10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 139 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ghaffa
Õppematerjali autor
1) Mille poolest on sporditoode ja -teenus unikaalne? Sporditoodete ja -teenuste turg on terve inimkond, välja arvatud mõningad erandid (imikud, raskesti haiged inimesed) 2) Mis viisil aitab turu segmentimine kaasa spordiorganisatsiooni arendamisele? Turu segmentimine on üks võimalus saada paremat ülevaadet selle kohta, kes võiksid olla sporditoodete või -teenuste konkreetsed tarbijad. 3) Koostage enda spordiklubi ja alaliidu SWOT-analüüs. Spordi organisatsiooniline alus, spordi reguleerimise vormid 1) Nimetage spordi korraldamise vormid organiseerituse alusel. 15 1. Organiseerimata harrastamine 2. Sportimine ja liikumine kui teenus 3. Sportimine ja liikumine kui programmiline tegevus 4. Organiseerunud spordiharrastus 2) Mis on Eesti spordi korraldamise põhialus vastavalt 1989. a. Eesti spordi kongressi otsusele? Alates 1989
· Hemoglobiin - neidudel, naistel 120 g/l, noormeestel, meestel 130 g/l · Hematokrit · Erütrotsüütide arv ruumalaühikus veres · Erütrotsüüte iseloomustavad indeksid · Ferritiini kontsenratsioon immunoloogilised näitajad: 3. Kehalise töövõime hindamine morfoloogiliste meetoditega- Uurimistasandid (meetodid)- organism; organid; koed; rakud; rakuorganid. Spordi morfoloogia tegeleb organismi struktuuride muutuste uurimisega erinevate seisundite puhul nagu sportlik treening, ületreenituse sündroom ning uurib neid muutusi erinevatel tasanditel. Elavas org. struktuuri ja funktsiooni vahel kindel seos. 1.Funktsioon kujundab struktuuri, kutsudes esile 3 ümberkorraldusi(näit. Tõstja harjutab). 2.Struktuur tagab funktsiooni
Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening:
jaanuaril. 3. Mitu milliliitrit uriini tuleb anda dopingukontrollis? Vastus: Vähemalt 90 ml. 4. Mida saab treener ära teha dopinguvastases võitluses (nimeta kolm tegevust)? Vastus: Selgitage oma sportlastele ausa mängu olulisust. Edastada sportlasele kõige uuem info keelatud ainete ja meetodite nimekirjast. Hoida endi kursis dopinguvastase koodeksi osadega, mis puudutavad teid ja teie sportlast. 5. Miks ei või doping olla kõigile lubatud? Vastus: Õõnestab spordi põhiväärtusi ja ühiskonda laiemalt. Sporti ei nähtaks väärtusliku valdkonnana. Kahjustab sportlase tervist. Lk 225 -251 TREENERI KUTSEMEISTERLIKKUST MÕJUSTAVAD TEGURID 1. Mida annab treenerile praktiline intelligentsus? nn talupojamõistus - sisetunne mis pidevalt täiustunud läbi kogetu ja analüüsivõime. 2. Kuidas võib emotsionaalne intelligentsus mõjustada sportlase tippvormi? Selliselt, et soovitud tulemused
Igapäevases elus me teeme tavaliselt vahet söögil ja joogil, organismi talitluse seisukohast neil aga erinevust ei ole – vesi on lihtsalt üks toitainetest. Vesi moodustab meie keha massist väga suure osa, ligikaudu kaks kolmandikku. Peamiselt kaotab inimese organism vett urii- niga ja higistamise teel, kaotatu tuleb vedelikutasakaalu säilitamiseks taastada. 78 SPORDI ÜLDAINED – II TASE Noore mehe ööpäevane veevajadus meie laiuskraadile omastes kliimatingimustes NB! on ligikaudu 2–2,5 liitrit, kuumadel suvepäevadel see suureneb. Veekaotus suureneb ka kehalisel tööl sõltuvalt selle intensiivsusest ja kestusest, Vesi moodustab inimese keha
Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia........................................................................
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pannakse keha või keh
intensity of large-scale cyclic movements of male players in handball. Kinesiology 36(2004) 1:58-66. 10. Visnapuu, M. (2008). Käsipall, Treenerite tasemekoolitus. Tartu. 11. Verhoshanski, J. (1996). Spetsiaalse jõuettevalmistuse metoodika. AS Spin Press. 11. Weineck, J., Jalak, R. (2008). Kehalised võimed ja organism. Treenerite tasemekoolitus. Tartu. 12. Ööpik, V. (2007). Aklimatiseerumine spordis. Mehide, I. (Eds.). Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained. III tase (31 - 40). Tallinn: Eesti Olümpiakomitee 13. Õhtuleht. Rannakäsipall. Eesti, V. Anvelt,1998, O.Järvela, 2013. http://www.ohtuleht.ee/536078/rannakasipall-ei-mingit-muramist-aga-rohkelt- lennukaid-piruette , 23.01.2014 http://www.ohtuleht.ee/22286/rannakasipall-arendab-koostood , 23.01.2014 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid