Liikumisseadused 1. Mida sõnastas Newton? Newton sõnastas dünaamikaseadused 2. Mis on dünaamika? dünaamika uurib liikumisnähtusi või nende põhjusi 3. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või mõjude tasakaalus on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 4. Newtoni II seadus:(valem) Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. A=F/m 5. Newtoni IIIseadus:(valem) Kaks keha mõjutavad üksteist vastastikmõjudega,mis on vastassuunalised.F=F 6. Mis on inerts?
Raku ehitus ja talitlus. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia (ehk rakuteadus) sünniks võib lugeda 17 sajandi keskpaika, millal inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Tsütoloogia on rakuteadus, mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Theodor Schwann leidis ,et peale taimede on rakuline ehitus iseloomulik ka loomorganismidel. Tema objektiks olid loomakoed. Schwann sõnastas 1839.a. rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Tänapäeval võime väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega. Sakslane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust ja selle jagunemise teel. Sellel väitel on 3 olulist seisukohta. Esiteks, et rakud tekivad ainult rakkudest ning mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu.
likvideerib seal trombi või on kuidagi teisiti kasulik. Tänapäeval on juba välja töötatud sellised nanotehnoloogilised asjad nagu määrdumiskindlad püksid, päevituskreemid, süsiniku nanotorukestega tugevdatud tennisereketid, sampoon koos juuksepalsamiga kaks ühes, ja mõned ravimid, mida organism transpordib täpselt õigesse kohta kus ravi hakkab toimima. Algse tulevikupilti nanotehnoloogiast sõnastas Eric Drexler 1986. aastal. Ta kujutab nanomõõtmelisi masinaid mis suudavad töötada aatomilise täpsusega. Masinad on mehaanilised, mis koosnevad erinevatest hammasratastest, kolvidest ja teistest liikuvatest osadest. Tänaseks on teadlased loobunud edasi arendama mehaanilisi nanomasinaid, kuna neile masinatele mõjuksid vedelikes Browni liikumise tõtttu liialt suured jõud ning pinnajõu tõttu nad kleepuksid koheselt esimese materjali külge.
TSÜTOLOOGIA (raku ehitus ja talitlus) Tähtsad teadlased rakuteooria kujunemises: a) Robert Hook– Leiutas 17. sajandi keskpaigus valgusmikroskoobi. b) Matthias Schleiden– Uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja tegi 1838. aastal avastuse, et kõik taimed on rakulise ehitusega. c) Theodor Schwann– Uuris loomakudesid ja tegi 1839. aastal avastuse, et kõik loomad on rakulise ehitusega. Samuti sõnastas ta rakuteooria ühe põhiseisukoha, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega (Tänapäeval võime üldistavalt väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega). d) Rudolf Virchow– Sõnastas 1858. aastal ühe rakuteooria põhiseisukoha: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. e) Karl Ernst von Baer– Avastas 1826. aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Seega peetakse teda loomade embrüoloogia rajajaks.
Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige kuulsamaks Kreeka poeediks. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Aristokraat. Asutas oma kooli Akadeemia. Sõnastas oma vaated dialoogidena. Kujundas tervikliku õpetuse riigist pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Herodotos Ajaloolane. Tegi V sajandil eKr algust lähema ajaloo uurimiseg kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia". Näitas kuidas tõus vaheldub langusega, tema uuritu ja teadmised on ajaloo algallikas. Pythagoros - Vanakreeka filosoof ja matemaatik. on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine. Osales antiikolümpiamängudel ja võitis seal kaks korda.
Ekspressionism.Graafika Die Brücke (eesti keeles "sild") Saksa ekspressionistide rühmitus Dresdenis Loodi 7.juunil 1905. aastal ja eksisteeris 1913.aastani Ühingu moodustasid neli noort athitektuuritudengit (Ernst Ludwig Kirchner, Fritz Bleyl, Erich Heckel ja Karl Schmidt-Rottluff) Aastal 1906 sõnastas Ernst Ludwig Kirchner ühenduse programmi. 1912 aastal osales Die Brücke rühmituse Der Blaue Reiter teisel näitusel Münchenis Ühingu eesmärgiks oli välja töötada ühine stiil, järgijaskonna leidmine ning ühiste näituste korraldamine Brücke-maalijate loomingut iseloomustavad moonutatud kehad, killustatud ja perspektiivitu ruum Värvidest kasutati teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti
Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega välja ajakirja „Deutsch-Französische Jahrbücher“ (ilmus üks kaksiknumber). Selles ilmunud artiklites („Juudiküsimusest“, „Hegeli õigusfilosoofia kriitikast. Sissejuhatus“ jt.) arendas Marx mõtet, et kapitalistliku ühiskonna revolutsioonilisel ümberkorraldamisel on maailmaajalooline osa proletariaadil. „Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades“ sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. 1844. aastal algas Pariisis Marxi ja Friedrich Engelsi elu lõpuni kestnud sõprus ja koostöö. 1846. aastal astus Marx Brüsselis revolutsioonilisse salaorganisatsiooni Õiglaste Liit. 1848.-1849. a. osales Marx Saksamaal revolutsioonis, andis välja ajalehte „Neue Reinische Zeitung“ ja juhtis Kölni töölisühingut. Pärast revolutsiooni lüüasaamist emigreerus Marx Londonisse. Aastast 1864 oli Marx I
1. Nimeta Kreutzwaldi eluaasta. 1803 - 1882 2. Milline Kreutzwaldi teos oli tema eluajal rahva seas väga populaarne? ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 3. Millal ilmus eepos ,,Kalevipoeg" ja milles seisned selle tähtsus? Ilmus 1857 1861, seitsmes andis. Ühiskondlikult äratav mõju... 4. Nimeta Koidula eluaastad. 1843 - 1886 5. Mida tead Koidula loomingust? 6. Millal tegutses rühmitus Noor-Eesti, mis oli rühmituse juhtlause ja kes selle sõnastas? Kasvas välja 1903. Juhtlause: ,,Enam kulturi! Enam europalist kulturi! Olgem eestalsed, aga saagem ka eurooplasteks!" Sõnastas G. Suits. 7. Keda nimetasid nooreestlased haridusmetslaseks? Haridusmetsalne on haritlane, kes on küll saanud formaalse hariduse, kuid kellel puuduvad kultuurihuvid, ning kelle jaoks on haridus vaid mõnusa elu saavutamiseks ja karjääri tegemise abinõu. 8. Noor-Eesti teened? · Vormi rõhutamine. · Asjatundlik kirjanduskriitika.
· G. Mendel sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused. · Ristas hernetaimi, sest neil olid selgelt eristuvad tunnused: pikkus, õievärvus, seemnevärvus, -kuju, jne. · Tegi sadu ristamisi. · Sõnastas pärandumise seadused, tundmata geene, kromosoome. Alleel geeni eri vorm (A, a, või B, b jne) Dominantne alleel (A, B) surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Homosügoot vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb). Monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid.
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. 2. Milliste füüsikute nimedega on seotud aatomifüüsika? Aatomfüüsika on seotud nimedega Paul, Schrödinger,Nils Borh, De Broglie, Werner Heisenberg. 3.Mis on aatom? Millest koosneb aatom? Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. 4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal? Planetaarse aatomimudeli sõnastas Nils Borh aastal 1911. 5. Milline on planetaarne aatomimudel? Planetaarne aatomimudel sarnaneb päikesesüsteemile, sest aatomimudeli tuuma ümber tiirlevad elektronid. 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt? Aatom läbimõõt on 10 -8cm, tuuma läbimõõt on 10 -13cm väiksem. 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel?
Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja
Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele? Vali üks: a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Vii kokku tegevus ja tegevuse autor. Vastus 1 Blaise Pascal Sõnastas hüdrostaatika põhiseaduse Vastus 2 Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja Leonardo da Vinci mõõtmisest" Vastus 3 Uuris vedelike laminaarset ja turbulentset Osborn Reynolds voolamist, töötas välja valemi Vastus 4
Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 2.Lenzi reegel Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. Reegli sõnastas 1833. aastal Heinrich Friedrich Emil Lenz. Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist. 3.Difraktsioon ja Hygensi reegel Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. Näiteks veelained jõuavad vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda.
suutma ka maha suruda ning karistama. Samamoodi ennetavalt ka suunama ja teguviisi moraalsel tasemel kujundama. Kujundada indiviidi juba varajasest east- üldjuhtudel võtab inimene omaks ühiskonnas levivad mõistuspärased käitumised. Kuigi erandlikult võib inimene omaks võtta ka käitumise hälbed ja moraalitunnetuse anomaaliad. Näiteks kui inimene on kahjulik enda tegudega pikemas perspektiivis ka lähedastele ja ühiskonnale, siis on see samuti moraalselt taunitav. Mill sõnastas "sotsiaalsete õiguste" teooriat kui iga üksikisiku absoluutseks sotsiaalseks õiguseks nõuda, et teised käituks samamoodi nagu tema. Kui teine kaldub tema poolt õigeks peetavaks käitumisest kõrvale, siis on alust arvata, et rikutakse sotsiaalseid õigusi. Sellest tulenevalt aga võivad sattuda kõikide õigused ja vabadused kriitika alla, kellele indiviidile need on vähegi vastuvõetamatud. Kui inimene võib tegutseda enda huvides ilma, et ühiskond looks mingeid tõkkeid
o Asendamiste ja depressiooni tõttu visatakse järjest enam töölisi tänavale. Ühel hetkel ei suuda võim jääda kapitalistide kätte. Marxi teosed ja kirjutised Marxi teoses ,,Teesides Feuerbachi kohta" ning tema ja Engelsi ühises töös ,,Saksa ideoloogia", kus tõlgendas väljatöötatud materialistlikku ajalookäsitlust. 1845-1846 aastatel kirjutatud ,,Saksa ideoloogiaga" (1832) sisuliselt seotud ,,Teesides Feuerbachi kohta" (1845) sõnastas Marx ajaloolise materialismi põhiseisukoha: ühiskonna ajalooline praktika on ühiskonna muutmise ja tunnetamise põhitegur ning filosoofia tuleb muuta maailma revolutsioonilise ümberkujundamise vahendiks. Esimeses koos kirjutatud uurimuses ,,Püha perekond ehk Kriitilise kriitika kriitika" (1845) arvustasid nad noorhegeliaanide vaateid. ,,Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades" (1844) sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. Koos Friedrich
( sulaseleen, sulfiidid) , dielektrikud ( destilleeritud vesi ) soolade vaba vesi. Lisades veele lahustuvat soola , alust või hapet , siis need ained lahustuvad ja lagunevad elektrolüütiliselt laetud ioonideks, sellist protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Asetades elektrolüüti elektroodid ( metallvardad ) ja juhtida neist läbi elektrivool, hakkavad ioonid korrapäraselt liikuma, vastavalt iooni teooriale 1833 a. sõnastas inglise füüsik farade elektrolüütilise seaduse: elektrolüüsilt elektroodile eraldunud ainemass on võrdne voolutugevuse ja ajaga: M Elektrolüüsil sadestunud puhas metall K Elektrokeemiline ekvivalent ,mis on igal metallil erinev M= KQ Q=JT M=KJT Elektrolüüsis rakendatakse : · Galvanosteegias ( kus põhimetall kaetakse teise õhukese metalli kihiga, vältimaks korrosjooni)
Erinevatel aegadel töötasid siin mitmed kuulsused ja füüsikud. Nende seas:W. Pauli, W. Heisenberg, L. Landau, O. Klein, A. Pais jt (http://nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1922/bohr-bio.html loetud: 25. veebruar 2010, kell18.04). 2.3 Saavutused füüsikuna 1922. aastal omistati Niels Bohrilie Nobeli füüsikapreemia teenete eest aatomi ehituse uurimisel. Üldse on teadlase panus füüsikateadusesse märkimisväärselt suur. 1918 aastal sõnastas ta uue aatomteooria tarvis väga täntsa prontsiibi, mis näitas, millal on kvantpiirangud olulised ning millal võib piirduda klassikalise füüsikaga. 1923 aastal andis ta seletuse keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi iseärasustele. 1927. aastal aga sõnastas Bohr täiendusprintsiibi. Bohr tegi palju ka tuumafüüsika arendamiseks. Nii on tema loodud vahetuuma teooria, samuti on ta heks tuuma tilgamudeli ja ka tuumade lõhestumise teooria loojaks. N
,,Märgitud" aatomitega ühendite tuvastamine toimub spetsiaalse radioaktiivsusloendajaga. Rakuteooria kujunemine 1. 1831. aastal jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ja saadi aru, et see on iga raku oluline koostisosa. 2. Saksa teadlane Matthias Schleiden uuris taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. aastal järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. 3. Saksa teadlane Theodor Schwann leidis aasta hiljem, et ka kõik loomorganismid on rakulise ehitusega ja sõnastas esimese rakuteooria põhiteesi: ,,Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega", mis hiljem üldistati, et ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" 4. Saksa teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858. aastal teise rakuteooria põhiteesi: ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus
Minu lisatud, aga tunduvad väga olulised: Replikatsioon - rakutuumas toimub DNA süntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Meioos - (sugu)rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda Mitoos - eukarüootse (päristuumne) raku jagunemine, kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel võrdselt Mendeli seadused 1. Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel G. Mendelil? 1) Sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused 2) Tegi sadu ristamisi 3) Sõnastas pärandumise seadused, tundmata geene või kromosoome 2. Miks kasutas G. Mendel oma katsetel herneid? Millised elusorganismid sobivad pärilikkuse uurimiseks kõige paremini? 1) Sest hernestel olid selgelt eristuvad tunnused, isetolmlejad. 2) Kiire paljunemine, palju järglasi, selgelt väljenduvad dominantsed ja retsessiivsed tunnused, kromosoomid hästi jälgitavad, lihtne laboritingimustes kasvatada. 3
Pascal olevat olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. Filosoofia Tuntud on Pascali tõestus Jumala uskumise kasulikkusest, mida kutsutakse Pascali kihlveoks. Selgitas, et Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib tajuda otsese mõistuseülese kindlustundega. Väitis ka, et Jumalasse usk on igal juhul kasulik. Füüsika Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Sõnastas Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt. Ta arvutas esimesena välja atmosfääri ligikaudse massi. SI-süsteemi rõhu- ja pingeühik on Blaise Pascali auks nimetatud paskaliks.
Kepleri seadused Füüsika Johannes Kepler · Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. · Kepleri seadused on Austria teadlase Johannes Kepleri poolt kindlaks tehtud planeetide liikumise kolm seadust. · Kasutades Tycho Brahe tehtud väga täpseid Marsi asendi vaatlusi, sõnastas Kepler planeetide liikumise kolm seadust, mida tänapäeval nimetatakse Kepleri seadusteks. · Kepler avastas planeetide liikumise seadused, püüdes nagu Pythagoraski leida taevasfääride liikumise harmooniat. Esimene seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. Teine seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad
Rakkude ehitus, talitlus ja mitmekesisus Ülesanded 11.klassile 1. Lahenda ristsõna! Viited ristsõnas esinevatele sõnadele on järgmised: ---------------(nr....) täiustas valgusmikroskoopi ning võttis kasutusele raku mõiste ---------------(nr....) ehk rakuteadus ---------------(nr....) on seade rakkude uurimiseks ---------------(nr....) on Tartuga seotud loodusteadlane ---------------(nr....) sõnastas teesi: ,,Taimed ja loomad on rakulise ehitusega" ---------------(nr....) tekivad rakkudest (üks rakuteooria põhiseisukohti) ---------------(nr....) olid esimesed organismid, keda mikroskoobiga nähti 1 2 3 4 5 6 7 2
Euroopasse. Nooreestlased suhtusid üleolevalt rahvuskultuuri, rahvuslikku romantismi ja realismi kirjanduses. Nad hindasid väga (prantsuse) Euroopa elu- ja mõtteviisi. Nad asutasid oma kirjastuse. Pealkirja ,,Noor-Eesti" all ilmus kokku 5 koguteost e albumit (1907, 1909, 1905, 1912, 1915)., kus võisid oma loomingut avaldada nooreestlased. Lisaks ilmus veel odavad teaduslikud tõlkeraamatud 1910-1911 ajakiri ,,Noor-Eesti", 1914-1916 ,,Vaba Sõna" Rühmituse NE moto sõnastas Gustav Suits ,,Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"
Hinne 10 / 10 Arendas välja Flag question aksiaalkolbmasina Lehekülg 2/5 11.01.2013 15:07 Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=481592&showall=1 Sõnastas hüdrostaatika põhiseaduse Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja mõõtmisest" Uuris vedelike
Eluaastad 470 - 399 eKr 427 - 347 eKr 384 - 322 eKr Ideed Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Mitmeid töid eri valdkondades. inimeste omavahelist! Kokkuleppest inimeste omavahelist! Kokkuleppest sõltumatut. Loogika alused. sõltumatut. Sõnastas oma vaated dialoogidena, paljude sofistide Ei kirjutanud ühtegi teost. vaidlused. Halb tegu kahjustab ka toimijat ennast (tema Mille taga hüve põhineb? Hüve on igavene ja hinge). muutumatu. Hukati! Idee=vorm=asjade ja nähtuste olemuspõhjused. Eeskujuks Sparta.
identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus ning ta suri 19. Märtsil 1882 Kurgjas. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Kolmas tähtis inimene rahvuslikus ärkamises oli Johann Voldemar Jannsen. Ta oli tähtis, sest ta edendas eesti rahva eluolu. Johann Voldemar Jannsen on sündinud 16. mai
· Konrad Zuse · Leiutas releedegadigitaalarvuti 1941-1947 · Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti· esimene programmeeritav arvuti ameerikas · John Mauchly, Presper Eckert-1943 1945 loodi ENIAC · Puhtalt elektrooniline arvuti; Ümberprogrammeerimiseks tõsteti juhtmed teise ühendusse; Suutis arvutada 20 kohaliste arvudega · John von Neumann - 1946. aastal sõnastas järgmised printsiibid: 1. arvud tuleb esitada kahendsüsteemis 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad 0. põlvkond 1642 - 1945 mehhaanilised arvutid 1. põlvkond 1945 - 1955 Elektroonlampidega arvutid 2. põlvkond 1955 - 1965 Transistoritega arvutid 3. põlvkond 1965 - 1980 Integraallülitustega e. mikroskeemidega arvutid 4. põlvkond 1980 - ... Mikroprotsessorite ja mikrokiipidega arvutid 5. põlvkond ... - ..
Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. 7 Sakramenti Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Gregorius VII Innocentius III Tänan Kuulamast!
Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks. Faraday tähtsamad avastused olid elektriga seotud: Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Ta võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs. Michael Faraday sõnastas selle seaduse 1831.aastal. Elektroodil eraldunud ainehulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga, milles m=kq. Tähis m on aine mass, tähis k on elektrokeemiline ekvivalent. Pind, mis on kinnine ja piiratud kontuuriga läbiva magnetvoo muutumisel indutseeritakse kontuuris elektrimootorjõud: . Kus: on elektromotoorjõud voltides Φ on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites d tähistab selle suuruse muutust, mille ees ta asub . 3
Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, õlgadelt kinnitatud riidetükk leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse Himation - Paksem üleriie Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Rahvakoosolek - Rahva koosviibimine, kus Oidipus" arutati riigi asju Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Erastosthenes - Arvurtas välja maa ligikaudse ümbermõõdu Demokritos - Tema seletuse järgi koosnes maailm tühjusest, ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest.
Õppis aastast 1581 Pisa ülikoolis arstiteadust, katkestas 1585 õpingud ja hakkas tegelema matemaatikaga. Oli aastatel 1589 1591 matemaatikaprofessor. Aastal 1593 ehitas ta termomeetri, kasutades selleks õhu laienemist ja kokkutõmbumist termomeetri üraras otsas, et liigutada vett kinnitatud torus. Ehitas aastal 1609 pikksilma, millega avastas Kuu mäed , Veenuse faasid, Päikese laigud ja pöörlemise ning Linnutee tähestruktuuri. Sõnastas inertsiseaduse, avstas vaba langemise seadused ja rajas mehaanika alused. Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmakäsituse. Ta tõestas esimesena Koperniku süsteemi kehtivuse ja avaldas aastal 1632 teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Selle eest anti ta 1633 inkvisitsioonikohtu alla. Piinamise kartuses ütles ta ametlikult lahti oma vaadetest. Ta pidi elu lõpuni jääma
Katoliku kirik kartis, et Galilei avastused õõnestavad usutõdesid ning kirik kutsus ta inkvisitsioonikohtu ette. Tema kuulsaim lause oli : ,,Ta liigub siiski!" Isaac Newton (16431727) Isaac Newton oli inglise teadlane ja õppis ülikoolis kõik kiiresti ära, mis tollal loodusteadustes ja matemaatikas teada oli ning asus seejärel iseseisvale uurimistööle. Isaac leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja Maa mõõtmed ning seletas tõusu ja mõõna. Carl von Linne (17071778) Karl von Linne oli rootsi teadlane. Ta jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. Barokk · Euroopas 16001750 · Barocco tähendab portugali keeles korrapäratut pärli · Õukondade ja kuningate kunst
tasakaal. Populaarne 16. 18. sajandil. Paracelsus. FLOGISTONITEOORIA Flogiston oli aine, mis vabaneb põlemisel. Esimene teaduslik teooria keemia ajaloos. Kõik põlevad ained sisaldavad ühist printsiipi flogistoni. Oksüdeerumine flogistoni kaotamine. Redutseerumine flogistoni omandamine. Teooria kummutas Antoine Lavoisier. ANTOINE LAVOISIER Keemia isa, nüüdisaja keemia rajaja. Tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone Sõnastas esimesena aine jäävuse seaduse. 18. SAJANDI TEINE POOL Hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi mõiste. Avastati perioodilisusseadus. Koostati perioodilisussüsteem. FÜÜSIKALINE KEEMIA Uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi. Keemiline termodünaamika, kolloidkeemia ja elektrokeemia. Mihhail Lomonossov AMEDEO AVOGADRO Itaalia füüsik ja keemik. Eri gaaside võrdses
a. Robert Hooki poolt *Saksa teadlane Anton Van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. Teisel poolel *Karl Ernst Von Baer avastas 1826.a.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakst *Matthias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et küik taimed on rakulise ehitusega *Theodor Schwann leidis 1839.a. Et ka loomorfanismid on rakulise ehitusega *Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. Teooria organismide jagunemisest. Rakuteooria põhiseisukohad: *Kõik organismid koosnevad rakkudest *Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust *Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Mikrotoom- uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke l'ik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav Elektronmikroskoom- Valguskiirt asendab seal elekrovool Rakkude mitmekesisus
teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Valitseja seisundi sõnastas tsaar ise sõjaväemäärustikus : ,, Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma. " 1721. a. võttis Peeter I endale keisri tiitli, Venemaa oli aga siitpeale keisririik (impeerium).
Haridus ei võrdu haritusega Tere, minu nimi on Kristin ja räägin teile teemal haridus ei võrdu haritusega. Me elame maailmas, kus väärtustatakse kõige rohkem raha ja haridust. Tänapäeval saab igaüks osta haridust ning selle raha eest, mida inimene maksab, peab õpetaja suutma õpilasele selgeks teha info, mille eest makstakse. Kuid kui õpilane ei ole võimeline õppima või ei taha seda mingil põhjusel teha, siis ega kulbiga saa tarkust pähe panna. Inimesel võib küll olla paber, millele on trükitud "diplom", kuid see ei tähenda, et ka tegelikult õpitud teooriat osatakse praktiseerida. Selge on see, et haridus ei tähenda haritust. Hariduse ja harituse erinevuse parim näide on ilmselt kuulus teadlane Albert Einstein. Ta ei olnud kuigi hea mäluga, kukkus koolis läbi paljudel eksamitel kuna ei suutnud meelde jätta seal nõutud fakte, kuid hiljem hakati teda pidama 20. sajandi suurimaks teadlaseks kuna ta sõ...
Mõistatusi pakkus ka näiteks Maa kuju ning taevakehade, eriti Päikese ja Kuu käitumine. Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid JosephLouis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab
4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11 (1979), Voyager 1 (1980), Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens (2004). Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimese sõnastas hollandlane Huygens 1655. aastal, kus ta väitis et "ta on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad. Saturni rõngad asuvad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse.
strateegilise mõtlemisega. Pannakse paika kindel plaan kuidas käituda et asi toimiks, kõigil on ühesugune tegevusmall et vähendada probleeme ja arusaamatusi, põhiotsused kuidas end tegevusharus positsioneerida, organisatsiooni kultuuri ja inimeste mõtlemise muutmine, konkurentide üle kavaldamine. 2.Millised on strateegia kolm olulist komponenti? Pika-ajaliste eemärkide püstitamine, vajalike tegevuste valik, ressursside paigutamine . 3. Kuidas sõnastas strateegia mõiste prof. Chandler? Strateegia on ettevõtte põhiliste pika-ajaliste eesmärkide kindlaksmääramine, nende eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste valik ja ressursside paigutamine. 4. Kus hakati esimesena kasutama mõistet ,,strateegia"? Vana-Kreekas 5. Mille poolest on tuntud meister Sun Tzu? Ta kirjutas 2000 aastat tagasi esimese olulise raamatu militaarsest strateegiast, mis koosneb 13 peatükist, millest igaüks on pühendatud eduka sõjapidamise ühele elemendile 6
Lota Pung 8b 2011 Lapse õiguste konventsioon · Jõustus 1990 · 193 riiki on kinnitanud · Kehtib üle 2 miljardi lapse jaoks · Tagab lapsele 10 õigust · Võideldi 25a selle saavutamiseks · 8.4 miljonit sunnitööl · 1.2 miljonit inimkaubanduses · 21 miljonit põgenikku ilma kindla koduta · Esimene "Lapse õiguste isa"- Janusz Korczakil Janusz Korczakil · Sõnastas I maailmasõja ajal 3 põhiõigust · 1911 vaeslaste varjupaik Lapsed haldasid varjupaika ise · 1919 nõudis ta USA, Suurbritannia ja Saksamaa pedagoogide toel lastele oma põhiseadust · 5a hiljem- Genfi Laste Õiguste Deklaratsioon Tappev ebausk · Tansaanias 150 000 albiinot · Suures ohus, sest neid kütitakse · Albiinode kehaosi peetakse õnnetoovaks · Vajavad kaitset päiksese ja inimeste eest · Paljud põevad ka nahavähki
John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku
Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi. 1834 hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida elektromagnetjõu kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu mootorites ja elektrigeneraatorites. Elektrimootorist Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Jacobi sõnastas maksimaalse võimsuse teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika sisetakistus võrdub koormuse takistusega, eeldades, et välistakistust saab muuta ja vooluallika sisetakistus on konstantne." Ta avastas selle, uurides aku poolt elektrimootorile edastatavat võimsust. Jacobi mõõtis mootori väljundparameetreid, määrates tsingi koguse, mida aku tarvitas. Nikolai I eraldatud vahendite abil ehitas Jacobi 1839 28 jala pikkuse
juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud
talu päriseks osta. 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine on tingitud tõsiasjast, et valitses maapuudus ja tekkisid kuulujutud, et kes lähevad üle keisri usku saavad endale maad. 1863. aastal kinnitatud seadusega said talupojad liikumisvabaduse ja Venemaal anti tasuta maad- suur väljaränne. V 1. J. V. Jansen võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" ja hakkas välja andma Perno Postimeest. (1857) 2. J. Hurt sõnastas ,,rahvusliku ülesande", poliitiline ühendus Venemaaga, saksa kultuur eesti kultuuri põhjana ja luteri usk- Euroopasse kuulumine. 3. C.R. Jacobson ajaleht Sakala, ning sõnastas rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi. 4. Rahvusliku liikumise eeldused ja keskused- suur kirjaoskus, rahvuslike ideede levik, jõukate talupoegade kihi teke, eestlased olid vabad pärisorjusest. Holstre, Tarvastu ja Paiste. 5
hobune. 3. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ja kasutasid nende tehnikat ja ornamentikat (näiteks viikilaevadele omaseid lohepäid) uusehituses. 5. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika Akseli Gallen-Kallela loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7. Norralase Edvard Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hind teistele inimestele. Tal olid sünged lapsepõlvekogemused. 8. ,,Karje", ,,Madonna", ,,Eluring", ,,Tütarlapsed sillal" on Munchi teosed. Postimpressionistid I 1. Postimperssionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud imperssionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2
Sinna kõrvale rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. 3. sajandil eKr pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes ühtviisi kodus nii astronoomias, geograafias kui ka ajaloos. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (mediaani pikkuse) ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi (arvutas välja kõikide tähtsamate sündmuste ligikaudse toimumisaja). Matemaatik Eukleides pani kirja teose "Elemendid", milles sõnastas elementaargeomeetri põhialused. Sitsiiliasse pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Aristarchos väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber Päikese. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrvale andsid kreeklased koha ka paljudele ida jumalatele
........................ 1. Kas nõustud väitega, et uusajal inimeste maailmapilt avardus? Jah, nõustun 2. Kirjuta sobiv teadlase nimi punktiirile. (5 punkti) a) Tõestas, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. .Galileo Galilei...................................... b) Leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab. Isaac Newton.......................................... c) Ta jagas taimed ja loomad seltsidesse. .Karl von Linne................................... d) Sõnastas liikumise kolm seadust. .....Isaac Newton................................. e) Talle kuulub lause: ,,Ta liigub siiski" ..Galileo Galilei.................................. 3. Millises piirkonnas tekkis barokk-kunst?maades kus valitses katoliiklus ja tugev kuningavõim(1punkt) 4. Iseloomusta barokkkunsti (vähemalt neli lauset). (2 punkti) ....Suurejooneline,mänguline,kontraste armastav stiil. Barokset muusikat iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid. Kirjandusteoste raskepärases
Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Stoitsism kõik on jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega mõttetu ja halb. Filosoofia aitab inimestel hirmudest ja muredest vabaks saada. TEADUSE ARENG Eratosthenes arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise järjestuse. Eukleides ,,Elemendid", kus sõnastas elemenetaargeomeetria põhitõed. Archimedes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. ,,Heureka!". Tiguülekanne ja sõjatehnilised seadmed. Astronomid maa on kerakujuline Aristarchos esitas helitsentrilise (päikesekeskse maailmapildi) Hakati koostama horoskoope. MUUTUSED RELIGIOONIS Jumalaga isiklikumat lähedust pakkuvad müsteeriumid. Isis sai kõige pop jumaluseks Idamaade ja kreeka uskumuste sulam.
keerulise värviteooria, mis põhineb tähelepanekul, et prisma lahutab valge valguse spektri nähtavateks Elas aastast 1642 - 1727 värvideks. https://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton James Prescott Joule James Prescott Joule oli inglise füüsik ja õllepruulija.Joule uuris soojuse käitumist ja avastas seose mehaanilise töö ja soojuse vahel. Seose tulemusena sõnastas energia jäävuse seaduse, millest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Uuris peamiselt elektromagnetismi, soojust ja gaaside omadusi. Avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul, mis rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud. Elas aastast 1818 - 1889
õpetusel. Tõe allikaks vaid mõistus. Vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis mõistuspärasust selgust ja loogilisust. Esialgu vaid antiikkunsti jäljendamine, ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma järjest rangemat vormidistsipliini. Prantsuse keele arendamiseks ja kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks asutatud Prantsuse Akadeemia kaudu kehtestati kunstile riiklikud põhimõttedd reeglid, mis pidurdasid kunsti arengut. Nicolas Boileau sõnastas klassits kirjanduse põhimõtted, püüdis rakendada Descartes'i filosoofiat. Prantsuse klassits alusepanijad Pierre Corneille ,,cid" ja Jean Racine ,,phaidra". Moliere ehk Jean-Baptiste Poquelin. 17-18 saj tuli prants kiranduses moodi aforismikirjandus. Kirjanikud ei loonud romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure v mõtteteri, mis põh elunähtuste vaatlusel ja mõtisklustel. Aforism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
