Kaisa Jõgeda Muusikalid 20.05.2013 Viis kõige enim esitatud muusikali on: 1.Phantom of the Opera 2.Cats 3.Chicago 4.Les Miserables 5.The Lion King Neist Eestis viimase viie aasta jooksul on esitatud ainult Phantom of the Operat. Peaosalisteks oli Shouvik Mondle ja Toni Dolce. Cats etendus Eestis kuus aastat tagasi. Chicago 9 aastat tagasi. Les Miserables 12 aastat tagasi. The Lion King pole Eestis üldse etendatud.
Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus
Operetid ja muusikalid Operetid: Pealkiri: “Õhtu Straussiga” Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lav...
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid
Muusikal Muusikal kui zanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel . USAs ( ning nüüd ka Euroopas ) on muusikal esmajoones tulus äri . Just sellel kaalutlusel on väga oluline , et iga uus teos teeks läbi tuleproovi Broadwayl ( New Yorgi südames asuv peatänav , kus on umbes 30 teatrihoonet) , muidu seda Ameerika üldsuse jaoks lihtsalt ei eksisteeri. Menukamad muusikalid on järjest vastu pidanud üle 3000 etenduse . Edukast muuusikalist tehakse reeglina ka film . Muusikali ,, Funny Girl ,, ( ,,naljakas tüdruk" ) filmivariandi nimiosalisena esinenud Barbara Streisand sai antud osatäitmise eest filmiauhinna ,, Oscari ,, . Tuntud muusikalid : 1. Richard Rodgers ,, Oklahoma ,, , ,, Helisev muusika" 2. Frederick Loewe ,,Minu veetlev leedi" 3. John Kander ,, Kabaree" 4. Andrew Lloyd Webber ,, Jesus Christ Superstar"
Teostes dzassi ja bluusi rütmid. Teosed sümfoonilise dzassi rajajaks. Teostes dzassi ja bluusi rütmid. Teosed kaasahaaravad ja lõbusad. Muusikas ühendatud Euroopa muusika kogemus ja kaasahaaravad ja lõbusad. Muusikas ühendatud Euroopa muusika kogemus ja USA mustanahaliste muusikale isel. Jooned. L: ooper ,,Porgy ja Bess", USA mustanahaliste muusikale isel. Jooned. L: ooper ,,Porgy ja Bess", klaverile ja dzassbändile ,,Rapsody in Blue", muusikalid ,,Klaverikontsert F- klaverile ja dzassbändile ,,Rapsody in Blue", muusikalid ,,Klaverikontsert F- duur", sümfoonile teos ,,An American in Paris" A: kirjutatud bigbändile. duur", sümfoonile teos ,,An American in Paris" A: kirjutatud bigbändile. Soolopillina klaver ja süfoonia orkester. Üheosaline. Ühedatud neegri ja Soolopillina klaver ja süfoonia orkester. Üheosaline. Ühedatud neegri ja klassikalise muusika jooned
Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) ja "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Muusika plaadid Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992), "Olav Ehala
A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob võrku", ,,Väike merineitsi" · Kirjutas ka ühe ooperi lühiooper ,,Dispuut" /K:/ ,,Mu suul ei ole sulgejat"
Mai kuus 2013 aastal Eesti muusikaüritused Muusikalid ,,Shrek" ,,Anastasia" ,,Cabaret" ,,Grease" ,,Pipi Pikksukk" ,,Minu veetlev leedi" Sümfooniaorkestrite kontserdid Kose Muusikakooli Keelpilliorkester Nõmme Muusikakooli kammerkoori ja kammerorkestri kontsert Põhjamaade Sümfooniaorkestri 15. sünnipäevahooaeg Eesti Kontserdi ja Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Ooperid Liblikas (Tõnu Kõrvitsa ooper) Romeo ja Julia (C. Gounod' ooperi
· Al.1991 Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud · Al. 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees Mõjutajad · Noorsooteater · Leelo Tungal ja Juhan Viiding · Priit Pärn (tema joonisfilmid) Looming · Suur osa loomingust on lastemuusika · Kaunistusterikas meloodia · Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika · Tehniliselt raske · Muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele Zanrid ja tähtsamad teosed · Muusikalid, filmi- ja teatrimuusika · Tähtsamad teosed nt: ,,Kümme neegrit" ,,Vaid see on armastus" ,,Rahalaul" ,,Kodulaul" ,,Päikeseratas" Kiigelaulukuuik · Olav Ehala vokaalansambel · kujunes 80ndatel · Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja- klaverisaatja-konferansjee Olav Ehala. · 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala autoriplaat "Kino, Teater, Muusika" 1998, ja "Koidulast Ehalani" 2000
Ettevõtte liik? Ettevõtte liik on majutus (Tartu hotell). ● Millist sihtgrupp peetakse oma kliendiks? Põhiline sihtgrupp on on põhiliselt välismaalased, eriti naaber riigid nagu näiteks: ❏ Läti ❏ Rootsi ❏ Venemaa ❏ ja muud suured riigid ● Millised on ettevõtte poolt pakutavad tooted ja teenused? PAKUTAVAD TEENUSED: ❏ aastavahetuse pakett ❏ muusikalid ❏ romantika,-perepakett ❏ majutamine LISATEENUSED: ❏ printimine hotelli vastuvõtus ❏ faksi saatmine ❏ auto,-bussirent ❏ lillede tellimine ❏ pesupesemine ❏ muude tooted juurde tellimine (pesemisvahendid, hambahari jne) PAKUTAVAD TOOTED: ❏ hommikumantlid, sussid ❏ Lisa padi või tekk ❏ Beebivoodi või lisavoodi
Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng. Menulaulud: iseseisev tunnuslaul filmis, millest võib kujunedamenulaul tunnuslaulule. Eesti tuntumad filmimuusika loojad on: OlevEhala, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg. Eesti tuntumad filmid on: Nukitsamees, Näkimadalad, Suur tõll. Minu jaoks filmimuusika ongi filmi juures suurimaks mõjutusvahendiks. Ilma muusikata on raske edasi anda seda, millele film on rajatud. Muusikalid on väga igavad aga kui on heale filmile muusika lisatud siis see on väga hea. .
Need koomilised ooperid mõjutasid hilisemaid Ameerika operette, nagu näiteks Victor Herbert'i loomingut ja muusikale. Tänu heliloojate Edward German, Lionel Monckton ja Harold Fraser-Simson'i teostele võime kohata Inglise operette ka kahekümnendas sajandis ent nende teosed omandasid üha rohkem muusikali omadusi kuni erinevus ,,vanamoodsa muusikali" ja ,,modernse opereti" vahel muutus tõesti väga ähmaseks. Vanamoodsad briti muusikalid säilitasid operetliku jume kuni viiekümnendateni. Rohkem modernsemad operetid oleks ,,Candide" ja mõnede väitel muusikalid nagu ,,Brigadoon". 1920 rajas I. Dunajevski NSV Liidus massilaulul põhineva opereti. 20. saj. teisel poolel on operett taandumas muusikali eest. Eestis on viljelenud P. Ardna, E. Arro, B.Kõrver, L. Normet jmt. Pärast II maailmasõda on eesti operett sarnastunud muusikaliga (libreto suurem kaalukus, tegevust edasi viivad muusikalised numbrid), ent jäänud siiski
Kapi klassis) 1974 Teenistuskäik: Eesti Heliloojate Liidu esimees, alates 2006. a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973 Looming: Enam kui 60 lavastust Eest, Läti, Soome ja Venemaa teatrites, üle 100 laulu ja muusikat enam kui 40 filmile. Muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975), "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987). Filmi-muusika: "Don Juan Tallinnas", "Karoliine hõbelõng", "Tulivesi", "Lurjus", Kallis Härra Q", "Kolmnurk", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "...ja teeb trikke", "Tagasi Euroopasse", jne. Laulud: "Vaid see on armastus", "Võta mind lehtede varju", "Päikeseratas", "Vitsalaul",
10.12.12 Elulugu Puutus kokku väga paljude tolleaegsete heliloojate lauludega. Vaimustus ta Irving Berlinist ja Jerome Kernist ning alustas ka ise laulude loomist. Lauludel on suur kaal tema loomingus üle 300 teose. Muusikas on ühendatud Euroopa muusika kogemus ja Ameerika mustanahaliste muusikale omased jooned. Gershwin suri ajukasvaja operatsioonil. 10.12.12 Tähtsamad teosed Muusikalid/Broadway 1924 "Lady Be Good" 1926 "Oh, Kay!" 1927 "Strike Up The Band" 1930 "Girl Grazy" 1932 "Of Thee I Sing" 1935 ooper "Porgy ja Bess" 10.12.12 Tähtsamad teosed Klassikalised teosed 1924 "Rhapsody in Blue" 1925 "Klaverikontsert Fduur" 1927 "Kolm prelüüdi klaverile" 1928 sümfooniline teos "An American in Paris" 1932 "Kuuba uvertüür" 10.12.12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
● Kujutab naist tõrvikuga Central Park ● ehitati 1853. –1878. aastal ● Paju atraktsioone ● Pindala 3,4 km² ● Külastavaim park USA-s Time Square ● Asub ristteel Broadway ja seitsmenda Avenue- ga ● Tihedam jalakäijate ristmik Metropolitani muuseum ● Asutati 1870. aastal ● Eesmärk: näidata rahvale kunsti ja anda kunstiharidust ● Kuulsad maalid Broadway ● Ehitati 1930. -1939. aastal ● Asub Manhattanis ● 40 professionalset teatrit ● muusikalid Empire State Building ● Ehitati 1929. -1931. aastal ● Asub Manhattanis ● Kõrgus 381m, antenniga 449,5 m Brooklyni sild ● Avati 1883. aastal ● Ühendab Manhattani ja Brooklyni linnaosa. ● Vanim rippsild USA-s ● Pikkus 1825 meetrit Kuulsad inimesed New Yorgist Jennifer Lopez Sylvester Stallone ● 24.07.1969 ● 06.07.1946 ● Sündis Bronxis ● Laulja, näitleja ... ● filminäitleja, režissöör ... Susan B
nimel tööd teha ja vaeva näha, siis lähevad need täide, tuleb vaid ise ette võtta ning mitte lasta end liigselt kriitikal mõjutada. Kõige rohkem jäi mulle meelde ,,Must käsi'' - üks alkohoolne kokteil, mis ajas mehe hulluks. Ta võis teha kõike, olla pöörane, kuid samas järgmine päev ta ei mäletanud sellest mitte midagi. Veel olid seal toredad püssipaugud, mis ikka korralikult võpatama panid. Kuigi isiklikult muusikalid mind ei tõmba. Kuid see oli küll vahva etendus, ma läheks ka teinekordki seda vaatama. Kui etendus läbi sai ei tahetud näitlejaid ära lasta. Muudkui plaksutati ja plaksutati. Sepo näost võis lugeda, et neil pole sellist vastuvõttu vist olnudki(heas mõttes, et nii kaua plaksutati).
Ülo Vinter Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969),
Keskkool Tallinna 47. Keskkoolis esimene avalik esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA 1995 - MINU VÄIKE PARADIIS 1994 - LÕPUTU PÄEV Suuremad hitid “Torm” – püsis raadioedetabelis üle 30 nädala
paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr
Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Raimo Kangro Looming Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Raimo Kangro Looming Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Leelo Tungal Looming Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro Looming
Hea oli vaadata kuidas mehed suudavad omandada naise elu harjumusi ja kombeid. Eriti meeldis solist(ehk Sugar Kane), kelleks oli Gerli Padar.Gerli suutis oma hääle ja oma olemisega teha muusikali võrratuks. Selles etendus meeldis mulle sp , et kõik mängisid oma rolli hingega. Hea oli ka, et laulmine ja tantsimine käisid käsikäes. Muusikal ise oli lõbus ja tore, kuid vahel ka kurb. Paljud etendused on kahjuks igavad, kuid alati polegi kõik etendused või muusikalid head või lõbusad. Sugari etendus oli huvitav ja tahtmine oli teada mis edasi saab. Tore oli ka et muusikalis oli ingliskeelsed subtiitrid. Joe, Jerry ja Sugar olid selle muusikali staarid, nad suutsid inimesi kuulama ja vaatama panna. Ma arvan , et see muusikal ei jäänud ka minu viimaseks. See etendus pani mind tahtma käia rohkem teatrites ja vaatamas muusikale, mis on väga huvitavad. Sellised etendused on inimestele väga head, see toob ellu natukene positiivsust
(2000). Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001). Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002). Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005). Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007). Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011). jt. Tähtsamad teosed Tuntud joonis- ja nukufilmid, kus Ehala looming kõlab: "Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E", jt. Ehala kirjutatud muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Filmid, kus kõlab Ehala muusika: "Nukitsamees" (1981), "Karoliine hõbelõng" (1984), "Don Juan Tallinnas" (1971). Kuulamiseks "Päikeseratas" filmist "Nukitsamees": http://www.youtube.com/watch?v=dzCzg0R-4rA "Vana mehe laul" J. Viidingu sõnadele: http://www.youtube.com/watch?v=JjpptYolMHE "Kodulaul" filmist "Nukitsamees": http://www.youtube
See on seotud igapäevaeluga, kajastades koomilisi elusituatsioone. 9. Muusikali võrldlus ooperi/operetiga: Muusikaliste numbrite ja tegevuse seos Muusikalis on laul, tants ja näitlemine võrdselt tähtsad. Näitleja oskused Näitleja peab oskama nii laulda kui ka tantsida. Kuna laulud sarnanevad pigem popmuusika kui ooperiaariatega, siis lauljatel ei pea olema ooperlik häältoon. Liikumisstseenid Suurem liikumisvabadus, kuna esinejatel on peamikrofon. Tuntumad muusikalid: Richard Rodgers- Helisev muusika , Jim Jacobs Grease
järjekindlamalt kajama rahvusmuusikast väljakasvavad intonatsioonid. „Traktoristide laul“ – valsil põhineval rütmil, millega kaasnes ka rahvamuusika. Kogus kiirelt populaarsust rahva hulgas. „Kerjuse laul“, „Kui õitseb sirel“ - filmimuusika, „Maasaunas“ – humoristlik rahvalaul, „Kadriorg“ , „Meie koolielu“, Tallinn mu Tallinn“. Looming: Operetid "Ainult unistus" (1955) "Laanelill" (1959) "Teie soov palun?" (1962) Muusikalid: "Mees pisuhännaga" (1968) "Kapsad ja kuningad" (1971) "Raha paneb rattad käima" (1978) "Kuskil Montparnasse'il" (1980) Laule: "Kui sa traktorile korraks puhkust annad" "Mis sina maamees merest tead" "Kadriorg" "Kui õitseb sirel" "Kalurilaul" "Põhja valge naine" „Karulaane jenka“ LASTELAULUD: 1. Vaat' kus poisid! : "Vaat' kus rivi: poisinakse on siin peenikesi pakse..." ; 2. Porgandid : "Ütle õige, sirge porgand..." ; 3
Pjotr Tsaikovski ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" ja ,,Luikede järv" MUUSIKAL Muusikal on operetiga suguluses. See zanr sündis Ameerikas (20. sajandi esimesel poolel) ja alles peale II maailmasõda jõudis Euroopasse. Muusikal on lavateos, mis sisaldab opereti ja vodevilli elemente. Iga uus teos läbib tuleproovi Broadwayl (New Yorgi südames asuv peatänav). Muusikali mõjutavad hetkel moesolevad muusikastiilid. Menukamad muusikalid peavad vastu üle 3000 etenduse. Edukast muusikalist tehakse enamasti ka film. On ka ühelavastuse-teatreid, kus aastaid mängitakse ühtsama kindalt tükki, kuni jätkub publikut. Richard Rogers ,,Helisev muusika" ja ,,Oklahoma" Jerry Bock ,,Viiuldaja katusel" Andrew Loyd Weber ,,Jesust Christ Superstaar", ,,Evita" ja ,,Ooperifantoom" Frédéric Chopini "Nokturn" OPERETT Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Otsetõlkes tähendab operetta itaalia keeles väikest ooperit
Videoid näidati televisioonides, eesmärgiks oli mitte ise kohale minna. Suurimad kontsertturneed toimusid 1977. ja 1979. aastal. Lavaline vaatemäng oli paika pandud ning raputas publikut kõvasti. Viimane plaat ja kontsert Laialiminek Viimase stuudioalbumi ilmumisajaks olid mõlemad paarid lahutatud. Tehti paus 1983 Lõplik lahkuminek 1984 Pärast laialiminekut- Agnetha ja Frida sooloartistina Benny ja Björn muusikalid: ,,Chess", ,,Mamma Mia!" Edukamad singlid ja kogumikud Auhinnad ja nominendid ABBA praegu 2013. aastal avati Liikmetest Stockholmis ABBA Benny ainsana aktiivselt muuseum. muusikamaailmas. 2014 tähistab 40 aastat Agnetha salvestas 2013. aastal uue sooloalbumi. Eurovisiooni võidust.
John on USA helilooja, pianist, publitsist. Ta on üks 20. sajandi tähtsamaid esindajaid. Mees, kes tuli välja teosega ,,4.13". Teose alguses tuli John lavale ja istus klaveri taha ning istus 4.13 minutit vaikuses ja siis saigi lugu läbi. · 40'ndatel oli kuulus jazz, see muutus peagi aga bluusiks, mis oli sarnane swingile. Peagi tekkis muusikasse Popmuusika ja rokk bändid. 70'ndatel tekkis Elekronmuusika. Tuntuks said ka muusikalid ( Väiksem variand ooperist ja operetist ). 80'ndateks võib öelda tehakse kõike ja kõik on sama tähtsusega... Alates jazzist, lõpetades elektronmuusikaga. Hipid · Tegutsesid 1960 1970 aastatel. · Enamused olid teismelised , kes moodustasid omaette protesti liikumise vietnami sõja vastu. · Hipide hüüdlause oli : " Make love not war. " · Nad on pikemate juustega , tarbivad narkootikume , kannavad
juba 4. Hooaeg ja 2 saade, ehk siis Ivo Linnale pühendatud. Liisi Koikson on minu jaoks kogu aeg tundunud kui väga-väga hea ja südamlik inimene. Mul on ühe korra elus õnnestunud ka temaga koos laulda/mängida. See oli Akordionistide laager, kui Liisi tuli meile laulma Pippi Pikksukka laulu, meie mängisime oma orkestriga talle saadet. See, kuidas Liisi suudab oma häälega mängida või kuidas ta suudab oma häält muuta vastavalt enda tunnetele, see on tõesti super. Kõik need muusikalid mis ta on laulnud, see imeline. „Laula mu laulu“ saates laulis ta Tõnis Mägi laulu „Aita mööda saata öö“ see oli väga jazzilik, veidi rahulik, hea tumedateks sügisõhtuteks. Liis Lemsalu- „Sülita vaid allatuult“. Mul käivad iga kord külmavärinad üle, kui Liis laulma hakkab. Midagi on nii erilist tema hääles. See mahe ja samas nii tugev ja metallne hääl...Ivo Linna on muidugi jällegi väga hea laulu teinud ja Liis tegi sellest väga ilusa kaveri
orkestratsiooni meistrite juures. George`i esimene suurem hitt sai tuntuks läbi Broadway muusikali ,,Sinbad". ,,Swanee" sai otsekohe hitiks. 1919. aastal komponeeris George muusikat ,,La, la Lucille`le", mis ole tema esimene täis muusikal. Alates 1920 kuni 1924 varustas ta produtsent Georg White`i mitmete lauludega, et neid kasutada äärmiselt populaarses Georg White`i Skandaalide seriaalis. 3. Kuulsamad teosed: Muusikalid 1924 "Lady Be Good" 1926 "Oh, Kay!" 1927 "Strike Up The Band" 1930 "Girl Grazy" 1932 "Of Thee I Sing" 1935 ooper "Porgy ja Bess" Klassikalised teosed 1924 "Rhapsody in Blue" klaverile ja dzässibändile 1925 "Klaverikontsert F-duur" 1927 "Kolm prelüüdi klaverile" 1928 sümfooniline teos "An American in Paris" 1932 "Kuuba uvertüür" 4. Miks teda eriliseks peetakse?: Gershwin oli esimene, kes ühendas dzässi ja sümfoonilise muusika. Parimaks näiteks on
Otsustab maailmale näidata mustade kultuuri ja muusika tähtsat rolli. G paelub komöödiateater kui üht am populaarseimaid. 1918-33 töötab broadway teatris, kirjutab mussi. Etenduvad: "La la Lucille", "Girl Crazy", "Sinine esmasp". Valmib "Rhapsody In Blue" mis toom maailmakuulsuse. (1924). Instrumentaal loomingus on tähtsad klaverikont f-duur, orkestri süit "Ameeriklane Pariisis", väga kuulus teos "Kuuba uventüür". L:Tuntud on muusikalid: "Lady be good", "Funny Face". Ülipopulaarsed lööklaulud: "The Man I Love", "Mayby", "I got Rythm", "Fascinating". Muusikat läbib ühine idee: thea muss kättesaadavaks igale inimesele, mitte irduda igapäevasest olustikust, mitte ehitada ülepäämatut müüri klassikalise ja kerge muusika vahele. Selle seisukoha najal valmiski enamus teostest, mis tõstis am rahvusliku muusika klassika tasemele. Paneb aluse sümfo-jazzile. "Porgy ja Bess" 1935 Bostonis
fiilinguga sekundeeris. Gerli Tinni julge ja väga omanäoline glamuurikus kostüümides sobis eriti Kaire Vilgatsile. Üldiselt oli muusikal nauditav,kuid kui millegi kallal nokkida oleks see siis esimese vaatuse veniminie ja helikvaliteedi puudulikkus ,ka tantsunumbreid oleks võinud rohkem olla.Kuid muusikaliselt vaatevinklist oli tegu hea muusikaliga,see polnud küll ,,Grease" mis oli vapustav igast küljest,nii vokaalselt jui ka koreograafiliselt, aga ega kõik muusikalid ei saagi seda olla! Helilooja ja laulusõnade autor Cole Porter · Lavastaja Andrus Vaarik · Koreograaf Kristin Pukka · Kostüümikunstnik Gerly Tinn · Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt
Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla ja Merle Karusoo. Praegu on Draamateatri kunstiline juht Priit Pedajas ja direktor Kristian Taska. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat, kellest enamik on lõpetanud EMA Kõrgema Lavakunstikooli, samuti on näitlejaid tulnud Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost. Teatri repertuaaris on klassika, nii maailma kui ka eesti dramaturgia, muusikalid ja lastelavastused. Hetkel võib Eesti Draamateatris näha etendusi nagu: Juhus on Pime Autor: Paul Lucas Push Up Autor: Roland Schimmelpfennig Rehepapp Autor: Andrus Kivirähk Suured Tüdrukud Ei Nuta Autor: Neil Simon Kevade Autor: Oskar Luts Intervjuu pikaaegse juhi Hugo Murrega. Mida on teater andnud Eesti ajaloole? Teater on andnud ajaloole palju juurde, kuna see on üks osa meie kultuurist. See on
Kuid teises vaatluses, sain ma näha seda, mida olin tahtnud, balletitansijaid. Etendus oli üldiselt nauditav, kuid pean tõdema, et minu jaoks liiga keeruline, tekkis olukordi, kus ma ei mõistnud, mida mõne tantsu või näitlemisega edasi püüti anda. See oli minu esimene ballett ning võin väita, et mu ootused olid palju kõrgemad ja pidin pisut pettuma. Mind hämmastas see, kui palju inimesi oli tulnud seda vaatama, sest minu arvates on tavalised etendused ning muusikalid palju meelepärasemad ja lihtsamini mõistetavad. Kõik oli tore, kuid midagi jäi nagu puudu, miski, mis oleks mind üllatanud, hämmastanud. Üldiselt jäin kontsertiga rahule. Kõige enam meeldis selles etenduses Igor Stravinski lugu " Petroska". See on teos, mis on rikas nii struktuurilt, helilaadilt kui ka kõlalt. Igorit peeti 20.sajandil üheks mõjukaimaks heliloojaks. Ta on kuulus oma kolme balleti poolest: "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus".
loomingus väga hea orkestritundja "Boléro" 1928- Ida Rubinstein, Djagileur: 2 muutumatut teemat Helistik ei muutu Rütm ei muutu Orkestratsioon muutub Dünaamika muutub Looming: 2 klaverikontserti- 1 vasakule käele Ballett "Daphnis ja Chloe" 1912 Sümfooniline teos "Boléro" 5. G. Gershwin -- muusika üldiseloomustus + looming. Rapsody in Blue. George Gershwin(Jacob Gershowitz;26.september1898-11.juuli1937) oli USA helilooja. Muusika üldiseloomustus: bluusirütmid Muusikalid/Broadway 1927 "Strike Up The Band" 1930 "Girl Grazy" 1932 "Of Thee I Sing" 1935 ooper "Porgy ja Bess" Klassikalised teosed 1925 "Klaverikontsert F-duur" 1927 "Kolm prelüüdi klaverile" 1932 "Kuuba uvertüür" 1924 "Rhapsody in Blue" klaverile ja dzässibändile
hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele
,,WEST SIDE STORY" 8. mätrsil 2005.a käisin Vanemuise suures majas vaatamas Ain Mäeotsa lavastatud muusikali ,,West Side Story" Tegemist oli kahe vaatusega etendusega. Lavastuse Helilooja oli Leonard Bernstein tuntud helilooja, dirigent ja pianist. Bernsteini loomingust võib-olla tuntuimad on muusikalid ,,Wonderful Town" (1944), ,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et
Gershwini sajanda sünniaastapäeva eel ilmus ajalehes Observer: «Nagu kõik geeniused, oli ka tema geniaalsus unikaalne. Ent tema kõikehõlmav kunstiline visioon resoneerib võimsalt veel tänaseski maailmas, kus muusika on antagonistide vahel sageli ainus ohutu suhtlustee.» Gershwin pole ennast veel ammendanud. Ikka veel on, mida tema pärandist õppida. Georg Gershwin'i tähtsamad teosed Muusikalid/Broadway o "Lady Be Good" (1924) o "Oh, Kay!" (1926) o "Strike Up The Band" (1927) o "Girl Grazy" (1930) o "Of Thee I Sing" (1932) o ooper "Porgy ja Bess" (1935) Klassikalised teosed o "Rhapsody in Blue" klaverile ja dzässibändile (1924) o "Klaverikontsert F-duur" (1925) o "Kolm prelüüdi klaverile" (1927) o sümfooniline teos "An American in Paris" (1928) o "Kuuba uvertüür" (1932) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/George_Gershwin www.karlova.tartu
Warren Casey mängufilmi ,,Grease'' ainetel kirjutatud muusikali ,,Grease''. Selle teose lavastas Georg Malvius, kes on õppinud põhierialana näitlemist ja lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu ning peale õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Malvius on lavale toonud 63 näidendit, 20 ooperit ja 75 muusikali kokku kümnes riigis. Vanemuises on ta lavale toonud muusikalid nagu ,,Jesus Christ Superstar'' (2004), ,,Evita'' (2009), ,,Mary Poppins'' (2011) ja teised ning veel hulgaliselt operette ja draamalavastusi. Talle on antud kokku 14 auhinda kunstiliste saavutuste eest, neist kaks parima lavastaja tiitlit Eestis: ,,Viiuldaja katusel'' (1991) ning ,,Oliver'' (2003). Teose kunstnik oli Ellen Cairns Sotimaalt, kelle ülesanne oli vaatajatele luua ettekujutus 1959. aasta tegemistest Rydell Hich School'i õpilaste seas. Lavakujundus oli minu
See kõik tuli tal hästi välja. 20 aasta pärast põles aga see maja maha. See oli kõige hullem asi mis juhtuda sai. Aga õnneks oli neil nii palju raha kõrvale pandud, et nad ehitasid uue maja. Selle nimeks sai ESTONIA TEATER. Mariana soovil ehitati see ainult teatriks ja ei millekski muuks. Seal olid suured ja võimsad saalid. See maja oli väga uhke ja suur, nii seest kui väljast. Ja seal ei hakatud ainult näidendeid mängima vaid ka seal olid erinevad kontserdid, balletid, ooperid, muusikalid jms. Seda maja pärandati põlvest põlve edasi. Vahepeal tuli seda aga ka renoveerida kuna ega midagi siis igavesti kesta. Seda on ehitatud ja renoveeritud ja hoitud jõudsalt. See on Eesti üks tuntuim teater. Väike pilt praegusest Estonia teatrist: Pilt kui see oli ära põlenud: Andreanne Kallas 6b.klass Tallinna Rahumäe Põhikool
Varem polnud mul ausalt öelda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tüdimushoogusid, et teda võib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mõttetult surnuks lüüa selline lodev tembutamine ja tänavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle väikese tüdruku mõttemaailm oli äärmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus däss, tantsupeod, lääge siirupiga jäätis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita läks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta läks ju Lolitale kirja ära saatma ja jäi auto alla . Oleks Lolita kodus olnud , oleks proua Haze talle saanud otse ütelda mis tal vaja ja poleks läinud kirju ära viima ning ta poleks ka auto alla jäänud. Lolita juures ei meeldinud mulle see pidev tujutsemine kuid ehk see oligi nii mõeldud. Meeldis tema juures see kuidas ta suutis Humberti oma sõrme ümber keeata
Looming Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Muusikalid Ehala on kirjutanud päris mitu muusikali. "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1986) "Nukitsamees" (1981) (1999) „Lumekuninganna“ (2006) „Arabella“ (2013) 4 Filmid
Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" jmt. Kontserdil osalesid Vanemuise teatri sümfooniaorkester ja bänd. Dirigent ja konferansjee oli Tarmo Leinatamm.
ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20. Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. 21. Nii Kangro sümfoonilist kui ka kammermuusikat iseloomustatakse kui homofoonilist, aktiivsete rütmikujundite ja mazoorse tundelaadiga elurõõmsat helikunsti. Lepo Sumera 22. Sumera looming paistab silma huvitavate muusikaliste leidude ja teravmeelsete ideede poolest. 23. ,,Seenekantaat" (1979 1983, tekst Henn-Kaarel Hellat)
1991. aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonna professoriks. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja muusikale. Georg Malvius on lavale toonud enam kui 60 näidendit, 20 ooperit ja 70 muusikali Rootsis, Soomes, Eestis, Norras, Ühendkuningriikides, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Monacos ja mujal. Vanemuises on ta lavale toonud Webberi muusikalid „Jesus Christ Superstar ” ja „Evita” , Ulvaeus & Anderssoni „Chessi”, Abrahami opereti „Savoy ball”, draamalavastuse „Vihmamees” ja Jacobsi & Casey muusikali „Grease”. Neile lisandus 2014 aasta oktoobris Webberi „Ooperifantoom”. Malviusele on antud kunstiliste saavutuste eest 13 auhinda, neist kaks aasta parima lavastaja tiitlit Eestis. 5 Peaosatäitjad Stephen Hansen(Ooperifantoom)
savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr
Etti järel tubli kolmanda koha. Kaire on löönud kaasa ka erinevates projektides ning ilmselt neist tuntum on ansambel Family. Hiljem hakkas Kaire kaasa lööma ka muusikalides. Kaire debüüt muusikalilaval oli 1999. aastal Hermani ja Fiersteini muusikalis ,,La Cage aux Folles", kus ta osales kooriansamblis.Juba kandvam roll oli Kairel 2000.aastal muusikalis ,,Vampiiride tants" ning alates sellest ajast mööduvad vaid vähesed muusikalid ilma Kaireta. Kaire võib enda nn.muusikalide kontosse kanda ka rollid muusikalides: No, No Nanette, Miss Saigon,Viiuldaja Katusel, Hull Sinu Järele, Mees La Manchast, Evita, Väike õuduste pood, Georg. Samuti lugematutel kordadel on ta kaasa löönud *Öölaps* kontserditel. Kontserdi algusest ma suurt ei mäleta, küll aga mäletan naljakaid väljaütlemisi Tyrone Jacksoni poolt, mis panid rahva naerma ning plaksutama. Muusikalis oli tõesti palju tantsu ja laulmist, eelkõige
Varem polnud mul ausalt elda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tdimushoogusid, et teda vib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mttetult surnuks la selline lodev tembutamine ja tnavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle vikese tdruku mttemaailm oli rmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus dss, tantsupeod, lge siirupiga jtis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita lks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta lks ju Lolitale kirja ra saatma ja ji auto alla . Oleks Lolita kodus olnud , oleks proua Haze talle saanud otse telda mis tal vaja ja poleks linud kirju ra viima ning ta poleks ka auto alla jnud. Lolita juures ei meeldinud mulle see pidev tujutsemine kuid ehk see oligi nii meldud. Meeldis tema juures see kuidas ta suutis Humberti oma srme mber keeata. Ja muidugi oli mul
Varem polnud mul ausalt öelda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tüdimushoogusid, et teda võib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mõttetult surnuks lüüa selline lodev tembutamine ja tänavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle väikese tüdruku mõttemaailm oli äärmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus dzäss, tantsupeod, lääge siirupiga jäätis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita läks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta läks ju Lolitale kirja ära saatma ja jäi auto alla . Oleks Lolita kodus olnud , oleks proua Haze talle saanud otse ütelda mis tal vaja ja poleks läinud kirju ära viima ning ta poleks ka auto alla jäänud. Lolita juures ei meeldinud mulle see pidev tujutsemine kuid ehk see oligi nii mõeldud. Meeldis tema juures see kuidas ta suutis Humberti oma sõrme ümber keeata
Teedrajavaks hitiks sai aga 1933. aastal vändatud ,,King Kong". Twentieth Century Fox oli peamiste Hollywoodi stuudiote hulgas hiline tulija. Stuudio moodustati 1935. aastal, kui ühendati kaks firmat: Twentieth Century Pictures ja Fox Film Corporation. Firmale loodi meeldejääv logo, kuid firma ise alustas alles 40ndatel aastatel. Warner Bros. hakkas tegema gangsterifilme, milles mängisid näiteks James Cagney, George Raft, Bette Davis jt. Warneri muusikalid olid julgemad kui teiste stuudiote omad sisaldades fantastilisi koreograafilisi etteasteid, mis olid filmi ajaloos erakordsed. Kui Warneri stuudiot võib kokkuleppeliselt pidada töölisklassiks, siis terava kontrastina temale on MGM keskklass oma möirgava lõvi logoga. MGM-i juhtis Louis Mayer ja oma enneaegse surmani töötas seal ka Irwin Thalberg, kes tegi pillava eelarvega ,,ilusaid filme ilusatele inimestele". MGM arendas välja vormi idealistlike rahvalike filmide
annaabi.ee 
