Hingamine on gaasivahetus organismi ja keskkonna vahel 2. Hingamiselundkonnal on 2 ülesannet: 1) Varustada keha O2 (annab energiat) 2) CO2 eemaldamine organismist 3. Hingamisteed sisse-ja väljahingamisel Sissehingamine Väljahingamine 1) Ninaõõs 1) Alveool 2) Ninaneel 2) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud 4) Trahhea ehk hingetoru 4) Trahhea ehk hingetoru 5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes arteriaalseks. CO2 liigub kopsukapillaarist aga kopsudesse. 2) Gaasivahetus kudedes
ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. kopsutorukesed · trahhea e. hingetoru · alveool e. kopsusomp Väljahingamisel: alveool, bronh, trahhea, kõri, ninaõõs Elusorganismid vajavad hapniku, et lagundada rakkudes glükoosi ja saada energiat. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Vasak kops - 2 sagarat(süda) Parem kops - 3 sagarat Sisse- ja Väljahingamine Sissehingamine - aktiivne protsess => roietevahelised lihased tõmbuvad kokku => vahelihas tõmbub ka kokku(muutub sirgemaks) Väljahingamine - passiivne protsess => lihased lõtvuvad
SÖÖDARATSIOON NR 9 Emashõberebased paaritusperioodiks (jaanuar), kehamass 8kg. Karjas 1800 looma. Söödad kogus g kalorsus seed. Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23 tursapead 13,3 10 1,84 0,12 0,15 tursa selgroog 13,8 9 1,84 0,08 KOKKU liha ja kalasöötasid 72,1 70 9,13 2,91 0,48 nisu 9,0 22 0,70 0,11 4,34 hapendatud kapsas 23,1 3 ...
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere
Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud:
Iseseisev töö nr 8 Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud:
Lahus muutiski värvi, sest ensüümid lõhustasid tärklises olevad süsivesikud ja joodil ei olnud enam midagi millega värvi muutmiseks reageerida. Hingamiselundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.110-119 ja vasta peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Milliseid õõsi läbib õhk alates ninasõõrmetest kuni kopsualveoolideni? - Õhk läbib alates ninasõõrmetest ninaõõne, kõriõõne, trahhea, bronhid ja jõuab siis kopsualveoolideni. 2) Mis tähtsus on hingamisteede ripsepiteelil? - Ripsepiteeli ripsmekesed liiguvad ja ajavad hingamisteedest koos limaga välja õhku saastavaid võõrosakesi. Tänu sellele puhastub sissehingatav õhk tolmuosakestest, samal ajal ka soojeneb ja muutub niiskeks. 3) Kus asub haistmisepiteel? - Ülemises ninakäigus. 4) Mis põhjustab ninaverejooksu?
- Musculus vocalis A: kilpkõhre nurk + hääleside ja K: pilkkõhre häälejätke F: reguleerib koos eelmisega häälekurdude pinget - Musculus thyroarytenoideus A: eelmises lateraalsemal ja K: pilkkõhre anterolateraalpinnale F: häälelihase sünergist ja kõriõõne ahendaja HINGETORU – TRACHEA - 10-12 cm pikkune - kõhrelise toesega elastne toru - algab: kõri alumine serv - lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae Skeletotoopia - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel Holotoopia - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas Süntoopia - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra
soole sisu edasi. Jämesoole ehituslikud elemendid on: jämesoole pikilihaspaelad (3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. 62. Loetle hingamisteed: (Joonis 12) ninaõõs neel hingetoru ehk trahhea kopsutoru ehk peabronh bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12)
Ka kõri on seestpoolt kaetud virveepiteeliga. Kõriga seondub veel hääle tekitamine, seal paiknevad elastsetest kiududest koosnevad häälepaelad. Häälepaelade vahele jääb häälepilu, see kas laieneb või aheneb kõri lihaste toimel. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, tekib heli. Artikuleeritud kõne moodustamiseks on tarvis ka keelt, suuõõnt, huuli ja ninaõõnt. ***Proovige sisse hingates rääkida! Hingetoru (trachea) on ca 12 cm pikkune toru. Trahhea toeseks on poolringikujulised kõhrelised rõngad, mis tagaosas on lahti (sarnaselt hobuserauaga). See võimaldab söögitorus liikuda ka suurematel toidutükkidel. Ka trahhea on seest vooderdatud limaskestaga, mille all paiknevad silelihaskiud. Bronhide ehitus on hingetoruga sarnane. Bronhid hargnevad peenemateks bronhioolideks, neis enam kõhreid ja näärmeid pole (küll aga silelihaskiud vahel on tegu bronhioolide spasmiga).
Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
2. astme põletus: -punetus -villid -väga tugev valu -kahjulikud koed -naha hõõrdumine kahjustab samuti (vesivilli) 3. astme põletus: -kogu naha pahksust haarav põletus -ei ole valus nahk võib olla kahvatu, vahjas või söestunud. 17.Ventiilpingeline õhkrind: õhk pääseb rindkereõõnde kuid ei saa sealt enam välja, rõhu tõus rindkeres, rindkere valu, hingamispuudulikus, vigastatud poolel hingamisel kahin nõrgem või puudub, vigastatud pool esilepaistev, trahhea nihkumine. 18. Patsiendi käsitlemise põhimõtted keemiarünnaku järgselt: -võimalusel ennem keemiarünnakut katan ta kaitsevahenditega -kokkupuude on ära olnud siis pesta teda puhta veega mitte ei hakka teda mingi vastu happega puhastama -kiirelt arstiabi 19.Peatrauma ajuvapuystus ajupõrutus koljusisene verevalum nägemis ja tasakaalu häired peavalu, pearinglus teadvusehäired suust, ninast või kõrvast jookseb verd või läbipaistvat vedelikku 20
rasvkudet. Väikerasvik on maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni, ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel 85. Hingamisteed Ninaõõs Ninakõrvalurked Neel Kõri Hingetoru ehk trahhea Bronhid 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Ninaõõs ja neelul toestuseks luud, kõrill, hingetorul ja bronhide seintes on kõhreline toestus. 87. Kõri ehitus Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred. Alumises osas paikned rõngakujuline sõrmuskõhr, selle kohal kilpkõhr, mis on sidekoe abil ühendatud keeleluuga ja ülaservale kinnitub kõripealise kõhr, mis limaskestaga
Trahhea: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Fibroelastne kiht · submukooskiht 2. Fibrokartilagiinkest (hobuserauakujulistest hüaliinsetest trahheaalkõhredest) 3. Adventsiaalkest (tagaosas trahheaalnäärmed) Bronh: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht · Terminaalsed bronhioolid · Respiratoorsed bronhioolid katkendlik kuubiline ripsepiteel, alveolaarjuhad, alveolaarkotid, alveoolid Kusejuha: ...
purihammas (12); b) piimahambad (20) - lõikehammas (8) silmahammas (4) purihammas (8); eespurihambaid pole. 12. Peensool: a) nimeta osad (3); b) nimeta suured näärmed, mille juhad avanevad peensoolde (2) Peensool: a) 1. kaksteistsõrmiksool e duodeenum, 2. tühisool e jejunum, 3. niudesool e ilenum; b) kõhunäärmejuha ja ühissapijuha 13. Nimeta kõik elundid, mille kaudu õhk liigub väliskeskkonnast kopsualveoolideni Nina + neelu ülaosa --> kõri --> hingamistoru e trahhea + peabronhid --> kopsud 14. Suguelundid: a) nimeta mehe sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); b) nimeta naise sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); c) mis on ovulatsioon ja kui sageli see keskmiselt toimub? Suguelundid: a) mehe sugunääre on munand /testis/, produtseerib uusi seemnerakke e spermatosoide ja meessuguhormoone; b) naise sugunääre on munasari /ovarium/, produtseerib
Rasedus/sünnitus Adipoossus Maosisu aspiratsiooni profülaktika: 1. Operatsioonieelne nälgimine 2. Anesteesiaeelne mao tühjendamine (orogastraal või nasogastraalsond) 3. Sellick’i võte 4. Ravimprofülaktika: Metoklopramiid Antatsiidid (H2-blokaatorid, prootonpumba inhibiitorid) (Avatud hingamisteed...2007) Kompressioon sõrmuskõhrele Maosisu passiivse regurgitatsiooni ja aspiratsiooni vältimiseks Ambu kotiga ventilatsioonil ja trahhea intubeerimisel kasutatakse kompressiooni sõrmuskõhrele (Sellick`i võte vt lisa 1). Ülemäärase või vales kohas teostatud kompressiooni korral võib ventilatsioon ja trahhea intubatsioon muutuda oluliselt raskemaks. Juhul, kui ventilatsioon on osutunud võimatuks, tuleb vähendada kompressiooni sõrmuskõhrele või see täielikult katkestada. Oksendamise korral tuleb sõrmuskõhr otsekohe vabastada. (Taaselustamine...2005)
tähed f, s, z, z NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB! Võõrsõna ei ole tsitaatsõna (eestikeelses tekstis kasutatav võõrkeelest võetud sõna, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt, eestikeelses tekstis esinedes on need kursiivis). Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele hääldusreeglid on lihtsustunud, ja neis ei esine võõrtähti c, q, w, x, y.
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest),
Helendust põhjustab lutsiferiini-nimelise valgu lagunemine ensüüm lutsiferaasi toimel. Valgu nimetus vihjab ebamaisele olendile langenud inglile Luciferile. Juuniöödel säravaid rohelisi täpikesi võiks siis nimetada põrguvürsti tulukesteks. Lagunemisreaktsioon toimub spetsiaalsetes rakkudes fototsüütides, mille kogumid asuvad tagakeha tipul kutiikula all. Lutsiferiini lagunemiseks on vaja hapnikku. Seega sõltub helenduse intensiivsus eelkõige hapniku juurdevoolust trahhea kaudu ning tema kontsentratsioonist fototsüütides. Mardikad suudavad oma helendamist ise reguleerida. Kuidas see täpselt toimub, ei teata siiani. Peale selle, et jaanimardikad suudavad hapniku kontsentratsiooni kontrollida, reguleerivad nad heldendamist ka närvisüsteemi abil. Jaanimardikate valgus on külm, sooja see ei anna. Lutsiferiini lagundamine on erakordselt suure kasuteguriga: kulutatud energiast läheb tervelt 98% valguseks ja vaid 2% soojuseks
Histoloogia ja embrüoloogia 15. Loeng Embrüoloogia Zona pellucida Viljastumine Corona radiata Isaspronukleus Emaspronukleus Polotsüüt Tsentrosoom Lõigustumine 2 blastomeeri staadium 4 blastomeeri staadium Moorula Embrüoblast Blastotsüst Blastotsüsti õõs Trofoblast Blastotsüsti pindmine implantatsioon Endomeetriumi epiteel Endomeetriumi sidekude Trofoblasti hatud Blastotsüsti õõs Embrüoblast Trofoblast Embrüonaalarengu 7. päev Trofoblast Looteväline ...
käsnataolisteks sõlmekesteks. Lõpuks kukuvad sõlmed maha ning moodustuvad kärnad. •Sulgedeta alal, harjal, lokutil ja jalgadel tekivad kollakad laigud, mis kattuvad kollakashallide või pruunide korpadega. •Paranemisel tekivad armid. Kliinilised tunnused Nahavorm Kliinilised tunnused Nahavorm Kliinilised tunnused Difteriitne vorm: • Tabanduvad ülemiste hingamisteede ja suu limaskest, söögitoru või trahhea. • Moodustub kollakas difteriitne katt. • Haavandid silmas ja ninaõõnes • Düspnoe, nõrevoolus ninast • Tekivad hingamishäired. • Söödavõtt raskendatud Kliinilised tunnused Difteriitne vorm Kliinilised tunnused Segavorm: • Tekivad rõugetele iseloomulikud muutuse nahal ja limaskestadel. Katarraalne vorm: • Konjunktiviit, nina limaskesta ja siinuste äge põletik. Kliinilised tunnused • Katarraalne vorm
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperiton...
substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Hüaliinne kõhrkude · Levinuim kõhrkoeliik embrüo kõhreline skelett, roidekõhred, nina, kõri, trahhea ja bronhide kõhred katab liigespindu · Mikroskoopiliselt on sinakas, klaasjas (hyalos, Kr. klaas) · Intertsellulaarsubstants sisaldab kollageenseid fibrille, kuid need ei ole nähtavad põhiaine ja fibrillide lähedase valgusmurdvuse indeksi tõttu · Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes e. -lakuunides 2- 4 kaupa nn. isogeensete gruppidena Kõhrekihn ja rakuterritoorium · Põhiaine moodustab vahetult kõhreõõnte ümber õhukesi kõhrekihne
nüüd tungib õhk pleuraõõnde surudes pleura sisemisele lestmele ja sealt edasi kopsukoele). Nii võib pleura vigastuse tagajärjeks olla tõsine hingamishäire. Seega on hingamises osalevateks lihasteks roietevahelised lihased ja diafragma; hingamise abilihasteks õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahuolekuhingamise juures abilihased ei osale. Kopsude inspiratoorsel laienemisel juhitakse atmosfääriõhk haruneva torude süsteemi kaudu gaasivahetuspiirkondadesse. Trahhea kaudu jõuab õhk mõlemasse peabronhi ja jaotub siis bronhiaalpuu järjest peenemaks muutuvatesse harudesse. Kuni terminaalbronhioolideni on hingamisteedel üksnes õhku juhtiv funktsioon. Neile järgnevates bronhioolides on juba üksikud alveoolid, kus toimub gaasivahetus. Seda piirkonda, kus toimub peamiselt gaasivahetus, nimetatakse hingamistsooniks. Bronhide läbimõõtu kontrollib närvisüsteem. Hingamisteede ülesanded: 1
1 rakukihiline sein, verest alveooli CO2 ja alveoolist verre O2). Mis moodustavad hingamiselundkonna? Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Mis on hingamiselundkonna ülesandeks? Hingamiselundkonna ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja organismis tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Järjesta hingamiselundkonna osad lähtuvalt õhu liikumisest väljahingamisel: alveool e kopsusomp, bronhiool e kopsutorukesed, bronh e kopsutoru, trahhea e hingetoru, söögitoru, kõri (hääle teke), neel, ninaõõs. Mida nimetatakse hingamisteedeks? Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Miks on inimesel kaks kopsu? Kops on, nagu paljud elutähtsad organid paarisorganid, mille ühe väljalangemise korral võtab selle funktsiooni üle allesjäänud organ. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kops aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad bronhid aina väiksema läbimõõduga kopsutorudeks, mis lõpevad alveoolidega.
tegevust, antidiureetiline hormoon – neerude tööd jne. Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale): - käbikujuline, ca 0,25 g raskune, asub keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa – epitaalamuse koostisse (selle tõttu vahel ei loetagi teda endokriinnäärmeks!), - koosneb närvikoest, sisaldab punakat pigmenti, - eritab mitmeid hormoone, mis mõjutavad peamiselt sugunäärmete tööd. Kilpnääre (glandula thyroidea): - Suurim – kaal 25-30 g, asub kaelal kõri kõrval ja trahhea ees, koosneb kahest sagarast; - hormoone: türoksiin, trijodotüroniin jne.; sisaldavad joodi, mõjutavad valkude sünteesi, närvisüsteemi talitlust jne. Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae) – tavaliselt 4 väikest (0,1 g), ümarat rakukogumit kilpnäärme tagapinnal; - toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust (Ca ja P-ga seotud osteoporoos, neuromuskulaarne ülekanne – krambid jne.) Harkelund e. harknääre e. tüümus (thymus): - kuulub lümfisüsteemi (vt
kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb ja kopsudes muutub atmosfäärist rõhk
Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 260-292) Iga organism vajab elutegevuseks hapnikku. Inimorganism saab hapnikku õhust hingamise teel. Elundid, mille kaudu sisse- ja väljahingatav õhk inimorganismis liigub, moodustavad hingamiselundite süsteemi. Hingamiselundeid võib jaotada kaheks: hingamisteedeks, mille kaudu sisse ja väljahingatav õhk liigub, ning kopsudeks, kus toimub gaasivahetus. 8.1. Hingamisteed: Hingamisteedele (kõri, trahhea, bronhid, bronhioolid) on iseloomulik, et nende seintes leiduvad kõhrelised plaadid. Seetõttu on hingamisteede valendik alati avatud. Mida rohkem bronhid ja bronhioolid ahenevad, seda vähem on nende seintes kõhrelisi plaate ja rohkem silelihaskiude. Hingamisteedele on iseloomulik nende limaskest. Nad on kaetud 36 ühekihilise silinderepiteeliga. Need osad kopsudest, kus toimub gaasivahetus, nn. kompsusombud ehk alveoolid, on erakordselt õhukese seinaga.
Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse. Väljahingamise ajal diafragma lõtvub ja liigub ülespoole ning omandab kupli kuju. Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ka rindkereõõne ruumala väheneb ka klgsuunas. Rõhk rindkere õõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb, kopsudes muutub atmosfääri rõhust kõrgemaks ning õhk surutakse kopsudest välja.
Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele. Esinevad ripsrakud (vaba pind kaetud ripsmetega), karikrakud (täidab limatilk), kiilrakud, basaalrakud. Trahhea ja bronhi epiteel. Mitmekihiline – koosneb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud on ühenduses basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus, suuõõnes 3
ravimimürgistused (antiarütmikumid I ja III klass; tri- ja tetratsüklilised antidepressandid; adrenaliiniderivaadid; kiniin; halofantriin jt), elektritrauma, südametraumad, müokardi kongenitaalne sümpaatiline düsnervatsioon, LQTS-sündroom (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). 10 Vatsakese virvenduse ravi 1. Kiire ravi · Defibrillatsioon! (200-300-360J) · ABC, O2, trahhea intubatsioon · Adrenaliin, amiodaroon, lidokaiin i/v · Põhjustavate faktorite vältimine (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). 2. Põhjuslik ravi · Põhjustavate faktorite vältimine! Keelatud on kõik medikamedid, mis pikendavad QT- intervalli kestust või võivad põhjustada hüpokaleemiat. · Revaskularisatsiooniainõud MI korral jt. · Kaasasündinud QT-sündroomi korral profülaktika ravi beetablokaatoritega + magneesium p/o
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid
Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid
a) Õige b) Vale 23. Raske sisemise verejooksu kahtlusel tuleb kõigepealt a) Soojendada kahjustatud piirkonda b) Kutsuda kiirabi c) Asetada kannatanu istuvasse asendisse d) Anda juua verekaotuse vähendamiseks 24. Peatrauma korral on alati näidustatud külili asend a) Õige b) Vale 25. Väikelapsel palpeeritakse pulssi a) Randme sisemisel pinnal …. kõrgemal b) Kaelal trahhea kõrval paremalt või vasakult c) Põlvekedra taga d) Õlavarre sisemisel pinnal ja keskmises osas 26. Mis põhjustab väikelapsel südameseiskumise kõige sagedamini? a) Allergia b) Trauma c) Hingamisprobleem d) Väikelapse äkksurma sündroom 27. Liiklusõnnetuses kannatanu on oksendanud ja peale selle on välja kõhinud verd. Kannatanul esineb hingeldus, tema pulss on nark ja kiire. Milline problem on kõige tõenäolisem?
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveooli...
kõrge), membraan ei pea vastu. hemolüsiin – hemolüütiline toksiin, lüüsivad vereliblesid M. haemolytica – põhjustab veiste pneumooniat. FUR proteiin – ferric uptake regulator - rauasõltuv transkriptsiooni pidurdaja bakteritel (seondub promootorile) nn raudsõltuvad geenid. Sellega kontrollitakse raua sisaldust bakteris (kõrge kontsentratsioon võib bakterile ohtlik olla) NAD – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid pertaktiin – välismembraani proteiin, mis aitab trahhea epiteelirakkudele kinnituda. Kontrolltöö 3 1. Er. rhusiopathiae üldiseloomustus ja virulentsusfaktorid Gram+, liikumatud, pulgad või filamendid, fakultatiivsed mikroaerofiilid, katalaas- neg, hea kasv vereagaril, põhjustab seal, kalkuni punataudi. Bakterit on isoleeritud lambalt, veiselt, hobustelt, koertelt, kassidelt, kodulindudelt, metsloomadelt, metslindudelt. Saastunud võivad olla muld ja pinnavesi. Bakter võib olla kala pinnal, limas - koduloomad nakatuvad süües kala
respiratory support, endotracheal suctioning, open and closed endotracheal suction, respiratori assessment of children, extubation, unplanned extubation, extubated child care, nursing, family support. Teema kohaste raamatute leidmiseks kasutati Tartu Ülikooli raamatukogu ESTER otsingumootorit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu URRAM otsingumootorit. Raamatute otsingusõnadeks olid: intubatsioon, trahhea intubatsioon, intubatsioonitorud, intubatsioonitoru asetus trahheas, intubeeritud lapse hooldus, aspireerimine, ekstubeerimine, ekstubeeritud lapse hooldus. Võõrkeelsete raamatute leidmiseks kasutatud otsingusõnad olid: intubation, trachea intubation, tracheal tubes, tracheal tube position, intubated child care, endotracheal suctioning, extubation, extubated child care. Kirjandusallikate valikul lähtuti sellest, et artiklid ja raamatud pidid vastama vähemalt ühele valikukriteeriumile
1) Säilitada rahu nii endal kui lapsed, võtke teda sülle toetades teda selja tagant 2) Ärge pange lapsele midagi kurku 3) Laps aurusesse ruumi- kuum vesi jooksma, istuda koos lapsega ruumis 4) Julgustada last hingama ise ette näidates 5) Tagage värske õhu juurde vool 6) Jälgi, ole juures 15. Larüngiidi mõiste , sümptomid, EA. LARÜNGIIT e. kõripõletik, mille tekitajaks viiruseks. Sügisel ja talve algul haigestumine sageneb. Sage 1-2 aastastel. Kõri ja trahhea seina turse. SÜMPTOMID *Hääle kähedus *Haukuv köha *Sissehingamisel kõrin *Rahutus *Istuv asend *Hingeldus *Sümptomid tekivad äkki ja tihti just öisel ajal ESMAABI 1) Säilitada rahu nii endal kui lapsel, võtke teda sülle toetades teda selja tagant 2) Ärge pange lapsele midagi kurku 3) Laps aurusesse ruumi- kuum vesi jooksma, istuda koos lapsega ruumis 4) Julgustada last hingama ise ette näidates 5) Tagage värske õhu juurde vool
· Ülesanded: kaitse (pehmendavad lööke, moodustavad püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi), varu (nii aineline kui ka energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained). · KÕHRKUDE · Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea, luude otsad jne. · Moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. · Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad. · LUUKUDE · Jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforsooladega. Selline ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks,
ning füüsilise kasvu ning arengu juures. Üldjuhul teatakse kilpnäärmest küllaltki vähe ning antud referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kilpnäärmest ning kõrvalkilpnäärmetest, nende paiknemisest, ehitusest ning olulisusest. 1. Kilpnäärme anatoomia Kilpnääre on suurim sisesekretoorne nääre, mille mass on umbes 40 g. Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees. Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Kilpnäärme asetus ja osad on kujutatud joonisel 1.[1] Joonis . Kilpnääre eestvaates. 1. Keeleluu 2. Püramiidsagar 3. Vasak sagar 4. Kilpnäärmekitsus 5. Hingetoru 6. Parem sagar 7. Kilpkõhr 8. Kilpkõhre-keeleluu membraan [1] Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad vaheseinad jagavad elundi sagarikeks
Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt. Kaitse ja käitumisrefleksid- silmapupillide ahenemine 18) Mis on närvisüsteemi ülesanne? · Reguleerib ja kontrollib organismi elundite talitlust · Kooskõlastab organismi kõigi elundite tööd · Kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele · Häired närvisüsteemis kutsuvad esile häireid ka teistes elundsüsteemides 19) Nimeta ülemised hingamisteed Ninaõõs ja neel. 20) Nimeta alumised hingamisteed Kõri, trahhea, peabronhid, bronhid(kopsutorud), bronhioolid ja alveoolid. 21) Millised on hingamisteede põhifunktsioonid? Sisse- ja väljahingamine, kopsudes gaasivahetus. 22) Nimeta higamist reguleerivaid virgatsaineid. Hapnik ja süsihappegaas. 23) Milline aju osa juhib hingamist? Hingamiskeskus asub peaajus, täpsemalt piklikus ajus. 24) Milline ajuosa juhib südametööd? Südametöö keskus asub piklikus ajus. 25) Mida nimetatakse tahhükardiaks? Südame rütmi kiirenemine üle 100x minutis.
Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasaabil. Hingamisel on häälepilu avatud, kõnelemisel häälekurdude servad pingutuvad ja häälepilu aheneb. Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja sealt tekibki heli. HINGETORU trachea 9-15 cm pikkune, 1,5-2,7 cm laiune torujas elund. Algab kõrist 6.-7. Kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes kaheks peabronhiks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on hingetoru vooderdatud limaskestaga, mis sisaldab hulgaliselt limanäärmeid. PEABRONHID bronchi principales neid on kaks parem- ja vasak peabronh. Suunduvad
plastiktoru viimine haige trahheasse, et kindlustada haige hingamistegevus Hingamine HINGAMISSAGEDUS Vastsündinud 40 - 50 x minVäikelapsed 30 – 40 x min. Lapsed 20 – 30 x min. Noorukid 16 – 20 x min. Täiskasvanud 14 – 16 x min (12 – 16) Ülesanded: vere rikastamine O2-ga, CO2 eritamine, organismi happe-leelistasakaalu hoidmine. Vaata rindkere liikuvus, hingamisabilihaste kasutamine, hingamissagedus, hingamistüüp, sisse-ja väljahingamise suhe, naha ja limaskestade värvus, trahhea asetus, kaelaveenide täituvus. Kui patsient ei hinga, siis alusta AMBU-koti ja maskiga (või pocket maskiga) hingamist. Hingamispuudulikkus on ebaadekvaatne gaasivahetus, mille käigus tekivad hüpokseemia (vähe O2 veres) ja hüperkapnia (palju CO2 veres). SpO2 alla 94% -hingamispuudulikkus, hingamissagedus üle 25x min. - hingeldus Teadvusetus on orienteerumisvõime kadumine koos samaaegse ärkamisreaktsiooni puudumisega ühelt poolt ja organismi üliraske seisundiga teiselt poolt
duodeenumi valendikku Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset – ta reguleerib glükoosi transporti rakkudesse (lihased, rasvkude) ja stimuleerib glükolüüsi ja glükogeeni sünteesi HINGAMISORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Hingamisaparaadi moodustavad hingamisteed ja kopsudesse koondunud respiratoorne kude Hingamisorganid on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops Ninaõõnest, neelust, kõrist, trahheast ja bronhidest moodustunud hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijateks, kopsualveoolid aga kohaks, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel Põhifunktsioon on vere varustamine hapnikuga ja süsihapegaasi eemaldamine organismist Teistest funktsioonidest on olulisemad termoregulatsioon, sissehingatava õhu niisutamine ja puhastamine Kopsusisesed hingamisteed jagunevad bronhiaalpuuks ja alveolaarpuuks
Millised on võimalused glükoosivarude täiendamiseks ? süsivesikute seedimisel; glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest; keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest); kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on: Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub
1 vahelihase ehk diafragma kõhetumine. Definitsioon Sümptomatoloogia Diagnoosimine Ravi Äge bronhiit Äge bronhiit on trahhea Esialgu on haigel kuiv Anamneesi ja kliinilise Ravi ja bronhiaalpuu ärritav köha, vähese pildi alusel sümptomaatiline limaskesta rögaeritusega. ·Puhkus membraanide äge Köhimisel võib esineda ·Jaheda kui ka põletik, mis sageli
1 vahelihase ehk diafragma kõhetumine. Definitsioon Sümptomatoloogia Diagnoosimine Ravi Äge bronhiit Äge bronhiit on trahhea Esialgu on haigel kuiv Anamneesi ja kliinilise Ravi ja bronhiaalpuu ärritav köha, vähese pildi alusel sümptomaatiline limaskesta rögaeritusega. •Puhkus membraanide äge Köhimisel võib esineda •Jaheda kui ka põletik, mis sageli
Ninaselja toes: - 10-12 cm pikkune - ülaosas luuline os nasale - kõhrelise toesega elastne toru - alaosas kõhreline cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - algab: kõri alumine serv - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major - lõpp: trahhea kahendhargus bifurcatio tracheae NINAÕÕS - CAVITAS NASI Skeletotoopia - vahesein septum nasi - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks angulus sterni + IV- sõõrmete piirkonnas kileline V rinnalüli kõrgusel eesosas kõhreline cartilago septi nasi Holotoopia
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
