... ükskord - kui terve mõte - , ükskord on Eesti riik! (,,Kas näitad?") Liivile meeldib detailidele tähelepanu pöörata. See tuleb välja eriti tema loodusluules, kui ta on võtnud ühe nähtuse ja seda võimalikult täpselt väljendab. Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa... tasa... (,,Lumehelbeke") Loodusluules on saanud Liivi lemmikuks aastaajaks sügis. Seda kirjeldades kasutab Liiv rohkelt omadussõnu. Aga üle oru sääl kus põllupind,
Siin olgu suur või väikene- Ja nõnda rikas ka: Kõik vanad sõbrad on. Mu tut´vad kõik on minuga Ja mina nendega Kui mina olin veel väikene mees Üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, Läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind Ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapealne ring Lumehelbeke Tasa,tasa Liugleb aknale Nagu viibiks ta Tasa...tasa... Tasa,tasa, Mõtleks tulles ka: Miks nii tuksud,rind? Tasa,tasa! Tasa,tasa! Rahu otsib sind- Tasa,tasa... Vaesusest tingituna polnud Juhan Liivil oma kodu. Ta elas kuni 1908. aastani vanemate talus, seejärel sugulaste ja tuttavate juures. Tema viimased eluaastad möödusid sugulaste juures Koosal.
Lemmikaastaaeg sügis, kuid kirjutab kõigist neljast. Tihti nukratoonilised, pessimistlikud, valulikud. Oskab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edasi inimtundeid. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsat ilu, motiivikordused, toob siis ka inimtunded, need tihedalt omavahel seotud. Palju kirjeldab kodukoha maastikke. Kasutab palju sõna- või fraasikordusi "Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa... tasa..." "Mai hommik" I trükis ilmunud. Paralleelid inimtunnetega, purunenud armastus. "Puude all" lehtede langemisest, sügise ootusest "Lumehelbeke" rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaikusest, südamlik "Tali" talve rahulikust ilust "Sügise" ("Nõmm") ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma
lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne,toob päikese ja peletab mure.Isamaa-valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus ja lootus.Mõtteluuletused-kohati konarlikud ja lühikesed, iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk.Käsitleb tolle aja probleeme ning elunähtusi. 7. Nimeta Liivi 5 luuletust ,,Üle vee", ,,Rändaja", ,,Must lagi", ,,Sügis", ,,Lumehelbeke", ,,Nõmm" 8. Liivi jutulooming ( teemad, pealkirjad ) Realitlik külajuttude looja. ,,Kümme lugu", sisaldab realistlikke pilte külaelust."Käkimäe kägu", ,,Nõia tütar" 9. Kitzbergi teemad kirjutamisel, pealkirjad Kitzberg ei keskenud oma juttudes rahva viletsusele, vaid vaatleb pigem elu päikesepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks. ,,Maimu- ajalooline romantiline jutustus. ,,Libahunt","Rätsep Õhk ja
karistada või isegi töölt vallandada halva lastekasvatamise eest. Selline süsteem oli palju tõhusam, sest kooli lõpetasid intelligentsed ja hästi kasvatatud noorukid. Tänapäeva kohta sama öelda ei saa. Lumehelbekestele on koolis hea olla, sest kõik hoolivad neist kui väikestest lastest, kuid kool kahjuks ei kesta elu lõpuni, kunagi peab täiskasvanu elusse astuma ning see on lumehelbekeste jaoks väga karm, sest nad on harjunud abi paluma iga väikese probleemiga. Täiskasvanud lumehelbeke peab õppima ise hakkama saama probleemidega, mida varem lahendati tema eest ära, sest täiskasvanuna pole kedagi, kes tagant utsitaks.
Oma luulet laidab kirjanik väga tugevalt luuletuses Minu luule. Mu luule, sina oled kui haige tiivaga lind, kel kull ära kiskunud tiiva ja kellel haige ka rind. Lugedes Liivi üht luulekogudest, jäi mu silm peatuma pealkirjal ,,Lumehelbeke", mis tuletas mulle kohe meelde aega, mis veel väiksem olin. Kui oli vaja mingisugune luuletus pähe õppida, oli see just sobiv oma kergete riimide ja lihtsuse pärast. Kui sõnad meelest läksid, siis sai ikka omast peast veel juurde ka lisada, põhiline oli ikka tasa tasa. Enne eilset, ma ei olnud Juhan Liivi luulega eriti suures kokkupuutes olnud, kuid see vähene, mis ma teada sain, suutis jätta mu südamesse tükikese nukrat ilu ning suurt austust. On olnud ainult üks
Väga hästi tuli see välja luuletustes: "Emale", "Kui tume veel kauaks ka sinu maa", "Jätke mind", "Kas näitad?", "Mis meil kaunis, mis meil kallis" jne. Need luuletused räägivad peamiselt Liivi ääretust murest Eestimaa pärast. Lembeluuletustest kaunimad ja erilisemad olid minu jaoks "Sina ja mina" ning "Ei sinu iludus". Kirjanik kirjeldas tegevustikku stroofides vägagi kirglikult, suure andumuse ja jäägitu pühendusega. Loodusluuletused nagu "Sügisene kodu", "Lilled" ja "Lumehelbeke" minule suurt mõju ei avaldanud, võib olla sellepärast, et ma ei ole seda tüüpi inimene, kes suudab unistada looduskirjeldust lugedes ja minna kaasa selle vooluga. Kogu oma elu oli Liiv olnud vaesevõitu ja kehval elujärjel. Ta oli sügavalt armunud Liisi Goldingusse, kellega pidas pikka kirjavahetust. Oma kitsikusest tingituna, ei olnud ta nõus kosima Liisit. Ma arvan, et Liiv ei käitunud õigesti, sest
2.Kõige rohkem kirjutab Juhan Liiv sügisest,mida ta ise ka kinnitas.Sügisest on kirjutatud nii rõõmsaid,säravaid,kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi.Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sai omast peast veel juurde ka lisada,põhiline oli ikka tasatasa. b)"Tuisk jookseb võidu tuisuga, et teine teisest mööd ei saa: üksteise ette tõttavad, üksteise nad maha jätavad." Meeldib,et on tuisule justkui elu sisse antud (jookseb võidu) ja
com/watch?v=OxK8ncGP6vk) „Romeo, Julia ja pimedus“ „Põhjamaade unenägu“ • Orkestriteosed „Eestimaa“ • Puhkpillimuusika „4 pala puhkpillikvintetile“ Villem Kapp (1913-1964) • Helilooja, pedagoog, koorijuht, organist • Tallinna konservatoorium oreli eriala (1938) • Heino Elleri õpilane • Seos Suure-Jaaniga • Detaile jälgiv, nõudlik • ‘’Põhjamaine laulik’’ Looming • Südamlikud lüürilised soololaulud ‘’Lumehelbeke’’; ‘’Sa tulid’’ • Loodusmeelseid olusid kajastavad koorilaulud (umbes 60) ‘’Pilved sõuavad’’; ‘’Mets’’ • Meeskooripoeem ‘’Põhjarannik’’ - 4 erinevat saadet (orel, klaver, sümfoonia- ja puhkpilliorkester) • II sümfoonia • Ooper ‘’Lembitu’’ - ajalooteemaline; rahvusromantiline teemakäsitlus
,,Õhtul" ,,Mina ei tea kus ma need rõõmud võtan" ,,Sugulased" ,,Kuuseke" ,,Mänd" ,,Helin" ,,Varakult" ,,Mustlase tütar" ,,Minu saatus" ,,Üks tõsine tund" 3. Mõtteluule ,,Kes meeldida tahab, peab roomama"- ... ,,Jah" üteldes ,,ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja tänama. ,,Omakasu" ,,Kus pettus on, sealt põgene" ,,Hõlpsam on mägesid tõsta" 4. Loodusluuletused ,,Mai hommik" ,,Mine, mine, lumeke" ,,Kullerkupp" ,,Lumehelbeke" ,,Talve õhtul" ,,Tali" ,,Külm" ,,Tuisk" ,,Talve öö" ,,Sügise" ,,Üks suvepäev" ,,Sügisene rand" ,,Jaaniõhtu" ,,Sügise päike"
Ta tõi Eesti luule uude ajajärku, ta oli uusromantiline omal ajal ainuke. Ta pakkus sedavõrd huvi tänu tema traagilisele isikukäsitlusele ja looduse intiimselt reaalsele kujutamisele. Järgnevas poeemis on näha Liivile omane looduse realistlik kujutamine, mille taga võib seista meeleolu või hingeseisund. Luule on kirjutatud äärmiselt lihtsas vormis, ning Liivile omaselt on kasutanud korduseid, mis loovad tasase rütmi. Lumehelbeke Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale, tasa... tasa... Nagu viibiks ta tasa, tasa, mõtleks tulles ka: tasa, tasa!
Vissarionlased töötavad ilma töötasuta. Seepärast käivad osa mehi 2 kuud aastas suurtes linnades tööl ja annavad pool teenitud rahast Pere ühiskassase. Päris ilma rahata pole ka seal võimalik elada. Jõulude ajal 24. detsembril jagasid Tuuli ja Arbo kingitusi. Oli kogunenud palju asju, mida mida nad ei saanud Eestisse tuua ja talvel kasutada ei saanud. Vissarionlaste jõulud on 14. jaanuaril. Andresel ja Kristjanil käis ka näärivana ning Lumehelbeke. Kingiks said puust autod. Tuuli sai puidust ehted. 3. jaanuaril 2013.a. kohtus Arbo Vissarionioniga, kes andis intervjuu. Pärast näidati seda ka Guljajevka inimestele. Film sai valmis ja peab hakkama sõpradega hüvasti jätma. Terve Guljajevka külarahvaga istuti hilisõhtuni ja kella 2-ks öösel olid asjad pakitud. Varahommikul lahkuvad Siberist ja lendavad Moskva kaudu koju Tallinna. Harjumine endise eluga võtab aega. Tuuli haigestub. Eesti -5-kraadi
ja ei lõhu Liisi nukku ega pillu piimatassi ning ei rebi sabast kassi. Miks ei tule ükskord tali? Jüts on kurvalt akna all, halb ja nukker tuju tal. Väljas vihm ja tuul on vali. Miks ei tule ükskord tali? Juba nääritaat on käinud, vana aasta ära läinud, ikkagi ei tule tali, vihmasadu õues vali. Tuuled nukralt jorutavad, puud ja põõsad norutavad, ootavad kõik valget lund, seda talve pehmet und... TUISUNE ÕHTU Esimesed lumehelbed Lumehelbeke valgeke, lumehelbeke tilluke, lenda, lenda, mu lagleke, hõbeahtake killuke! Lumehelbeke valgeke, talve tulekut kuuluta! Lenda, lenda, mu lagleke, tuule-unelmais luuluta! Lumehelbeke valgeke, hõbesätendav killuke, lenda, lenda, mu lagleke, sa mu valgeke tilluke! Talvehommik Aknast õue vaatas Mati. Oi, kuis kõik on imelik! Maa on täis kui valget vatti, kask on härmast habemik. Muri kongi uksel haugub, vares väljal nokitseb. Aidanurgas aga paugub külm,
(2.). Seda sellepärast, et ta tekkitas lugedes väga värviised pildid silme ette. Selle luulekogu kõige vaiksem luuletus oli ,,Valge aeg", kuna see räägib Eestis elava inimese nukrast, vaesest ja kurvast saatusest. Samas kui luuletus ,,Surematus" oli tänu sellele, et ta kauaks peas kummitama jäi kõige helilisem. 5. Leia mõni luuletus, mis teemalt või meeleolult haakub mõne episoodiga Sinu elust. Kuidas haakub? Mõne episoodiga minu elust haakub kõige rohkem luuletus ,, Lumehelbeke". See haakub nimelt ajaga kui ma veel koolis ei käinud ja olin kodus ja haige. Meil olid suures toas suured aknad, mis ulatusid peaaegu põrandani ja tänu sellele oli mul sealt väga lihtne välja vaadata. Ei pidanud kuskile ronima. Ja kui ma olin talvel haige, siis ma võisin seal aknal tunde aknast välja vaadata, kuidas lumi sajab ja kuidas lumehelbekesed lendlevad, ise väga soovides õue nendega mängima minna, kuid ei tohtinud. Ei lubatud, kuna olin veel haige. 6
pinnasele langemisel hüplevad. Terad tekivad vihmapiiskadest, kui need maapinna läheduses läbivad külma õhukihi. Jääkruubid, lumekruubid, teralumi. Vihmasaju esinemiseks peab vihmapiisale mõjuv raskusjõud ületama tõusa õhuvoolu. Lumeräitsakad nende tekkimiseks on vajalik tuumade olemasolu, mille ümber räitsakaid kujundv aine saaks tiheneda. Rahe tuumaks võib olla väike lumehelbeke või mõni tahke jääkristall.Selle tuumaga ühinevad alajahtunud veepiisad, mis tuumaga kokkupuutel jääks muutuvad. Õhuvoolud viivd ta ülespoole, kus ta uue kohi saab ja jälle allapoole langeb. Nii kasvab rahetera ja langeb raskuse tõttu lõpuks maapinnale. Jäide e. kiilasjää võib tekkida siis, kui talvel järgneb külmale sulailm ja kui õhk on veeaurust küllastunud. Külmade esemetega kokkupuutel muutub veeaur jäiteks
seotud Leniniga, ENSV-ga, NSVL-iga, NLKP-ga ja ÜLKNÜ-ga. Tegutseti timurlastena aidati vanu inimesi n. puude ladumisel, poest toidu toomisel. Hoiti korras mälestusmärke hoolitseti Suures Isamaaasõjas langenutele kalmude eest. Osaleti rahvusvahelisel konkursil "Balti meri rahumeri", mille raames loodi kirjavahetus teiste vabariikide pioneeridega. Osaleti suusavõistlusel üleliidulise pioneerilehe "Pionerskaja Pravda" auhindadele. Koolides viidi läbi uisuvõistlus "Olümpiamängude lumehelbeke." Koolides ilmusid pioneeride seinalehed. Äärmiselt populaarsed olid suvel õpilaste pioneerilaagrid . Seal puhkasid lapsed vanuses 7-14 aastat. Tavaliselt oli 3 vahetust, iga vahetus kestis ligi kuu aega. Tuusik oli odav ja ei käinud vanematele üle jõu. Mõned lapsed said tuusikud ka tasuta, see tähendab, et vanemate ametiühing maksis tuusikud kinni. Pioneerilaagrites korraldati lõkkeõhtuid, spordivõistlusi, ekskursioone, sõpruskohtumisi laagrite vahel, korrastati territooriumi.
Jää-kristalli (Bergeroni) protsess selle protsessi käigus kasvavad jääkristallid veepiisakeste arvel veeauru tasakaalulise rõhkude erinevuse tõttu. Difusioon energia või aine ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Kuhjumine (accretion) protsess, mille käigus pilvedes olev veeaur moodustab tuumakeste ümber vihmapiisad. Agregatsioon tähendab millegi kokku kogunemist (näiteks jääkristallid moodustavad lumehelve) Lumehelbeke on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline. Vihm on vee sadu vedelas olekus. Virga viirud langevatest sademetest, mis aurustuvad enne maapinnale jõudmist. Hoogvihm vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku. Lumi väikeste jääkristallide kogum. Tuisk lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul. Lobjakas (sleet) tekib kui osaliselt sulanud lumehelves või külm vihmapiisk külmub
Tasapisi hakkas ta tegelema ka komponeerimisega ning 1932. aastal saatis ta Viljandi Gümnaasiumi eneseharimise konkursile oma soololaulu ,,Mälestused ühendavad", meeskoorilaulu ,,Nüüdisaja aatelaul" ja klaveripala ,,Talveinspiratsioon". Tema kahte viimast tööd auhinnati ja kohalikku ajalehte ilmus arvustav märkus. Viljandi Gümnaasiumis loodud parimateks teosteks loetakse ,,Nüüdisaja aatelaul" meeskoorile ja ,,Lumehelbeke" segakoorile. (Tõnson 1967: 31) 1932. aastal Gümnaasiumi lõpetamine tõi kaasa Villem Kapile suure dilemma, kuhu minna edasi õppima. Kuigi Villemile soovitati enne komponeerima asumist õppida amet selgeks, suundus ta siiski edasi Tallinna konservatooriumi. Oma õpinguid Tallinnas alustas ta August Topmani oreliklassis. Tema lemmikalaks oli improvisatsioon, kus ta kuulus selle ala tublimate hulka. Villem Kapp rääkis oma pedagoogist suure tänulikkusega, kui isikust,
○ 1894. aasta– „Vari“; ○ Kukulinn, Villu, Kuuse perenaine ja peremees, Murumäe mõisnik, noor mõisnik Hugo, tema õde Adelheid, Helene; ○ Isamaalüürika: ■ „Eile nägin ma Eestimaad“; ■ „Must lagi on meie toal“; ■ „Ta lendab mesipuu poole“. ○ Looduslüürika: ■ „Sügise“; ■ „Lumehelbeke; ■ „Tulen, tulen!“ Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta: ● „Külmale maale“, 1896. aasta; ○ Jaan Vapper e Väljaotsa Jaan, Virgu Anni; ○ Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused. ● „Mahtra sõda“ , „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „prohvet Maltsvet“ – ühine teema: talupoegade feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel; ● „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta;
kaasa. E. Esop "Vihmalaul" Tip-tip-tip-tip tipuliseks, täp-täp-täp-täp täpuliseks teen ma majad, teen ma rajad. 30 Õpetajaraamat Tip-tip-tip-tip nii ma sajan. Tip-tip-tip-tip nii ma sajan. Ja kui õue tuled sina, märjaks teen ma sinu nina. Laul sobib ka hääldamisharjutuseks ja sõrmemänguks. Lapsed puudutavad rütmis iga sõrmega pöialt. J. Liiv, L. Kõlar "Lumehelbeke" Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa, tasa. (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 78) Lapsed matkivad lumesadu. A. Kumpas "Vihmavarjumäng" Tip-tip-tip-tip jooksuga, (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi) vihmapilvest kallab, tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla! (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad selle alla) Tuulekene, puhu sa, (lapsed puhuvad) aja pilved minema! (lehvitavad kätega pea kohal)
Loodusluule: pisidetailid, isikustamine, sõnakordused, tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Luuletused ei ole puhtalt vaid loodusest, vaid väga tugevalt seotud tunnetega. On kirjutanud kõigist aastaaegadest, eriti sügisest ja hilissügisest. Venestus oli rusuv ja see oli temale meelisaeg. Kirjutamisstiil oli napisõnaline. ,,Metsa hääled" 9 tunnete kirjeldamisel kasutab elemente loodusest. ,,Lumehelbeke" lihtne, kuid ilus ütlemisviis. Kordusmotiiv: tasa, tasa. Filosoofiline taust: rahu otsimine "Oh kanarbik, oh lilleke", "Sügise"(Nõmm), "Tühja pesa ees", "Lehed lang'sid", Sügis": Sügise tuul raputab puul, kiirustab kõveral kõrrel kui sandike!
Dialoogaken on avatav ka ikoonilati Object Properties ikoonilt Layers, samuti rippmenüü Format valikuga Layer.... Joonis 10. Iga kihi korral saab muuta kaheksat parameetrit: · On kiht on lülitatud sisse (ON lamp põleb) või välja (OFF lamp kustunud); · Freeze... kiht on kas "sulatatud" (THAW kollane päike) või "külmutatud" (FREEZE sinine lumehelbeke); · L... kõikide vaateakende kihid on lukustatud (LOCK) või lukust lahti (UNLOCK); · Color kihile värvuse kehtestamine (vt. käsku `COLOR); · Linetype kihile joonetüübi kehtestamine (vt. käsku `LINETYPE); · Lineweight kihile joonekaalu kehtestamine (vt. käsku `LINEWEIGHT); · Plot Style kihile printimisstiili kehtestamine; · Plot kiht on printimiseks avatud (keelumärk puudub) või suletud (keelumärk esineb).
Omapära ja algupära avaldub selgemini. Haigus lõikab mõjuväljad katki: inimene tegutseb originaalsemalt. Katkendlik, rebitud ütlemisviis. Skisofreenia puhul on intuitsioon teravdunud, tundlikum. Teemad: loodus, looming, armastus. Üks Liivi kaanonisse kuuluva loomingu tunnusteks: tegemist on looduse intiimse peegeldamisega, loominguga. Tuglase kehtestatud tõlgendus. Võtab looduslüürika, mõtestab selle läbi oma tunnete jmt, nt “Lumehelbeke”. Lüürilise mina ja looduse erinevate aspektide, loodusliku keskkonna vahel on tihe side. Isamaateemalised tekstid kujutavad Eestit reaalsena, näidates Eesti varjukülgi, osutades viletsusele ja probleemidele. Isamaaluule on isamaakriitiline. Juhan Liivil on ka armastusluule. Liivi luuletuste „Üle vee“ ja „Sa tulid“ erijooned: idealistlik, puhtuse taotlus, valguse metafoor. „Üle vee“ luuletuses on vee-kujund (vesi, lained), luige-kujund (armastus, naine)
Liivi on viisistatud. Mõned luuled sarnanevad haikudele. Loodusluule Mahuliselt kõige rohkem. Olulised on neli aastaega, kus lemmikuks oli sügis. Toob luulesse kriitilise realismi. Osakab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edais inimtundeid. Kordab ühte ja sama sõna või fraasi. Näiteks: ,,Mai hommik"- ilmunud üphes trükis, parallelid inimtunnetega, purunenud armastus. ,,Puude all" lehtede langemiseest, sügise ootusest. ,,Lumehelbeke" rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaiksusest, südamlik, hääliku ja sõna kordused. ,,Tali" talve rahulikust ilust. ,,Sügise" (,,Nõmm") ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma meelekurbuse on sidunud närtsinud metsaga. ,,Tuisk" Eesti talvemaastik oma iseloomulike joontega. ,,Talvine tihane" akna taga oli talvel tihane, kellele tundis kaasa, aga siis tuli ka teine ja nad lendasid koos minema; igatsus, kõigile on keegi olemas
´Loodusei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Esindatud kõik aastaajad.Tundis enda seotust sügisega(eriti hilissügis). Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. "Sügis" , "Lumehelbeke" ,"Talvine tihane" , "Külm" "Tulen, tulen" (kevad) Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. "Sa tulid" , "Mu viimane laul" , "Üks suu"(pühendatud emale) Tema isamaalüürika - on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud
annaabi.ee 
