Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Spordi üldained 1.tase (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui selle muudatuse kandjaks oleks teie enda süda?
  • Miks täpselt sportlikud tulemused erinevad?
  • Mille olulise poolest einevad lühi- ja pikaajaline kohanemine?
  • Kuidas on omavahel seotud elusorganismi struktuur ja funktsioon?
  • Kuidas on valgusüntees ja pärilikkus seotud treenitavusega?
  • Milline on optimaalne treeningkoormus?
  • Miks on lapsed kergemini üle kuumenevad ja kergemini alajahtuvad kui täiskasvanud?
  • Milles seisneb südame treenitavus?
  • Miks ei arene laste vastupidavus sama palju kui täiskasvanutel?
  • Miks on lastel olulisem treenida liigutuste tehnikat kui jõudu?
  • Mis võib põhjustada tüdrukute spordist loobumist seoses puberteediga?
  • Milliste traumade oht suureneb tüdrukutel seoses puberteediga?
  • Kuidas on organismile mõjunud senine treeningukoormus?
  • Millest koosneb spordimeditsiiniline terviseuuring?
  • Milline seos on vastupidavustreeningul aeroobsel töövõimel ja sportlase südamel"?
  • Kus on soovitav sõudjatel läbi viia koormusproov?
  • Millised on peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks?
  • Mida peab tegema eluohtlike seisundite ennetamiseks spordis?
  • Millised on tähtsamad ägedad haigestumised spordis?
  • Millised on tähtsamad südame-vereringe haigused?
  • Millised on tähtsamad hingamissüsteemi haigused?
  • Mida kujutab endast ülekoormus spordis?
  • Kuidas käituda organismi ülekuumenemise korral?
  • Mis on vigastuste peamised tekkepõhjused spordis?
  • Mida kujutab endast meniski vigastus?
  • Mida kujutavad endast rühihäired?
  • Kuidas viiakse läbi külmaravi vigastustel?
  • Mis on ägeda vigastuse ravis põhiline?
  • Milliste üldpedagoogiliste printsiipidega puutute kokku igapäevases treeneritöös?
  • Millised on erinevused ja sarnased jooned teadlikkuse ja teaduslikkuse printsiibil?
  • Millised võiksid olla sellise vastuolu ületamise bioloogilised põhjendused?
  • Millised on sporditehnikat iseloomustavad tunnused?
  • Mis iseloomustab teie valitud spordiala tehnikat?
  • Milliseid liigutustegevusi kasutate valitud spordiala tehnika omandamisel?
  • Milliseid meetodeid kasutate sporditehnika õpetamisel?
  • Mis võib olla vigade tekkimise põhjuseks spordiharjutuste õppimisel ja omandamisel?
  • Kuidas liigitatakse jõud kiirus ja vastupidavus?
  • Millised jõuliigid on jõuvõimete arendamisel baasiks?
  • Millest on lähtutud spordipsühholoogia eesmärgi definitsioonis?
  • Miks on oluline hoida ära ebaõnnestumise hirmu?
  • Mida toota kuidas toota?
  • Mida toota kuidas toota?
  • Misse ühtse riigina?
  • Mis on ressursid?
  • Millele tugineb turumajandus?
  • Milline on riigi roll majanduses?
  • Millise kvaliteediga on sporditeenus?
  • Mille poolest on sporditoode ja -teenus unikaalne?
  • Mil viisil aitab turu segmentimine kaasa spordiorganisatsiooni arendamisele?
  • Kuid kuidas siis seadused saavad sporti reguleerida?
  • Milline on Eestis riigi ja omavalitsuste roll spordi korraldamisel?
  • Millise Eesti ministeeriumi haldusalasse kuulub sport?
Vasakule Paremale
Spordi üldained 1 tase #1 Spordi üldained 1 tase #2 Spordi üldained 1 tase #3 Spordi üldained 1 tase #4 Spordi üldained 1 tase #5 Spordi üldained 1 tase #6 Spordi üldained 1 tase #7 Spordi üldained 1 tase #8 Spordi üldained 1 tase #9 Spordi üldained 1 tase #10 Spordi üldained 1 tase #11 Spordi üldained 1 tase #12 Spordi üldained 1 tase #13 Spordi üldained 1 tase #14 Spordi üldained 1 tase #15 Spordi üldained 1 tase #16 Spordi üldained 1 tase #17 Spordi üldained 1 tase #18 Spordi üldained 1 tase #19 Spordi üldained 1 tase #20 Spordi üldained 1 tase #21 Spordi üldained 1 tase #22 Spordi üldained 1 tase #23 Spordi üldained 1 tase #24 Spordi üldained 1 tase #25 Spordi üldained 1 tase #26 Spordi üldained 1 tase #27 Spordi üldained 1 tase #28 Spordi üldained 1 tase #29 Spordi üldained 1 tase #30 Spordi üldained 1 tase #31 Spordi üldained 1 tase #32 Spordi üldained 1 tase #33 Spordi üldained 1 tase #34 Spordi üldained 1 tase #35 Spordi üldained 1 tase #36 Spordi üldained 1 tase #37 Spordi üldained 1 tase #38 Spordi üldained 1 tase #39 Spordi üldained 1 tase #40 Spordi üldained 1 tase #41 Spordi üldained 1 tase #42 Spordi üldained 1 tase #43 Spordi üldained 1 tase #44 Spordi üldained 1 tase #45 Spordi üldained 1 tase #46 Spordi üldained 1 tase #47 Spordi üldained 1 tase #48 Spordi üldained 1 tase #49 Spordi üldained 1 tase #50 Spordi üldained 1 tase #51 Spordi üldained 1 tase #52 Spordi üldained 1 tase #53 Spordi üldained 1 tase #54 Spordi üldained 1 tase #55 Spordi üldained 1 tase #56 Spordi üldained 1 tase #57 Spordi üldained 1 tase #58 Spordi üldained 1 tase #59 Spordi üldained 1 tase #60 Spordi üldained 1 tase #61 Spordi üldained 1 tase #62 Spordi üldained 1 tase #63 Spordi üldained 1 tase #64 Spordi üldained 1 tase #65 Spordi üldained 1 tase #66 Spordi üldained 1 tase #67 Spordi üldained 1 tase #68 Spordi üldained 1 tase #69 Spordi üldained 1 tase #70 Spordi üldained 1 tase #71 Spordi üldained 1 tase #72 Spordi üldained 1 tase #73 Spordi üldained 1 tase #74 Spordi üldained 1 tase #75 Spordi üldained 1 tase #76 Spordi üldained 1 tase #77 Spordi üldained 1 tase #78 Spordi üldained 1 tase #79 Spordi üldained 1 tase #80 Spordi üldained 1 tase #81 Spordi üldained 1 tase #82 Spordi üldained 1 tase #83 Spordi üldained 1 tase #84 Spordi üldained 1 tase #85 Spordi üldained 1 tase #86 Spordi üldained 1 tase #87 Spordi üldained 1 tase #88 Spordi üldained 1 tase #89 Spordi üldained 1 tase #90 Spordi üldained 1 tase #91 Spordi üldained 1 tase #92 Spordi üldained 1 tase #93 Spordi üldained 1 tase #94 Spordi üldained 1 tase #95 Spordi üldained 1 tase #96 Spordi üldained 1 tase #97 Spordi üldained 1 tase #98 Spordi üldained 1 tase #99 Spordi üldained 1 tase #100 Spordi üldained 1 tase #101 Spordi üldained 1 tase #102 Spordi üldained 1 tase #103 Spordi üldained 1 tase #104 Spordi üldained 1 tase #105 Spordi üldained 1 tase #106 Spordi üldained 1 tase #107 Spordi üldained 1 tase #108 Spordi üldained 1 tase #109 Spordi üldained 1 tase #110 Spordi üldained 1 tase #111 Spordi üldained 1 tase #112 Spordi üldained 1 tase #113 Spordi üldained 1 tase #114 Spordi üldained 1 tase #115 Spordi üldained 1 tase #116 Spordi üldained 1 tase #117 Spordi üldained 1 tase #118 Spordi üldained 1 tase #119 Spordi üldained 1 tase #120 Spordi üldained 1 tase #121 Spordi üldained 1 tase #122 Spordi üldained 1 tase #123 Spordi üldained 1 tase #124 Spordi üldained 1 tase #125 Spordi üldained 1 tase #126 Spordi üldained 1 tase #127 Spordi üldained 1 tase #128 Spordi üldained 1 tase #129 Spordi üldained 1 tase #130 Spordi üldained 1 tase #131 Spordi üldained 1 tase #132 Spordi üldained 1 tase #133 Spordi üldained 1 tase #134 Spordi üldained 1 tase #135 Spordi üldained 1 tase #136 Spordi üldained 1 tase #137 Spordi üldained 1 tase #138 Spordi üldained 1 tase #139
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 139 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ghaffa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)

Esmaabi
thumbnail
42
doc

Inimene kui tervikorganism

Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor.  Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.  Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.  On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt.  Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist.  Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne

inimeseõpetus
thumbnail
15
txt

Organismi ehitus ja talitlus

Rakkude koguarv inimorganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tpi rakkude kuju, mtmed ja talitlus on suures ulatuses varieeruvad. Niteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, nrvirakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast vlja ulatuvate jtkete olemasolu, punane vererakk (ertrotst) on aga korraprase kujuga kaksikngus kettake. Mis puutub mtmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende kujust tulenevalt ka lihaskiududeks nimetatakse) lbimt on ligikaudu 1080 .m, nende pikkus aga vib ulatuda 1520 sentimeetrini. Neuroni keha lbimt jb Ertrotsdid Neuron NB! Philised struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja inimese keha tervikuna Rakk on inimese keha elementaarne ehituslik ksus. Erinevaid lesandeid titvate rakkude kuju, mtmed ja talitlus on erinevad Dendriit Neuroni keha Aksoni harud Akson Ranvier soonis Meliinkest Lihasrakk Mofi brillid Tuum Joonis 1. Neuron, lihasrakk ja ertrotsdid. Rakkude kuju ja struktuur on

Bioloogia
thumbnail
33
doc

Füsioloogia

Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF ­ käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF ­ käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F ­ uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinilineF. Inimese F harud: närvisüsteemi-, liikumisaparaadi-, sisesekretsiooni-, vereringe-, hingamisaparaadi-, seedimise-, erituselundite-, termoregulatsiooniF. F seosed teiste teadustega

Anatoomia
thumbnail
67
doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45

Inimese õpetus
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ­ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel:

Füsioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik

Bioloogia
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter

Riigiõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun