Mäeküla piimamees. E.Vilde kirjutas romaani "Mäeküla piimamees" 1916. aastal, ajaliselt just enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Nagu ka paljud tema eelmised teosed, nii kritiseerib ka see kodanlust tollel ajaperioodil. Raamatu põhikonfliktiks on naine Mari, kellesse on armunud mõisnik Kremer, kuid kes on abiellus talupoeg Tõnu Prillupiga. Prillupil on aga egoistlikud kavatsused Mari suhtes ja seetõttu üritab ta Mari sundida mõisnikuga vahekorda astuma, mida naine ka lõpuks teeb. Selles kirjandis ma proovingi selgitada Mari motiive seda sammu astudes. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumise Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri kü...
E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina. Hiljem oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde tuli kirjandusse ...
Mäeküla piimamees Suureks kasvades ehk täiskasvanuks saades otsib iga inimene endale kaaslast, kellega kogu oma ülejäänud elu elada ja oma muresid-rõõme jagada. Sellest kujunebki välja abielu. Kuigi tänapäeva abielu ja inimeste kooselu on oma ilmet veidi muutnud, siis on põhimõte siiski samaks jäänud. Minu arvamus on abielust on mitmetahuline ent kui mõelda loo peale Marist, Prillupist ja Kremerist, siis on kohe näha, mis selles loos kõik valesti tehti. Prillupi naine suri. Tol ajal oli kombeks võtta endale uus naine, kui eelmine suri, sest elu oli raske, oli vaja teha tööd, lapsi kasvatada ja majapidamist korras hoida. Nimekiri võiks veel edasigi minna. Mida tegi selles olukorras härra Prillup? Ta käis kosjas oma naise nooremal õel. Loomulikult on see veider, sest kes siis põhimõtteliselt oma sugulast naiseks võtaks? Kõik ju teavad, et ega sugulastega tule alati probleeme ja seda on ju tänapäevalgi iga nurga peal näh...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik
"Mäeküla piimamees" Tegelased: Tõnu- Mäeküla Piimamees Mari- Tema naine Kremer- mõisnik Lapsed. Tõnu naine suri ja ta tõi oma naise õe Mari enda juurde elama ning laste ja kodu eest hoolitsema. Kremerile hakkas Mari meeldima. Tõnu abiellus Mariga, aga Kremer ei jätnud Marit rahule. Kremer tegi Tõnule ettepaneku, et kui ta saab mariga vahest "koos olla" (Mariga magada), siis saab Tõnust Mäeküla piimamees. Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel ütles Tõnu Marile, et kui ta ei nõustu, siis tõstab Kremer nad talust välja. Lõpuks Mari nõustus. Kui Kremer kuulis, et Mari nõustus, siis vallandas ta vana piimamehe ja Tõnust sai uus Mäeküla piimamees. Alguses Mari visiidid Kremeri juurde Tõnut ei häirinud, kuid hiljem ei tahtnud ta enam Marit "jagada"
Raha kas õnn või õnnetus Inimesed tahavad ikka raha. Raha on ju väga tore paber, mille eest saab endale soetada nii mõndagi: pastaka, kuue, auto, maja või midagi uhkemat. Kuid kas ainult rahast piisab, et olla ka õnnelik ? Eduard Vilde loomingust võib leida nii mõnegi tõese vastuse sellele küsimusele. E.Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" sündmustik toimub ühes väikses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Peategelaseks on Tõnu Prillup, vaene talumees, kes elab nigelas majakeses koos Mari ja kahe lapsega. Kremer tegi Prillupile väga ahvatleva pakkumise. Kremer tahtis n-ö vahetuskaupa teha: ta pakkus Tõnule rikkust ning meiereid, vastu nõudis ta Mari. Prillup nägi viimaks võimalust rikastuda ning sõlmitigi leping. Kaup nagu kaup ikka, mõlemad pooled olid rahul ning nägid selles kasu. Ehkki võis tunduda, et Tõnu tegeles mingil määral inimkaubandusega. Igaühel tekib kindlasti küsimus, kuidas ta oma...
Kas Mari saab mõista? Juba ajast aega on endast nõrgemaid ära kasutatud. Kui tunnetatakse, et teine isik jääb mingil moel alla, kasutatakse kohe võimalust. Nagu öeldakse, looduses sööb alati tugevam nõrgema. Nii juhtus ka Mäeküla taluperenaise Mariga. Teda kasutati ära. Mari käitumine oli aga tolleaegse naisterahva käitumisele mitteomane. Kas Mari käitumist saab mõista? Ammuses ajaloos on juurdunud kord, et meestel on naiste üle võim ja kontroll. Samuti oli ka Mari ja talumees Prillupiga. Peale Mari õe surma, kes oli ka ühtlasi Prillupi abikaasa, oli Mari kohustatud oma õe positsiooni üle võtma. Marist sai uus Prillupi abikaasa ning nende laste ema. Maril oli tolleaegsele naisterahvale mitteomane iseloom ehk talle ei meeldinud, et tema eest ostuseid langetati. Kuid kui ta pidi Prillupiga abielluma, siis tegi ta seda ikkagi oma soovist laste eest hoolitseda. Tal oli ka võimalus keelduda, aga ta ei teinud seda. Sellises olukorras tegi M...
MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulut...
autor: Amanda Miks on "Mäeküla piimamees" meisterlik psühholoogiline romaan? Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees" on väga hästi kirjutatud teos eesti talupojast, tema naisest ja mõisnikust, nende suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest. Kirjanik on raamatus väga meisterlikult kirjeldanud loodust. Näiteks alanud päeva kirjeldab ta nii: "...kui koit hämariku põsed ammugi lõkkele oli suudelnud..." (lk. 26) Raamatus on kasutatud väga kujundlikku ja rikast sõnavara, mis hästi konteksti sobib. Dialoogid on huvitavad ja kaasahaaravad. Näiteks vestlus Tõnu ja Mari vahel: "Mis sina seal kigaldad?" "Ah, niisama." "Kade jälle reakima?" "Noh, naeran vanameest." Vilde on kasutanud uudissõnu, näiteks kigaldama, mi ei olegi eesti keeles rohket kasutust leidnud. Tegelaste endi mõtetega on "Mäeküla piimamehes" nende psühholoogiline areng väga hästi kujutatud. Näiteks Tõnus toimuvad muutused pärast Mari mõisnikule lubamist. Tsitee...
"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadest...
nädalat tagasi. Et tema aitab Tõnul rohkem lapsi kasvatada. Kuid Mõisnik on vana ja üksildane, siis armub ta ära Marisse. Ta teeb Tõnule ettepaneku, et ta nagu annaks oma naise ööseks käima tema juurde ja Tõnu saab vastutasuks endale Mäeküla piimamehe ameti endale. Mari ei ole küll ei ole sellega algul nõus, kuid hiljem muudab ta meelt. Mari on nõus käima Mõisniku juures. Tõnu oli ülimalt õnnelik, et ta sai nüüd piimamees olla, kuid turul ei läinud tal kõige paremini selle müümisega, kuna kõik küsisid, et kus on too vana mäeküla piimamees. Tõnu hakkas igal õhtul kõrtsis käima. Ja kõik mehed rääkisid muudkui kõrtsis, et Kremer teeb temast mõisniku, sellise jutu peale tegi alati Tõnu kõigile kõrtsis õlut välja. Nüüd jõudis ta igal õhtul purjus peaga koju. Ja ta nägi kuidas Mari läks nö. Oma lepingut täitma.
sobilik Marit lihtsalt ära võrgutada ning ta soovi sõlmida lepingu Tõnu Prillopiga, Mari mehega kellel on 2 last Anni ja Juku. Lapsed ei olnud mitte Mari vaid tema õe ja Tõnu omad. Mari hakkas Tõnuga elama sel ajal valitsenud tava tõttu. Tõnu oli Kremeri pakkumise üle väga rõõmus ning teatas seda ka Marile. Mari, aga ei tahtnud vana Kremeriga kokku kolida. Tõnu meelitas teda niikaua kuni naine lõpuks nõustus. Tänu Kremerile sai Tõnu Mäeküla uueks piimameheks. Endine piimamees Karu Jaan lasti töölt lahti. Selle üle oli Tõnul väga hea meel, sest nüüd hakkas ka tema sama head palka teenima kui varem teenis Jaan. Talle meeldis piimamehe töö alguses väga, kuid mõne aja pärast ta mõistab, et on teinud vea ning et ta on kaotamas Marit. Mari on sellega väga rahul, et ta on Kremeri armuke, sest nüüd saab temagi käia linnas omale ehteid, raamatuid, riideid ja paljusi teisi asju ostmas. Tõnu hakkab aja möödudes muutuma järjest rahutumaks ja armukadedamaks
Mäeküla piimamees, Eduard Vilde Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse, kus ülesandeks oli kirjutada sõnumeid, teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kirjutas ta algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel astus Vil...
MÄEKÜLA PIIMAMEES Kirjelda ja iseloomusta Mari Mari oli ilus ja väga huvitava iseloomuga naine. Tal oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käsutada. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumisel Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri küsimuse peale, kas Mari mitte alla ei karda kukkuda vastas ta ainult: "Kellel mu'st siis kahju oleks -härral või?" Näha on, et Mari tajub meeste võimu, kuid hakkab sellele vastu. See vastuhakkajalik iseloom ongi põhiliseks põhjuseks, mis määrab Mari käitumise. Marit ei ole lihtne paigutada mingisse selgelt piiritletud lahtrisse. Ta käitub ootamatult ja kummaliselt. Tundub, et tema tegusid ja mõtteid pole võimalik asjalikult põhjendada. Prillupile oli Mari tulnud õe laste hooldajana, abiellumin...
Rühmatöö E. Vilde ,'Mäeküla piimamees'' VI moodul: 1. Leidke teose teema (millest Vilde kirjutab) ja sõnastage see mõne lausega. E. Vilde kirjutas raamatu talupojast, kes materiaalse heaolu nimel on suuteline ohverdama oma abikaasa keha, au ja väärikuse, ning mõisnikust, kes muidu naist ei saa/leia, kui raha/varanduse eest. 2. Püüdke sõnastada teose idee mida kirjanik soovib oma lugejatele öelda. Kõik on müügiks. Inimene (mees) märkab alles siis mis tal oli, kui see enam ainuüksi talle ei kuulu. 3. Sõnastage teose probleemistik millised on erinevate tegelaste probleemid ja kuidas kirjanik need lahendab? Millised probleemid tulenevad ajast ja sotsiaalsetest oludest? Tõnu probleemid : · Tõnu tahab iga hinna eest rikastuda mõisnik pakub selleks vahetuskaupa (naine piimatalu vastu) · Tõnu probleem on Mari plaaniga nõusse saada mari ei suutnud pidevale ...
Mäeküla piimamees 19. sajandi Eestis olid inimesed vaesed ning elu oli raske, tehti mõisnike juures tööd ning oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või kaks ning põrandat kattis muld. Mööblit oli toas vähe, ainult toolid/pingid, söögilaud, riidekirst ...
Mäeküla piimamees Teemad: Ebamoraalne ühiskond (naised olid veidi alamseisuses ehk neid kasutati ära). Rikastumiskire võit südametunnistuse üle (tuleb esile Kremeri ja Prillupi lepingust, Prillupi soovist rikastuda). Soovide täitumise tragöödia (Tõnu sai lõpuks oma soovitud piimaäri, kuid mõistis, et see polnud see milleks seda pidas). Tegelaskond: 1. Kremer- Mõisnik, eraklik, üksik. Talle meeldis Mari. Kremeril oli soov vanade privileegide külge klammerduda. 2. Tõnu Prillup- Lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgusele jõuda. 3. Mari-Elava fantaasiaga noor naine, ta oli kinnine ja isepärane. Maei ei ava teistele enda tegude motiive. (Sai 21, hõredate hammastega ja lõualotiga). Tehing: Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ä...
Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloo...
Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib.
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Miks on romaani ,,Mäeküla piimamees" probleemid mõistetavad ka tänapäeva inimesele? Antud teose probleemid on mõistetavad ka tänapäeva inimesele, kuna romaan on realistlik ja probleemid on läbi aastate ülgjuhul ikka samaks jäänud, sest need pärinevad mingil määral eelnevail ajastuil elanud inimestelt. Ka tänapäeval käib tugev võitlus edukuse poole. Ikka ja jälle võetakse eeskuju edukatelt, kogy aeg on olemas keegi eeskujuks ja see motiveerib meid rohkem pingutama. Vahel minnakse aga sellega n-ö hulluks ehk ei mõelda millelegi muule kui ainult materiaalsetele väärtustele. Vägagi heaks näiteks on siinkohal töönarkomaanid, kes töötavad pidevalt ületunde, kuna nad ei saa olla halvemad kui naaber, kes alles eile ostis endale S-klassi Mercedese. 2. Analüüsi ,,Mäeküla piimamees" probleeme, mis tulenevad tegelassuhetest ...
Kremer hoolis Marist Kremer oli eakas mõisahärra, Mari aga noorik talutütar. Mees oli kogemusterikas ja arukas, neiu alles roheline täisealiseks saanu. Kuna härra pidas enda kõrgemast soost olevat, ei seltsinud ta palju kohalikega, kuid tüdruk jäi talle silma. Viimasel endal polnud alguses habemikust sooja ega külma. Kui aga olukord muutus, oli taluperenaine vahetuskaubana sunnitud mõisahärraga läbi käima. Juhtus nii, et see nende suhteid parandas. Mõisahärra Kremer sai Mariga tuttavaks, kui neid esmakordselt mõisas aknaid pesemas käis. Peale kerget vestlust jäi Mari härrale meelde enda lapselikkuse poolest. Teda poleks tohtinud veel naiseks nimetada, kuigi vanust oli piisavalt. Seda just seetõttu, et Mari pakatas lapselikust energiast ning oli naiivsevõitu. Saks haudus välja paraja vahetuskauba, mis pidi talle tüdruku seltsiliseks saama, andes taluperemehe kanda Mäeküla piimad, mis pidid tagama rikk...
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii ...
Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Vastused: 1. Tõnul oli sisemine konflikt iseendaga. Abielud ei olnud pea kunagi armastusest ja nii oli ka naisest ja aust lihtsam loobuda suurema sissetuleku nimel. Ta soovis piimamehe ametit, loovutades seetõttu Mari mõisnikule, kuid hiljem piinas teda südametunnistus. Ta avastas, et tal siiski on tunded Mari vastu. Võib-olla see, et temal uue äriga hästi ei läinud, võis põhjustada selle, et ta mõistis Mari tähendust temale. Siis ta sai aru, millest ta loobus. Oma omandist. 2. Tõnu oli oma traagilises saatuses ise süüdi. Ta soovis kiiresti rikastuda, teda ei huvitanud mitte miski peale selle. Seoses selle ahnusega, tegi ta lepingu Kremeriga, lepingu sisuks oligi põhimõtteliselt inimkaubandus. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha. Kuid praktiliselt müüs ta maha oma naise...
Mäeküla Piimamees Referaat Sisukord: · Sissejuhatus · Eduard Vilde · Mäeküla Piimamees · Kokkuvõte · Arvamus · Kasutatud kirjandus Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 1865 aastal 20. veebruaril. Ta oli pärit mõisateenija perekonnas. Peale sündi otsis perekond suuremat elamist ja paremat tööd. Ta kasvas Muuga mõisas. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Eduard Vilde oli kaks korda abielus 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal
Mõistatuslik Mari Mari oli terve teose vältel kõige mõistatuslikum tegelane. Isegi teose lõpus ei saanud ma täielikult aru, miks oli ta nõus mõisas käima. Oli seal mängus tema heaolu, Tõnu võimalused ja õnn või mõtles ta hoopis laste peale? Mis sundis Mari nõustuma lepinguga, millele ta algselt nii vastu oli seisnud? Miks ta lükkas tagasi kõik kosilased, kes pärast Tõnu surma tema juurde tulid? Kas Mari nõustus lepingu täitmisega enda pärast? Ma arvan, et kindlasti olid mängus ka oma huvid, sest Tõnu piimameheks saamine tähendas ka ju suuremat rikkust talle. Ta sai endale lubada linnas käimise luksust ja ei pidanud muretsema nälja ega viletsuse pärast. Siiski, kui ta oleks nõustunud ainult enda heaolule mõeldes, oleks ta seda teinud ju kohe kui ettepanek tuli, kuid ta seisis sellele vastu. Mari nõustus alles pärast Tõnu haigust, olnud kuulnud meest sonimas sellest, kuidas nad kõik p...
Mäeküla piimamees 1916. aastal Eduard Vilde poolt loodud ,,Mäeküla piimamees" kuulub eesti kirjanduse klassikute hulka. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teost peetakse Vilde tugevaimaks tööks. ,,Mäeküla piimamees" annab hea ülevaate 19. sajandi maainimeste elust ja olust. Antud teosest on tehtud täispikk mängufilm resissöör Leida Laiuse poolt, mis esilinastus aastal 1965. Teose tegevus toimub 19. sajandil peamiselt Mäekülas ja vähesel määral ka Tallinnas. Kõik saab alguse sellest, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Sobivaks kandidaadiks peab ta Tõnu Prillupi noort naist Mari, keda ta ühel pärastlõunal tema enese kodus kohtab. Kuna Kremeri majanduslik olukord on väga hea, siis pakub ta Tõnule paremat ning suuremat piimatalu, et too Mari temale annaks. Tõnu Prillup on sellest ahvatlevast pakkumis...
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Alguses jutustatakse mõisniku vaatest. Ta on suht vaene, maja (mõis) on poolikuks jäänud ja keegi ei viitsi seda edasi ehitada. Sellel mõisnikul oli üks südame klapp vigane. Tal oli ka kolm õde (3 pingviini) ja 2 venda, keda kais Särgveres nädalati külastamas . Mees käib iga päev jalutamas, mis on talle harjumuseks saanud, aga tavaliselt ühel rajal. Kuid vahest käib ka teisel, sooga äärneval rajal, kus ta märkab ka Marit. Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täi...
E. Vilde "Mäeküla piimamees" Romaani tegevuse käivitas intriig Prillupi ja Kremeri vahel. Kremer tahtis Prillupi naist ning tegi Prillupiga tehingu.Ta annab Kremerile oma naist ning vastu saab mõisa. Romaani peategelased on Prillup, Mari, Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada. Mari on Prillupi naine ja on üsna jonnakas ning isepäine. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaks just noorust ja värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist. Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga "orangutaja", see tähendab seda, et Prillup on algeline inimene. Tema käitumine ja teod on väga rumalad. Ta ei teadnud, et tuleks hoolida abikaasast, tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. ...
E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Teos saab alguse, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Seni pole tal õnnestunud leida endale partnerit, kellega elupäevad veeta. Kuigi mõisa ehitus pole juba aastaid edenenud, on mõisa sissetulek piisavalt suur, et jääda naistele silma. Ühel päeval kohtab Kremer temale töötava talumehe Tõnu Prillupi juures noort naist. See on Tõnu abikaasa Mari, kes abiellus temaga pärast Tõnu endise naise Mari õe surma, et hoolitseda õe laste eest. Kremerile hakkab Mari meeldima. Kuigi ta peab esialgu teise mehe naise himustamist valeks, otsustab ta siiski püüda Marit ära võtta. Ta teeb Tõnule pakkumise - naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu, mis on märgatavalt kobedam Prillupi enda talust ning mille teenimisvõimalused on märksa suuremad. Tõnu hakkab Marit nõusse meelitama, mis on aga väga vaevarikas. Pärast pikka t...
E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu laenatud elu Raatamatu peategelane Tõnu Prillup omab unistust saada väga rikkaks meheks. Teda on alati piinanud kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani elu vastu ning ta loodab tolle kombel endale kunagi mõis osta. Tõnu naine Mari, kes oli mehe endise naise õde, jäi mõisnik Kremerile silma ning too tegi Prillupile väga soodsa pakkumise, et annab enda valduses oleva Jaani maa ning ameti Tõnule, kui too Mari Kremerile nö kasutada annab. Nii hakkabki Tõnu Marit veenma, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks Mari tüdineb ning annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu ja Kuru Jaan lastakse lahti. Tõnu hakkab elama igapäevast piimamehe elu - käib linnas oma kaupa müümas, kuigi alati küsitakse vana Mäeküla piima...
Põhisõnumiks "Mäküla piimamehes" tundub mulle olevat see, et alatuste ja ahnusega saavutatu ei pruugi tegelikkuses pooltki nii hea olla kui unelmais. See, mida ihkad, ei ole kunagi see, mille sa lõpuks kätte saad. Tõnu sai hea äri asemel endale hoopis põhjakäiva, rahuliku südame asemele rahutu ning lisaks veel kohutavad süümepiinad. Häbitunne tekkis küll, kuid alles siis, kui tehing juba sõlmitud ning millegi muutmiseks juba liiga hilja. Püstitatud probleem võis tol ajal üsna aktuaalne olla.Abielud ei olnud pea kunagi armastusabielud ja nii oli ka naisest ja aust lihtne loobuda suurema sissetuleku nimel. Seda enam, et vaatamata teiste arvustamisele oli selge, et naabrimees oleks taolise pakkumise korral ise samamoodi talitanud. Teose peategelaseks oli Prillupi talus elav Tõnu, kes pärast oma naise Leenu surma viimase õe Mari endale naiseks ja oma lastele emaks võttis. Mari ei olnud pooltki nii töökas kui Leenu, oli hoopis isepäi...
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 1) Tõesta teose põhjal, et Mari teele sattusid elu jooksul ainult nõrgad mehed 2) Selgita Mari ütlust "parem olen linnas varblane, kui siin kanaarilind" 3) Kas Mari ja Kremer olid seksuaalvahekorras? 4) Tõesta, et tegu oli psühholoogilise realismi teosega 5) Missuguste tegelaste vahel oli mängus tõeline armastus? 6) Selgita, kuidas avaldub teoses kapitalistliku omandisüsteemi tekkimine Eesti hääbuva mõisavõimuga küla ühiskonnas 1) Mari oli selline naine, kes teadis, mis on tema hind. Ta oskas enda eest hoolitseda ja välja astuda. Esimene mees, kes tema teele sattus oli Tõnu Prillup, kellega koosellu astumine oli praktiliselt vältimatu ning armastust mängus ei olnud. Tõnu oli vaene ja ei oleks suutnud Marile ja lastele ise pakkuda sellist elu, nagu nad väärt on. Sellepärast oligi ta lõpuks ikkagi ...
Ning perenaine kostis: "Jah, nüid pead koju minema." Neljateistkümnes peatükk: Kremer oli Tõnu oleku pärast mures ja mõtles karja suurendada, et Tõnu sissetulekud oleks suuremad. Kui Prillup kais raha ära toomas ütles ta Kremerile: "Ärra võiksid nüid niisamati leppida." "Kudas niisamati?" "I l m a temata." Kuid Kremer polnud nõus. Viieteistkümnes peatükk: Et Kremeri-härra Prillupi halvast ärikäigust ei teadnud, siis tuli talle ootamata, et piimamees mihklikuu esimesel arvet pidi võlgu jääma, lubades seda tulevasel korral tagajärel maksta. Kremer mõmises ainult "hea küll", sest muud ei tulnud talle üllatuse pärast meelde. Ta ei lausunud aga järgmiselgi tähtajal enamat - seekord põhjusel, mis talle tumedaks jäi -, kui Tõnu kuuraha ära õiendas, võla aga neli nädalat edasi tellis. Härra von Kremer võttis alles esimesel novembril sõna, sest siis
Mäeküla piimamees Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ulrich von Kremer oli vana mõisomanik, kes igal hommikuk/päeval ümber oma valduste jalutas. Ühel päeval, oma ringkäiku tehes nägi ta maas lamavat naist, kes talle tuttav polnud. Natukese aja pärast jooksid naise juurde lapsed, kes teda Mariks hüüdsid. Kremerile jäi Mari pähe kummitama ning ta tahtis igal juhul teada saada, kes see naine on. Paar päeva hiljem teatati Kremerile, et tavaline aknapesija on haigeks jäänud, ning tänasest on neil uus Mari. Kremerile hakkab Mari rohkem huvi pakkuma (muutub justkui kinnisideeks), ning ta otsustab Tõnu Prillupiga lepingu teha, kuna naise ülelöömine käiks talle au pihta. Tõnu saab pii...
Mäeküla piimamees analüüs "Mäeküla piimamees" on Eduard Vilde romaan, seda peetakse tema tugevaimaks teoseks.Romaanile on iseloomulik realistlik kujutuslaad ning süvenenud psühholoogiline vaatlus .Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Lugu algab sellega kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja anda oma valduses olev maa ja amet Prillupi naise "kasutamise" vastu talle.Mõisnik ei hooli varandusest, tema saamahimuks on hoopis noor naine. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma suure saamahimu tõttu ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha. Kuid praktilis...
Sten Kangilaski 12B Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... - Sissejuhatus on pikk ja tundub igav - Tekst segane, raskusi loetu mõistmisega - Infot ja nüansse on palju, põhiideele pihta saamisega on raskusi - Saksad on ennasttäis ja pirtsakad, vihmaga ei julge väljagi minna, ei kõlba ! Ja siis vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja...
Kas armastuses on lubatud kõik vahendid? Selleks, et juurelda armastuses lubatu ja lubamatu üle, peaksime kõigepealt ära defineerima, mis asi see suur salapärane ,,A" tähega algav sõna üldsegi on. Eks igal inimesel ole sellest oma arusaam, aga mina ütleksin, et armastus on sügav kiindumus kahe inimese vahel, mis teeb neid muu maailma suhtes pimedaks ja ei lase armastajate endi vigadel teineteisele välja paista. Üldiselt mõistame selle sügava ja müsteerilise tunde all ülimat kiindumust, lõputut usaldust ja teineteise poolelt sõnalt mõistmist- asju, mida ei saa teeselda ega välja mõelda. Samas võib seda võtta ka teisest vaatenurgast- näiteks on Ameerika kirjanik Ambrose (Gwinnett) Bierce öelnud, et armastus on ajutine vaimuhaigus, mida saab ravida abieluga. Ju tal oli siis vastavaid kogemusi ning ta leidis oma probleemile ammendava lahenduse. Kindlasti võib armastuse põhitalaks lisaks lõputule usaldusele ja ül...
Mõnda Eduard Vilde teosest ,,Mäeküla piimamees" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Evely Auger 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos, ,,Mäeküla piimamees", meeldis mulle väga. Tavaliselt ei istu mulle väga teosed, kus käib juurdlus inimese hinges, kuid siin oli seda põnev lugeda ja jälgida. Kuidas üks noor naisterahvas suudab ennast nii iseseisvaks ja sõltumatuks muuta, eriti veel tollel ajal, kus peres oli võim ja korraldused meeste käes. Kus naine allus mehele nii nagu mees s...
docstxt/15425493883435.txt
Too segas need kokku lausus paar sõna ning ütles Tõnule et too kaela riputaks selle. Üheksas peatükk Mari on Ulrichiga lepingu ära teinud, ta ei suutnud enam Tõnu piinlemist näha ning ütleb tõnule et mine too oma piimakontraht mõisast ära. Tõnu algul arvas, et see on mingi nali. Tõnu näeb Mari nõustumises valget laeva, mis päästab ta kõikidest muredest. Kümnes peatükk Tõnu mõtleb lepingut lugedes, et kõik teada saades imestuvad ja ehmuvad, et OO Tõnu Prillup on uus piimamees. Ta loodab selle abil endale rikkust koguda. Õhtul läheb Mari Ulrichi juurde ning väike Anni uurib Tõnult miks Mari külasse läks. Kuid Tõnu ei vasta talle. Üheteistkümnes peatükk Ühel päeval näeb Ulrich Tiiut nutmas ning saab teada põhjuse. Ulrich kutsub Ketase õhtul enda juurde, kuid viimane tuleb koos emaga. Nad elavad mõisniku saunas. Ulrich räägib, et nägi ennist Tiiut nutmas, kuid poiss väidab et Tiiu laps ei ole tema laps ja et kuna Tiiu on
Mäeküla piimamees Eduard Vilde (04.03.186526.12.1933) Eduard Vilde 04.03.186526.12.1933 § Sündis Pudiveres, ning oli mõisateenijate Click to edit Master text styles perekonnast.Kasvas üles Muuga mõisas. Second level Third level § Õppis Tallinna kreiskooli. Fourth level § Töötas mitmete ajalehtede toimetuses. Fifth le § Vahepeal oli ka Berliinis vabakutseline ajakirjanik. § Revolutsioonilise tegevuse tõttu, pidi minema 12neks aastaks maapakku. § Pärast Veebruarirevolutsiooni,...
,,Mäeküla piimamees" 1.Jututäht 2. Teose probleemistik a) Perekonnasuhted ja abielusuhted, armukadedus(Prillup). b) Naise õigused (Mari) c) Jõukus, omakasupüüdlikkus, väärtustamine (Prillup ei oska enne väärtustada seda, mis tal on, kui on selle kaotanud) d) Kahetsus (Prillup kahetseb, et andis Kremerile oma naise ,,kasutusõiguse") e) Eetika (Kremer) f) Alkoholism (Prillup uputas mured joogiklaasi) g) Ühiskonnaprobleemid(talupoegadel pole võimalusi) 3. Romaani stiil (leheküljenumbrid kirjastuse Eesti Raamat 1970.aasta väljaande põhjal). NÄITED. · Vilde kasutab erinevaid võõrkeeli-saksa, inglise, ladina (lk.9) Saksa keel lk.6-7, laulutekst lk.90, lk.150 Inglise keel-lk.8 Inglismaast rääkides Ladina keel-lk.8 "in spe", lk.30 "nitimu...
Mari Prillup Mari on 21-aastane noor naine, kes on pärit laanerikkast suurvallast Särgvere lähedalt. Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui Kremer käis karjalaudas Marit vaat...
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Miks on nii, et inimesed ei vaevu mõtlema miks üht või teist asja on tehtud vaid peavad kergemaks tegija kohe hukka mõista. Tihtipeale leidub igale teole mõistlik seletus. Mis peamine, pärast selgitusi ei pruugi inimesed oma arvamust muuta vaid jäävad oma hukka mõistva suhtumise juurde. Sellised probleemid on olnud Eestimaal juba aastasadu ja neist on kirjutanud Eduard Vilde oma romaanis ,,Mäeküla piimamees". Kuigi kõik meie ümber on muutunud võrreldes ajaga millal Vilde oma romaaniga välja tuli, on probleemid ikka samaks jäänud. Inimeste loomus on muutumatu. Inimesed ei vaevu üksteist mõistma. ,,Mäeküla piimamehes" võiksime hukka mõista kõiki tegelasi, kuid enne võiksime üritada neid mõista. Kõige süüdlaseks võiksime pidada manduva Mäeküla mõisa vanapoissi, härra Ulrich von Kremerit, kes tegi Tõnu Prillupile ettepaneku, kui tema saab Prillupi naise, ...
Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui ja...
Sten Kangilaski 12B Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... - Sissejuhatus on pikk ja tundub igav - Tekst segane, raskusi loetu mõistmisega - Infot ja nüansse on palju, põhiideele pihta saamisega on raskusi - Saksad on ennasttäis ja pirtsakad, vihmaga ei julge väljagi minna, ei kõlba ! Ja siis vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja...
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada
,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma. Mõisnik Kremer pakkus Tõnule selle eest piimamehe ametikohta. Sõlmiti äritehing ja Marit otsusesse ei kaasatud. Mari oli sellele küll vastu, aga lõpuks pimestasid ilusad asjad ja raha ka vist Marit nii, et ta nõustus Kremeri naiseks minema. Ka tänapäeval ollakse suhetes enesele vastumeelsete inimestega omakasu eesmärgil. Rahal on alati olnud ajast aega suur tähtsus ning rikkuse ja hea...
E.Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES Probleemiskeem Õnn: - Mari polnud mõisas õnnelik, kuigi sai uusi riideid ja kingitusi. - Alguses pidas Tõnu õnneks piimamehe ametit, sest ihardas raha. - Pärast lepingu sõlmimist muutus mõistahärra lahkemaks ja rõõmsamaks. - Lõpus muutus Tõnu arusaam õnnest. Ta tahtis naist endale tagasi, hakkas hindama abielu ja perekonda. - Mari polnud õnnelik, sest tahtis noort seppa nimega Juhan. - Mari lahkus mõisahärra juurest, sest ta polnud õnnelik.
keda päritselt tahetakse. Näiteks Mari ja Juhan. Tänapäeva naised ei lase endale nii lihtsalt asju peale suruda, näiteks leping. Kedagi ei sunnita kellegagi sunniviisiliselt koos elama. Kokkuvõte: Tänapäeva naistel on võrreldes Mariga rohkem iseseisvust ja otsustusvõimet. Ka tänapäeval hoolitsetakse surnud sugulaste laste eest, kuid abielluma lesega ei pea. E.Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES Too antud väite puhul välja oma arvamus. Mõtle raamatu põhjal, milline võiks olla Vilde arvamus. Väide Minu arvamus Vilde arvamus Abielu on äritehing. Ma ei nõustu sellega Arvan, et ka Vilde ei pea absoluudselt, sest abielu ei seda väidet õigeks, sest saa võtta kui rahalist raamatu lõpus andis ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
