In sisemise ja välimise maailma konflikt, terviklikud karakterid. Novellid teistsuguse sisuga. Mõtet raskem tabada, rääägivad enamasti juudi perekonnast (zen-budismi filosoofia austaja), konfliktidest. Novellid: ,,Parim päev banaanikala püüdmiseks", ,,Franny", ,,Loocy", ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad". Autobiograafiliste sugemetega, kasutab palju kujundeid, leiab,et enamus inimesi on rikutud, ei kõitu loomulikult. Ideaalne in=laps. Camus Silmapaistvaim Eksistentsialist, prantslane.Snd Alzeerias, kolib pärast kolooniate kaotamist Fra-sse-tunneb end seal võõõrana. Poliitilised vaated: -ükski idee pole parem, kui elav inimene -. ,,Mässav inimene"-essee. On pigem filosoof."Mõelda saab ainult kujundite abil. Et olla filosoof, meab kirjutama romaane."Ideed: piirsituatsioonides tuleb välja inimese tõeline pale. Ennast tajuma õppides saadakse sisemiselt vabaks. Ei usu mõistuse jõusse-emotsioonid, tunnetus. Miks in. Elab-teda on eluga karistatud
nende mõju üksikinimesele. Unt ise oli vist enam-vähem kõiges massiinimese vastand. Ta oli kahtlemata „originaal”, kelle vaimusärast on praeguses kultuuriruumis puudus. Keegi ei oska lihtsalt tema moodi mõelda. Aga tema kirja pandud mõtteid tuleks hoida taaskasutuses. Mati oli ülimalt huvitatud nii psühholoogiast kui ka psühhiaatriast, eriti psühhoanalüütilise suunaga psühhiaatriast. Mulle tundub et Unt ei ole põhimõtteline eksistentsialist, võõrandumus on sageli tingitud avalikust sfäärist, n-ö süsteemist, mis kandub üle inimsuhetesse. Teos „Võlg“ oli nõukogude ajal esimesi eesti kirjandusteoseid, mis põhjustas tõsiseid skandaale ja tohutuid vaidlusi noorte käitumise üle. Erinevalt mitmest teisest kirjanikust ei tähendanud ilmakorra vahetus Undi jaoks sugugi mitte loomingu kriisi, pigem vastupidi. Siis joonistus eriti selgelt välja fenomen, kuidas Unt oli tegelikult ka nõukogude keskkonnas kirjutanud nn
Jean-Paul Sartre Elulugu Jean-Paul Sartre sündis 21. juunil 1905.aastal Prantsusmaal. Ta oli prantsuse kirjanik, kriitik, filosoof ja eksistentsialist. Ta kaotas varakult oma isa ja saatis oma lapsepõlve mööda vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis (École Normale Superieure) filosoofiat ja psühholoogiat. Tutvus 1929. aastal Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Sartre töötas 1931–1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Ta kaitses inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm" Elulugu
Kannatamine näitab inimese väärtust, ilma selleta ei saa inimene muutuda. Sageli tuleb inimesele appi teejuht, kes tutvustab, avardab põhimõtteid ja vaateid, aga see tegelane ei võta otseselt üle, peab jääma isiklik tee. Maailmas väärtustab vaimsust, mis kestab tema arust üle aegade. ,,Klaaspärlimäng"- ideaalmaailm, kus peategelane ei leia tasakaalu ikkagi. Endal pole tal ka lõpplikku vastust. Ta on nii romantik -tegelased ei suuda kohaneda, usk armastusse- kui ka eksistentsialist olemasolemise mõtte küsimus-. ,,Stepihunt"- 1)ajastu- 1920ndate teine pool, Saksamaal 2)Harry: olemus- kodanluse vastane ja samas see lummas teda, üksik, välimus-juba halli juustes, korralik välimus, keskmise pikkusega, haigus paistis välja, terav profiil, hoolitsetud välimus
moraalinormid ja südametunnistused on erinevad. Kõiki ei saa üheselt võtta. On kaht tüüpi teodeontoloogilist eetikat: intuitsionism ja detsiosinism. Esimesed usuvad, et me peame igas olukorras küsima nõu oma südametunnistuselt, teised, keda kutsutakse ka eksistentsialistideks, ususvad, et mingit moraalselt õiget vastust polegi olemas, kuni meie ise ei otsusta, mis on õige ja mis on väär. Selle määrab otsus. Sellisel seisukohal oli eksistentsialist J-P Sartre. Teodeontoloogiline eetika väljendub näiteks Durhami piiskopi Joseph Butleri kuulsates moraalijutlustes: Kui ükskõik milline lihtne aus mees enne mingi teo ettevõtmist endalt küsib: kas see, mis mul on kavas, on õige või väär?[...] Ma ei kahtle mitte kõige vähematki, et see küsimus saab vastatud tõele ja voorusele meelepäraselt peaaegu ükskõik millise õiglase inimese poolt peaaegu ükskõik millises olukorras.
..........................13 kasutatud kirjandus................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS 3 Elukäik Jean-Paul Charles Aymard Sartre [zan-pol sartr] (21. juuni 1905 Pariis 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist. Sartre'i ema neiupõlvenimi oli Anna-Marie Schweitzer ja ta oli Albert Schweitzeriga lähedalt sugulane. Jean-Pauli mereväeohvitserist isa suri, kui poiss oli 15-kuune. Keskkooliaastad veetis ta La Rochelle'is. Aastal 1929 lõpetas ta École Normale Superieure'i. Seal kohtas ta Simone de Beauvoir'd, kellest sai ta elukaaslane. Sartre töötas 19311945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Tema üks tuntumaid romaane on "Iiveldus", mille autor kirjutas ülikooliprofessorina.
tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab Sartre'i sõnul veendumus, et inimese olemine eelneb tema olemusele, st inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Sartre sai oma hariduse kahes lütseumis. Hiljem töötas erinevates lütseumides õpetajana. Seejärel mobiliseeriti sõjaväkke
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4)
Esimene kirjalik allikas (vormis hipped) pärineb ilukirjandusest ja viitab informeeritud, teadlik olemisele Kindel on see, et määratlust hip ja selle tuletisi (nt hipcat, hipness) kasutasid 1920.–1940. aastate Ameerika jazz-muusikud oma slängis (jive või jive-talk) selleks, et eristada ennast võhiklikest, nende kultuurist väljaspool seisjatest või pealtvaatajatest Mis iseloomustab 1950ndate hipstereid/biitnikke? Ameerika eksistentsialist – hipster, inimene, kes teab, et meid ühendab momentaanne surm aatomisõja läbi, suhteliselt kiire lõpp Riigi käe läbi kontsentratsioonilaagris [...] või aeglane surm konformsuse läbi, mis vaigistab iga loova või mässulise instinkti. Mailer kirjeldab hipstereid kui „psühhopaate“, kes ihalevad koheseid naudinguid, mida pakuvad näiteks jazz, seks ja marihuaana. Hipstereid võib tema hinnangul kohata suuremates USA linnades ja eelkõige mõnes boheemlikus linnaosas
o Mitte välja teha, sest niikuinii tuleb see, mis tulema peab. Midagi ei jää tulemata. Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. o Kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja defineerib end pärast. Kui inimene, nii nagu seda mõistab eksistentsialist, pole defineeritav, siis seetõttu, et alguses pole ta midagi. Ta saab kellekski alles hiljem ja saab selleks, kelleks ta end ise teeb. o Lähtuda tuleb subjektiivsusest. Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtud eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne, kui nende järgi valmistatud ese. (religioon: jumal loob inimese enda valmistamisõpetuse järgi ja see valminud asi realiseerib üht
päeva, ning teine kiht, milles peituvad meie soovid. Freudi teooriate kohaselt säilitab mõistus kõik mida kogenud oleme ning neid mälestusi saab taas valguse kätte tuua. Freudi uuringud ja tõekspidamised inspireerisid kunsti tekkis sürrealism. Järgmine päev kutsub Alberto Sofie kohvikusse, kuid ise ei ilmu kohale. Sofie vaatleb inimesi ja mõtleb neist. Lõpuks saabub Alberto, kes ütleb, et jäi meelega hiljaks. Jean-Paul Sartre oli eksistentsialist. Ta ütles, et elamine ei ole eksisteerimine. Inimene peab end ise looma, sest meile ei ole antud kindlat loomust. Me ei ole vabad, sest me oleme siia loodud kellegi teise poolt ja peame oma eluga midagi peale hakkama. Me elame, et oma elule mõtet luua. Me näeme seda, mis meie jaoks on oluline. Sofie ja Alberto jalutavad linnas. Lõpuks lähevad nad raamatupoodi, kus filosoofia vahekäigus on raamat nimega ,,Sofie maailm". Alberto ostab selle Sofiele. Algab Sofie
• Sublimatsioon ja eitus – Sublimatsioon – püüdlemine intellektuaalsete tegevuste poole bioloogiliste asemel. Eitus – rünnata otseselt eksisteerivaid tunge ja jättes end neist ilma. Eksistentsialism • Rõhuasetus inimese eksistentsi tähendusele, valikuvabadusele, indiviidi unikaalsusele • Personaalsed interpretatsioonid iseenda elu kohta. Sören Kierkegaard • Esimene moodne eksistentsialist – eluajal teda naeruvääristati. • Sisukas suhe jumalaga on puhtpersonaalne. Jumala omaksvõtt usu baasil. Teda häiris fakt, et paljude kristlaste jaoks oli palvetamine ja religioossed rituaalid automaatsed ning mitte personaalsed ja emotsionaalsed. • Religioon ja teadus liiga ratsionaalsed – oli kriitiline kiriku suhtes. On vaja isiklikku, emotsionaalset suhet jumalaga. • Tõde on subjektiivsus – mida inimene usub personaalselt.
väheneb ja indiviidi vabadused suurenevad. Keskse rolli omandab üha keerulisemaks muutuv orgaaniline tööjaotus, mis toob kaasa traditsiooniliste väärtuste asendumise universaalsele lahusele sarnaneva rahaga. Need protsessid omakorda põhjustavad ,,aneemiat" väärtuste lahustumisest ja normide puudumist tuleneva paine, mis viib indiviidi konflikti ühiskonnaga ja on otseselt seotud enesetappude arvu suurenemisega. Aneemilist painet on hiljem elavalt kujutanud eksistentsialist Albert Camus oma romaanis ,,Võõras". Saksamaal tegeles sarnaste küsimustega Durkheimi kaasaegne Georg Simmel (1858 1918). Nagu Durkheim oli ka Simmel rahvuselt juut. Kuigi vähem süstemaatiline, on Simmeli pärand äärmiselt inspireeriv ja huvipakkuv. Tema loenguid külastasid paljud Berliini intellektuaalid, kuid hoolimata pidevatest püüdlustest ja mainekatest toetajatest eesotsas Max Weberiga, ei saavutanud Simmel oma täieõiguslikuks professoriks nimetamist ennem kui
mentaliteedist lähtuvalt, selgitada teksti allhoovusi jne. 8. Peeter Sauteri argisuse poeetika erijooned. ,,Luus" kõige sauterlikum: pole läbivat tegevust, klassikalist karakterite ülesehitust (nad ei arene) ega erilisi sündmusi, palju räägitakse argiasjadest, nt hammaste pesemisest, taara viimisest. Tegelased on siin ennekõike argisfääris, mõjuvad antikangelastena, kuid nemadki üritavad määratleda enda kohta maailmas. Tegelased ei kanna endas optimismi, Sauter on omamoodi eksistentsialist. Nad ei tunne, et peaksid kuhugi pürgima nende eksistentsi ei iseloomusta olemine, vaid äraolemine. Neis pole entusiasmi uute võimaluste pärast, ka uue maailma suhtes pessimistlikul positsioonil. ,,Kuidas karastus teras". Kirjutatud fragmentides, kuid mingil moel on need seotud. Räägitud on küll tähtsatest asjadest kodu, perekond, armastus -, kuid ebatraditsiooniliselt. Lihtlauseline, palju asesõnu ja sidesõnu, palju slängi ja ropendamist. Tema põhijooneks on minimalism
ühendus, mida elu hetkest hetke jätkuvalt väljendab Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. o See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Kui inimene, nii nagu seda mõistab eksistentsialist, pole defineeritav, siis seetõttu, et esialgu pole ta midagi. Ta saab kellekski alles hiljem ja saab selleks, kelleks ta end teeb. o Lähtuda tuleb subjektiivsusest. Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtus eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne kui nende järgi valmistatud konkreetne ese. (religioon: jumal loob inimese enda teatud valmistamisõpetuse
seletatav filosoofiliste süsteemide abil. . Inimene saab läbi isikliku valiku valida esteetilise, eetilise (lähtuda kohustusest) ja religioosse etapi vahel. Meeleheide – inimene on kogu aeg meeleheitel. Esteetiline elustiil viib paratamatult meeleheitele. Inimene teeb esteetilise valiku, kuna seda peetakse üldiseks normiks (seda tunnustatakse). Ka eetiline valik viib meeleheiteni. Religioosne valik – inimene teeb lihtsalt valiku, millega ta elab (nt valin sõbra, elukoha). A. Camus – eksistentsialist. Kui kõik on mõttetu, siis ei ole ka oluline see, mida me ema surmapäeval teeme. Elu on paratamatult absurdne, inimene pole võimeline absurdsusest üle astuma. „Mäslev inimene“. Tuleb elada hetkes. Ei ole olemas igavesi tõdesid – inimene otsustab aina uuesti, kuna kõik on mõttetu, tuleb kogeda võimalikult palju. Väärtus on meeletutes kogudes. Olemus on absurdne, maailma vastu tuleb mässelda. Sartre – elu on olemuslikult mõttetu. Ei jumal, ei loodus ega
,,Triumfikaar". ,,Elu säde" pühendatud õele; elu vangilaagris. ,,Lissaboni öö" (romaan romaanis; II MS Hisapaania) abielupaar tahab minna Ameerikasse, aga neil ei oli kahte piletit , et reisida. Keskealine mees loovutas neile oma kaks piletit, sest nad olid nõus kuulama mehe jutu tema elust. ,,Taeval ei oli soosikuid" (rahu aeg). ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" (II MS sakslased Venemaal). Iseloomustab stiili: kasutab jäämäe meetodit. Ei õpeta ega veena lugejat. Eksistentsialist. Kujundab inividuaalseid tegelasi. Inimese vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Läbiv teema sõprus, armastus, sõda, surm. Humanist (sõja vastane). Kirjeldused on emotisoonitud. ,,Triumfikaar" : Tegevus toimub vahetult enne II MS Pariisis. Sõja lähenemine on ilmselge, aga sellest ei räägi keegi. Peategelaseks on saksa emigrant ja illegaalselt töötav geniaalne kirurg Ravic, kes kohtab ühel ööl keset oma rutiinset elu Joan Moadou´d. Tekib segane suhe, kus kumbki ei enda ega
annaabi.ee 
