma emaga“ või „Istu sirgelt, kui su ema sinuga räägib.“ Ema talus seda kõike aga vaikides. 3. Kohe järgnes rituaalne naer. (lk 13) Perekonnas olid käibel mõned naljad, mille algatajaks ja alalhoidjaks oli Jacki isa. Sue
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
