Raamatu ,,Naeruväärsed eputised" kokkuvõte Raamat rääkis kahest ärahellitatud preilist, kes olid omavahel sugulased. Üks oli Gorgibusi tütar Madelon ja teine Gorgibusi vennatütar Cathos. Isa- ja onurolli mängiv Gorgibus oli juba liiga vana ja väsinud kasvatamaks ja ülalpidamaks sellist kahte eputist ja otsustas nad mehele panna. Tüdrukud polnud sellest mõttest eriti vaimustuses. Neile tulid kohale kaks kosilast, kellega Gorgibus ise täiesti rahule jäi. Neil oli vara, mis tähendas, et tüdrukud ei pea millestki puudust tundma ja pärinesid ka headest perekondadest. Tüdrukutele aga ei meeldinud, et noormehed kohe juttu alustasid abieluettepanekuga. Nemad soovisid mademoiselle de Scudery raamatu järgi kujunevat suhet- et algul oleksid tunnete mahasurumine, vastupuiklemine, vanemate vastuolek ja muu säärane ning lõppeks peale pikka seiklusterada romantiliselt. Ühesõnaga suhtusid tüdrukud kosilastesse väga ebaviisakalt...
Naeruväärsed eputised See on Moliere'i komöödia ühes vaatuses. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. Ta on auväärt pürjel, kellel on tütar Madelon ja vennatütar Cathos. Komöödia algas sellega, et Madeloni ja Cathose juurde tulid kosilased: La Grange ja Du Croisy. Tütarlapsed aga käitusid nendega ülbelt ning põlgasid kosilased ära. Gorgibusele tüdrukute käitumine ei meeldinud, andis neile valiku kas lähevad kloostrisse või on järgmiste kosilastega nõus naituma. Madelonile ja Cathosele ei olnud meelt mööda kumbi variant, sest nende arvates pidi kosilane olema selline nagu mademoiselle de Scudéry raamatus. La Grange ja Du Croisy olid sellise käitumise tõttu väga solvunud ning soovisid tüdrukutele kätte maksta. La Grange tegi plaani, milles oma ja Du Croisy teenrid saatis tüdrukutele kosilasteks, kuid maskeeritutena. Kõik sujus väga hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodele...
NAERUVÄÄRSED EPUTISED Komöödia ühes vaatuses TEGELASED: LA GRANGE, põlatud kosilane. DU CROISY, põlatud kosilane GORGIBUS, auväärt pürjel. MADELON, Gorgibusi tütar, naeruväärne eputis. CATHOS, Gorgibusi vennatütar, naeruväärne eputis. MAROTTE, naeruvääärsete eputiste toatüdruk. MAROTTE, naeruväärsete eputiste toapoiss. MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener. VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks. Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult, mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks. TEINE STSEEN Gorgubus uurib m...
5. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 6. Mis keelest tuleb"barokk"? 7. Mis pill muutus barokiajastul kõige olulisemaks? 8. Kuulus barikoajastu helilooja? ( On kirjutanud "Aastaajad") 9. Mis hoone Tartus esindab klassistsimi? 10. Millise Eesti luuletaja luuletustes on näha klassistsmi mõju? 11. Mis riik on barokikunsti sünnimaa? 12. Mitut klassitsmi perioodi eristatakse Euroopas ? 13.Kelle näidend on "Naeruväärsed eputised"? 14.Kelle öeldud lause on: "Mõtlen, järelikult olen olemas"? 15.Kes on pildil? BAROKI JA KLASSITSISMI RISTSÕNA 13. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... KOLME ÜHTSUSE REEGEL 14. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? MAKSIIM 15. Mis kunst on Barokk ? VASTANDITE 16. Kelle teos on "Käsioraakel ja arukuse kunst"? BALTASAR CRACIAN 17. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 150 18. Mis keelest tuleb"barokk"
* kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi komödiograaf, lavastaja, näitleja päikesekuninga soosing suri kopsuhaigusesse Loomingu ülevaade 1659 "Naeruväärsed eputised" 1661 "Meeste kool" 1662 "Naiste kool" 1664 "Tartuffe" 1665 "Don Juan" 1666 "Misantroop" 1668 "Ihnus"
Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. 1658. aastal esines trupp Pariisis, kus ta võitis Louis XIV poolehoiu ning sai loa mängida oma trupiga kuningalossis. Lühikese ajaga tõusis ta Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus ta töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. 1659. aastal sai ta hakkama pretsioosset kirjandust ja aadlisalongide silmakirjatsemist pilkava farsiga ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud aga põhjalikult välja. Õnneks kindlustasid õukonnaetendused talle kuninga Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Sellegipoolest kulus tal ligi viis aastat enne, kui ta sai 1664. aastal loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliere 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik
MOLIERE ( 1622 1673) Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on
komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE · Jõuka kaupmehe poeg, juristiharidus · Teatrihuvi ja trupiga rändamine · Komödiograaf, lavastaja ja näitleja · Kuninga soosing etenduse ,,Naeruväärsed eputised" tõttu · Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu · MENUKAMAD NÄIDENDID: ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Minastroop", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Ebahaige" · Peegeldas küll konkreetse ajajärgu elu, kuid tegelastes kajastuvad üldinimlikud
Tol ajal ei hinnatud ega tuntud teda. 6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida
· Suuremad motettid jõudsid oma ülesehituselt vägagi lähedale oratooriumile, neis teostes osaleb ka suur esituskoosseis. · Tähtsamad heliloojad olid Henri Dumont ja Marc- Antoine Charpentier . Molière · Kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin. · Sündinud 15. jaanuar 1622 - 17. veebruar 1673 · Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. · Kuulsamad näidendid nt "Naeruväärsed eputised" ja "Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully · Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli · Firenze möldri poeg · Väga andekas viiuldaja, kellest sai kuninga orkestri viiuldaja. · Rajas uue orkestri La petite bande (väike ansambel) · http://www.youtube.com/watch?v=7rxjrumkEvo&featur
staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, kuid pilget mitte." Teosed Tema käsikirju pole leitud, kuid siiski on ta loomingust on säilinud 32 näidendit. Neist tuntumad on: · "Arutu" (1653) · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Meeste kool " · "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil-
Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega ,, Naeruväärsed eputised". Kuulsaim näidend" Tartuffe". Tuntumad: ,,Don Juan", ,,Ihnus". Molire uskus, et draamateos peab sisaldama ka õpetlikku ja vale on lahus hoida traagilist ja koomilist. Molire peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid ning tegi seda kriitiliselt terava satiiri vahendusel. Tema satiiri märklauaks on peenutsev aristokraatlik seltskond kui ka tolle salongides moes olnud pretsioone s.o eriti otsitud kujundeid kasutav, peenutsev kirjandus.
tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke. Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: · Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" · Eduard Vilde "Pisuhänd" · Lydia Koidula "Säärane mulk" Dialoog- Kahekõne. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses(eriti draamas), kui ka massimeedias. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Monoloog ehk ühekõne. Tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Seda võtet kasutanud oma teostes J.Smuul ja J.Kross.
koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd" Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.
suurim komöödiakirjanik. Tema asutatud teatritrupp Kuulus Teater (Illustre Theatre) lahkus Pariisist peale laostumist ning suundus provintsi ringreisile, mis kestis kolmteist aastat. Ta hakkas visandame rolle improvisatsiooniteatriga (commedia dell'arte) ning saavutas menu. Need aastad laiendasid Moliere'i silmaringi ning tänu sellele oskas ta kirjutada näidendeid, mis köitsid inimesi. Naastes Pariisi saavutas edu tema näidend "Naeruväärsed eputised". Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Näidendit "Tartuffe" prooviti keelustada, kuid seda saatis ikkagi menu. Moliere tuli näidendi "Ebahaige" ajal lavalt ära kanda ning hiljem ta suri. Vaimulikud ei tahtnud Moliere'i matta kiriklikult, kuid tänu Louis XIV saadi luba ta matta surnuaeda. Loomingu üldiseloomustus Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Moliere Loomingu üldiseloomustus
Nt Moliere ´i Tartuffe oli silmakirjalik vagatseja, don Juan paadunud elumees. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik oli MOLIERE. Tema isa oli jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister. Pojast ei saanud isa ametijärglast ega ka advokaati (õppis ülikoolis õigusteadust), ta asustas hoopis teatritrupi, võttis endale varjunime Moliere, kirjutas komöödiaid ja oli ka lavastaja ning näitleja. 1659 lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised", mis oli väga menukas ja meeldis ka kuningale (Louis IV) ning seejärel kuulus Moliere´ile kuninga soosing. Kuid oma järgnevate komöödiate julge satiiriga vihastas Moliere vanameelseid ja vaimulikud ringonnad välja ning Päiksekuninga poolehoiust hoolimatta sai ta loa ühe oma kuulsaima näidendi ,,Tartuffe" lavastamiseks alles pea viie aasta pärast. Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. 1660. aastate keskel, loomingu kõrgperioodil, algas Moliere´il kopsuhaigus
Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Moliére näidendeid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Naiste kool", "Don Juan", "Ihnus", "Õpetatud naised", "Ebahaige", "Tartuffe", "Misantroop", "Arst vastu tahtmist", "Kodanlasest aadlimees", "Arutu", "Scapini kelmused"
See, kui kaugele tuleks või kui kaugele on õigustatud minna iseendaks jäämisega, ning see, kas on olukordi kus on parem olla keegi teine, sõltub ilmselt ühiskonnast, milles inimene elab. Mina usun, et inimene peaks jääma iseendaks, ning enda identiteedist ja omapärast kinni hoidma niikaua, kuni ta ei muutu selle läbi teistele ohtlikuks. Ent enda omanäolisusest ei maksa väga kõvasti teistele hõisata siis, kui seda õieti ei olegi. Näiteks Moliére'i teoses "Naeruväärsed eputised" olevad aadlikest tegelased ei erine üksteisest tegelikult mitte millegi poolest ja on nii stereotüüpsed kui veel vähegi võib, ent kõik on enda arust ülimalt omanäolised, originaalsed ja tähtsad. Ehk on selline olukord õige peeglisse, või nagu Moliére selle kohta ütleb: ,,Kauni inimese nõuandja," vaatamiseks ja tõdemiseks, et tegelikult ei ole selline inimene muud kui osake hallist massist, mis ei erine kellestki mitte millegi poolest.
- pensionid kultuuritegelastele. - koostas riigieelarve. - asutas Prantsuse teaduse akadeemia. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? - ballett, erinevad komöödiad ja muusikud. - Prantsuse alkeemia - keele ühtlustamine. - prantsuse keel muutus kogu riigi keeleks, ladine keele tähtsus kadus. Millega on ajalukku läinud Moliere? - oli näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. - näidendid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Don Juan" jne. Millega on läinud ajalukku Descartes? - oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. - oli ratsionalismi rajaja; "Mõtlen, järelikult olen olemas".
Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE ( 1622 1673). Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksil olevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. 3. Valgustusajastu, valgustusideede mõjud kirjanduses, ühiskonnas.
Oli nii haritud, andekas, et tõusis esinäitlejaks. Teatrihuvi sai endale koolist, tänavatelt juba noorena. Elu lähedasem ja vormilt vaba oli prantsusmaal komöödia, mille suurim esinada oli Moliere (- rändnäitleja, kes loob trupi jaoks farsse). 1658 naaseb trupp Pariisi ja pälvib kuninga soosingu. Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673
Esitasid näidendeid Comedia dell`arte (kindel tegelaskuju, improvisatsiooni teater, esimene armastaja ja teenijatar ja teenija ja vana mees"pantalone" jne) stiilis. Kuna oli vaja uusi näidendeid hakkas ta ise väikeseid etendusi tegema. Tema trupp naasis pariisi 1658a. Teda saadab seal suur õnn, sest tal on võimalus esineda kuningale ja pälvib ka kuninga soosingu. Ta saab oma trupile oma saali õukonnas. Ta pidi kirjutama kuningale ja õukonnale sobivaid asju. "Naeruvääsed eputised" 1959. - seal ta pilkab tolleaja aadlite silmakirjalikust. Edu oli ootamatu, kuna tegelikult ta pilkab oma vaatajaid, õnneks võetakse tema etendus omaks. Tema näidendid annavad aluse elupõhitõdelele. Molierile tekivad ka vastased, kes teevad teda igal võimalusel maha. Järgnev elu "tartüff" esietendus 1664a. See ei meeldinud kuningale ja see keelati. 1665 a kirjutab ta järgmise kuulsa näidendi "Don Juan" don juan e kivist külaline. -
vahel 9. Moliere'i elu- (Jean- Baptiste Poqueliu 15.01.1622-17.02.1673)- Isa oli tapetsiir(kujundaja lossides); kaotab ema 10-a; õpib jesuiitide kolleegiumis; käis vanaisaga tänavateatris; kohtus perekonnaga, kes armastas teatrit ning lõi nendega teatri, mis läks pankrotti; sattus võlgade pärast vangi; Madeleine Bejart- Moliere'i sõber; läksid rändteatriga rändama; suri peaaegu etendusel (hakkas verd köhima, mängis edasi) Looming- ,,Naeruväärsed eputised", ,,Scapini kelmused", ,,Õpetatud naised", ,,Naiste kool", ,,Ebahaige", ,,Ihnus", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Misantroop", ,,Arst vastu tahtmist" 10. Valgustusaja(1688-1789) iseloomulikud jooned- teaduslik-tehniline progress; inimmõistuse ülistamine; teadmiste, hariduse väärtustamine; inglise parlamentaarne monarhia-poliitilised debatid-laiem ühiskondlik arutelu; ajakirjanduse ajastu algus;
silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. *Kodanikunimi oli Moliere'il Jean Baptiste Poquelin.*Tema isa, Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri soov oli teha temast ametijärglane, kuid see ei täitunud tal. *rännates ühest riigist teise, jõuti küpsus kogemuseni. *1658.a pealinna naasemise järel lavastas trupp 1659.a erakordse menuga lühinäidendi ,,Neruväärsed eputised"-see meeldis ka monarhile, misjärel M 'ile kuulus tema isiklik soosing. *läks viis aastat, ennem kui M sai lavastada oma ühe kuulsaima näidendi ,,Trtuffe".*Teda kritiseeriti palju. Loomingu kõrgperioodil(1660-keskel) algas M kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. M suri näidendi ,,Ebahaige" 4.etenduse järel, millles ta ise näitlejana kaasa mängis. *M'ist on kirjutanud Mihhail Bulgakov biograafilise romaani ,,Härra de Moliere'i elu" (1978)
kujutamisele ning naeruvääristas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas komöödia rolli ühiskonnas kõrgelt. Moliére naljamängudest võis leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk neis oli siiski suunatud intriigile ja elavale kõnele. Moliére esimene näidend "Arutu" lavastati 1653. aastal. Loomingu kõrgperiood algas tema esimese komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659). Teoses pilgatakse aristokraatseid salonge ja seal harrastavat peenutsemist, silmakirjatsemist ning vaimutsemist, mis mattis enda alla siira ja inimliku suhtluse ning moonutas tunded ja arusaamu. "Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu oli üüratu, ta meeldis nii kuningale, õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. 1664. aastal lavastas Moliére kolm esimest vaatust oma uuest suurest komöödiast "Tartuffe"
romaanikangelase nime, kes püüdsid riietuda vastavalt ,,maitsele" ja püüdsid omandada salongilikku keelt = õrnuste maakaart. Tegemist oli VÕLTSE VAGATSEMISEGA. Vagatsemise eesmärgiks oli rikastumine võõra vara arvelt. Sellise võlts keelepruugi tipp fraasiks, repliigiks, võib pidada tõika naeruväärsetest eputistest "Abielu pean ma suurimaks ebasündsuseks: kuidas võiks taluda isegi mõtet, magada kõrvuti täiesti palja mehega" Naeruväärsed eputised ongi Moliere murdepunktiks. Sealt alates asub ta kaitsma naist. Ta väitis, et naine peab olema suhetes mehega vaba. Ta peab olema mehe sõber, mitte ori. Ta on öelnud, et armastust ei saa kasvatada, käskida ega sundida. Aga samas ei tohi armastust liiga vabaks lasta. Mingisugused normid, mõistusele alluvad, peavad siiski olemas olema, ning neid peab alati järgima. MUIDU KAVALDAVAD NAISED MEHED ÜLE
näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid
saavutatud suurim vabadus, kaasaegsus, igapäevasus, tavainimestest kirjutamine ning see oli mõeldud pigem alamklassile. Moliere oli pärit jõukast keskklassi perekonnast. Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Ta asutas kõigepealt teatritrupi, kus ta oli lavastaja, kirjanik ning näitleja, kuid esimene etendus Pariisis kukkus läbi. Järgnevalt mingi Lõuna-Prantsusmaale esinema, kus Moliere avastas enda jaoks komöödia. Tema menutükk oli ,,Naeruväärsed eputised Pariisis", mille kuningas heaks kiitis. Kuigi tal oli palju austajaid oli ka neid kes teda laimasid. Teda laimati vaimuliku ringkonna ning vanameelsete poolt. Tähtsamad teosed ,,Don Juan", ,,Tartuffe", ,,"Meeste kool", ,,naiste kool", ,,Misantroop", ,,ihnus", Õpetatud naised", ,,ebahaige" Tema loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed
võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi, et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli satiiriline komöödia pole aegunud - tegevus võiks sama hästi toimuda mõnes tänapäeva Eesti linnas. Tegelased: * linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. Hlestakov narrib Marjat libaabieluettepanekuga. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm, sebija ja pugeja. Haiglad on kohutavas korras, aga teda huvitab ainult ta enda nahk. * postiülem Ivan Kuzmits Shpekin - naiivne, loeb iseenesestmõistetavalt kogu posti
ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Paraku ei saatnud Pariisis Kuulsa Teatri nime all esinenud truppi edu, teater tuli sulgeda ja Molière pandi võlavanglasse.Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele peagi esinäitlejaks.Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Molière ise kirjutama.Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal.Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid.Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks
Näidendid pidid olema viievaatuselised, kujutama antiikseid süzeesidja vastama kolme ühtsuse reeglile: üks katkematuu tegevus, üks aeg, tegelasühtlus (kõrgest seisusest isikud või antiikangelased). Koomilne ja traagiline pidid jääma eraldi. Klassitsismi kõige parem esindaja on Moliere. Moliere (1622-1673). Tundis varakult huvi teatri vastu, milles tegutses ühteaegu nii komödiografi, lavastaja kui ka näitlejana.1659 aastal lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised" mis oli ülimenukas ja meeldis ka monarhile. Kuulsaim näidend om ,,Tortuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Tema teatri tegi paeluvaks see ,et ta peegldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui keeegi teine tollane näitekirjanik, ta ei piirdunud lihtsalt eluolu kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja. Moliere suri näidendi
pärast etendust sureb. · Looming. Alustab kirjanikuteed: Commedia dell'arte Itaalia rahvakomöödia. Välja kujunenud karnevalipidustustest. Oli olemas sõna, muusika, tants. Kasutatakse antonüümi. Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. (,,Armastus kolme apelsini vastu" vanameheks Pantalone). Esimesed näidendid tagasihoidlikumad. Tunnustus näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab palju vaenlasi. Sellele järgnevad ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" lahkavad armastusvabadust. Sisukamad ,,Tartuffe" lugu petisest kirikumehest, kes vagaduse maski all püüab rikast perekonda ära petta. ,,Don Juan" pettus armastuse tasandil. (palju legende, et sellel on ka teisi autoreid). Teiste petmine maksab talle (Don Juanile) endale kätte.
* Pärisnimi: Jean-Baptiste Poquelis * Kuninga tapetsiiri poeg * Lõpetas Clermont'i jesuiitide kolleegiumi * Õppis õigusteadust * Tõlkis Lucretiuse poeemi ,,Asjade loomusest" * Oli üks Illustre Theatre rajajaid (1643-1645) * Veetis alates 1645. aastast 13 aastat oma lavatrupi riismetega provintsi ringreisil (1645-1658) * Mängisid/lavastasid improvisatsiooniteatrit * Pariisi naasdes ,,pööras" näidendid õukonna poole * ,,Naeruväärsed eputised" 1659 * Loomingu kõrgperiood oli 1660 keskel * Oli vastuolus õukonna ja vaimulikega * Suri kopsuhaigusesse ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa oli mängunud * ,,Meeste kool"; ,,Naiste kool"; ,,Tartuffe"; ,,Don Juan"; ,,Misantroop"; ,,Ihnus"; ,,Õpetatud naised"; ,,Ebahaige"; ,,Naeruväärsed eputised" (17.sajand) ,,Don Juan" Don Juan uskus sellesse, et 2+2=4 (=ratsionalism) Oli jumalasalgaja.
Ta on autoe, lavastaja ja näitleja. Kuhjab palju vaenlasi. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" kujutab haiguse ette ja paar tundi parast etendust ta sureb. Tal olid pikad juuksed. ,,Commedia dell' arte"(Itaalia rahvakomöödia" Välja kujunenud Karnvali pidustustest. Muusika, sõna, tants. Kasutatakse pantoniini. Kindlad tegelastüübid: 2 armastavat paari ja koomiline vanamees ja teenijaskond. (Pantolane: ,,Armastus kolme apelsini vastu") Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" pilgates kõrgseltskonna eputust ja peenutsust. Kodub vaenlasi ,,Meeste kool ja naiste kool" armastsprobleemid, õeldes sellega, et naistel on õigus armastusvabadusele. ,,Tartuffe" on sisukamaid. Lugu petisest kirkiku mehest, kes vagaduse maski all püüab ära petta. Kiriku all. Laste ahistamis probleemid. ,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks maksab elu talle kätte. Keeruliseim ,,Misantroop" inimese põlgner, tihkaja vaidlesid inimeste
(kunsti arengu pidur) · Klassitsistliku kirjanduse põhitõed Nicolas Boileau värsstraktaadis ,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean Racine (,,Phaidra") (draamakirjandus ja lavakunst) 2. Moliere- klassitsistliku draama suurim esindaja (pärit Pariisist) · ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid.
trupi tuli kõikjalt häid näitlejaid juurde. 1658. aastal mängisid nad juba kuninga juures. Sellest sai alguse Moliér'i karjäär eduka teatridirektori ja näitekirjanikuna. Kuna usuti, et kõik komöödiatega seotud lähevad põrgusse, keeldus kirik Moliere pärast tema surma (mis leidis aset peale ,,Ebahaige" neljandat etendust) matmast ning ta maeti St. Josephi kalmistule, kuhu enamasti maeti enesetapjaid. Tema tuntumad teosed on "Naeruväärsed eputised" (1658), "Naiste kool" (1662), "Tartuffe" (1664), "Don Juan" (1665), "Misantroop" (1666), "Ihnus" (1668), "Kodanlasest aadlimees" (1670), "Scapini kelmused" (1671), "Õpetatud naised" (1672), "Ebahaige" (1673). Valgustusaeg Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja
6 Teosed "Õhtud külas Dikanka lähedal". (1829) "Mirgorod" (1835) "Arabeskid" (1835) "Taras Bulba" (1835) "Hullumeelse päevik" (1835) "Nina" (1836) "Revident" (1836) "Sinel" (1842) "Portree" (1842) "Rooma" (1842) "Abielu" (1842) "Surnud hinged" I-II (1841- 1846) 7 ,,Revident" Tegelased *linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm, sebija ja pugeja. Haiglad on kohutavas korras, aga teda huvitab ainult ta enda nahk. * postiülem Ivan Kuzmits Shpekin - naiivne, loeb iseenesestmõistetavalt kogu posti läbi - nii
Saatus. ,,Aleksander Suur". Pr. Akadeemia. Kujutab inimesi. Võitlus iseenda ja oma tunnetega. Corneille- kujutab kangelasi. 17. saj keskpaik. ,,Cid"-tragöödia, mis pole kurva lõpuga. Ei pidanud seal kinni kõikidest reeglitest. ,,Cinna"- ajaloo teemaline. Pr. Akadeemia. Klassistsistlik komöödia: reeglid, viievaatuseline värssteos. Meelelahutuslik pidi olema seotud õpetlikuga. Kaasaegne igapäevaolu. Kesk- või alamklass. Karakterikomöödia. Moliere- Satiir- ,,Naeruväärsed eputised". 17. saj keskpaik. Satiir ,,Tartuffe". ,,Don Juan". Meeste kool", ,,Naiste kool". Peegeldab kaasaja elu. Kriitiliselt. Inimliku lihtsuse pooldaja. Karakterikomöödia. Mitmekülgsus. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. kaasaegne prantsuse kirjandus, jätkas ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. veiderdajad ja komödiandid. Võlavangla- põlatud komödiantidega rändtrupp
teatri vastu, asutas teatritrupi, milles tegutses ühteaegu nii komödiograafina, lavastaja kui ka näitlejana. Moliere saigi tema lavanimeks, ta õige nimi Jean-Baptiste Poquelin. Alguses ei läinud neil Pariisis üldse hästi otsustasid lahkuda. 1646 aastal suundus trupp Lõuna- Prantsusmaale kus neid saatis edu kuni nad olid küpsuse saavutanud. 1659 aastal lavastasid nad Pariisis lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". Mida saatis erakordne edu. Näiden meeldis ka monarhile, mis järel kuulus Moliere'ile tema isiklik soosing. Päikesekuninga enda poolehoiust hoolimata kulus ligi viis aastat, enne kui Moliere sai loa lavastada ühe oma kuulsama näidendi ,,Tartuffe". Ta langes väga tugeva kriitika alla. Teda rünnati, laimati ja sõimati pidevalt. Juba loomingu kõrgperioodil, 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Moliere suri näidendi
Kõik tegelased peale armastajapaari kannavad maske, peategelastele alati vastandatud teenjaskond. (Buratino: Perrot kurb kloun) Mõne aja pärast hakkab kirjutama värsskomöödiaid.Väitis, et kirjandus peab näitama ühiskonna pahesid. Tähtis on elutruudus. Eelkõige ironiseerib ahnuse ja rumaluse üle. Tegi ka näitlejana kaasa, tunnustatud näitleja. Viimane komöödia on ,,Ebahaige". Pärast seda etendust tabab Moliere'i haigushoog ja ta sureb. Olulisemad näidendid ,,Naeruväärsed eputised" - pilkab aristrokraatide võltspeenustamist, tekitas vastuolulisi tundeid: lihtrahvale meeldis, kõrgklassile mitte. ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" - omavahel temaatiliselt seotud, valikuvabadus armastuses, soolise võrdsuse teema (et naistel on õigus vabale otsusele armastuses) ,,Tartuffe" - petmine vagaduse maski all ,,Don Juan" - iroonia liiderlikkuse ja valetamise suhtes. Johann Wolfgang Goethe
10A KLASSI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1) Renessansiaja ilmselt ühe esimese kirjaniku Dante teos, mis koosneb kolmest osast: Põrgust, Puhastustulest ja Paradiisist 2) Novelli, kui kunstilise zanri algataja; Tema novellide allikaks olid rahvajutud 3) Kelle lause see on: ,,Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas"? 4) ,,Naeruväärsed eputised" ja ,,Tartuffe". Kes on autor? 5) Dante Algihieri värsivormis kirjutatud teos 6) 18.sajandi valgustaja; Prantsusmaa filosoof; ,,Filosoofiline sõnastik" teose autor. 7) Mustlasnaine, kes pani mehed endasse armuma ja seejärel rikkus nende elud? 8) Prantsuse kirjanik; ,,Carmeni" autor; teosed toetuvad täpsetele seikadele, sisaldavad tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta 9) Mis teosest? Kes on autor? ,,See on ju nii, kui ainult mõista püüad. Küll ennast
- uue suuna rajajaks oli Corneille: kirjutas komöödiaid, sai kuulsaks tragöödia ,,Cid"´iga. - Racine suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist Moliere: - see ta varjunimi, pärisinimi Poquelin - keskklassist, isa oli käsitööline - läks ülikooli sai juristiks, kuid meeldis teater - asutas sõpradega teatri tabas pankrot - elas veidi aega Lõuna-Prantsusmaal - tuli tagasi Pariisi kuninga õukonda. Lavastas ,,Naeruväärsed eputised" Commedia del arte mängimine sai kuulsaks - ,,Don Juan" 1665. aastal - ,,Misantroop" - ,,Tartuffe" - naerda inimpahede üle, peategelane lipitsev ja salakaval
suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666), “Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt Enamik tema näidenditest meenutavad mingit olulist pöördepunkti kirjaniku elus (“Meeste kool”, “Naiste kool”, “Misantroop”, “Tartuffe”). M on nimetatud orjastatud geeniuseks, sest enamik tema teoseid arvestab ilmselt oma aja publiku ja eriti kuninga maitset;
nimele kogu oma maise vara. Lõpuks O taipab et T püüab tema selja taga perenaist võrgutada. T visatakse majast välja ning kutsutakse kohale seaduse esindaja. Nüüd taipab ka Orgoni ema, et T on petis. T arvab et ohvitser tuli Orgonit majast välja viskama, kuid tegelikult annab ohvitser O-le andeks ning T saab oma karistuse. Moliere.(1622-1673) Ta asutas teatritrupi, milles tegutses komödiagraafi, lavastaja ja näitlejana. 1659. lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud põhjalikult välja. Kulus ligi 5a enne, kui ta sai loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Kümnekonna aastaga suutis ta luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse. ,,Meeste kool", Naiste kool, Tartuffe, Don Juan, Misantroop, Ihnus, Õpetatud naised, Ebahaige. Ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa
tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis erinevat rahvakeelt. Trupis tõusis ta peagi esinäitlejaks. Et saada etenduseks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas ta ise kirjutama. Esimene näidend oli 1653 aastal ,,Arutu". Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Lühikese ajaga tõusis ta juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri. Tema esimene tõeline komöödia oli ,,Naeruväärsed eputised" (1659). Selles jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos on tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére´ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Aastal 1664 lavastas ta ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku
Tartuffe kehastab omakasupüüdlikkust, kavalust, libekeelsust, valelikkust, võltsvagadust, kahepalgelisust, variserlikkust, rahaahnust, kindlameelsust, silmakirjalikkust. 18. Iseloomusta teose ,,Don Juan" peategelast. Mida tähendab donjuanlus? Teose ,,Don Juan" peategelane on naistemees, libekeel ja petis. Donjuanlus tähendab naistemehelikkust. 19. Milliseid inimelikke nõrkusi ja millistes näidendites naeruvääristab Moliere? Näidendis ,,Naeruväärsed eputised" naeruvääristab Moliere eputamist, uhkust ja upsakust. Näidendis ,,Tartuffe" naeruvääristab Moliere omakasupüüdlikkust, kavalust, libekeelsust, võltsvagadust, kahepalgelisust, rahaahnust ja silmakirjalikkust. Näidendis ,,Don Juan" naeruvääristab Moliere naistemehelikkust ja pettust. 20. Miks eelistati klassitsismiajastul komöödiatele tragöödiaid? Klassitsismiajastul eelistati komöödiatele tragöödiaid, sest hinnati antiikajastut ja eeskujusid. 21
Haridus Inimene ja inimsuhted Inimene ja ühiskond Keskkond ja loodushoid Kultuur Meedia Rahvusvahelised suhted Sport, harrastused ja vaba aeg Peaks keskenduma kahele kolmele valdkonnale, mis enam huvi pakuvad ning lugema nende kohta ja koguma materjali, fakte, tsitaat, jne. Härra de Moliere'i elu 1. ta oli Komöödiakirjanik Pariisis 2. Sqanarell ehk Ebasarvekandija 3. Baeryväärsed eputised (I tõeline komöödia) 4. ta proovis läbilüüa draamaga, aga see kukkus läbi (Armukade prints) 5. suri loomuliku surma ja maeti Saint-Josephi kalmistule, kuhu muidu maetakse enesetapjaid ja ristimata lapsi (21.02.1679) 6. oli kuninga lemmik 7. Võttis hästi südamesse kriitikat 8. esimese näidendi lõpus (Sganarelli) ei arvanud inimesed tast midagi 9
Teatri 1644 on teatris esimene etendus, Moliere kasutab varjunime Moliere 1645 on Moliere võlavanglas 1649 on Moliere trupiga Lõuna-Prantsusmaal, ta on dramaturg ja juht, patrooniks on prints 1655 etendub komöödia ,,Tuulepea", ollakse endiselt Lõuna-Prantsusmaal, patroon hakkab usklikuks ja kiusab neid taga 1658 esinetakse Louvre'is kuningale ja õukonnale, kuningast saab toetaja, trupp jääb Pariisi 1659 etendub ,,Naeruväärsed eputised", Moliere saab kõrgklassi hulgas vaenlasi 1660 on uued komöödiad ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", toetab kuninga rahandusnõunik 1662 on Moliere 40, abiellub oma tütrega, kes on paberil ema õde, ,,Naiste kool" on menukas, Moliere saab aastatoetust kuningalt 1664 sünnib Moliere'il esimene poeg, ristiisaks on Louis XIV, ilmub ,,Tartuffe", lavastatakse ühes vaatuses, Moliere poeg sureb, sünnib veel üks tütar
1643 M loob teatri : hiilgav teater, mis läheb varsti pankrotti(1645). Seal mängitakse algusses antiikainelisi näidendeid. M pandi võlavanglasse. Rändavad pariisist välja, esinevad lõunaprantsusmaal. M rändab ringi, kirjutab farsse. 1655 M saab üsna tuntuks kom ,,Tuulepea". M'i näitetrupp saab 1658 a kutse Louvre'i. Nad esitavad farssi ,,Armunud arst", kun määras stipendiumi 300 liivrit jne. Jääb Pariisi mängima. 1659 esietendub ,,Naeruväärsed eputised". Mol kogub vaenlasi. Naeruvääristab põhiliselt kõrgseltskonda. 1661 kirjutab molier lavaküpseks viievaatuselise kom ,,Armukade prints" pärast ,,Meeste kool" ,,Naiste kool" Fouquet (tal oma õukond, tellib M stsenaariumi pidustuste jaoks, rajab epikuurlasliku õukonna) kuninga rahakassa samal ajal tühi. Colbert teeb F puupaljaks. 1662 M saab 40 , abiellub Armandega. Bejart esitab teda kui õde, tegelikult tütar. 1663 algavad suured konfliktid M loomingu pärast
· Tunnuseks jäi siiski moraalsete üldistuste taotlus. Tegelaste tüpiseerimine pandi kajastama kindlat karakterit, iseloomujoont. Nende põrkumisega sai teha järeldusi ühiskonna kõlbluse kohta. · Koomilise teatri kalduvus karakterkomöödia poole avaldub klassitsismis paremini kui barokis. · Moliere loobus advokaadikarjäärist; kuulsus tuli tema trupile näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" see meeldis ka monarhile. · Järgmiste etendustega vihastas vanameelsed ja vaimulikud põhjalikult välja: ,,Tartuffe", ,,Meeste kool", ,,Naiste koo", ,,Don Juan", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Misantroop". · Peegeldas kriitiliselt kaasaja elu, lahkas inimloomust, humaanne moraal ja filosoofia: kõikjal pooldab loomulikkust ja inimlikkust. · Naeruvääristab teadmistega eputamist, elukauget idealismi, sunniviisilise abielu vastu;
annaabi.ee 
