olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ü rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Loomorganismide (ka inimese) ehituses on põhiliselt neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude: 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad muuta
I osa Bioloogia (24.aprill) 1. Tüvirakud on vajalikud, sest nad on keha parandamise süsteemis, pidevas muundumises. 2. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks.
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · s...
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ru...
Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised
Rakud ja koed Epiteelkude: · Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste eest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel · Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed killed · Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Epiteelrakkude ülesanded: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu Sidekude: · Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet · Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. · Esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi Kohev sidekude
1.3 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Molekulaarset taset loetakse eluslooduse kõige madalamaks organiseerituse astmeks -Rakud moodustavad koed -Inimese siseehituses on epiteel- , lihas - , närvi- ja sidekude Eluslooduses on organiseeritud ka rakulisel teel(tasemel) Rakk on eluslooduse kõige väikseim ehituslik üksus, millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline üh...
Inimesed keharakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused(rakutuum,ribosoomid,golgi kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
kudedest. 2. Too mõiste rakk, kude, elund ja elundkond juurde kaks näidet. Rakk: närvirakk, munarakk, seemnerakk, luurakk, lihasrakk Kude: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Elund: kopsud, magu, peensool, neerud. Elundkond: seedeelundkond, hingamiselundkond, vereringeelundkond, erituselundkond. Erinevalt taimekudedest on loomsetes kudedes rohkem rakuvaheainet. Eritatakse nelja tüüo loomseid kudesid: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. 3. Ühenda sobivad mõisted joontega: Sidekude Närvikude Lihaskude Epiteelkude 4. Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Milline kude täitis taimedel seda ülesannet? Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainbet on neis vähe. Põhjenda, miks?
Bioloogia 1. Nimeta rakuteooria põhiseisukohti. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 2. Nimeta loomorganismide koepõhitüübid ja too näiteid · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet . Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli,võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3- tüüpi: vöötlihaskude( inimese lihased) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid.Erutuvus ja selle juhtimine. Moodustavad pea-ja seljaaju, nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed 3. Võrdle eukarüoote( päristuumseid ) ja proka...
· Taimerakk · Seenerakk · Bakterirakk Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme järgmiselt · Ainuraksed ( organism, mis koosneb ainult ühest rakust. Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu.
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude
· Kahel jalal sirge seljaga kõndija · Artikuleeritud kõne · Kirjaoskus · Usk · Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil
Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk vitamiinide ainevahetuses. Epidermis. UVB põhjustab dehüdrokolesterooli ülemineku aktiivsemasse vormi, mis maksas ja neerudes muutub tõeliseks toimivaks D- vitamiiniks. Missuguses naha kihis puuduvad veresooned? Epidermises
pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. 4. Milleks on organismis vajalik epiteelkude? Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 5. Loetlege inimese kehas esinevad koed. Epiteelkude. Lihaskude. Närvikude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Luukude. Kõhrkude. Sidekude. Kohev sidekude; Fibrillaarne sidekude; Rasvkude 6.Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Silelihas-, vöötlihas-, skeletilihas- ja südamelihaskude 7.Millistest osadest koosneb närvirakk?
Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikud...
Mis on rakk? rakkudest moodustuvad koed Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1....
Osmoos Lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Difusioon Komponentide jaotumine tasakaaluliselt. Raku uurimine binokulaarse mikroskoobiga stereomikroskoobiga valgusmikroskoobiga elektronmikroskoobiga radioaktiivsete isotoopidega (need viiakse mõne keemilise ühendi koostisse ja jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist) Koed Epiteelkude: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestades epiteelkude eritab lima (n. ninaõõnes). Lihaskude: Rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skelettilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite
Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni...
Eeltuumsed ehk prokarüoodid-rakud millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikuseaine asun tsütoplasmas Päristuumsed ehk eukarüoodid-rakud mille pärilikkuseaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas Organell-kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Robert Hook võttis esimesena kasutusele mõiste rakk Matthias Schleiden avastas esimesena et taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann jõudis järeldusele et loomad koosnevad rakkudest Inimeste koed on Epiteelkude,lihaskude,sidekude ja närvikude Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Kardepinnaline tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid (toimub valkjude süntees ja töötlemine).Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul sünteesitakse nig töödeltakse lipiide ja süsivesikuid. Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotsütoos on vedelike omastamine
HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA õpetus kudedest uurib rakkude, kudee ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil. KUDE on ühtse ehituse, arengu ja funktsioonidega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks.
apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ning rakukontaktid eukarüootidel. Tsütoloogia on tihedas kontaktis biokeemia, molekulaarbioloogia, füsioloogia, arengubioloogia, botaanika, zooloogia ja immunoloogiaga. Peale selle on tsütoloogia seotud praegu aktuaalse kloonimise teemaga. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi Epiteelkude epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima (näiteks ninaõõnes) · Kattekude ehk epiderm ehk epidermis on taimede teatud koeliik - Epidermi peamine ülesanne on taime kaitsmine väliskeskkonna kahjulike tegurite, näiteks kuivamise ja mehaaniliste vigastuste eest. Epidermis on enamasti ühekihiline ega sisalda kloroplaste. Kihi moodustavad rakud on sageli paksude rakukestadega
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast
-Tsütoloogia egk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. -Rakuteooria ütleb (A. Vesket tsiteerides): 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim ühik. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. - Olemas on neli koetüüpi: Epiteelkude, lihaskude, sidekude ja närvikude. *Epiteelkude. Ehitus: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahesein peaaegu, et puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmine osa ja katab siseorganeid. Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudemeid keskkonnamõjutuste eest, Limaskestade epiteelkude eritab erineva koostisega lima. *Lihaskude. Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi müofibrille.
Kokkuvõte: Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes.
INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM Inimese organismi moodustavad umbes 60 000 miljardit rakku. Täiskasvanud inimesel on üle 200 rakutüübi. Kuigi rakkude põhistruktuur on ühesugune , on erinevad rakutüübid spetsialiseerunud täitma kindlaid ülesandeid. Organismi kui terviku normaalseks toimimiseks on vaja kõikide rakkude pidevat koostööd. Kõik inimese rakud pärinevad ühest viljastunud munarakust. Enne iga raku jagunemist kahekordistub tuumas asuv DNA. Esimeste jagunemiste tulemusena tekivad spetsialiseerumata tüvirakud. Neid iseloomustab enese taastootmise ja diferentseerumise võime. ( erinevateks rakutüüpideks kujunemine) Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Eristatakse nelja peamist koetüüpi: epiteelkude; sidekude; lihaskude; närvikude. Elundid koosnevad sageli tavaliselt rohkem kui ühest koetüübist, sageli kõigist neljast. Näiteks süda, neerud ja maks. Ühesuguse ülesandega elundid moodu...
Tuumakeses toodetakse valke ja RNA-d. Kromosoomid on kokku pakitud DNA ja selle sees ongi geenid. Mis on kromosoomide ülesanded . Kromosoomise ülesanne on päriliku info avaldumine ja edasi andmine. *Mitu DNA ahaelat on ühes keha rakkus? 1 rakkus on 16 kromosoomi. *Millal on koromosoomid mikroskoobiga selgesti nähtavad ja miks just siis. Neid on siis näha kui nad poolduvad, sest siis on nad kõige suuremad. Erinevad rakkud ja koed. Epiteelkude • Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. • Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. • Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Need kiled võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist. Lihaskude
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme
6-9 6) Inimene kuulub Linne klassifikatsiooni alusel imetajate klassi ja esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Tänapäeva klassifikatsioon paigutab inimese inimlaste sugukonda, inimlaadsete ülemsugukonda ja primaatide seltsi. Homo Sapiens'i peamisteks tunnusteks on suur aju, püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal, keerukas kultuuriline käitumine. 7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada
*Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilitamine täiseas. Organismi ülesehitus Organism -> elundkonnad ehk organisüsteemid -> Organid ehk elundid-> koed-> rakud *Koed - ...moodustavad rakuvaheaine ning ühesuguse ülessande, ehituse ja päritoluga rakud Koed jagunevad: 1.Närvikude 2. Sidekude: a) Kohev sidekude b)Fibrillaarne sidekude c) Kõhr d) Luukude e) Rasvkude f) veri 3. Epiteelkude: a) Ühekihilised b) mitmekihilised 4. Lihaskude: a) Sile lihaskude b) Vöötlihaskude: Südamelihaskude ja Skeleti lihaskude Kude ehitus Milliseid erinevaid Ül täidavad Epiteelkude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades *Naha epiteelrakud kaitsevad keha rakkudevahelise aineta õhukesed kiled-> võivad *Sisekõrva e-rakud võtavad vastu välisärritusi
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
8. Mikroskoobid 1) Liitmikroskoop – koosned torukesest, mille mõlemas otsas oli lääts 2) Valgusmikroskoop – uuritav oli nähtav tänu valgusele 3) Stereomikroskoop – kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust 4) Elektronmikroskoop – valguskiirt asendab elekronvoog 9. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) Kõige suurem rakk on lindude munarebud (nt. Jaanalinnu oma) 10.4 põhilist koetüüpi 1) Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseelundeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima. 2) Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks. Ja täidab ka kaitseülesannet.
Sest ehituse poolest on tal märgatav sarnasus tugikoega: üksikud suured rakud rohkes rakuvaheaines 2) Side-, luu- ning kõhrkude saavad alguse embrüonaalsest sidekoest. 3) Igal elundkonnal on üks peamine kude, mis täidab ära selle elundkonna peamise ülesande. 4) Sidekude jaguneb veel: · Kohev sidekude · Fibrillaarne sidekude · Rasvkude Epiteelkude NB! Ei võrdu nahaga! Iseloomustus: · Rakkude tihe paiknemine, seega väga vähe rakuvaheainet. · Olemas on basaalmembraan, mis ühendab ja samas eraldab epiteelkoe selle all oleva koega, mida epiteelkude katab; koosneb peamiselt rakuvaheainest. · Eelkõige paikneb organismi vabadel pindadel, st organite ümber, nahal ja limaskestadel. Ülesanded: · Katta ja kaitsta, eelkõige;
Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele · Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist ...
Tark inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime Peenemad tööriistade Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad INIMESE ANATOOMIA RAKK, KUDE, ELUND JA ELUNDKOND Rakk on kõige väiksemehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elutunnused. Koe moodustavad rakud, millel on ühine ülesanne. Nt. Sidekude, epiteelkude, närvkude, lihaskude. Koe tüübid : Epiteelkude-, Keha katmine ja kaitsmine. Nõrede eritamine. Sidekude- Organismi erinevate kudede ja elundite sidumine. Lihaskude -Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi liigutamine. Epiteelkude - Ärrituse vastuvõtmine, tekkinud erutuse edasi juhtimine ja analüüsimine. Elund ehk organ on ühiseid ülesandeid täitvad koed. Nt. Nahk ja luud. Elundkonnad on ühiste ülesannetega koosnevatest elunditest. Nt.
hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel Sidekoe liigid: kohev sidekude, kiuline sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, veri Lihaskoe liigid: silelihaskoed, vöötlihaskoed ( skeletilihaskoed, südamelihaskoed) Kudede ülesanded: Epiteelkude - katab organite sise- ja välispinde. Sidekude - Toetab, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, veri transpordib aineid, rasvkude pehmendab lööke. Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine. Lihaskude - kokkutõmbumine, Selgita Inimese kuuluvus: Loomariiki, keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda, inimese perekonda, targa inimese liiki
( on omavahel seotud.) Tähtsad isikud · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. · A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. · Karl Ernst Von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. · Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. · Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad
Hormoonid kontrollivad paljusid elutalitslusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenürenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Reguleerivad paljusid funktsioone. Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks.Inimese sigimine toimub suguliselt. Sugurakkude ühinemisel. (Munasari, emakas, tupp, peenis, seemnesari, rinna- ja eesnääre) Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Need kiled võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist.Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Ripsepiteel
Rakud on väga mitmesuguseid, mõned on näiteks pulga, kera ja kruvikujulised. Rakkude ehitusest sõltub nende elutegevus Kuigi ühe hulkrakse organismi kõik rakud sisaldavad sama geneetilist infot, võib nende ehitus ja talitlus olla väga erinev. Raku struktuur on välja kujunenud vastavalt sellele, millist ülesannet konkreetne rakk organismid täidab. Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Põhilised koed on sidekude, lihaskude, närvikude ja epiteelkude. Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda. Vastavalt kujule eristatakse lameepiteeli, kuupepiteeli ja silinderepiteeli. Epiteelkude on kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Rakud on selles koes tihedalt üksteise kõrval. See kude eraldab keha valiskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Katab keha ja siseelundite pindu. Osaleb haavade paranemisel. Närvikude - koosneb pikkade jätketega närvirakkudest ehk neuronitest. Närvikoest on
hoolitsust pikas lapseeas · Oskus valmistada tööriistu; luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest · Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates 4. Inimese rakk, koed, elundkonnad Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Eristatakse nelja kohe põhitüüpi: 1) epiteelkude e. kattekude 2) sidekude 3) lihaskude 4) närvikude 1) Epiteelkude katab nii sise- kui välispindu ning piiritleb organeid. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja vaheainet on vähe. Vahetult tema all on kollageenmembraan, mis toetab teda ja seob selle sidekoega. Naha epiteel kaitseb keha. Sisekõrva epiteelirakud võtavad vastu välisärritusi. Higinäärmete epiteelirakud eritavad aineid. Neeru epiteelirakud väljutavad jääkaineid.
Nimeta 5 raku uurimise meetodit - mikrotoom - elektromikroskoop - binokulaar - stereomikroskoop - valgusmikroskoop - palja silmaga (linnu munarakk) - luup ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Rakkude mitmekesitus rakutuuma järgi - eukarüoodid - prokarüoodid e. eeltuumsed rakkude arvu järgi - ainuraksed (bakterid, algloomad, pärmseened) - hulkraksed (taimed, loomad selgroogsed ja selgrootud) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Inimene on eukarüoot ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Hulkrakses organismis ühesuguse ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Loomorganismi neli koetüüp...
Vitamiinpreparaadid Tähtis teada! vitamiinid on eluks vajalikud nad ei oma sisulist energeetilist väärtust nad ei asenda teisi toitaineid üks vitamiin ei asenda teist vitamiini nad pole rakkude ehituskomponendid vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik Tähtsamad vitamiinid A D E C P A- vitamiin Kust saab: maks, piim, või, munad, porgandid Millele mõjub: Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude D-vitamiin Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine E-vitamiin Kust saab: taimeõlid, idud, pähklid, kala Millele mõjub: Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid C-vitamiin Kust saab: kartul, kapsas, paprika, marjad, puuviljad, tsitruselised Millele mõjub: Antioksüdant, sidekoed, igemed, nahk, luustumine, haavade
Rakk ja kude. Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Rakumembraan raku katmine(läbi selle toimub rakku aine ja energia vahetus). Tsütoplasma poolvedel sisekk., kus toimub organellide koostöö kindlustamine. Mitokonder raku varustamine energiaga. Tuum juhib ja kontrollib rakku elutegevust. Tsütoplasmavõrgustik ainete liikumine rakus mööda kanaleid. Ribosoomid valkude sünteesimine e. tootmine. Golgi kompleks valkude sorteerimine. Koed koosnevad rakkudest. 4 koe tüüpi: 1.Epiteelkude rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe.ül. keha katmine, organismi kaitsmine väliskk. mõjude eest. 2.Närvikude koosenb närvirakudest.ül ärrituste vastuvõtmine, erutuse edasisuunamine, analüüsimine. 3.Lihaskude rakud on pikad, kitsad ja kokkutõmbevõimelised. Lihaskude jaguneb kolmeks: 1)vöötlihaskude moodustab enamuse skeletti lihastes. Tõmbuvad kiiresti kokku ning väsivad, alluvad tahtele. 2)südameliha...
Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas,
· Skaneeriv elektronmikroskoop suurendab 100 000 korda Rakkude mitmekesisus · Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed Üherakulised organismid: mikroskoopiliste mõõtmetega, harilikult iseloomuliku väliskujuga Loomorganismide ehituses eristatakse 4 põhilist koetüüpi: Närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude Rakkude suurus: · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) · Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune, kuid väga väikese läbimõõduga, et palja silmada me seda ei näe. Rakk kude elund - elundkond Kordamine kontrolltööks Tsütoloogia ehk rakuteooria uurib rakku. Sõnasta rakuteooria kolm põhiseisukohta.
EHITUS ÜLESANNE 1. Epiteelkude Rakud paknevad tihedalt katta teisi kudesid ja üksteise kõrval elundeid 1.2. Ripsepiteel Ripsepiteeli katavad Keha katmine, kehaõõnte ripsmed. vooderdamine; Organismi kaitsmini väliskeskkonna mõjude eest; Nõrede
Ainult elusorganismides esinevad biomolekulid või viitavad nendele. BIOMOLEKULID 1) süsivesikud 2) valgud 3) rasvad 4) nukleiinhapped 2. Rakuline tasand Teadusharu- mikrobioloogia, tsütoloogia ehk rakuteadus Anorgaaniliste ainete ja eelkõige biomolekulidest moodustuvad RAKUSTRUKTUURID ja ORGANELLID. Organell- raku üles ehitus Rakk on kõige väiksen ehituslik ja talituslik üksus, millel on KÕIK eluomadused. 3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia Näiteks epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvkude 4. Organite tasand Teadusharu- anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitust) Inimene näiteks: luuüdi, luu, süda jne Taim näiteks: leht, vars, õis jne 5. Organdsüsteemid ehk elundkond 6. Organismi tase Teadusharu- etoloogia (uurib loomade käitumist), ökoloogia (organismide ja keskkonna suhteid uurib) 7. Populatsioon Moodustavad näiteks ühe liigi isendid, kes asustavad ühe kindla territooriumi. 8. Liik
Eluslooduse organiseeritus Molekulaarne tasand: sahhariidid, lipiidid, proteiinid (molekulaar bioloogia) Rakuline tasand: eukarütoone rakk-tuumaga, prokarütoone rakk-tuumata (Tsütoloogia) Kude: närvi, sidekude, epiteelkude, lihaskude (Histoloogia) Neutraalne regulatsioon- närvisüsteem Humoraalne regulatsioon- Hormoonid Uuri kodus 1. Elutunnused 2. teadus harud 3. organiseerituse tasemed 4. uurimus meetodid Organismide koostis Makroelemendid: C; H; O; P; S Mesoelemedid: Na; K; Mg; Ca; Cl Mikroelemendid: väga väikeses kogused (Metallid) Vee tähtusus organismis Üldine Kehas umbes 70% vett, vananedes väheneb
- tegevuseks vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele Skeletilihaskude: - paikneb sagedamini erinevate elundite seintes - suurem osa neist kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita - innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt - aeglasemad kui skeletilihased Südamelihaskude: - paikneb vaid südames, tegevus pole otseselt tahtele alluv 4. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude on regeneratsioonivõimeline. Sidekude regenereerub kõige kiiremini, elastsed kiud ei uuene, arm on jäik, aja jooksul kootub EMT17 5. Selgitage mõisted: Düstroofia - ehk toitumus- või ainevahetushäire kude muutub vääraks/ebaõigeks, tekivad ainevahetus produktid, mida normaalselt organismis ei ole või tekib normprodukte liiga palju
-mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanemorganismist -arengu käigus omandatakse kohanemist keskkonnaga -reageerimine ärritusele Elu organiseerituse tasandid: I TASAND-molekulaarne tasand(biomolekulid nt. Sahhariid)Elu molekulaarset tasandit uurib molekulaarbioloogia. II tasand-rakuline tasand.Kõige väiksem eluüksus on rakk.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE-Rakud moodustavad kudesid. Loomadel-närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. Taimsed koed-kattekude, tugikude, juhtkude ja põhikude. Elu ehk organ-Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Elundid moodustavad elundkondi(nt.hingamiselundkond). Taimedel elundkonnad puuduvad(juur, õis, leht). Organismi tasand-1)neuraalne regulatsioon(närvisüsteem), humoraalne regulatsioon(hormoonid).Organismi ehitust uurib anatoomia.Organismi talitlust urib füsioloogia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
