Pööre on sõprade lohutamine, et Prokatilov on kõva käsi ning pärast seda, kui naine on temaga mõned tunnid koos istunud, on ka mehel kümme aastat õndsust kindlustatud, ning lõpuks ametniku lahkumine. Puänt seisneb selles, et Strutskov jätab asja sinnapaika ning hakkab hilisõhtul rahulikult koos sõpradega jahtunud ning kuivanud toitu sööma. "Naela otsas" on tüüpiline klassikaline novell selle pärast, et järgib standardset novelli ülesehitust. Vanka "Vanka" räägib poisist, kellel on suguvõsast järel vaid vanaisa, kes elab eemal Ignatjevnade juures töölisena. Vanka elab aga teises külas sepa õpipoisina. Seal on tal väga viletasd tingimused ja teda koheldakse halvasti (nt. saab halvalt süüa, magamisase on kehv, õiendatakse pidevalt jne.). Jõulude ajal kirjutab ta kirja vanaisale, et to ta seal ära viiks. Mõisas õpetati teda kunagi kirjutama, kui ta ei oska kirja saata ja kiri ei jõua kunagi vanaisale.
Ei tohi siiski unustada, et elu võib muutuda, aga inimene on ikka selline nagu ta on. Ametniku surm Kui kellegi jaoks on miski tähtis, kuid ta tunneb end halvasti seda tehes, siis on tal enesetunne parem, kui ta saab sellest murest rääkida, olgu see nii väike kui tahes. Kui teise jaoks on see tähtsusetu, peaks seda mainima, sest muidu too ei mõistagi, miks inimene nii ükskõikselt käitub või on vihane, juhul, kui see ongi nii totralt veider. Vanka Kui laps pole õnnelik seal, kus ta elab, tahab ta minna sinna, kus ta on kunagi ennast hästi tundnud. Häda on siis, kui tal sinna võimalik minna pole nagu juhtuski Vankal, et kiri ei läinud kunagi kohale. Küll aga, kui ta suuremaks kasvab ja iseenda elu eest vastutada saab ehk vaba olla, siis tema kurb ja valus elu teeb ta just vanemana tugevamaks ja hakkamasaajaks, kuna ta on elus pidanud palju kannatama. See muudabki lapsi hiljem
Kui mina oleksin sellises situatsioonis olnud, siis ma oleksin veidike teisiti teinud. Loomulikult oleksin ma kurb, aga ma ei laseks pead norgu. Ma jätaks selle selja taha ja läheks edasi. Novell ,,Magada tahaks" tekitas minus tundeid, millest ma isegi aru ei saa. Ma tunnen küll Varkale kaasa, aga ta ei mõelnud kõike selgelt. Ta oleks pidanud kasvatama iseloomu ja leidma teise lahenduse kui tappa abitu laps. Minu arust oli Varka jõhker. Kindlasti oli temas kurjust ja viha. Novell ,,Vanka" oli väga kurva sisuga. Noor poiss Vanka igatses väga oma vanaisa järgi. Mulle meeldis Vanka, sest ta mõtles positiivselt ja lootis, et vanaisa tuleb talle järgi. Ta oli õrna hingega poiss. Mind tegi väga kurvaks see kui ta kirjutas vanaisale kirja, pani selle ümbrikusse ja kirjutas peale minu vanaisale. Ta lootis, et see jõuabki vanaisani. Novellis ,,Ametniku surm" viibis tegelane Tserjakov teatris. Ta piserdas kogemata ühe teatris viibija peale
Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust.
peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõepäras ja mitte jagada õpetusi, kuidas välja juurida ebaõiglust, kurjust, vaesust, jne. (,,Duell") Teisest küljest sündisid sellised teosed, kus autor oli oma mõtte õiguses kindlalt veendunud ja pidas tarvilikuks selles veenda ka lugejaid. (,,Palat nr.6") (,,Jonõts","Inimene vutlaris"). DRAAMA
· Üha enam hakkas ta kirjutama sotsiaalpsühholoogilisi ja kurva põhitooniga teoseid. · Koomilise ja traagilise põimumine toimub novellis ,,Mure" (1885), kus ta näitab inimese õnnetust ja tema süüd sellest. · ,,Kurbus" (1886) on novell, mille Tolstoi arvas esmajärguliste klassi. Selles näitab ta, kuidas suurlinna inimesed on üksikud, mida rohkem võõraid on ümber, seda rängemalt üksildus rusub. · Traagilised on ka novellid lastest: ,,Vanka" (1886), ,,Magada tahaks" (1888). · Samas kujutab novell ,,Gisa" (1886) maailma humoorikalt läbi väikelapse silmade. · Tsehhovi jaoks on laps poeetiline, püüdleb ilu poole, on seega vastandunud täiskasvanutele, kes hindavad maailmas vaid kasu. Ta mõistis laste hingeelu sügavamalt. · 1880. Aastate lõpus läks ta novellidelt üle jutustustele ja draamadele ning tema loomingu arv kahanes järsult. Ta hakkas kirjutama romaani, mis jäi lõpetamata, näidendit ,,Ivanov".
hulgas oli väga andekaid, teravaid lugusid ja koomilisi, ent psühholoogiliselt teravaid jutte. Novellid jagunesid tal kolmeks peamiseks suunaks: väikestest inimestest- ta mõistis, et "väike inimene"(väikekodanlane) pole üksnes ohver, vaid et ka tema kannab vastutust ebanormaalse elu eest, kannab kurjust oma hinges ja avaldab oma käitumises. (Ametniku surm, Paks ja peenike). Lastest- vaeslaste kibe elu võõraste voli all (Magada tahaks, Vanka), heledamad lapsepõlve elumuljed (Grisa). Filosoofilised. Raamatu "Sahhalini saar" kallal töötas ta kolm aastat. Selles on juttu sunnitöölt vabanenud asunike ja nende perekondade argipäevast. 90ndail kirjutas ta põhiliselt novelle/jutustusi (Palat nr 6, Daam koerakesega, Duell) ja ka proosat (Maja ärklitoaga ). Oma 54 tuntud komöödiad ja draamad kirjutas ta 1890
õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult
Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust.
Seepeale hakkab peenike lömitama, pugema, lipitsema, kuigi paks seda ju üldsegi ei nõua. Teos näitab, kuidas inimene laseb end ise alandada. ,,Ametniku surm" väikeametnik aevastab teatris, kogemata pritsib sülge ees istuva kindrali kiilaspeale. Hakkab lakkamatult vabandama, läheb talle isegi koju järgi. Kindrali meelest on see pisiasi, kuid väikeametnik sureb ahastusest, sest on kõrget inimest solvanud. Samas leidub ka siirast kaastunnet ja nukrust: ,,Vanka" sisse tuleb südamlik huumor. See on lugu väikesest poisist, kellel on raske mure ,,Kurbus"- Voorimehest, kellel suri poeg ja kellel pole sellest kellelegi rääkida- 80-ndate keskpaigas muutub looming tõsisemaks: näitab kuidas põrkuvad erinevad maailmavaated, püüab elu sügavamalt lahti mõtestada ning sisse tuleb üksinduse teema. Kirjanikuna jääb vaatlejaks, ei jaga hinnanguid. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt
Õnn on kaugel, aga olemas. ,,Kirsiaed"-õnn on väga lähedal. NOVELLIDE ARENG 1. Muretu naer, humoorikad lood tähelepanu keskpunktis on kultuurikauge ja labane kroonuametnik. Näiteks novellid ,,Rõõm", ,,Mõistatuslik iseloom", ,,Naela otsas". 2. Naer läbi pisaratega-situatsioonikoomikale lisandub karakterikoomika. Näiteks ,,Paks ja peenike", ,,Kameeleon", ,,Unter Prisibejev". 3. Süveneb ühiskonnakriitiline joon. Novellidesse tulevad kurvad noodid. ,,Vanka", ,,Kurbus". 4. Kibestunud ja valus pilge. ,,Vaenlased", ,,Inimene vutlaris", ,,Palat nr.6" 5. Pessimistlikusse elupilti tulevad rõõmsamad jooned. ,,Daam koerakesega", ,,Karusmarjad". PILET NR.11 1.GERT HELBEMÄE ,,OHVRILAEV" Teose peategelane Martin Justus kirjutab oma raamatut oma suurest iidolist Sokratesest, kuid probleemid, mida ta oma raamatus tõstatab, seostuvad ka tema enda eluga. Idee, millel romaan põhineb, tuleneb müüdist
Abiellus väga hilja (1901) Moskva juhtiva teatri esinäitlejanna Olga Knipperiga. Lapsi polnud. Suri tuberkuloosi. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Looming novellid, jutustused, näidendid. Novellides kujutab taunivalt "väikest inimest": pugejalikkus Naela otsas, Paks ja peenike- inimene laseb end ise alandada, Ametniku surm. "Inimeses peab olema kõik kaunis," ka kasvatus. Lastest kirjutab vähe, aga mõjusalt Magada tahaks, Vanka Algusest peale väga viljakas autor. Alustab lühijutustustega, mis ilmuvad varjunimede all Antosa Dsehhonte, Inimene Ilma Põrnata, Minu Venna Vend. Küpses perioodis kritiseerib varasemat loomingut. Esialgsete lühikeste humoorikate palade keskmes kultuuritud labased väikeametnikud, 80-ndate keskpaigas muutub looming tõsisemaks: näitab kuidas põrkuvad erinevad maailmavaated, püüab elu sügavamalt lahti mõtestada ning sisse tuleb üksinduse teema
Kirjutanud 3 varjunime all: Antosa Tsehhonte, Inimene ilma põrnata, Minu venna vend, ise suhtub algperioodi kriitiliselt. Pealiskaudne lihtsus. Palju naeru läbi pisarate. Puäntlikud lõpud ("Rõõm", "Ametniku surm"). Situatsioonikoomika ("Paks ja peenike"). Lasteteema väga nukker, näitab väikese inimese üksindust . Väikesed lapsed peavad tõsiste raskustega kokku puutuma ("Vanka", "Magada tahaks"). 80. keskpaigas võtab looming pöörde. Süveneb analüüs Peamine pahe, kui inimene ei püüdle paremuse poole. Pole tihedat sündmustikku (tavaline argielu). Lõpp tihti lahtine. Tundub, et autor räägib tegelastest kõrvalseisjana, kuid lõppkokkuvõttes tuleb tema suhtumine siiski välja. Inimese allakäik (tüüpsisuks): "Palat nr 6", "Janõts". Maaarsti allakäigu lugu, algul
ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust.
6. nad ei sibli tühja, neid ei huvita tutvused kuulsustega. 7. austavad oma annet. 8. kasvatavad endas esteetikat. Looming- Tema 5 näidendit: 1. ,,Kajakas,,(1896) 2. ,,Ivanova,, (1897) 3. ,,Onu Vanja,, (1896) 4. ,,Kolm õde,, (1900) 5. ,,Kirsiaed,, (1903) Novell ,,Ametniku surm,, Novell ,,Paks ja peenike,, Novell ,,Kaks ühes,, Novll ,,Kameeleon,, Novell, Mure,, Novellikogu ,,Kirjud jutud,, Novell ,,Kurbus,, Novell ,,Vanka,, Novell ,,Magada tahaks,, Jutustus ,,Stepp,, Vodevill ,,Karu,, (vodevill- kirjanduszanr, lühike, kerge sisuga humoorikas näidend) Vodevill ,,Abieluettepanek,, Tsehhovi näidendid- Kirjanik on inimliku tühjuse, tüdimuse suurim portreteerja(kujutaja) 19 saj. Tema teoste maailm ei ole loodud kontrastiprintsiibil (halb/hea) vaid hinnagud elule koosnevad pooltoonides (igas tegelases on midagi). Realistlik kujutamislaad. Tema näidendid jäävad lõpuni mõistetamatuks.
hein, hingeldavad heimad. 12. Anton Tsehhovi elu ja looming Suurim vene kriitiline realist. ,,Mul ei olnud lapsepõlve". Tema varjunimi on Antosho Tsehhova. On kirjutanud mitte kalssikalisi novelle, kuna temal puuduvad novelli lõpus püant. Haridus, pilet paremale teele. Hakkab kirjutama novelette ,,Rõõm". Gümnaasium, ülikool (arst).Väikesed inimesed (amtnikud, kaupmehed, õpetajad), taunivalt suhtub neisse. ,,Magada tahaks", ,,Vanka" suhtub lastesse kaastundvalt. Elu: Ta oli üks parimad tippnovelliste maailmas. Vanaisa oli olnud päriori, kuid ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning väga karm. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing mängis viiulit, laulis kirikukooris. Oli isale poes abiks, kus ta hakkas poe kõrvalt novelle kirjutama. Isa ütles, et õppimine pole oluline. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid hulluks
aastate alguses koostöö ajakirjadele (humoristlikud lühikesed lood) raha saamise eesmärgil. Kirjutanud 3 varjunime all: Antosa Tsehhonte, Inimene ilma põrnata, Minu venna vend, ise suhtub algperioodi kriitiliselt. *Pealiskaudne ühtsus. *Palju naeru läbi pisarate. *Puäntlikud lõpud ("Rõõm", "Ametniku surm"). *Situatsioonikoomika ("Paks ja peenike"). *Lasteteema väga nukker, näitab väikese inimese üksindust . Väikesed lapsed peavad tõsiste raskustega kokku puutuma ("Vanka", "Magada tahaks"). 80. keskpaigas võtab looming pöörde. Süveneb analüüs *Peamine pahe, kui inimene ei püüdle paremuse poole. *Pole tihedat sündmustikku (tavaline argielu). *Lõpp tihti lahtine. *Tundub, et autor räägib tegelastest kõrvalseisjana, kuid lõppkokkuvõttes tuleb tema suhtumine siiski välja. Inimese allakäik (tüüpsisuks): "Palat nr 6", "Janõts". Maaarsti allakäigu lugu, algul väga optimistlik
Paks teatab, et on jõudnud elus heale järjele. Seepeale hakkab peenike lömitama, pugema, lipitsema, kuigi paks seda ju üldsegi ei nõua. Teos näitab, kuidas inimene laseb end ise alandada. ,,Ametniku surm" väikeametnik aevastab teatris, kogemata pritsib sülge ees istuva kindrali kiilaspeale. Hakkab lakkamatult vabandama, läheb talle isegi koju järgi. Kindrali meelest on see pisiasi, kuid väikeametnik sureb ahastusest, sest on kõrget inimest solvanud. ,,Vanka" sisse tuleb südamlik huumor. See on lugu väikesest poisist, kellel on raske mure, mida otsustab vanaisaga jagada. Selleks kirjutab talle kirja, aga vastust ei tulegi, sest poisike kirjutas ümbrikule: ,,Maale vanaisale." ,,Kurbus" lugu vana viletsa tervisega voorimehest, kes kurdab oma muresid hobusele, kuna teised ei tee temast välja. ,,Palat nr.6" ühes väikeses linnas ja ka selle asutustes vohab korruptsioon. Linnahaigla
lugusid ja koomilisi, ent psühholoogiliselt teravaid jutte. Novellid jagunesid tal kolmeks peamiseks suunaks: väikestest inimestest ta mõistis, et "väike inimene"(väikekodanlane) pole üksnes ohver, vaid et ka tema kannab vastutust ebanormaalse elu eest, kannab kurjust oma hinges ja avaldab oma käitumises. (Ametniku surm, Paks ja peenike). Lastest vaeslaste kibe elu võõraste voli all (Magada tahaks, Vanka), heledamad lapsepõlve elumuljed (Grisa). Filosoofilised. Raamatu "Sahhalini saar" kallal töötas ta kolm aastat. Selles on juttu sunnitöölt vabanenud asunike ja nende perekondade argipäevast. 90ndail kirjutas ta põhiliselt novelle/jutustusi (Palat nr 6, Daam koerakesega, Duell) ja ka proosat (Maja ärklitoaga ). Oma tuntud komöödiad ja draamad kirjutas ta 1890. aastate lõpus ja uue sajandi algul
Paks teatab, et on jõudnud elus heale järjele. Seepeale hakkab peenike lömitama, pugema, lipitsema, kuigi paks seda ju üldsegi ei nõua. Teos näitab, kuidas inimene laseb end ise alandada. ,,Ametniku surm" väikeametnik aevastab teatris, kogemata pritsib sülge ees istuva kindrali kiilaspeale. Hakkab lakkamatult vabandama, läheb talle isegi koju järgi. Kindrali meelest on see pisiasi, kuid väikeametnik sureb ahastusest, sest on kõrget inimest solvanud. ,,Vanka" sisse tuleb südamlik huumor. See on lugu väikesest poisist, kellel on raske mure, mida otsustab vanaisaga jagada. Selleks kirjutab talle kirja, aga vastust ei tulegi, sest poisike kirjutas ümbrikule: ,,Maale vanaisale." ,,Kurbus" lugu vana viletsa tervisega voorimehest, kes kurdab oma muresid hobusele, kuna teised ei tee temast välja. ,,Palat nr.6" ühes väikeses linnas ja ka selle asutustes vohab korruptsioon. Linnahaigla
annaabi.ee 
