Tugikude annab organeile tugevuse (niine- ja puidukiud, kivisrakud). Kattekude katab taime välispinda, kaitseb sisemisi kudesid mehaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste kahjustuste eest (epiderm, korkkude). Loomsete kudede neli põhitüüpi on epiteelkude (katte- ja kaitsefunktsioon, imendumine, eritamine; marrasnahk, soole- ja näärmeepiteel), sidekude (tugi-, toite- ja kaitsefunktsioon; kõhr- ja luukude, veri), lihaskude (liikumine ja toestamine; skeleti ja siseorganite lihased) ning närvikude (ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine, erutuse edasiandmine; pea- ja seljaaju, närvid ja närvisõlmed). Rasvkude on sidekude, mis koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri...
3 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Molekulaarset taset loetakse eluslooduse kõige madalamaks organiseerituse astmeks -Rakud moodustavad koed -Inimese siseehituses on epiteel- , lihas - , närvi- ja sidekude Eluslooduses on organiseeritud ka rakulisel teel(tasemel) Rakk on eluslooduse kõige väikseim ehituslik üksus, millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline üh...
Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised...
olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ü rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Loomorganismide (ka inimese) ehituses on põhiliselt neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude: 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad muuta...
Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele · Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist...
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased...
Rakud ja koed Epiteelkude: · Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste eest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel · Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed killed · Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Epiteelrakkude ülesanded: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu Sidekude: · Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet · Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. · Esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi Kohev sidekude...
Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude - paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
2. Too mõiste rakk, kude, elund ja elundkond juurde kaks näidet. Rakk: närvirakk, munarakk, seemnerakk, luurakk, lihasrakk Kude: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Elund: kopsud, magu, peensool, neerud. Elundkond: seedeelundkond, hingamiselundkond, vereringeelundkond, erituselundkond. Erinevalt taimekudedest on loomsetes kudedes rohkem rakuvaheainet. Eritatakse nelja tüüo loomseid kudesid: epiteelkude , sidekude, lihaskude ja närvikude. 3. Ühenda sobivad mõisted joontega: Sidekude Närvikude Lihaskude Epiteelkude 4. Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Milline kude täitis taimedel seda ülesannet? Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainbet on neis vähe. Põhjenda, miks?...
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on...
Närvikude, mille ülesandeks on teiste keha osade juhtimine, signaalide edastamine; sidekude, elastsetest kiududest koosnev võrk, põhimassi moodustab kollageen, sidekoe ülesandeks on ühendada teisi kudesid omavahel ja toetada elastseid kehaosi(veri, rasvkude luukude); lihaskude, ülesandeks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon, mis toimub tänu müofibrillidele, lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihakude: jaguneb skeletilihased ja südamelihased; epiteelkude , ülesandeks on kaitsta organismi. Elundkonnad: katteelundkond- kaitseb keskkonna mõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Inimese väliskatteks on nahk. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekudedest. Nahas asuvad taktiilised retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest...
) Tähtsad isikud · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. · A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. · Karl Ernst Von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. · Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. · Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad...
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · s...
hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel Sidekoe liigid: kohev sidekude, kiuline sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, veri Lihaskoe liigid: silelihaskoed, vöötlihaskoed ( skeletilihaskoed, südamelihaskoed) Kudede ülesanded: Epiteelkude - katab organite sise- ja välispinde. Sidekude - Toetab, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, veri transpordib aineid, rasvkude pehmendab lööke. Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine. Lihaskude - kokkutõmbumine, Selgita Inimese kuuluvus: Loomariiki, keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda, inimese perekonda, targa inimese liiki...
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ru...
· Kahel jalal sirge seljaga kõndija · Artikuleeritud kõne · Kirjaoskus · Usk · Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil...
Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu....