Ülesanne Nr.2 Kui kool lõpetatud, tuleb hakata ise ettevõtjaks. Millise ettevõtlusvormi valite, miks? Millised on Teie, kui ettevõtja, tulud ja kulud ning milliseid varasid plaanite osta, et majandustegevust aktiviseerida. Millal saavutate kasumi? Koostage lähtuvalt valitud tegevusvaldkonnast ja ettevõtja juriidilisest vormist rahaline prognoos tulude- kulude lõikes esimese viie aasta kohta. Pärast kooli lõpetamisest ma küll kohe ettevõtjaks ei saa. Põhjus on mul lihtne, esialgu ma tahaksin töötada soovitavalt suures ettevõttes, kust ma saan piisavalt teadmisi ja kogumust. Arvatavasti 2-3 aasta pärast ma alustan enda ettevõttega, küll praegu ei ole
1.Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus 2.Raha funktsioonideks on olla 3.Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: 4.Raha pakkumine on 5.Raha pakkumine väheneb, kui 6.Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on 7.Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. 8.Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist
Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele 4 SISSEJUHATUS Kursusetöö teemaks on bioloogiliste varade arvestus vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Kursusetöö teema osutus valituks, kuna põllumajandusega tegeldakse Eestis ja Lääne-Virumaal palju kuid bioloogilisi varasid puudutavaid uurimustöid on koostatud vähe. Põllumajandusel on oluline koht Eesti majanduses. Sealt tuleb meie toit, tooraine teistele majandusharudele, samuti saab põllumajanduses tööd suur osa Eesti elanikkonnast. Põllumajandus hõlmab erinevaid alasid: metsandus, juurviljakasvatus, kalakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, lillekasvatus, linnukasvatus, loomakasvatus, mesindus, piimakarjakasvatus, puuviljakasvatus, seakasvatus, teraviljakasvatus
mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Algdokumnet tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine Varade ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid põhivaraks. Lühi- ja pikaajaline kohustis (nt. palgad, laenud, võlad, maksed) - kui tasumis tähtaeg on kuni 12 kuud siis on see lühiajaline kohustis. Põhivara nt. hooned, masinad, maa. Käibevara raha, varud jne Erinevused : Kasutusaeg (põhivaral 12 kuud ja üle selle) Maksumus Kallis pikaajaline asi on põhivara Kui ostad selleks et müüa siis käibevara 3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.
ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud, nt varud ja nõuded ostjate vastu). Varasid mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil (nt. Kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud)
majandustehingute olemusest, ettevõtte klientide ning kreeditoride arvust ning asukohast, ettevõtte tulude liikidest ning tulude struktuurist, ettevõtte kulude liikidest ning kulude struktuurist, ettevõttes kasutavast kasumiaruande skeemist. VARAD->PÕHI JA KÄIBEVARA. Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi voi õigus- mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, . KÄIBEVARA-raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud, varasid ,mida hoiatakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähemas 12 kuu jooksul bilansipäevast. VARA=kohustused+omakapital voi omakapital=vara-kohustused KOHUSTUS- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. Kohustused liigitatakse bilansis lühi-ja pikaajalisteks. OMAKAPITAL e.netovara- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeba seisuga.
*4 Finantsvarad on vara, mis on: (a) raha; (b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (näit. nõuded ostjate vastu); (c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (näit. positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid); (d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (näit. investeering teise ettevõtte aktsiatesse). Põhivara - Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Õiglane väärtus on vara tõenäoline müügihind, mis on määratud arukalt, heas usus ja omaniku parimatest huvidest lähtudes ning millega sõltumatud ja pädevad osapooled oleksid nõus tehingut tegema
Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aeganõudvamalt rahaks muudetavad varad. Kuid maailmas esineb ka riike, kus bilanss koostatakse likviidsuse kasvamise järjekorras, kus esmalt on esitatud kõige vähem likviidsemad varad ja neile järgnevad kogema likviidsustasemega varad. Lähim näide, kus selline bilansiskeem kasutusel on, on Läti. Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine: Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid: * raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; * varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; nt varud ja nõuded ostjate vastu); * varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt.
on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Seetõttu on firma bilanss ühtlasi tema töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta. Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas
Üldreeglina peab omakapitali rentaablus olema vähemalt 15%, et kindlustada aktsiaomanikele normaalne dividendide tase tulevikus. 2008 aastal jäi paar protsendipunkti puudu kuid 2009 aastal on olukord väga negatiivne. SUHTARVUD Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (Käibevara- Varud)/ Lühiajalised kohustused Maksvõime kordaja 2008 = (10 799 484 9 154 855) / 2 316 841= 0,70 Maksevõime kordaja 2009 = (5 406 775 4 971 386) / 1 738 597= 0,04 Maksevõimekordaja näitab likviidseid varasid lühiajaliste kohustuste katteks. Suhtarvu nimetatakse seetõttu ka likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Analüüsitava ettevõtte maksevõimekordaja on 2008 aastal rahuldav ja 2009 aastal suhteliselt nõrk. Omakapitali tase % = 100 x omakapital / kogukapital (passiva) Omakapitali tase 2008 % = 100 x ( 4 607 936 / 11 655 118) = 39,5 % Omakapitali tase 2009 % = 100 x (3 458 247 / 6 666 290) = 51,8 %
Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4 1 Raamatupidamisseadus 2 RTJ 2 3 Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt 4 RTJ 2 6 Sellest võib tuletada raamatupidamisbilansi põhivõrrandi: VARA=KOHUSTUSED+OMAKAPITAL või laiemalt:
Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr
Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr
omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu. Kas liigselt soetatud varad (potentsiaal tulevikuks) või müügiraskused? 2
vastutusrikkam etapp, mis nõuab kompleksset lähenemist. 3. järelduste tegemine üldistatud analüüsi tulemustel ja nende põhjal otsuste formuleerimine edasiseks tegevuseks. Tavapäraselt saadakse analüüsi korraldamiseks informatsiooni raamatupidamisest. Selleks kasutatakse kolme põhilist raamatupidamisaruannet: bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Bilanss näitab ettevõtte varasid ja nende finantseerimise allikaid mingi kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Bilanss kajastab ettevõtte arvestuslikku väärtust. Bilansi 3 näitajate puuduseks on see, et need kajastavad nn eelnenud perioodi andmeid, mis tihti ei vasta teglikule olukorrale. Käibevarade arvestuslik väärtus ei erine oluliselt
ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad ka raamatupidamiskohustuslase, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid, muuseumid, raamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kapitaliseerita põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Väheväärtusliku pika kasutuseaga varade üle võib vajadusel arvestust pidada bilansiväliselt. 3 2 . MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE
Likviidne vara 356 874 297 963 Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital 562 224 655 889 Kogukapital 752 451 795 784 Varud 98 783 104 382 Puhaskasum 34 768 48 694 Brutokasum 178 502 167 307 Maksevõime valemid Maksevõime näitab firma valmidust kustuda võlakohustusi, mille tähtaeg on kätte jõudnud ning muuta varasid rahaks. Lühiajalise maksevõime suhtearvud Antud näitajat kasutatakse lühiajaliste võlgade maksevõime hindamiseks. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara /Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja= 455 657/235 897=1,9 31.12.2008 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja= 402 345/201 546=2,0 Näitab mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tagamiseks
nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid: maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar, dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Nendest kujunes linna eliit ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega.
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet
- Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 3.aasta 5% ........... - 551, 25 Kus hoida oma sääste - Arveldusarve- arvelduskonto, nõudehoius - Tähtajaline hoius- deposiitkonto - Tähtajalisi hoiuseid on tegelikult 2 - Firmade aktsiad - KOV võlakirjad
Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid. Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised või väljamkased ehk vastavalt positiivsed ja negatiivsed. Rahavoogude aruande võib koostada minevikuliste, antud perioodi ning prognoositavate rahavoogude kohta. Kuna kasumiaruanne ei kajasta reaalseid rahavoogusid, võib ettevõttel olla oluline kasumijääk, kuid see ei tähenda, et tal on raha. Kui soetatakse põhivara, siis tekib ettevõttel negatiivne rahavoog
Kui oled palju haiget saanud siis sa lihtsalt ei suuda andestada. Sõprus on üks asi mida inimesed peavad hoidma.Sõpradele andestad ükskõik mida nad ka ei teeks,kuid kui sõber on tõeine ei tee ta midagi sellist mida peaksid talle andestama.Andestamine võib tunduda lihtne kuid see ei ole seda kui inimene on sulle haiget teinud ei taha sa talle andestada. On olukordi kus isegi perekond ei suuda andestad ja see on kohutav.Andestamine on üks kallimaid varasid mis inimesele antud.Seda ei saa sa osta ,pead selle välja teenima.Sa ei tohi teise inmese usaldust kuritarvitada sellega ,et ta andestab sulle ja sa teed talle jälle haiget.Sest lõpuks ta unustab sinu ja tema viha on nii suur et ei suuda enam andestada. Kokkuvõteks andekstatakse armastusest,hoolimisest ja sõprusest lähtudes.Inimestele kes on sulle kallid neile sa andestad.
Punktid 13/13 Hinne 10, maksimaalne: 10 (100%) Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vali üks: Tõene Väär Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam: väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik vahetusvahend Raha pakkumine on Vali üks või enam: seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus
Samuti tuleb korruptsiooniohtlikes valdkondades töötavaid inimesi koolitada, et anda neile juhtnööre korruptsiooni vältimiseks ning sellega võitlemiseks. · Tõkestamiseks võib pidada korruptsioonivastaste seaduste loomist, mis piiravad ametiisikutele lubatud töökohti, tegevusi ja toiminguid. Samuti on korruptsiooni tõkestavaks vahendiks huvide deklareerimine, mis peab tagama järelevalve, et ametiisikul poleks tekkinud korruptiivseid suhteid ja korruptiivsest tulust varasid. · Avastamine ja lahendamine seisneb süüteomenetlustes korruptsioonivastase seaduse või karistusseadustiku alusel. Tegemist võib olla nii väärtegudega töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangute rikkumisel või ka kuritegudega nt altkäemaksu andmisel, vahendamisel või võtmisel. Kasutatud materjalid · https:// www.kapo.ee/et/content/korruptsioonivastane-tegevus.h tml · www.korruptsioon.ee TÄNAN KUULAMAST
Samuti tuleb korruptsiooniohtlikes valdkondades töötavaid inimesi koolitada, et anda neile juhtnööre korruptsiooni vältimiseks ning sellega võitlemiseks. · Tõkestamiseks võib pidada korruptsioonivastaste seaduste loomist, mis piiravad ametiisikutele lubatud töökohti, tegevusi ja toiminguid. Samuti on korruptsiooni tõkestavaks vahendiks huvide deklareerimine, mis peab tagama järelevalve, et ametiisikul poleks tekkinud korruptiivseid suhteid ja korruptiivsest tulust varasid. · Avastamine ja lahendamine seisneb süüteomenetlustes korruptsioonivastase seaduse või karistusseadustiku alusel. Tegemist võib olla nii väärtegudega töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangute rikkumisel või ka kuritegudega nt altkäemaksu andmisel, vahendamisel või võtmisel. Kasutatud materjalid · https:// www.kapo.ee/et/content/korruptsioonivastane-tegevus.h tml · www.korruptsioon.ee TÄNAN KUULAMAST
23. Mis on infoturve? · Andmetega seotus turvaprobleeme · turvaintsidenti tuvastada, Infoturve on teabe ja infosüsteemide kaitsmine Turvaline andmete hoidmine ja edastamine kõrvaldada, varasid taastada loata juurdepääsu, kasutamise, avaldamise, muutmise või hävitamise eest. · Inimestega seotud turvaprobleeme 15. Kuidas valida turvameetmed? 24. Mis on ISKE? Hajameelsus, unustamine, teadmatus, Hind. Otstarbekus. Efektiivsus. Turvatav
Võtmeküsimused ettevõtte ärist arusaamisel: Kellele ja kuidas ettevõte oma tooteid/teenuseid müüb? Milliseid jooksvaid kulusid ettevõte selleks peab tegema? Milliseid varasid peab ettevõte oma äritegevuseks omama (kasutama)? Milline on inimkapitali roll selle ettevõtte äritegevuses? Kes ja kuidas veel üritavad samu tooteid/teenuseid samadele klientidele müüa? •Ehk kokkuvõttes: milles peitub konkreetse ettevõtte väärtus, äriloogika ning konkurentsieelis? Finantsanalüüsi eesmärgiks on eelkõige hinnata ettevõtte võimet tekitada oma tegevusega rahavoogu, et täita oma
lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. (SME IFRS 4.4). 15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul (vt paragrahvid 12-13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte klassifitseerida oma varasid ja kohustusi lühi- ja pikaajalisteks (näiteks finantsasutuste puhul, kus rahvusvahelise praktika kohaselt sellist jaotust bilansis ei toimu). Sellisel
NAFTA 40% taastumatu,traditsiooniline*kasut: mootorikütus,soojus,elekter,keemiatööstus*paiknemine:Saudi-Araabia,Iraak,Araabia ÜE *tootjad:Usa, Saudi-Araabia,Venemaa *Export:Saudi-Ar,Vene,Nigeeria *Import:USA,kesk- eur,jaapan* eelised:suur kütteväärtus,võimalik tr suuri koguseid *puudused:merest ammutamisel merereostuse oht, enne kasutamise vajab ümbertöötlemist * 1920. a tootmine kiiresti kasvanud, rahvusvah ettevõtted:OPEC(eesmärk:reguleerida toornafta hinda maailmaturul,määrata ekspordi kvoodid) LukOil,Statoil, Shell GAAS:28% ei taastu,trad *kasut:soojus, elekter, kodune majapidamine *paiknemine:Lähis-Ida,Venemaa,SRÜ riigid *tootjad:USA, vene, Kanada* Exp:vene,kanada,norra*Imp:USA, Jpn,Lõuna-korea*eelised:suur kütteväärtus, võimalik tr suuri koguseid,tekib väha saasteaineid,ei pea ümber töötlema *Puudused:meritisi tülikas tr, tr kõrge rühu all on ohtlik,terrorism* Gaasi kasutatakse aina rohkem, TAHKED KÜTUSED,KIVISÜSI: 20& ei taastu,t...
Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich Zwingli (1484-1531) • Vaidlustas 1523 Lutheri eeskujul mitmeid katoliku kiriku reegleid ja tavasid. • Kiriku maid ja varasid müüdi, raha kasutati heategevuse ja hariduse tarbeks. • Jumalateenistused muudeti lihtsamaks, vähem kirikupühi ja kirikuteenistujaid. Johann Calvin (1509-1564) • „Ristiusu õpetus“, jätkas Zwingli uuendusi • Töö on vajalik ja austusväärne • Kokkuhoid ja lihtne eluviis • Ettemääratuse õpetus • Inimene peab ise piiblit lugema • Kalvinism levib Prantsusmaale ja Madalmaadesse. Usupuhastus Inglismaal • Kuningas Henry VIII Tudor
Mõni inimene soovib kaugemale jõuda ning seab endale üha kõrgemaid eesmärke ning mõni on õnnelik sellega, mis tal parasjagu on. Tuleviku planeerimisel arvestab igaüks eelkõige siiski iseendaga. Tulevikule mõeldes ei tohiks keegi midagi karta. Elus tuleb võtta riske ning ka tuleviku planeerimisel on vahest vaja sisse viia riskid. Kõik ei pruugi õnnestuda, kuid mingi osa õnnestub kindlasti. Tulevik on inimese üks suurimaid varasid, sest see on alles ees ning sellega saab teha peaaegu mida iganes. Inimene ise kujundab selle enda jaoks täpselt nii nagu ta seda ise soovib. Tulevikku saab veel inimene muuta, kuid minevikku ei saa keegi enam muuta. Seetõttu ongi tuleviku planeerimine niivõrd tähtis, kui inimene kuhugi tahab jõuda ning midagi korda saata. Tuleb enda jaoks paika panna täpselt see, mida sa ise teha tahaksid või siis leida see ala, millel sa tunned end kõige kodusemalt
sooviks. Mõni inimene soovib kaugemale jõuda ning seab endale üha kõrgemaid eesmärke ning mõni on õnnelik sellega, mis tal parasjagu on. Tuleviku planeerimisel arvestab igaüks eelkõige siiski iseendaga. Tulevikule mõeldes ei tohiks keegi midagi karta. Elus tuleb võtta riske ning ka tuleviku planeerimisel on vahest vaja sisse viia riskid. Kõik ei pruugi õnnestuda, kuid mingi osa õnnestub kindlasti. Tulevik on inimese üks suurimaid varasid, sest see on alles ees ning sellega saab teha peaaegu mida iganes. Inimene ise kujundab selle enda jaoks täpselt nii nagu ta seda ise soovib. Tulevikku saab veel inimene muuta, kuid minevikku ei saa keegi enam muuta. Seetõttu ongi tuleviku planeerimine niivõrd tähtis, kui inimene kuhugi tahab jõuda ning midagi korda saata. Tuleb enda jaoks paika panna täpselt see, mida sa ise teha tahaksid või siis leida see ala, millel sa tunned end kõige kodusemalt
sooviks. Mõni inimene soovib kaugemale jõuda ning seab endale üha kõrgemaid eesmärke ning mõni on õnnelik sellega, mis tal parasjagu on. Tuleviku planeerimisel arvestab igaüks eelkõige siiski iseendaga. Tulevikule mõeldes ei tohiks keegi midagi karta. Elus tuleb võtta riske ning ka tuleviku planeerimisel on vahest vaja sisse viia riskid. Kõik ei pruugi õnnestuda, kuid mingi osa õnnestub kindlasti. Tulevik on inimese üks suurimaid varasid, sest see on alles ees ning sellega saab teha peaaegu mida iganes. Inimene ise kujundab selle enda jaoks täpselt nii nagu ta seda ise soovib. Tulevikku saab veel inimene muuta, kuid minevikku ei saa keegi enam muuta. Seetõttu ongi tuleviku planeerimine niivõrd tähtis, kui inimene kuhugi tahab jõuda ning midagi korda saata. Tuleb enda jaoks paika panna täpselt see, mida sa ise teha tahaksid või siis leida see ala, millel sa tunned end kõige kodusemalt
Kui Eesti taasiseseisvus, tipnes riigi vara omastamine Edgar Savisaare poolt riiklike ettevõtete kontrollorgani SORVVO laialisaatmisele järgnenud täiesti enneolematult laiaulatusliku riigi vara omastamisega nende ettevõtete eesotsas olnud seltsimeeste poolt - kuna mingit kontrolli polnud, siis kasutasid nad täiesti vabalt (muidugi raamatupidamislikult korrektselt, varjatult) oma juhitud riigiettevõtete finantse ja muid varasid, et alustada oma legaalseid ärisid. Samal ajal üritasid keskmised tööinimesed kuidagimoodi pinnal püsida, tihtipeale selleks oma varasid müües (kui oli midagi likviidset).Nii toimus ettevõtluse koondumine endise nomenklatuuri ja selle järeltulijate kätte. Ka üheksakümnendate algus kuulub kahtlemata sovetiaja alla. 2 Nii nagu olid lood ja laulud tööga, oli ka toodete kvaliteediga. Kuigi igas
Aafrikas, Aasias, Okeaanias) 2) Varaagraarne – tekkis seoses loomade kodustamisega ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: a) rändkarjakasvatus b) alepõllundus Omavahel need tegevused ei põimu, võib esineda kaubavahetust loomakasvatajate ja põlluharijate vahel. (Esineb suurem tööjaotus, tööriistad on keerulisemad, kogukonnal ka mõned käsitöölised, vajalik teatud tagavarade loomine järgmise saagini varasid vaja kaitsta) Levinud tänapäeval Aasias, Aafrikas (peamiselt mäestikealadel, kõrbetes, tundrates) 3) Hilisagraarne – tekkis looma- ja taimekasvatuse ühinemise tulemusena, põlluharijad hakkavad kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut hakatakse kasutama põldude väetamiseks, alepõllunduse asemele tekkib põlispõllundus. (Esineb suurem tööjaotus, tekib ülejääke, mida müüakse/vahetatakse turul, tekivad linnad, põllumajanduse kõrvale tekivad teised maj
• Richard Gaunt • Arvuti tarkvara arendus • Konsentreeritud ettevõtetele • 2010. a UK turuliider • Üle 10 000 töötaja • Cambridge ja Sunnyvale, California HP Autonomy • 2011. okt ostis HP 87,3% aktsiatest • HP Autonomy • Varasem huvi (Mike Hurd) • 2012. a maiks oli lahkunud kogu Autonomy juhtkond ning 20% töötajatest • Erinevused tarkvara ja riistvara tööstuse vahel • 20. nov 2012 kanti maha 8,8 miljardi dollari väärtuses varasid Mis juhtus? • HP väidab, et Autonomy moonutas 2 aasta jooksul oma kasumeid • Tehingud oleksid justkui toimunud, kuid reaalne ostja puudus • Riistvara ei installeeritud arvutitesse • Jagati tasuta riistvara • Autonomy juhtkond eitab HP süüdistusi Võtmeisikud • Mike Lynch • Tegevdirektor Autonomys • Leo Apotheker • Tegevdirektor HPs Tagajärjed • 1 kuu peale tehingut vallandati Leo Apotheker, HP tegevdirektor • Uus tegevdirektor Meg Whitman
esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto deebetisse kirjendatud summa võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne kirjendamine on seega kontrollisüsteem. Kui raamatupidamislausendi koostamisel juhtub viga, on tasakaal rikutud. Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise põhimõtet, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Näide 1: ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse Pearaamat Konto nimetus Pank/kassa Ostjate võlg Maj
sõpradeks, ei tasu alati uskuda. Minu jaoks on sõbrad need, kes on alati olemas, ka siis kui leitakse enda kõrvale keegi, kellega ühist teed käia. Sõbrad on need, kellega saab vabalt suhelda ja nautida koosolemist. Piire panevad paika need, kes on paremad suhtlejad ja need, kes suudavad tõusta liidriks. Tervis, haridus, võimekus, raha ja vara omamine seavad meile piirid, millist elu me saame elada. Oleneb meie isiksuslikest omadustest, kas me suudame neid varasid suunata endale kasuks või kahjuks. Oleneb saatuslikest kokkulangevustest, sõltub sellest, kuhu me läheme või kuhu me satume. Erinevates kampades, seltskondades, gruppides, riikides on paika pandud erinevad piirid. Need piirid võivad tunduda meile omastena, või ei suudagi me nendega kohaneda. Erinevates gruppides valitsevad erinevad tavad, käitumisnormid, kõnepruuk, riietus ja maailmavaade. Kuna inimese teadvus jääb alati maha tema olemisest, tulevad mõistmine ja sallivus alati
5706920 2016 2995801 2624210+371591= =0,69 4295914 Tulemuse näitaja peaks olema vähemalt 1. See arvutus väga hetkel midagi ei anna, sest ettevõttel puuduvad finantsinvesteeringud. 4. Võlakordaja Optimaalne võlakordaja sõltub suuresti ettevõtte tegevusalast ning selle leidmine on ettevõtte finantsjuhtimise üks põhiküsimusi. Kui kordaja on < 0,5, siis finantseeritakse enamikke ettevõtja varasid omakapitalist, kui vastupidi, siis võõrkapitalist. Kõrge võlakordaja viitab võimalusele, et ettevõtja täiendava laenukapitali kaasamise võimalused on väikesed. Valem: Võlakordaja ˭ kokku kohustused/koguvara 2015 7633845 =0,43 Hea näitaja, eriti kaubandusettevõtte puhul. 17498716 2016 5833404 =0,35 Näitaja hea. 16572211 0.35 0.43 Võlakordaja 2015 2016
2) riikide poliitika ja koostöö ja kokkulepped, riikide paremad suhted mõjutavad kaubanduse toimimist. 3) riikide majanduslik seis, kui üks riik on omale suure võla tekitanud, siis see mõjutab ka mitmeid teisi riike, näiteks kui kreeka sattus pankrotti, siis see mõjutas ka neid riike, kes temaga majanduslikult seotud olid. 3. Mis on hargmaised suurettevõtted ehk rahvusvahelised firmad (korporatsioonid)? Need on firmad, kes on ostnud endale varasid ka teistesse riikidesse, näieks coca-cola kes on laienenud nii üle kogu maailma. 4. Mis päritolu (mis riikidest pärit?) on suurimad ja võimsamad rahvusvahelised firmad? Kas on ka arengumaadest pärit rahvusvahelisi firmasid? Usa,Hiina ja Jaapan, arengumaadest India, Mehhiko, Brasiilia, Venemaa, Colombia.Venezuela , Malaisia , Tai ja Türgi. 5. Nimeta 5 tuntumat rahvusvahelist firmat maailmas, mis riigist need pärit on?
Praktikum 8 TIIM A 1. Eesmärkide saavutamine CMDB abil: ● CMDB aitab kaasa IT-varade läbipaistvusele ja paremale haldamisele - ettevõtte laienedes muutub kogu süsteem keerukamaks, mistõttu CMDB loob võimaluse jälgida organisatsiooni IT-varasid. Näide: Ettevõtte ISolutioni töötajate arvu kasvades suureneb ka IT-varade maht ● CMDB abil saab prognoosida muudatuste potentsiaalseid mõjusid- CMDB võimaldab muudatuste halduritel teadvustada konfiguratsiooni üksuste vahelisi seoseid ja prognoosida milliseid kasutajaid, süsteeme, tarkvara ja konfiguratsiooni elemente võib eelseisev muudatus mõjutada Näide: Meie ettevõttes tuleb välja vahetada Wifi ruuterid. ● IT-varade seadistamise ja seoste andmed tuleb salvestada CMDB-sse, siis on konkreetse osakonna kõiki tööruume mõjutavate võrguhäirete ve...
1.2 Infosüsteemi varad Turvaprobleemid tekivad kõikjal, kus kellegi omanduses või käsutuses on varasid -- materiaalseid või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid,
V=K+O ,,V" ettevõtte kõik varad ,,K" etevõtte kõik kohustused ,,O" ettevõtte omakapital Varad- vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustlaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel.) Omakapital- (netovara) Üll: firmal on järgnevaid varasid ja varade moodustamise allikaid: Materjal laos 5000.- 3) a Arvelduskonto pangas 1000.- 1) a Aktsiakapital 26000.- 2) P Ostjate debitoorne võlgnevus 10 000.- 2) A Lühiajaline laen 10000.- 1) P Põhivara 20000.- 4) A Aktiva Passiva 1000 10000
Pole vajadust ühe või teise toote vastu, kõik soovitav on kättesaadav. Säästlik ja efektiivne tootmine suurendab kasum marginali ilma hinnatõusuta. Sisemiste resursside arvelt tuleb kasum. Kaasaegsed või tänapäevased lahendused on suunatud ühele ja samale eesmärgile, milleks on hinna ja kvaliteedi õige suhe. Resursside efektiivne kasutamine on üks suuremaid plusse tootmisel. Loodusvaradest rääkides on väga tähtis kasutada mõistlikult looduse poolt antud varasid, sest neid ei teki juurde, aga vajadus nende järgi ei vähene. Kui räägime rahast, siis tootja peab oskama oma rahalisi resursse õigesti paigutada, nii et lõppkokkuvõttes kulud ei ületaks tulusid. On olemas hulganisti võimalusi loodusvarade kasutamise efektiivsuse tõstmiseks. Elementaarne on ressursi- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutamine nii loodusvarade ammutamisel kui kasutamisel. Enam tuleks tähelepanu pöörata tootedisainile.
4. Ameerika süsteem- koosnes päevaraamatust ja pearaamatust. (Viia Saidla) Raamatupidamise praktikas on kasutusel nii ühe- kui kahekordne raamatupidamise süsteem. Vahe ühe- ja kahekordse raamatupidamise süsteemi vahel on kapitali ja tulemuste väljaselgitamise korras ja viisis. Ühekordse arvestuse puhul majandustehing registreeritakse raamatupidamisregistris ainult üks kord. Sellise andmete registreerimise tulemusel ei ole võimalik ilma varasid inventeerimata koostada bilanssi ja välja tuua majandustulemusi. Kahekordse raamatupidamissüsteemi kasutades saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse. (raamatupidamise-abc, 2010) Kasutatud kirjandus: http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/raamatupidamise_ajalugu/arvepidamise_areng.html http://www.qkurvet.ee/majandusarvestuse-ajalugu-ja-tanapaev http://www.rmp.ee/raamatupidamine/pohitoed/1-2-majandusarvestuse-ajalugu-2009-08-18 http://raamatupidamise-abc
.9 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK......................................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine................................................................................................................12 Linnavalitsus ja tema hallatavatel asutustel on kohustus inventeerida oma varasid sh ka bilansiväliselt arvestatavaid varasid ja arveldusi vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku olemi väljaselgitamine, teha kindlaks üleliigsed ja kasutult seisvad, hävinenud või kadunud varad. Hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust, lähtuvalt järelejäänud elueast........................12 Inventuuri viib läbi inventeerimiskomisjon, mille läbiviimiseks linnapea või abilinnapea
a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada. Varade soetamiseks peab saama kuskilt raha. Esmaseks raha andjaks ettevõttele on omanik. Omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui omanik on ainuke, kes andis firma käsutusse varasid kehtib võrdus: vara = kapital
Question 8 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Complete Mark 1 out of 1 Select one or more: 300 mln € 3,6 mln € 33,6 mln € 250 mln € Question 9 Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 10 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem
Goriot armastas oma tütreid rohkem kui midagi muud siin maailmas ja arvas, et tema armsad tütred armastavad oma kallist isa samamoodi kui tema neid, kui isegi mitte veel rohkem. Ta andis neile oma viimasegi raha, sest ta poleks suutnud elada teades, et ta tütred on õnnetud. Pansionisse oligi ta sattunud just tänu oma kahe tütre, Anastasie ja Delfphine'i suurtele nõudmistele ja rahavajadusele, mis sundis isa Goriot'i ennast tagasihoidlikult elama ning oma kõige kallimaid varasid pantima. Kuigi seda veel ette ei tulnud oli Goriot valmis isegi varastama, et anda oma tütardele mis nad eales soovivad. Teose ühes kohas oli Härra Goriot valmis isegi sunnitööle minema, et Anastasie'l oleks ballil seljas kõige uhkem ja ilusam kleit. Tegelikkuses olid Isa Goriot'i tütred Delphine ja Anastasie, egoistlikud ja rahaahned. Neil ei olnud oma lihasest isast ei sooja ega külma. Ta tütred olid juba lapsepõlvest saadik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
