"trükikoda" - 229 õppematerjali

Maastiku loodusteadlikud käsitlused

populatsioon kindlal maa-alal, kus on ühesugused elamistingimused. Kuna populatsioonid on erineva suurusega on ka maastiku suurused selles käistluses väga erinevad, ulatudes väiksest metsatukast tervete ökoregioonideni. See käsitlus meeldib mulle, sest on seletatud, kuidas maastike üksteisest eristada. Kasutatud allikad: Luik, V., 2001. Mis on maastik? Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 7. Oja, T., 2001. Maastikuteaduse objektist. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 53-56. Peil, T., 2001. Maastike keskel. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 57- 66. Jauhiainen, J., 2001

Mängu arenguetapid

esemeid käsitsema. Lapsed on selgeks saanud esemete funktsioonid- näiteks tass on selleks, et teda suu juurde viia ja sealt juua. Lapse toimingud mitmesuguste esemetega täiustuvad üha ja tema toimingutesse ilmuvad kujutlused. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi, näiteks joomist tühjast tassist, kammimist jne. seega ilmuvad lapse mängu esimesed kujutlused kas zestide või kõne näol.3 1 ,,Laps ja lasteaed" AS Atlex 2005 Tartu lk 158 2 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 115 3 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 118 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS Sümbolmäng saab tekkida ainult täna keele ja mõtlemise arengule. Laste sümbolmängu uurijad eristavad mängus nelja komponenti:4 1. Detsentreerimist ehk suhte loomist teiste mängijatega. 2. Seksventeerimist ehk kombinatsioonide järjestamist. 3. Esemete asendamist. 4. Dekontekstualiseerimist ehk fantaasiaolukordade loomist.

Ülevaade Tartu trükitööstusest

trükitehnoloogisse." Kuna mina isiklikult olen varasemalt töötanud u. pool aastat Tallinnas Printalli trükikoja ehitusel elektrikuna, siis oli mul enne kursust väike ettekujutus trükiseadmete ja trükikodade ehitusest, aga trükiseadmete täpsem ja detailsem ehitus pakkus palju huvi. Samuti oli kursuse jooksul väga õpetlik kuulata loenguid erinevate trükitehnoloogiate kohta. Esiteks külastasime Kroonpressi trükikoda Tähe tänaval. Kroonpress on 1990. aastal asutatud Baltikumi juhtiv trükikoda. Tänaseks trükib see trükikoda väga palju Eesti ajakirjandusturul ringlevast pabermeediast ning peale selle müüb oma toodangut üheksas välisriigis. 2012. aastal moodustas ekspordi osakaal ajakirjade toodangust 71%. Kroonpress pakub oma klientidele trüki täisteenust - alates toote trükkimisest ja lõpetades valmistoodete transpordiga kliendi poolt soovitud sihtpunkti. Kroonpressi peamisteks klientideks on kirjastused,

Trükikunsti algus Euroopas ja Eestis. J.Gutenberg

aastal. Ajavahemikus 1452­1454 trükkis Gutenberg umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Johann Gutenbergi leiutisel oli tohutu edu - aastatel 1450-1500 trükiti Euroopas ligi 20 miljonit väljaannet. Ilmunud raamatutest kaks kolmandikku olid ladinakeelsed . Neist omakorda pooled käsitlesid religioosseid teemasid. Trükiti ka ilmalikku kirjandust, mille hulgas oli nii rüütliromaane kui ka teaduslikke töid. 16. sajandi alguseks oli Euroopas juba rohkem kui 1150 trükikoda. Alles 16.-17. sajandil jõudis trükikunst Ida-Euroopasse ja teistele mandritele. S.P. Trükitud raamat jõudis Eestisse väga kiiresti, juba 1470. aastast on teada üsna suure hulga trükitud raamatute jõudmine Niguliste kirikusse. Luterlus oli aktiivne oma õpetuse trüki teel levitaja. 1525. aastal ilmus trükist luterlik käsiraamat Liivimaal kasutatavates keeltes, aga ühtegi eksemplari pole säilinud. 16. sajandil

MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED

Väljaanne nr. 8. lk 698-705 • Cormont, A. (2016). Landscape complexity and farmland biodiversity: Evaluating the CAP target on natural elements.- Journal for Nature Conservation. Väljaanne nr. 30. lk 19-26 • Kokovkin, T. (2001). Viis mõtet maastikust. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastiku käsitlusi Eestis. /Toim. H. Palang, H. Sooväli. Tartu Ülikooli geograafia instituut väljaanne nr 91. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, lk 40-44. • Külvik, M. (2001). Mida tahame maastikul kaitsta- seisundit või protsessi. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastiku käsitlusi Eestis. /Toim. H. Palang, H. Sooväli. Tartu Ülikooli geograafia instituut väljaanne nr 91. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, lk . 105-107. • Mander, Ü. (2001). Maastiku ja maastikuökoloogia mõistest. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastiku käsitlusi Eestis. /Toim. H. Palang, H. Sooväli. Tartu Ülikooli

Kakskeelsus

26. Trükk: OÜ Tartumaa Trükikoda................................................................................................................................... 11 Hallap, M. (2005). Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8............................ 11 Hint, M. (2002). Keel on tõde on õige ja vale. Tartu: Ilmamaa. ................................................. 11 Kirch, M. (1988). Rahvusprotsesside ja rahvussuhete arengu probleeme. Tallinn: EKP Kirjastuse trükikoda. ................................................................................................................. 11 Lauristin, M & Vare, S & Pedastsaar, T & Pavelson, M. (1998). Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Tartu Ülikool. OÜ Vali Press trükikoda.................................................... 11 Rannut, Ü. (2003). Muukeelsete õpilaste integreerimine eesti koolis. Õpik kõrkkoolile ning muukeelsete õpilastega töötavale aine- ja klassiõpetajale

Rahvuslik liikumine

Maria) Pandi esimest korda kirja eesti keel 1517. jumalateenistusi hakati pidama rahvuskeeles 1525. olevat välja antud esimene eestikeelne rmt 1535. Wanradt-Koelli katekismus, leiti 1929 Saksamaal ühe teise raamatu kaanetäidisena, raamatu ilmus kahekeelsena , saksa-(põhja)eesti, küsimuste-vastuste vormis piibliteemaline raamat. 1622. ilmus lõunaeestikeeles Agend aParva 1630. täna Rootsile loodi esimesed gümnaasiumid 1631. avati Tartus esimene trükikoda / 1632. avati Tartu Ülikool / 1635 . avati trükikoda Tallinnas 17. sajandil tegutses Forseliuse kool( usuõpetus, arvutamine, kirjutamine), tegutses 4 aastat. 1632 ­ 1638 Andis Heinrich Stahl Käsi ja Kodu raamatut välja, kus olid paralleelselt eesti ja saksa tekstid, võeti kasutusele tänu temale Stahli grammatika. 1637 . esimene juhuluuletus R. Brockmann 1639. J. Hornungi eesti keele grammatika 1709. esimene eestikeelne luuletus Käsu-Hansu kaebelaul ( Oh ma vaene Tartu linn..) 1739

KLIENDILOJAALSUS

Kui meil on olemas vastused nendele küsimustele, siis saame juhtida oma kategooriat paremuse poole. Ning see aitab kaasa kliendi lojaalsuse säilitamisele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Encyclopedia of buddhism WWW URL http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=3874&Itemid=108 (15.10.2012). 2. Maasik, L., Kirikal, H., Murulaid, T., Noorväli, H., Kuusik, R., Kalvik, Ü., Jakobson, S. 2012. Kategooria juhtimine kaubanduses. Printon Trükikoda AS 3. Atti, G. 2010. Kategooria juhtimine jaekaubanduses ja tootmises. AS Pakett Trükikoda.

Tööde kirjelduse juurde lisasin Print Best trükikojas kasutusel olevate masinate pildid ja tehnilised andmed. Algul oli mul plaanis jälgida ühe kindla raamatu trükkimise protsessi,kuid siiski otsustasime jääda üldiste faktide juurde. 4 Trükise ettevalmistamine Kui trükikotta saabub tellimus, siis seejärel lepivad tellija ja trükikoda kokku raamatu tiraazi, formaadi, köiteliigi, välimuse ning parameetrid. Seejärel trükikoda hangib materjali, materjali on väga palju erinevaid ning kõiki materjali valib klient, kuid piiranguid seavad ka masinad. Materjale tellitakse tavaliselt rohkem, kui vaja igaksjuhuks (praagi korral) Kui materjalid on soetatud, siis tellija saadab failid - digitaalse raamatu, mille kujunduse ja paigutuse on nad paika pannud, kuid trükikoda võib esitada ka oma ettepanekuid.

Tallinn

Dopc Xea  a ? , B T  C B 4000000 - 159,2 ² 8 po  (mainimine) 1154 o X C 1285 1631 (trükikoda) 1633  (liituvad) . . O 1422  B c 1267 123,7  13-14 50 - " "  : 900 , 3500 , 3000 , 3000 1600 (, , )  1959 15000 (42 )  25 1939 619 (liiki) R-- 1998 170 1300  20 1936 3070 45  a T? 

Autoparkla infosüsteemi arendus

· Bussi olek ­ hõivatud/vaba/mitte sõidukorras · Bussi kontroll ­ bussi tehnilise olukorra kontroll · Bussi tehniline aruanne ­ korras/mittekorras · Tellimus ­ pileti kupongide, tarvikute või kütuse tellimine · Liinigraafik ­ iga liini kirjeldus, peatused, kellaajad · Töögraafik ­ töötajate töögraafik · Hinnakiri ­ bussipiletite hinnakiri · Ostmine ­ piletite ostmine reisijate poolt · Töötaja ­ bussijaama töötaja · Trükikoda ­ trükikoda, mis tellib piletite kuponge · Pank - arvelduspangad · Arve ­ arve, mis esitatakse bussijaamale · Pilet - bussipilet · Reis ­ reisi kirjeldus · Pileti spetsifikatsioon ­ pileti kirjeldus · Pileti olek ­ vaba/broneeritud/ostetud · Broneering ­ piletit on võimalik broneerida · Broneerimise periood ­ broneering muutub teatud aja jooksul kehtetuks · Palk ­ töötajatele makstav töötasu · Pangaarve ­ juriidilise või füüsilise isku pangaarve

„Käed eemale õnnest“

Milvi Lembe „Käed eemale õnnest“ Elulugu  Sündis 14. augustil 1930 Tallinnas  1963 – 1964 Trükikoda Oktoober pealepanija.  1964 – 1974 Tallinna mõõduriistade tehase kontrolör ja insener–ökonomist.  1969 – 1972 Tallinna kergetööstuse tehnikum, tehnik–planeerija.  1974 – 1976 Alliku sovhoosi noorkarjatalitaja  1985 – 1986 Paide trükikoja köitja  1985 – pensionär  Abielus, kaks last, kolm lapselast, üks lapselapselaps Teosed  „Elukäänakud“  „Elule“  „Eluvöödid“  „Kolme õe kõverteed“  „Kõht külmetab“

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU III

autor Aelius Donatus) väiksemad kirjatähed Piibli jaoks 1449 investor Johannes Fust, 800 kuldnat 1450 trükkima, 2 veergu, ridu 42, 290 tähte  42-REALINE PIIBEL Paavst Pius II sügisel 1454 nägi trükipiiblit Frankfurti sügismessil müümine Mainzi vikaar augustis 1456 tööalane märkus 1452 Fust + 800 kuldnat, abiks Peter Schöffer 1455 nov Fust nõuab raha tagasi (2026 k) Fusti laen oli saadud krediidi vastu, intress Fustile võla katteks trükikoda ja Piibli poognad Fust lõpetas töö Peter Schöfferiga (4000 k) 180-200 (47), 30 (12) pärgamendil, 1280 lk  JOHANN GUTENBERG 6 abilisega päevas paar lehekülge jätkas ühe teises Mainzi töökojas 1458 prantsuse kuningas templinikerdaja Gutenbergi juurde asjaga tutvuma 36-realine nn. Bambergi Piibel 1459-60 Mainzi Psalterium 1457 1460 entsüklopeediline sõnastik "Catholicon" patukahetsuskirjad  JOHANN GUTENBERG

Kasutatud allikate vormistamine

Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02.09, Mine metsa: seened sirguvad üksteise võidu, http://www.rmk.ee/teemad/metsa-aasta/mine-metsa-seened-sirguvad-uksteise- voidu 8. 11.02.2010, Metsalõigud saatest sõida maale, http://www.eramets.ee/soida- maale?art=1047 9. Ragina, R., 02.04.2011, Kas eestimaalased vajavad Tarkade Parteid,

Õpivalmidus - mis see on?

Samamoodi võib väita, et psühholoogia seaduspärasused piiravad kuid ei määra, kuidas õpetada. Seaduspärasuste tundmine avab aga kindlasti võimalusi tõhusamalt ja huvitavamalt õpetada. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Kadajas, H.-M. (2005). Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: TLÜ Kirjastus Kodu Eesti ühiskonnas ja kultuuris. (2000). Toim. Kraav, I. Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Koolivalmidus. Haridus- ja Teadusministeerium. Toim. Kommunikatsiooniosakond. [31.03.2013] http://www.hm.ee/index.php?044653 Kraav, I. Raudik, V. (1998) Kodu õpikeskkonnana ja lapse tervis. Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Mikser, R. (2013). Haridusleksikon. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele. Sotsiaalministri määrus määrus nr 36. (27.03.2001). Riigi Teataja Lisa 43, 602.

GAG ajaloo kontrolltöö vastused

2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? Kreeka keele professor (poeesia) - R.Brockmann (eestikeelsed juhuluuletused), keeleteadlane - H.Stahl , matemaatik, arhitekt - G

Honore de Balzac

Realismi üheks tähtsamaks alusepanijaks peetud Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tourais kodanlase peres(aadlipartikli de lisas oma nimele ise). Hiljem kolis pere Pariisi, kus Balzac ülikooli astudes juuraõpinguid valis.Juristi kutses pettus ta aga peagi ja otsustas hoopis filosoofia ja kirjanduse kasuks, nähes kirjutamises ühtlasi võimalust saada kuulsaks ja rikkaks. Jõukusest ja edust unistas Balzac kogu elu, kirjutamise kõrvalt katsetas ta mitme äriprojektiga(nt. trükikoda,ajakiri), kuid kõik need läksid järjest pankrotti, jättes Balzaci elu lõpuni suurtesse võlgadesse. Otsekui kompenseerimaks kirjaniku alatist rahahäda, unistavad paljud tema tegelased suurest varandusest, sageli kujutab ta nii kiiret rikastumist kui ka laostumist, et lasta sel taustal ilmneda raha kõikemääraval jõul. Ka kirjanduse vallas ei saatnud edu Balzaci kohe algusest peale. 1820.aastail ilmus ta sulest hulk õudus- ja seiklusromaane, mis jäid laiema tähelepanuta. 1820

Honore de Balzaci elu ja looming ning retseptsioon ühiskonnas

juures, põhjuseks karm ema. Side perekonnaga nõrk. • Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust, hiljem jättis isa vastuseisust hoolimata õpingud pooleli. • Kirjutamist pidas vahendiks, millega kuulsust ja jõukust saavutada. Samuti ajendasid teda kirjutama hiiglaslikud võlad. • Elas luksuslikult. • 1822. aastal tutvus endast 22 aastat vanema naisega-Laure de Bernyga-, kellest sai tema armuke. • Lühikest aega oli kirjastaja ja omas oma isiklikku trükikoda. • Enne oma surma 1850. aasta märtsis abiellus Poola krahvinna Ewlina Hańska- Rzewuskaga.  Teosed • Õudusromaanid (kokku üle 20), näiteks „Piraat Argow“. • Romaanid, näiteks „Šuaanid“, „Šagräännahk“, „Eugénie Grandet“, „Isa Goriot“, „Liilia orus“, „Kaotatud illusioonid“, „Kurtisaanide hiilgus ja viletsus“ „Modeste Mignon“ ja „Nõbu Bette“. • Novellid, näiteks „Kolmekümneaastane naine“

Ekspress Grupp - referaat

informatsiooni ja meelelahutusteenuste tootmise, töötlemise ja (edasi)müügi abil oma klientide jaoks laia eritüübiliste tarbijate ringiga turunduskeskkonna. Ekspress Grupi eesmärk on olla Baltimaade juhtiv meediafirma(Ekspress Grupp on...2011) 3 2. Tähtsamad sündmused - 1989 Eesti Ekspressi esimene number - 1994 Eesti Sõnumite esimene number - 1995 asutatakse trükikoda Kroontrükk - ühendatakse Eesti Sõnumid ja Päevaleht - omandatakse SL Õhtuleht - 1996 ajakirjade kirjastamine koondatakse Ajakirjade Grupi alla - 1997 avaldatakse Linnalehe esimene number - 1998 50% Grupi aktsiatest müüakse Marieberg International'ile - 2000 luuakse ühisettevõtjad Ajakirjade Kirjastus ja SL Õhtuleht - 2001 Hans H. Luik ostab Grupi aktsiad Marieberg International'ilt tagasi

Lapse väärkohtlemine

kasutatakse piiranguteta4. Ohvriabi käsiraamat defineerib lapse väärkohtlemist nii: ,,Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise 1 Verhellen, E. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi" 5. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, psühholoogiline

Eesti kirjanduse tähtsad aastad

Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 1637 ilmus esimene eestikeele grammatika 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus- R. Brocmanni pulmalaul 1656 "Uus eestikeelne lauluraamat" ;241 eestikeelset kirikulaulu tõlget 1686 esimene täiesti eestikeelne raamat, trükiti riias 1690-91 "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" esimene illustreeritud eestikeelne raamat; ilmus Riias

Puzzled

arendada · Puzzle teema vastavus lapse huvidele Puzzle lapsepõlves ja praegu Puzzle on selline mänguasi, mida võivad kokku panna lapsed kui ka täiskasvanud, kuna neid on nii palju erinevaid variante ja erinevates raskusastmetes. Meie oleme lapsepõlves väga palju aega veetnud puzzle'sid kokku pannes. Oleme kokku puutunud puzzledega ka peale lapsepõlve. Kasutatud materjal · Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK trükikoda · en.wikipedia.org · www.examiner.com · http://sensoryedge.hubpages.com/hub/Educational-Toys-for-Kids- The-Benefits-of-Puzzles Aitäh!

Erivajadustega laste sotsiaalsete oskuste kujundamine lasteaias

ERIVAJADUSTEGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi on rühmas kõige enam. Erirühmades on loodud tingimused laste puudespetsiifiliseks arendamiseks: vähe lapsi rühmas, eri metoodikatel põhinev õppe-...

Gröönimaa

omapärase primitiivse kultuuri elatudes erinevate loomade jahist ja kalastamisest. Geograafiliselt ja etniliselt on Gröönimaa rahvas olnud seotud Põhja-Ameerikaga, poliitiliselt ja ajalooliselt aga seevastu lähemalt Euroopaga. Tänapäeval kuulub saar Taani Kuningriigi alla, kuid pürgib pidevalt iseseisvuse poole. 6 Kasutatud kirjandus 1) Aader, L.; Aarelaid, H; Aarma, H et al. 1970. Ene II köide. Trükikoda ,,Oktoober", Tallinn 2) Kont, A.; Jauhiainen, J. 2003. Loodusgeograafia põhikoolile, III osa. Avita, Tallinn 3) Tammekann, A.; Kant, E. 1931. Maailma maad ja rahvad, I köide. K. Mattiesen'i trükikoda o/ü, Tartu 4) Gröönima ekspeditsioon 2008. Gröönimaast üldiselt. http://www.polaarseiklus.com/index.php? option=com_content&task=blogcategory&id=20&Itemid=62 [2008, detsember 7] 5) Tiks, O. Gröönimaa rahvas toetas suuremat sõltumatust // Postimees. 2008. 26.november.

Eesti pärast Liivi sõda

folvarkid) Kubjas e. vardjaskond: Poola-Leedu alal jagunesid riigimõisad kubjas- ehk vardjaskonnaks, eesotsas eestlastest kubjaste või vardjatega, kes korraldasid kohalikku elu. Altmargi rahu 1629- läks LIIVIMAA ROOTSILE Brömsebro rahuga 1645 ­ läks Saaremaa Rootsile Oliivia rahu 1660 ­ Läks KIHNU ROOTSILE Vastureformatsiooni tähtsus: toimus Poola-Leedu alal. Jesuiitide ordu loodi, keskuseks oli Tartu, kuhu loodi kolleegium, trükikoda, gümnaasium ja tõlke seminar. Avaldasid e. k. vaimulikku kirjandust. Rootsi võimu kehtestamine: vt üleval olevaid rahusid;) Talurahva olukord jäi enamasti samaks st. aadlike õigused säilitati, parem olukord oli riigimõisates, kus paranes. Hakati koole looma, et anda talupoegadele haridust. Sunnismaisus taastati Eestimaal1646 ja 1668. Reduktsioon: Mõisate riigistamine, mis olid rootsi ajal antud, pärisorjuse kaotamine riigi mõisates,

Eesti kirjakeele algusaeg 16. saj tõlkelistes usutekstides

2) alamsaksa pärane täishääliku pikendusmärgina kasutatud e: röem [rõõm] nüedt [nüüd] • Katekismusi on veel tõlgitud aastatel 1549, 1554, 1572, 1585(Lõunaeesti keelne) • Laulude kogumik, saksa - ja mitte saksa keeles 1590 • Eestis väljaantav usukirjandus ei jäänud Soomest ja Rootsist ilmunust maha ajaliselt, pigem hulga poolest. • Aastal 1588, alustas tegevust Baltikumi esimene trükikoda Riias. • Eesti keele tõusmine kiriku ja koguduse keeleks pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus ja andis keelele uue staatuse.  Kasutatud kirjandus 1) Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Tartu 2005, lk 89- 105 2) Ehala, Marti; Habitch, Külli; Kehayov, Petar; Zabrodskaja, Anastassia. Keel ja ühiskond. Tallinn 2012, lk 76-79

Kas "vana hea Rootsi aeg"?

umbes 100 000 inimest, oli neid 1659. aastaks juba märgatavalt rohkem. Kahjuks nulliti see kõik näljaajal, mis kestis 2 aastat. Suur nälg pühkis 20% rahvastikust. Isegi ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat saata enamus vilja Eesti aladelt välja, mis halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei leia mina Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust, tihti küll usulevitamise vormis. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele - hakati looma ka talurahvakoole. Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu

Parmupill

suulaekõrgust ja keeleasendit muutes tekitame me erineva kõrgusega helisid · Videonäide: http://www.youtube.com/watch?v=COKc3ktkjn4  Kasutatud materjalid · http://en.wikipedia.org/wiki/Jew's_harp September 2007 · http://www.jewsharpguild.org September 2007 · Wright, M. The Search for the Origins of the Jew's Harp. http://www.silkroad.com/newsletter/vol2num2/Harp.htm September 2007 · Tõnurist,I. 1 9 7 5 . Eesti rahvapillid ja rahvatanstud. Tartu: OÜ greif trükikoda, lk 12  Tsitaat raamatust Hawk´s eye "Öeldakse, et naine on nagu parmupill: ta pole miski ilma keeleta ja teda peab suruma huulte vastu." (Burlington, I. 1884. "Hawk´s eye") Hiljem on sellel lausele lisatud, et alles siis on ta muusika sinu hingele TÄNAN!

Investeering tervisesse - hea ärtitegevusele

Investeering tervisesse - hea äritegevusele 3 väikeettevõtet: 1) Trükikoda Trükis AS Lõikajate töökohad põhjustasid töötamist sundasendis, millele lisandus pidev kummardamine istuvas asendis, mis tõttu võeti kasutusele automaatsed tõstukid, mis töötajate seisukohalt vähendavad kummardamist ning sundasendeid. Ettevõtte jaoks minu arvates suurim pluss tuleneb aga tõstuki efektiivsusest, mis muudab kogu lõikustsükli kiiremaks. 2) Saaremaa Teed AS

Eesti keeleteadlane Julius Mägiste

Kirjandusarhiiv 2008 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=91 2. Vaba, L. 2001. J​ulius Mägiste ja balti etümoloogiad. Central and Eastern European Online Library ​https://www.ceeol.com/search/article-detail?id=196333 3. Saar, E. 2015. Julius Mägiste Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijana. Keel ja Kirjandus, 12, 859−868 kjk.eki.ee/ee/issues/2015/12/716 4. Kingisepp, V.-L. 2000. Julius Mägiste 100. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda 5. Viitso, T.-R. 2000. Julius Mägiste keeleteadlasena. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda 6. Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. 2007. Eesti keele käsiraamat 2007. Eesti Keele Instituut 7. Eesti Teaduse Akadeemia, Tallinn, 2011 ​http://www.akadeemia.ee 8. Engelbrecht, J. Kaasik A.-E. 2012. Eesti Entsüklopeedia, ​http://www.estonica.org/en/ 9. Uibo, U. 2010. Etümoloogilisi märkmeid IX ​https://keeljakirjandus.eki.ee/370-376.pdf

Pimedate raamatukogu

16.09.2013 toimus meil külatus pimedate raamatukokku. Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Raamatukogu valmistab, kogub, säilitab ja laenutab heli- ja punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid jm materjale, mis on nägemispuudega ja teistele tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestele kättesaadavas vormis. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda. Raamatukogu külastus oli väga hariv ning huvitav, sest nägime mitmeid huvitavaid ruume, masinaid ning saime ise kõike katsuda. Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus, et just selles ruumis salvestatakse heliraamatuid. Vaatasime ka filmi nimega "Ruudi" vahe oli aga selles, et filmis kirjeldati tegelasi, ümbruskonda ning kõike toimuvat, et pimedad inimesed saaksid aimu filmist. Nägime puuteraamatuid, mille valmistamisel kasutatakse väga

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu

Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 ­1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 ­1940 Tallinna I Keskkool 1940 ­1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 ­1944 Tallinna I Keskkool 1944 ­1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad: 1249 Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster 6. juuni 1631 KOOL 1633 Trükikoda 1734. aastal vana kloostrikiriku asemel uus õigeusu Issanda Muutmise Peakirik. 1739 Piibel 1888 Jaan Tõnisson 1908 tuli garderoob, keskküte, 3 korrus ja ventilatsioon 1909 lõpetas Jakob Westholm 1912 võimla vahepeal oli hobusetall 4. jaanuaril 1919. EESTI KEEL 1920. jalgpalliturniir, Reaalkooliga kohtumine korvpallis, korvpalliajaloo algus Aktuste avamäng on G-F- Händel ''Tulevärgimuusika'' 1918-1942 legendaarne ajalooõpetaja Villem orav

Katuseaken

Ei riku hoone fassaadi, kuna ei ole kujunduslikus mõttes pretensioonikas detail. Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate Katusealuse ruumi kasutuselevõtt planeerides peaks eeskätt välja selgitama, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. 11 Kasutatud kirjandus · Tammelo.E, Kolk.J, 2005, Ehitusmaterjalide käsiraamat, Presshouse OÜ, As Printon Trükikoda, 210 lk · Tammelo.E, 2004, Korteriremondi käsiraamat, Presshouse OÜ, Printon Trükikoda AS, 298 lk · Kõresaar.P, 2006, Ehitaja käsiraamat, Presshouse OÜ, Printall, 343lk 12

Katuseaknad

Ei riku hoone fassaadi, kuna ei ole kujunduslikus mõttes pretensioonikas detail. Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate Katusealuse ruumi kasutuselevõtt planeerides peaks eeskätt välja selgitama, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. 11 Kasutatud kirjandus · Tammelo.E, Kolk.J, 2005, Ehitusmaterjalide käsiraamat, Presshouse OÜ, As Printon Trükikoda, 210 lk · Tammelo.E, 2004, Korteriremondi käsiraamat, Presshouse OÜ, Printon Trükikoda AS, 298 lk · Kõresaar.P, 2006, Ehitaja käsiraamat, Presshouse OÜ, Printall, 343lk 12

Ilves

paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud ja kaitse all. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil lubatud ilveseid küttida. Siiski antakse välja teatud arv lube, mitu ilvest võib aastas kokku küttida. Kasutatud kirjandus ning ühtlasi ka nimekiri allikatest, kust võiks ilvese kohta lisa lugeda. Ränik, V. (2005). Raamat maailma ilvestest. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Kirk, A. (1990). Eesti imetajad. Tartu: TÜ trükikoda. MacDonald, D & Barrett, P. (2002). Euroopa imetajad. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. Ilves. (s.a.). Külastatud 19. aprillil, 2011, aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Ilves Ilves. (s.a.). Külastatud 19. aprillil, 2011, aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN2.htm Kerge, R. (s.a.). Kuu loom ­ ilves. Külastatud 19. aprillil, 2011, aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0003/ilves.html

Teoloogiline ratsionalism ja valgustus

ühtlasi Baltikumi väravaks nii meritsi kui ka maitsi Liivimaale saabujale. Siin asus 18. sajandil Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder (1744-1803). Herderi teeneks eesti kultuuriloos sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud: ebausu vähenemine eneseteadvuse kasv suurenenud moraalsus haritus ja sellega kaasnev suurenenud lugemisoskus; seega oli võimalik paremini oma usuelu elada kirikust saadav praktiline teave suurem arusaamine kirikuasjadest pastorite kõrgem haridus mõjujõu suurenemine kirikuelus

Ettevõtte finantsanalüüsi mõjud juhtimise otsustel

Tallinn: Fontes ,,Vertical (common-size) analysis of financial statements". (s.a.). allikas https://www.accountingformanagement.org/vertical-analysis-of-financial- statements/ Zirnast, V. (2008). ,,Strateegiline finantsjuhtimine. Idee kohtub rahakotiga". Tallinn: Äripäev Teearu, A., Krumm, E. (2005). ,,Ettevõtte finantsjuhtimine". Tallinn: Pegasus Aruste, V. (2004). ,,Finantsanalüüs ja ­planeerimine". Printon Trükikoda AS Tallinn Sults. L. ,,Kuidas finantsjuhtimisega edu saavutada"? allikas http://www.sinihobu.ee/blogi/kuidas-finantsjuhtimisega-edu-saavutada 3  Sults, L. ,,Finantsanalüüs- tööriist eesmärkide saavutamiseks". Allikas http://www.sinihobu.ee/blogi/finantsanaluus-tooriist-eesmarkide- saavutamiseks: Rünkla, J. (2003). ,,Ärianalüüs" PEATÜKKIDE JA SISU TUTVUSTUS

Investeering tervisesse - hea äritegevusele

 1. Ettevõte: Saaremaa Teed AS Probleem, mis tekkis traktorijuhil niites teerääri, seisnes selles, et traktorijuht pidi jälgima nii seda, mis toimus traktorist nii taga- kui ka eespool muutes tema kehaasendi ergonoomiliselt ebaõigeks. . Ta jälgib ja juhib tööorganit ühes suunas, mis muudab traktorijuhi võimalused töö kiiremini sooritada. See tuleb kasuks loomulikult ettevõttele, mis minu arvates kiirendab nende edaspidist tööprotsessi olulise kiirusega. 2. Ettevõte: Trükikoda Trükis AS Probleem on selline, et Lõikajate töökohad põhjustasid töötamist sundasendis, sellele lisandus pidev kummardamine istuvas asendis.Lahendus oli selline, et lõikajate töökohad varustati automaatsete tõstukitega, mis vähendavad kummardamist ja sund-asendeid. Minu arvates, see on väga vajalik, sest see hoiab automaatselt pakkide etteantud nivood. 3. Ettevõte: Pajusi ABF AS Kuna loomadele peab olema sööt kättesaadav 24 tundi ööpäevas, siis sellest

Matkamine noorsootöö osana

puhkuseks, mis teeb head nii meie kehale kui ka vaimule. 1 KASUTATUD KIRJANDUS · Eesti Matkaliit (2007). Matkaliigid. Viimati külastatud 25.02.2012, http://matkaliit.ee.klient.veebimajutus.ee/foorum/viewforum.php?f=10 · Talvoja, E. Põder, V. (1996). Lastelaagri kasvataja käsiraamat. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika-ja Koolituskeskuse trükikoda · Talvoja, E. Põder, V. Kurve, K. (2000). Käsiraamat noortelaagri korraldajale. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika- ja Koolituskeskuse trükikoda · Talvoja, E. Põder, V. Veebel, H. Bachfeldt, A, Luik, A. Kurve, K. (2005). Noortelaagri korraldaja käsiraamat. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika- ja Koolituskeskuse trükikoda · Tohva, L. (2009) Mis on matk? Viimati külastatud 25.02.2012, http://www.matkajuht.ee/et/matk-definitsioon-m%C3%B5iste/

Ajaloo kontroltöö

...................................................................... 1410 -................................................................................. 1478 -................................................................................. 1480 -.................................................................................  Kontrolltöö nr. 3 Suured leiutised ja avastused 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 33 34 musket ­ 35 trükikoda ­ 36 viikingilaev ­ 37 normannid ­ 38 karavell ­ 39 indiaanlased ­ 2. Mõtle järele ja vasta küsimustele! 40 Miks tegi püssirohu kasutuselevõtmine lõpu rüütlivägedele? 41 Miks olid trükitud raamatud odavamad, kui käsitsi kirjutatud raamatud? 42 Miks tahtsid eurooplased leida mereteed Indiasse? 43 Miks kujunes eurooplaste jõudmine Ameerikasse indiaanlastele õnnetuseks? 3. Tõmba ring ümber õigele vastusele!

Tartu ülikooli peahoone ja kunstimuuseum

Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel...

Koidula veri

Retsensioon 1. Lavastuse üldised omadused Üldmulje on hea. Mulle väga meeldis. Ei meeldinud ainult, et lõpp veidi pikaks venis. Niimoodi muutun kannatamatuks ja võib juhtuda, et inimene kaotab huvi. Varasematest teatrikogemustest on see kõige parem. Minu arvates sidus tervikuks selle etenduse peategelane. 2. Lavakujundus Laval kujutati Jannseni trükikoda või kabinetti ja ka tsaar Aleksander II korterit, Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud

Barokkmuusika mõisted

1692 Glencoe tapatalgud. Salemi nõiaprotsessid 1694 asutatakse Inglise Pank 1695 Eestimaal algab kaks aastat kestnud suur näljaaeg 1703 asutatakse Sankt Peterburg Kultuur 1597 Firenzes etendub esimene ooper ("Daphne" O. Rinuccini tekst, J. Peri muusika) 1600 etendub esimene oratoorium (Emilio de´Cavalieri "Hinge ja keha etendus") 1628 ehitatakse Tadz Mahal 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium 1631 avatakse gümnaasium Tallinnas; Tartus alustab tegevust trükikoda 1632 Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutab Tartu Ülikooli, mis valitseva kuninga järgi nimetati Academia Gustavianaks 1637 ilmub Renë Descartes'i filosoofiline teos "Arutlus meetodist". Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale 1637 Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano) 1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe"

Rinnavähiga patsiendi õendusprobleemid enne masektoomia operatsiooni

KASUTATUD KIRJANDUS Haagedoorn, E.-M.-L., Oldhoff, J., Bender, W., Clarke, W.-D., Sleijfer, D.-Th. (toim.) (1996). Onkoloogia perearstile. Tallinn: Medicina. Labotkin, R. (2002). Soliidtuumorid. Onkoloogia taskuraamat. Tartu: Tartu Ülikooli 3 Kirjastuse trükikoda. Lally, R. M. (2009). In the Moment: Women Speak About Surgical Treatment Decision Making Days After a Breast Cancer Diagnosis. Oncology Nursing Forum, 36(5), 9 4

Kas vana hea Rootsi aeg oli hea aeg?

Seega eksisteeris ka korruptsioon, mis talupoegade suhtes oli väga ebaaus. Suur roll oli usul, nimelt luteri usul. Kõik teised usud ning tõekspidamised olid riigi poolt rangelt keelatud. Kui leidus keegi, kes mõtles luteri usu kombekohaselt teisiti, ootas teda kohe karistus, milleks oli siis kas riigist välja saatmine või mõni muu karistus. Vaatamata osadele negatiivsetele külgedele, mis selle ajastuga kaasnesid, oli uuendustel ka helgemaid külgi. Näiteks rajati Tartusse trükikoda, mille kaudu oli parem levitada kirjanduslikku haridust läbi usuteemaliste raamatute. Tartusse loodi 1632, aastal Eesti esimene ülikool- Tartu Ülikool. Lisaks hakkas õpetjatele ja köstritele haridust andma B. G. Forselius, ning tema haridusprogrammi tuntakse kui Forseliuse seminari. Kui enne oli puudus õppekirjandusest ning õpetajatest, siis see probleem hakkas vaikselt taanduma. Seminari õppeaeg oli kaks aastat ning seda anti tasuta. Forseliuse seminar aitas

Kommunistlik Venemaa

https://et.wikipedia.org/wiki/Oktoobrirevolutsioon https://et.wikipedia.org/wiki/Punane_Nelk https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_kodus%C3%B5da "Sellised nad on...VENELASED" https://et.wikipedia.org/wiki/Jossif_Stalin Elizabeth Roberts, Egmont Estonia 1998 http://ajalugu.net/12-fakti-stalini-kohta/ `'Revolutsiooniline Venemaa 1891-1991'' Orlando Figes, Trükikoda Pakett AS 2014 https://et.wikipedia.org/wiki/Stalinism `'Lähiajalugu'' Ajalooõpik 9.klassile, I osa. Einar Vära, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Avita kirjastus 2015

Ohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired

13 KASUTATUD KIRJANDUS Asüstoolia (2010). http://new.ivk.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=135%3A2010-06-12- 15-44-00&catid=21%3Aalgoritmid&Itemid=71&lang=et (13.03.2011). Electrocardiogram in Ventricular Fibrillation. (2009). http://humanbodydisease.com/category/cardiovascular-disease/heart-disease/cardiac- arrhythmias (12.03.2011). Herold, G. (1999). Sissehaigused. Tartu: OÜ Greif trükikoda. Jaanson, T. (1996). Sissehaigused. Käsiraamat õdedele. Tartu. Lindsay, A.E. (2006). ECG Learning Center. http://library.med.utah.edu/kw/ecg/image_index/index.html#Vtachy (10.03.2011). Maramaa, S. (1991). Südame rütmihäired. Tartu: TÜ trükikoda. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (2008). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina. Pulsita elektriline aktiivsus (2010). http://et.wikipedia.org/wiki/Pulsita_elektriline_aktiivsus (13.03.2011).

Realism

Isa oli pärit talupoegkonnast. Kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema nime ­ Balzac. Honoré lisas sellele aadlipartikli de. Balzac sai hea koolihariduse, lõpetades Pariisis juriidilise kooli. Juristina ta siiski ei töötanud. Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik. Alguses ei läinud see siiski ladusalt, tema esimesed õudus- ja seiklusromaanid ei äratanud mingit tähelepanu. Seejärel proovis ta kätt äri alal, kuid nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti ja järele jäi vaid võlakoorem. Balzac oli uut tüüpi elukutseline kirjanik. Ta töötas päevas 16-17 tundi ja tundis end ,,galeriiorjana": ,,Ikka üks ja seesama: öö öö järel ja järejest uued köited!" Muinasjutulisest honorarist hoolimata ei õnnestunud tal võlausaldajate nõudeid rahuldada. See-eest ei ole keegi kirjutanud raha võimust kaasaegses ühiskonnas paremini ki Balzac.

Türi Raadiojaam

linna arengust. Paide: Kirjastus "Kuma", 1996. 2. Eestikeelse eetrimeelsuse peegel. [WWW] http://www.rhmuuseum.ee/?page=73 (12.10.2009) 3. Lään, V. Ringhäälingu kroonika. Tallinn: Eesti Ringhäälingute Liit, 2006 4. Stürmer, L. Türi saatejaam. ­ Tehnika kõigile, 1940, 5, 159-166 5. Valder, V. Türi saatejaam Saksa okupatsiooni aastail 1941-1944. - Türi: Kilde kihelkonna ja linna arengust III osa. Paide: Kuma trükikoda, 2006, 118-123 6

Eripedagoogika kui teadusharu

Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988. A Glossary of Special Education. Alden Press. Oxford. Riin Naestema, Maret Jahu, Annika Suurküla, Eike Otto, Maigi Novek. 2008. Lasteaialapse kõne- hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo Kirjastus. Tallinn.