Filmikunst on saanud meie elu lahutamatuks osaks. See viib meid teise maailma, annab võimaluse olla kellegi teise olukorras. Kuid mis saab siis olla ühes liikuvas pildis erilist? Koos filmikunsti tulekuga sai näitlemine uue tähenduse, tulles välja sageli kinnisest ruumist ja lavalaudadelt. Näitlejaid sai kujutada kõikvõimalikes kohtades ja situatsioonides. Paljud esimesed filmid rõhusidki ootamatustele ja huumorile. Koos tehnika arenguga lisandusid pildile ka heli ja värv, mistõttu muutusid filmid vaatajale palju mõistetavamaks ja südamelähedasemaks. Tänapäeval on filmide tootmine totaalselt muutunud. Arvutitega on võimalik teha eriefekte, mis muidu oleksid võimatud või väga ohtlikud, näiteks plahvatused ja loodusõnnetused. Kuid see on korraga nii õnn kui ka õnnetus. Efektid teevad filmi realistlikumaks, aga selle üleküllus hoopis üksluiseks. See ongi paljude kaasaegsete filmide probleem: nad on suuremas osas märulid, kus erilist tähele...
Kehra Gümnaasium Wilhelm Tell Esimene vaatus Esimeses pildis arutavad kalur, karjane ja kütt omavahel, et vihm on saabumas, ilm kisub tormiks. Nende juurde saabub Baumgarten, kes oli tapnud linnusefoogti ja keda aeti taga. Ta palub, et teda viidaks üle järve, kuid kalur keeldub seda tegemast, sest saabumas on äge torm. Saabub Wilhelm Tell, kes ei karda tormi ning võtab paadi ja asub teele koos Baumgarteniga. See tegevuste käik on teose ,,Wilhelm Tell" sissejuhatuseks. Teises pildis tahab foogt Stauffacheri maja ilmselt hävitada, sest talle ei meeldinud, et talupoeg ehitab maja just nagu mõni pärishärra. Foogt kandis Stauffacheri peale viha, sest Schwyz ei kavatsegi alistuda Austriale vaid hoiab riigi poole. Foogt on kade, sest tema ei saagi olla vaba inimene vabal maal. Gertrud, Stauffacheri naine, soovitab mehel omavahel nõu pidada, kuidas rõhumise alt vabaks saada, sest ühel järvepoolel on Gessler ning teisel Landenberger
2009. aastal debüteeris ta Covent Gardeni Kuninglikus Ooperiteatris. Mart Madiste on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias. Aastast 1999 on ta Rahvusooper Estonia solist, kuid on esinenud ka teatris Vanemuine. Esimeses vaatuses on toimumas ball Violetta juures. Alguses ei tee ta välja sellest, et ta Alfredole meeldib, kuid pärast, kui noormees on talle armastust avaldanud, hakkab Violetta mõtlema noormehe sõnade üle. Teise vaatuse esimeses pildis on möödunud paar kuud ning Alfredo ja Violetta elavad Pariisi lähedal maal. Äkki saabub külla Alfredo isa ning palub Violettalt, et ta loobuks Alfredost, sest Violetta häbistab nende perekonda. Violetta lahkubki suures kurbuses, kuid ei räägi Alfredole päris põhjust. Teises pildis toimub Violetta sõbra Flora juures maskiball. Ballile tuleb ka Alfredo, kes üritab Violettat tagasi võita, kuid ta ebaõnnestub. Kolmandas vaatuses ollakse Violetta magamistoas, kes on raskesti haigestunud
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib
Paari kuu pärast, peale Vilde sündi, koliti Muuga mõisa, kus mööduski Eduardi varasem lapsepõlv. Elati mitte uhkes mõisas, vaid mõisa ,,alttoa" lihtsas korteris. Mõis ise aga oli kaunistatud uhkete kunstitöödega, mis avaldas Vildele muljet. Mõisa kõrval oli uhke mõisapark, kus lapsed käisid marjul ja mängimas. Oma seiklusi mõisa juures teiste poistega, kajastab kirjanik jutustuses ,,Minu esimesed ,,triibulised". (Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) Kõige toreda kõrval, meenub Vildele ka depressiivsem lugu ühel hommikul seisis hulk soldateid trumme põristades nende elumaja ees. Mindi talupoegi peksma. Sellest sündmusest, jäi Eduardile püssimeeste ees aastateks veider jääkülm hirm südamesse. Sellel sündmusel oli sügav mõju tulevase Mahtra sõja, Albu veresauna ja teiste peksustseenide emotsionaalsete kirjelduste loomisele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972)
sul on närvi ja mõistust olla kuulus Sellest järeldubki, et staarid tekivad ja kaovad tänu meedia. Meedia on looja, populaarsuse suurendaja ja vähendaja ning kaotaja. Kõik staarid on meediast suuremal või väiksemal määral sõltuvad. Sellepärast teevadki kõik veel mitte kuulsad inimesi rumalusi kõik selleks, et pääseda mingisugusegi kõmuajakirja esikaanele. Mis aga teeb 15 minuti kuulsusest halvema eksemplari kui kogu aeg pildis olevatest «tähtedest»? Miks suudavad just need tõelised staarid nii kaua pildis püsida?
(nt. Obama tunnevad kõik ära, tavalist juustutootjat tuleb ulatuslikult defineerida. • Defineerimine kontekstis — Sildistamine (nt. tüüpiline eesti pensjonär) • Osutus — näitav / osutav defineerimine (nt. see on see oluline moment) • Viidata saab objektidele, kohtadele, ajamomentidele. • Pilt ja hetk seostatakse — just praegu toimuv: live (otseülekanne). Osutus — Liikumine on pildis huvitav, aktiivseid tegevusi saab näidata. Argumentatsioon — tajumist ja mõtlemist ei saa pildis näidata, seda saab sõnadega kirjeldada (uudisloos). ———————————————————- 3:4 — vana TV 35mm film — laius kolmandiku võrra suurem kui kõrgus 16:9 — uus TV String — tähekombinatsioon millel on tähendus Max kuni 7 rida teksti: üks rida = üks sõna (nt. inimese nimi + tulemus) NT. STRING 1 - STRING 1 STRING 2 - STRING 2
reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." Antud paragrahv keelab poliitilise välireklaami tegemise valimispäeval ning neljakümne viiel päeval enne valimiste toimumist. Selline reklaami levitamise piiramine on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 45: ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides."
plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab
kuna vastasosapool, Liisa, on temast kirjutanud väga isiklikke asju oma internetiblogisse. Liisa aga arvab, et tema ei ole milleski süüdi, kuna ühtegi konkreetset nime mainitud ei ole ja igaühel on õigus kirjutada, mida ta tahab, kuna Eesti Vabariigis kehtib sõnavabadus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
CocaCola Pühapäevaliiga Meediaplaan Aeg Tegevus Trükimeedia: Trükimeedia Televisioon Raadio Internet Uudiste (võõrkeelne) agentuur BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi, registreerumine Coca Õhtuleht, Äripäev, Äripäev Delovõje TV3, STV Kuku Raadio, Everyday, Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja...
teadlikult, kuid tüdrukud piltidel on tõesti tema moodi. Tema sõnul meeldib talle naiselik ja kaunis maailm. Tema piltide tegelased hõljuvad pilvedel, unistavad õunapuu all, mõnulevad värske ajalehe ja kohvitassi taga. Temale on piltidel tähtsad pitsid, ta on kasutanud Haapsalu salli- ja äärepitse. Aide töötab Haapsalu kooli kunsti õpetajana. Mulle jäi silma üks pilt, kus oli üks poiss, kes oli üksi seilaval paadis, ta oli seal üksi ja ta oli väga kurb. Nägin selles pildis ennast, sest ka mina olen kurvana eemalehoidev ja üksik. Kui mina olen kurb siis hoian omaette. Sama tegi ka see poiss, ta oli segaduses ja tahtis olla üksi. Seda see pilt ka iseloomustas. Pildi nimi oli ’’Väike meremees’’ . Alari Kasekamp 11. R
1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema,,, "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis,, Reisikirjad: "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab,, 1957, "Maailm arlekiini kuues,, 1973 Ja veel palju muud Mälestused Pansost Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia. Andrus Kivirähk on Voldemar Panso mälestuste, päevikute ja artiklite põhjal kirjutanud näidendi "Voldemar,,. EMTA Lavakunstikooli seinal on Voldemar Panso bareljeef. Kasutatud kir jandus http://et.wikipedia.org/wiki/Voldemar_Panso
· Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks kõrgrenessansi meistrite teoseid · Inimestel tardunud, teatraalsed poosid · Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline , rahulik · Tihti pildis ainult 2 plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus , ja peaaegu detailideta taust · Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu · Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv, vaese koloriidiga JACQUES LOUIS DAVID · Teos ,,Horatiuse vanne" oli suure ühiskondliku tähtsusega (pildi süzee meenutas inimestele kodanikukohuste ülimuslikkust) · ,,Tapetud Marat" leinav teos · ,,Sabiinitarid" (roomlaste ja sabiinide lepitamise stseen)
1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 19 kohaselt on iga inimese põhiõigus arvamus- ja sõnavabadusele. See tähendab õigust häirimatult oma arvamusele kindlaks jääda ning õigus piiridest sõltumata kõigi massiteabekanalite kaudu infot hankida, vastu võtta ja levitada. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni(Eesti Vabariigi Põhiseadus §44 ja §45). Sõnavabadus ei ole piiramatu. Sõnavabadust ja õigust teabevabadusele saab piirata riigi julgeoleku huvides ja teiste isikute põhiõiguste ning ühiskonna üldiste huvide kaitseks. Kaitstud on riigisaladused, ärisaladused ja kohtupidamise erapooletus. Samuti ei ole
V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes paneks r��kima t�hjad pinnad, v�i alternatiivsete liikumisvahenditega rulatajad kes sooviksid m�ne abstraktse arhitketooni pinda tunnetada. Seda k�ik ise luues ja kasutades suurel pinnal, millel juba olemas ilmastikukindel peavari.
selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema. Kodanikualgatus on inimese isiklik algatamine mingiks aruteluks või probleemi lahendamiseks. Need kaks teemat on väga olulised heas ühiskonnas. Eesti Vabariigis on meil nii sõna-, usu- kui ka ideedevabadus. Kõigel peaks olema siiski ka piir, kuigi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 lõige 1 ütleb, et "igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil", mis jätab mulje, et kindlaid piire ei olegi. Ka mina isiklikult ei ole kokku puutunud piirangutega oma arvamuse avaldamisega, kuid olen ühtlasi lugenud midagi meedias selle kohta. Tänu sõna- ja ideedevabadusele on Eestis lihtne alustada oma ettevõtet või projekti. Eks mingil määral kontrollitakse ikka, kuid siiski vabadus on suur. Ühtlasi ka tegutsemisvabadust ei piirata ettevõtetel, kuid kindlasti piiratakse seaduse rikkumisega
Eesti Vabariigi aegne kunst Kunsti ajalugu Teiste rahvastega võrreldes vähe heroilisi ajaloomaale. Vähe jäädvustusi sellest ajast. Noored kunstnikud : Eduard Viiralt (18981954) Karl Pärsimägi (19021942) Jaan Grünberg (18891969) Mitte eestlastest kunstnikud ehk "autsaiderid" Küll aga jäädvustasid pildis osaliselt sakslane Maximilian Maksolly ja venelane Nikolai Kalmakov. Nende eesmärk oli teha äri realistlike ja sümbolistlike põhimõtetega. ei väärtustanud kunsti ostmisel sõltumatut vaimu ja euroopalikku püüdlust, vaid "õiget" ideoloogiat ja vanameelset esteetikat. Maximilian Maksolly maal "Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918". Vasakult: Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik. Maximilian Maksolly
väheneb iga aastaga transpordi kasutatavus. Iga aastaga langeb transpordi kasutatavus ligi kümnetuhande võrra, kui aatal 1996 oli sõitjatevedu ligi 265,1 miljon inimest siis aastaks 2010 on see arv kahanenud 173,6 miljoni inimeseni. Kas siis inimesed käivad jala või sõidavad enda isikliku autoga ? Statistika näitab ,et autosi ostetakse ja registeeritakse kuude vältel sama palju, väikeste kõikumistega. Seega ei saa otseselt väita ,et inimesed rohkem autodega sõidavad kuigi see linna pildis nii võib tunduda. Äkitselt on inimesed pöördunud tervislike eluviiside poole : sõidavad jalgratastega, jalutavad ja talvel suusatavad. See oleks kasulik nii inimesele endale, inimese rahakotile ning maailma ökosüsteemile. Kaubavedu aga kõigu nagu ,,merelaine oleneb ilmast" . Madalaim kaubavedu oli aastal 1996, kus veeti 60.3 miljonit tonni kaupa, põhjuseks võib tuua seda ,et Eesti riik polnud seotud välismaailmaga nii palju kui nüüdsel ajal. Kõrgeim oli kaubavedu aastal
Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem? Suures pildis tundub tihti, et elu muutus või muutmine on ühele inimele antud ülesandena võimatu. Unustatakse, et suured asjad koosnevad pisikestest. Seega on iga inimese roll siin maailmas oluline ja kaalukas. Üks absoluudselt kõiki puudutav teema on loomulikult keskkond. Me kõik saame oma tegevusega aidata kaasa puhtamale ning loomade ja elusolendite suhtes õiglasemale keskkonnale. Tuleb sorteerida prügi, mitte visata prahti maha, viia ohtlikud jäätmed
Lisa füüsika KT 1.Klassikalise mehhaanika põhi ülesanne. 2.Soojusliku ja mehhaanilise maailma pildi erinevused ( mida uut tõi soojus maailma) . 3.Mida uurib termodünaamika? 4.Molekulaarkineetilise teooria põhialused. (3) 5. Nimeta mõned teadlased, kes uurisid soojusdünaamikat. 6.Termodünaamika 1. ja 2. seadus/printsiip. 7. Mis on entroopia? 8. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus, soojusülekanne, konvektsioon. 9.Mis on temperatuur? 10. Küsimuste lehelt ,,miks" küsimused. 1. Klassikalise mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht ruumis igal ajahetkel. 2. Mehhaanilises maailmapildis- keha tasandil, vastastikmõju, pöörduvad protsessid. Soojuslikuks maailma pildis- molekuli tasandil, välismõjutused süsteemi reageerimine, pöördumatud protsessid, iseeneslikud protsessid. 3.Termodünaamika uurib soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. 4.1) Kõik ained koosnevad molekulidest. Nt. asju saab...
Barokk Flandrias, Hispaanias Äärmuslik barokk Rubens 1. Tihti ristuvad diagonaalid 2. Intensiivsed, kõlavad värvitoonid, hele-tumeduskontrast, värv kompositsiooni aluseks, loobus lokaattoonidest 3. Vaba, hoogne pintslilöök 4. Meisterlik materjalikäsitlus Töid ,,Frantsiskaani minga portree" ,,Maa ja vee liit" ,,Kolm graatsiat" Jordaens Snyders vaikelud Van Dyck paraadportree rajaja Velazguez ei ühtki kirikupilti, tihti pilt pildis Töid ,,Paavst innocentius X" ,,Kojadaamid" ,,Kojanarrid" Barokk Hollandis Maastikumaali sünd Meremaali tähtsus nn. väikesed hollandlased väikeseformaadilised tööd · Olustik Gerhard Terborch, Jan Steen, Gabriel Metsu, Vermeer van Delf · Veikelu Willem Kalf · Maastik Jacob van Ruisdael · Meremaal Jan van de Velde · Loomamaal Paulus Potter · Portree Frans Hals Rebmrandt 1. Valguse varju käsitlus 2
igapäevaelu: kaubandust, sõjandust, usuelu, seisusi, hooneid jms. Võeti omaks võõrapäraseid nimesid ja kohandati oma keelde. Mõned keeled, mida valitsev klass ja linnaelanikud ei kasutanud võisid välja surra. 4. Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati? Minu arvates oli vallutatud riikidele tähtis säilitada enda kultuuriline identiteet, maailmavaade ja keel. 5. Võrdle keskaegse Euroopa kaarti tänapäevasega. Riike on juurde tekkinud, üldiselt suuremas pildis on üsna sarnane, mõned erinevused Põhja-Euroopas, nt Liivimaa on nüüd eraldi Eesti ja Läti, Preisimaad enam ei ole, Inglismaa ja Sotimaa on Suurbritannia all, Prantsuse ja Saksamaa vahele on nüüd tekkinud Holland, Belgia, Luksemburg ning Kagu-Euroopasse on palju rohkem riike tulnud, nt Bütsantsi asemel tunneme me Kreekat, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsogovinia, Sloveenia, Slovakkia jne. Itaalia on ühes tükis ning Itaalia lähistel eksisteerib nüüd ka Austria, Tsehhi, Sveits
foobiaid (raskus+prevalents). · Sotsiaalsete funktsioonide kahjustuselt on agorafoobia kõige raskem: agorafoobia > sotsiaalfoobia > lihtfoobia · Enamus agorafoobiapatsientidest on naised (N > M). · Algus varases täiskasvanueas ja efektiivse ravi puudumine muudab agorafoobia sageli krooniliseks häireks. Võib esineda ka depressiivseid ja obsessiivseid sümptomeid ning sotsiaalfoobiat, kuid need ei domineeri kliinilises pildis. Diagnostilised juhised (ICD-10/RC - diagnostilised kriteeriumid) Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused: (a) psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed avaldused, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele, nagu luulu- või obsessiivsed mõtted; (b) ärevus peab esinema (või valdavalt esinema) vähemalt kahes järgnevas situatsioonis: · rahvahulgad / avalik koht / kodust väljumine / / üksinda liikumine;
impressionistideks kuid kuntsnikud leidsid, et see nimetus on õiglane ning edaspidi nimetasid end ise impressionistideks. Tunnused Impressionistid kujutasid esimestena oma piltidel kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid ehk kõike seda, mida isegi veel realistide jaoks polnud olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Esemeid maaliti mitte nii nagu need olid, vaid nii nagu neid nähti. Pildis kujutati kõike valguse ja õhu kaudu. Valgus muutus pildi peakangelaseks, tema peamiseks ,,süzeeks". Tunnused Enam ei kasutatud lokaaltoone ehk ei maalitud enam suuri ühevärvilisi pindu. Erksaid värve esines ainult pildi valgustatud osas. Impressionistid maalisid varjud värviliseks kuid seetõttu vähenes ruumilisus. Ka maalide ülesehitus muutus: varasematel aegadel oli maalidel läbimõeldud ülesehitus ning pildi tegelased näisid teadlikult poseerivat kuid
2. 0,56 29,82 20 1,491 2,22 9,958 -0,044 3 0,81 36,06 20 1,803 3,25 9,839 0,075 4 0,735 33,69 20 1,684 2,84 10,217 -0,303 5. 0,41 25,84 20 1,292 1,67 9,692 0,222 6. 0,83 36,6 20 1,83 3,35 9,781 0,133 Ülal toodud pildis on tuletatud valem ning arvutatud keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga. Järeldus: Suhtelise vea protsent on 1,45% Hinnang on üldjuhul rahuldav sellise mõõtmisviisi kohta.
barrikaadidele". Hispaania-Francisco Goya-maalikunst ja graafika.Maalib freskosid.Kuningas Karl IV õukonnakunstnik."Karl IV perekonna-portree".Toob välja inimese iseloomulikud jooned,ei ilusta."Alasti Maja","Ülestõusnute mahalaskmine".Graafika-"Sõjakoledused".Inglismaa-William Turner-tüüpiline meremaalija.alati on merel midagi.Kasutab pahtlilabidat."Hannibali minek üle alpide".Saksamaa-Philipp Otto Runge-usulise sisuga teosed.Kekaegsed muinasjutud,legendid.Maalib pilt pildis."Hommik".Realism-Prantsusmaa-looduslähedane,maalivad tõde,ümbritsevat elu.Pruunid,hallid kollakad toonid.I realistlikud maalid tehakse maastikumaalina.Jean-Francois Millet-maalib talupoegi,rasket tööd.Inimesed ei vaata pildist välja.Pilk suunatud maha."Viljapeade korjajad","Külvaja","Õhtupalvus".Gustave Courbet-võimas isiksus.Revolutsionääride perekonnast."Kivilõhkujad",Tere,härra Courbet".Honore Daumier-meenutab Goyat.Naerab välja väikekodanlust.Kivitrükk oli lemmiktehnika
Verrocchio-''Taavet'' Verrocchio-''Kondotjeer Colleoni'' Donatello''David''(Taavet) Donatello-''Gattamelata'' 4.15. sajandil hakkasid kunstnikud kujutama maalidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehastuse. Mille abil nad seda tegid? Kujutised kujutises, interjöör+eksterjöör samal maalil, foto pildis jne. Ülesanne seisneb illusoorse detailirikkuse loomises. Illusoorsust kujutati erinevate värvivarjunditega ja inimeste paigutusega ruumis, Tsentraalperspektiivi abil 5.Millise pärandi jättis järeltulevatele põlvedele Leonardo da Vinci, Tõeline renessasiinimene? Leonardo väärtuslik käsikirjakogu, mis oli kahtlemata kõige olulisem renessansiaja pärand, sai pärast tema surma kannatada tulekahju, varguste ja vandalismi tõttu. Kuid siiski läbi
värvid. Erinevused võivad olla tingitud sellest, et pildid olid maalitud erinevatel aegadel ja eluetappidel. Ühiseks jooneks kõikide maalide juures võib kindlasti tuua fantaasiarohkuse. Inimene saab lasta fantaasial lennata ning luua iga pildi jaoks oma loo. Näiteks võis hoolikal vaatamisel näha ühe pildi peal nii inimest kui ka koera, oleneb inimese fantaasiast. Mina nägin selles pildis hoopis inimese kätt sirutumas taeva poole -igal ühel oma lugu. Üllatav oli ka pilt, kus suurel valgel lõuendil oli kujutatud sinine kaar -jällegi, igaüks võib ette kujutada ,mida tahes, iseasi mida kunstnik sellega mõtles. Pilte võis eristada kaheks ka selle järgi, et mõnel oli selge kontuur ning mõnel maalil puudus see täielikult. Oli ka paar maali, kus kujutatud inimeste igapäevaelu- ema ja laps aia taga, või siis sünge venememm istumas
välimusega noormehena, kelle heasüdamlikkus muutus Harry mõju pärast külmaverelisuseks. Filmis siiski on Dorian Gray kohati tumedam ja patusem tegelane kui kirjatükis. Lisaks olemasolevate karakterite omaduste muutmisele, lisasid filmitegijad teosele Lord Henry Wottoni tütre Emily, keda raamat ei figureerinud. Uute tegelaste pärast erines ka filmi lõpp raamatust. Raamatus torkas Dorian ise noa läbi oma portree, tappes oma hinge, mis oli pildis, aga filmis varastas Lord Harry Dorianilt pööningu võtme ning läks uurima miks Dorian ei lase mitte kellegil sinna ülesse minna. Toimub võitlus kahe tegelase vahel ja Harry paneb portree põlema ning jookseb pööningult minema pannes ukse enda järel lukku. Tulekahjus sureb Dorian ja portree, milles oli ta hing. Raamat erineb väga filmist, sest filmi on tehtud lühemaks ja huvitavamaks, kuna raamat on kirjutatud peaaegu sajand tagasi. Raamat
Sõnavabadus Esialgu võib paista, et sõnavabadusel polegi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse ütleb: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.”
Elu mõte on võib olla väga mitmeti mõistetav. Iga inimese elu mõte, on tema enda mõelda. Elu mõte on sama mis elu ise, seda sellepärast, et inimene ei elaks kui ta elul ei oleks mõtet. Minu jaoks sõna elu mõte tähendab palju ning minu elu mõte on elada täisväärtuslikku elu, nii et tunnen, et olen õnnelik. Suuresti saan oma elu seda ise seada ja kujundada. Elada tuleb nii, et mõelda ka samm ettepoole, püüelda suures pildis oma unistuste poole. Elu mõte on kui mingi eesmärk, mille oled omale seadnud, et mille järgi ja nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täita ei olegi võimalik, siis kaob see ja koos sellega kaob ka sinu elu mõte. Mõelda võib küll suurelt, aga siiski võiks jääda inimlikuks. Iga inimene peaks leidma omale sellise elu mõtte, mida suudetakse elu jooksul täita ja millega ollakse ise rahul on
asju. Kurt Schwitters(1887-1948) Merzbau kunstniku ateljees Hannoveris. 1930-ndad. Metafüüsiline kunst Metafüüsiline kunst on Itaalias aastatel 1917 kuni 1921 levinud kunstivool. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja perspektiivile, vahel pilt pildis Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. Värvid on tuhmid. Carlo Carra (1881-1966). Kihutav ratsanik. 1914. Giorgio de Chirico (1888-1978). Prohvet. 1915. Giorgio Morandi(1890 1964) Nimetu õlimaal Giorgio de Chirico (1888- 1978). Suur metafüüsik. Kokkuvõte Dadaism ja metafüüsiline kunst tekkisid I maailmasõja paiku
Kui võtta aluseks päris tänapäeva igapäevaelu, siis eks ole meil enamusel juba ühe prügikasti asemel kaks või enamgi prügikasti, et sortida ära erinevasse valdkonda kuuluv prügi. Ka kohtame mitmeid ja mitmeid taara automaate ja ka vanapaberi kogumispunkte tänava pildis. Oleme ka hakanud üle minema näiteks tavalistelt pirnidelt säästupirnidele ja elektrienergialt tuuleenergiale. See viitab sellele, et oleme juba palju rohkem teadlikud maa üldisest atmosfäärist ja selle süsteemi kulgemisest ja protsessidest mis siin aset leiavad. Me järkjärgult õpime veel sellega kohanduma, et mitte seda süsteemi rikkuda, sest siiamaani pole me sellele
kitsamas tähenduses: kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust.“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea kultuuri all silmas kirjandust, kunsti jms, pigem siiski kultuurilist rahvust, milline on nende inimeste usulised, poliitilised vms väärtushinnangud, nagu ka autor seletab, mis kultuur tähendab laiemas pildis. Väita, et tavaliselt räägitakse kultuurist kitsal pildil vaidlen ma vastu. Need inimesed, kes nii räägivad ja kultuuri nii mõistavad ei ole endid väga harinud ja on sellel teemal suhteliselt kitsa maailmavaatega. Nagu ka autor kirjutas on kultuur õpitud ning omandatud sotsiaalses ümbruses, ning seda ei saada kaasa geneetiliselt. Ehk siis kultuur tuleb meile ümbruskonnast, kus ja millises kultuuris me elame ja millise kultuuri me endale omastame
võetakse teiste inimeste kogemusi, vältides nii üksikuks jäämist. See võib olla rahvus, isik, mingi grupp, harrastus ning siis on igal inimesel samaaegsel palju ühtekuuluvusi. Identiteedis eristatakse kõige enam välimist ja sisemist. Väline identiteet tähendab ühtekuuluvust kellegi või millegiga väljaspoolt ennast ning see luuakse tavaliselt saranaste väärtuste põhjal. Sisimine identiteet väljandab aga enesehinnagut, ehk see kelleks ma ennast ise pean. Mina pildis räägib inimene ise kuidas ta ennast näeb ja kirjedaks. Kindlasti, ei ole keegi meist kellegi teise inimesega täpselt sarnane. Igal inimesel on oma huvid, iseloom ja välimus ning see eristabki meid teineteisest. Minu enda puhul on identiteet see, et olen õpilane, eestlane, sõbralik, enesekindel inimene. Ilma enda identiteedida, ei saaks ma olla mina ise, sest nii ei saaks mind teisest eritada. Identiteet on inimese jaoks väga oluline, ning keegi ei saa sellest loobuda
Kuna maalikunstist pole antiikajal otsest eeskuju võtta, võtsid kunstnikud näidisteks skulptuurid, eriti aga reljeefid. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlikud maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.Tauniti ka igapäevase elu kujutamist, sest see polnud ülev ega suurejooneline, mis aga pidi olema kunsti vältimatu tunnus.
tuleb selleks taotleda luba (nt: kool, kohvikud, kasiinod, meditsiiniasutused) press- ajakirjandus. Nt: kirjutav press privaatne ruum- koht, kuhu ilma loata ei tohi siseneda v.a seadusega sätestatud juhtudel (nt: eluruum, arevaldus, töökoht) repliik- lühike märkus, vastus, ütlus retsensioon- arvustus sõnavabadus- õigus vabalt levitada oma ideid, arvamusi, veendumusi jm. informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. tabloid- kõmuleht tavaline inimene- satub tähelepanu alla harva, enamasti siis, kui ta on seotud mingi erakorralise südmusega valge ajakirjandus- kvaliteetleht. Kõvad teemad, laialdase mõjuga sündmused, objektiivsuse ja tasakaalustatuse taotlus,teksti-ja infokeskne, keelekasutus täpne, neutraalne.
võimaldab vähem kontrolli. Kumb on kasulikum ja milline on parim valik? Palgatöötaja ei tähenda alati avalikus sektoris miinimumpalka teenivat persooni. See võib ka olla suure eraettevõtte tegevdirektor. Tema ei ole omanik, ehk tema ei ole ettevõtja vaid palgatöötaja, aga ta võib-olla täidab kõiki samu ülesandeid ja omab peaaegu sama kontrolli kui konkureeriva firma omanik, kellel ei ole palgal tegevdirektorit vaid tegeleb sellega ise. Palgatöötajal üldises pildis on vastutus vaid oma töö eest, muu jääb juba kas ettevõtjate või riigi ülesandeks. Palgatöö on enamasti turvaline ja kindla palgaga, paraku aga ei pruugi olla aastate jooksul ei arengut oskuste ega palga suhtes, võib toimuda stagnatsioon. Ettevõtlus on minu jaoks umbestäpselt vabaduse ja vastutuse tasakaalustatud suhe. Ettevõtja peab olema äärmiselt julge ja tahtevõimeline. Ta peab olema suuteline oma ideed ellu viima, ja olema valmis ka selleks, et see võib võtta
sajandi inimese vabadusteks peetakse: sõnavabadus, valiku vabadus, usu vabadus. Samas vabaduste all võib mõelda ka kohustusi ja õigusi. Nende piirjooned on väga ähmased. Küsimus seisnebki selles, kas inimese vabadus 21. sajandil on müüt või tegelikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Järelikult inimene võib kirjutada, rääkida ükskõik mida, mis ei le seaduste vastane . See on tegelikkus, kui vaadata ajakirjandust ja üldiselt meediat, siis seal kajastatakse igasugust infot. Ma ei saa öelda, et tsensuur on kõige parem variant, aga meediat peaks kontrollima. Kuna uudised on läinud
Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred" Tema eeskujud: J.Liiv, G.Suits. 1965-loomingu loosung. Ilmar Laaban- Eesti sürrealismi isa
kõrgklassitsismiga. · Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. · Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusse. · Pildi ülesehitus on tasakaalukas, sümmeetriline ja tahulik. · Tihti on pildis ainult kaks plaani. · Maastikupildile ei pööratud erilist tähelepanu ja takerduti juba N.Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõtetesse. · Vähenes huvi elava looduse, eriti valguse vastu. · Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga.
ABSTRAKTSIONISM: isel:1)loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 2)punktid,jooned,värvipinnad 3)väljendatakse kunstniku tundeid,meeleolu,suhtumist maailma Esin: V.Kandnisky(vene) tegi I abs. töö: 1)lõuend ,,värviteater" 2)muuta nähtavaks elukutsed,seadused 3)kompositsioon musta kaarega P.Mondrian(hol):1)neoplastitsism 2)absoluutne ja universaalne 3)horisontaalid-põllud/luited 4)vertikaalid- puud ja kellatornid K.Malevitch(vene): 1)suprematism 2)tajuda eimiskit, esemetust, universaalset ruumi 2 suunda:1)ekspressiivne e spontaanne-Kandisky 2)konstruktiivne e geomeetriline- Mondrian,Malevitch Tekkimine:1)otsiti uusi kirjutamisvõtteid 2)kunstniku isikliku filosoofia otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-see ongi uudne 3)eitada senist kunsti 4)ideaaliks oli ,,suur eimiski, tühjus, auk" 5)bruitism-esemete üheagne kakofooniline kokkumäng 6)impone...
repliik – arvamusloo lühivariant, mis edastab kirjutaja seisukoha mingil teemal lühidalt ja konkreetselt retsensioon - arvutab nähtusi ja sündmusi; peab olema argumenteeritud ja võimaluse korral näidetega ilmestatud; eesmärk on tähelepanu juhtimine nähtuste või sündmuste tugevatele ja nõrkadele külgedele, mitte solvamine ja mahategemine. Retsenseeritakse eeskätt teoseid sõnavabadus – õigus vabalt levitada oma ideid, arvamusi, veendumusi ja infortmatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil tabloid – kõmulehed, kollane ajakirjandus tavaline inimene - satub meedia tähelepanu alla väga harva, enamasti siis kui nad on seatud mingite erakorraliste sündmustega valge ajakirjandus – kvaliteetajakirjandus, mis nõiab objektiivsust ja tasakaalu. Ideaalika on mõistus, analüüs ja arutlus. Tunded on tagaplaanil
igatsusest teise inimese vastu ja leidnud oma väljendi tolles ükskõikses mehes. Mitte kui miski neid ei ühenda tegelikult peale naise peale surutud tunnete millega on preester aastatega harjunud, ja loo jooksul avastab, et ka vajab. Pildiliselt märkasin ma kõige suuremaid muutusi just emotsionaalsetel punktidel. Üldiselt oli valguse poolest film ühtlane, kuid kõrge pinge ja emotsionaalsete kohtade peal muutusid varjud intensiivsemaks ja tõid tänu kontrastile ka pildis välja pinget. Näiteks kui härra Peterson ja preester vestlesid, ja mõlemad mehed olid meie suunas näoga, ja preester nägi vaid Petersoni selga oli preester seatud rohkem varju ja Petersoni nägu jooksis varju ja valguse poolt pooleks, justkui rõhutada tema sisemist dilemmat. Või siis kui koolipreili vajus loo lõpu kulminatsioons palvesse, ja küsis sellelt kellesse ta oli kangekaelselt keeldunud uskuma, miks ta uskuda ei suuda muutus kaader peaaegu üleni mustaks ja valgeks
2013. aastal avati Liikmetest Stockholmis ABBA Benny ainsana aktiivselt muuseum. muusikamaailmas. 2014 tähistab 40 aastat Agnetha salvestas 2013. aastal uue sooloalbumi. Eurovisiooni võidust. Björni ja Fridat võib aeg-ajalt avalikus pildis kohata. Kasutatud materjalid Carl Magnus Palm "ABBA lugu" http://www.abbaomnibus.net/ http://www.youtube.com/watch?v=ETxmCCsMoD0
· värvid vastupidised looduses olevatele · tehnika arengu kiitmine · rühmituse keskseim kuju Henri Matisse · kunsti ülesanne väljendada dünaamikat · värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest · maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest kunstniku meeleolu (rahulik rõõm, tugitooliefekt) + · ajastu dünaamika mitu ajahetke 1s pildis teised värvid lõuendil · teravad ja kriiskavad värvikombinatsioonid · liikuvuse edasiandmine piirjoonte ja kontrastsete · Umberto Boccioni värvidega · ''Inimkeha dünamism'' · eelkõige on tähtis väljendus, ei tunnista jutustavust · ''Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis''
taltsutada ei saa. Maailmas on palju muudki huvitavat ning asju mis teevad õnnelikuks erinevalt rahast. Antoine de Saint- Exupery on raamatuga üritanud märku anda täiskasvanutele, et nad pööraksid rohkem tähelepanu lastele ja mõtleksid nende moodi. Näiteks raamatus Antoine lapsena nägi raamatus pilti, kus boamadu neelas täies ulatuses elevandi. Ta joonistas sellesama pildi, kuid kui ta näitas seda täiskasvanutele, nägid nemad selles pildis üht tavalist kübarat. Viimane näitab seda et laps võib olla ka väga elutark ja öelda nii mõndagi väga tabavalt, seega tasub kuulata nii noort kui vana.
Nüüd on tulemas uus, arstide streik, kuid usun, et ka nüüd ei võta riik rahvast kuulda. Seega lahkuvad üha enam haritud doktoreid oma kodumaalt sinna, kus neile võimaldatakse paremat elu. Siin kohal võingi väita, et Eestis eksisteerib kodanik riigi jaoks, sest ilma meieta ei toimiks riik nii nagu ta praegu toimib. Samas eksisteerib riik ka kodaniku jaoks: meil on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil; samuti kaitseb riik oma kodanikku, ka välisriikides viibides ja alati on meil õigus pöörduda kohtusse ning õigusi on meil veel küllalt. Kuid seda kõike saab reguleerida seadustega, millest kodanik kas siis peab kinni või ei see on tema enda teha. Nagu näha, võib riik kodaniku kui ka kodanik riigi jaoks eksisteerida, kuid kaldun siiski arvama, et Eestis eksisteerib kodanik rohkem riigi jaoks, sest rahvas maksab küllaltki
ARISTOTELES Karl-Erik Saul Viimsi Keskkool X a. klass Ajalugu ARISTOTELES (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) · Oli Vana-Kreeka filosoof · Platoni õpilane · Ja Aleksander Suure õpetaja · Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof · Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. ARISTOTELES · Sündis Chalkidik poolsaarel Stageira linnas (Makedoonias) 384 ekr. · Isa Nikomachos oli Makedoonia õukonnaarst. · On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. · See mõjutas tema varajast haridust, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. · 18.37.eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias kogunenud õpilaste seas silma. · Kuigi Aristoteles...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
