Silmad Kasulikud vitamiinid Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam Avitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatava...
Tähtsam on silmale nähtamatu Inimene tunnetab maailma kahel viisil. Esiteks, tehes järeldusi sellest, mida me näeme silmadega ja teiseks, püüdes mõista inimeste käitumist ja nende tundeid. Mis on aga see, mida me võime näha vaid südamega? Kas on midagi tähtsat, mida mõistame juba ainuüksi peale vaadates? Või on kõik kaunis ja hea silmale nähtamatu? Esimesed vaatlused maailmast ja inimsestest on muidugi silmadega. Me tutvume inimesega, jälgime nende zeste, välimust, näoilmeid, silmi ja naeratust. Kõik see tekitab meis inimesest esmamulje, iseasi, kas hea või halva. On inimesi , kes jätavad väga hea esmamulje, kuid pikema sõpruse käigus võib väänduda hea esmamulje halvaks iseloomuks. On olemas ka inimesi, kes jätavad endast väga halva mulje, kas kogemata või tahtlikult, kuid inimest
KEHAKEEL Zestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid zeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi
Sageli tuleb elus otsustada inimese olemuse üle. Me valime endale tihti uusi sõpru ja tuttavaid. Esimene mulje tehakse alati silmadega ja tihti peale juhtub nii, et hea esmamulje jätnud inimene on halva iseloomuga. Inimest südamega tundma õppides saame me temast palju rohkem teada.Sageli juhtub nii, et see kes on jätnud kohutava esmamulje, osutub hiljem väga sõbralikuks ja toredaks inimeseks. Sellepärast ei tohikski inimest kohe hukka mõista, sest kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Unustada ei tohi ka iseenast ja oma südamehäält. Sageli laseme end välja paista teistsugusena, kui me südames tegelikult sooviksime. Kas me seeläbi ka õnnelikumad oleme? Vaevalt küll. Sest süda näeb, et me oleme valelikud ja kõnnime valel rajal. Mida kaugemale kõnnime, seda vähem südamega näeme. Aga ainult silmadega nähtav maailm on külm ja kalk. Südamega näeme asju mis on kõige tähtsamad ja milleta ei saaksi elada. Nendeks on näiteks
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu Inimesed hindavad ja väärtustavad elus väga erinevaid asju. Mõne inimese jaoks kipub olema kõige tähtsamaks välimus, teine hindab aga kõige enam inimese iseloomu. Selliseid näiteid võib tuua lõputult, kuid see kõik on seotud sellega, kuidas on inimest kasvatatud ja millised väärtushinnangud tal on kujunenud. Kõige tähtsam on siiski silmale nähtamatu. Silmale nähtamatu juures on minu jaoks üks kõige olulisemaid asju peresisene kodutunne. See on miski, mida saab vaid tunnetada ning millesse panustamiseks ei ole vaja muud kui sooja südant ja avatud meelt. Kodutunde puhul ei mängi rolli pinna suurus, sest on juhtusid, kus elatakse suures villas, kuid kodutundest on kahjuks asi kaugel. Tänapäeval tuleb palju ette peresid, kus puudub ühtsus ja kodutunne ja seda nt sellepärast, et vanemad on lahutatud.
Edgar Allan Poe ,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea
: Mõju: Mõju: mad keskm väga Ohutegur al ine suur Lahendus Ruumis võiks hoida kehale head ühtlast 1) Seadmete teravad või temperatuuri ja teravad osad katta liikuvad osad pehmendustega või teha need silmale hästi Füüsikaline 2) Temperatuur nähtavaks Võimalus ruumi õhutamiseks ja ventilatsiooni 1) Printeri tolm olemasolu ning kasutada vaid vajadusel Keemiline 2)Puhastusvahendid võimalikult lahjasid keemilisi vahendeid.
ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. 1.7 Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. 1.8 Otse loomulikult oli selliste teoste loomine plaanipärane ja eeldas põhjalikke teadmisi inimese silma töö põhimõtetest KOLMAS SLAID 1.9 Op kunst on tunnetusele vastav kogemus
OP-kunst Egert Unga 8.B 1960.aastatel arenes abstraktsest kunstist välja Op-kunst (ingl.k.optical art) Op-kunst 1950-60. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate aastad kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Victor Vasarely Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne (Sebrad 1938) sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. Victor Vasarely 1908-1997,Ungari-Prantsuse maalikunstnik,op-kunsti rajaja.
armastas meeletult oma koduplaneedil olevat väikest roosi. See prints polnud sugugi mitte tavaline prints, kes ihkas elas uhkes lossis, seljas kullatud rüü ning peas sädelev kroon. Ta oli tilluke prints veelgi tillukesemalt planeedilt, kus ta valitses oma kahte tulemäge ja roosi, kuid talle piisas sellest, et õnnelik olla. See prints oskas vaadata asju läbi oma südame ning ta teadis, et kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Ta oli Väike prints. ''Väike prints" on lugu printsist, kes lahkus imetillukeselt koduplaneedilt, sest läks tülli seal kasvava roosiga. Rännakul läbi mitmete planeetide kohtab ta veidraid inimesi- kuningat, joodikut, uhkeldajat, ärimeest, laternasüütajat ja maadeuurijat. Lõpuks jõuab ta planeedile Maa, kus ta kohtab rebast, kelle ta ära taltsutab ja kellest ta sõber saab. Viimane õpetab talle mis on tegelikult tähtsaim siin maailmas. Tänu rebasele ta lõpuks
Referaat Miks me näeme kehi? Koostaja : Sisukord Sissejuhatus 2 Miks me näeme kehi 3 Kehad meie silmale 3 Kehade nägemiseks vajav valgus 4 Kokkuvõtte 6 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tähtsaimaks meeleelundiks inimese elus on silmad. Inimene saab enamus informatsiooni maailmast nägemise kaudu
Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Puu väriseb... siis naksatab- külm plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... kõik metsapaik... koit idas veripunane... Hommik. Ju karjane lääb karjaga: till tall! must kirjak kõige ees, till tall! ka kostab metsa sees ja vastab niit ja karjamaa. Ju kõlab läbi hommiku üks pasun eemal: tu, tu, tu! Jõe ääres aurab lokkav hein, siit tagapool mets, mäesein, kust läheb linnatee ja kaob puude vahele- just nagu tänav silmale. Sääl tuleb naaber koormaga ja süütab piibu põlema. Käis veskil. Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga nii kaugele kui näed sa- mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna,
Kodulehe värvid ja lahendus on hea ja lihtne. Kodulehelt leiab kõik vajaliku üles väga lihtsate liigutustega. Samuti on ka koduleht kaunistatud ilusa tumerohelisega, mis on nende tunnusvärv. Reklaam Prisma peremarketile, on ka alati tehtud rohelisega. See on täiesti normaalne, nad ei peakski kasutama rohelise asemel näiteks sinist. Rohelise värviga tunnevad kõik ära juba eemalt, et tegu on Prisma reklaamiga. Roheline on minu arvates ka silmale väga hea, ta ei kriiska liiga silma ja samas ei jäta ka kedagi tuimaks. Prisma peremarketi sisutus on väga rahulik ja hästi meelestatud. Kasutatud on valget ja rohelist
Kui kasutada tööõigusest pärit väljendeid, siis on täna lõpuks jõudnud kätte teie palgapäev ja tunnistuse näol olete saanud palgalehe 12 aasta jooksul väljateenitud tasu kohta. Numbrid meie käes olevatel paberitel on erinevad, seega oleks võimalik nende põhjal teha igasuguseid järjestusi ja võrdlusi. Hoolimata sellest, millise tunnistusega me siit täna lahkume, igaüks meie seast on eriline. Me ei näe teineteise sisse, me saame võrrelda ainult seda, mis on meie silmale nähtav, kuid tihtilugu ei ole see kõige määravam. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus-töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Naeru kohati üllatavalt suures koguses. Teinud koos uskumatuid tegusid ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud.
Autor: Antoine de Saint-Exupery Pealkiri: „ Väike Prints“ Peategelased: Väike Prints, Lendur( autor) Mõned kõrvaltegelased: rebane, lill (roos) Kuidas nad on seotud põhitegelasega? Rebane -minu arust üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Lill(roos)- Väikse Printsi asteroidil B612 tegutsev taim, kes poeb kuldsejuukselisele noormehele hinge. Roos on edev ja üldse mitte tagasihoidlik, samas õrn. Oma kodumaalt ära olles mõistab, et lille eest hoolitsemine, teeb selle roosi tema jaoks asendamatuks Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus? Väike Prints külastas 6 asteroidi , kus elasid omamoodi täiskasvanud ( kuningas, uhkeldaja, joodik,
11.a Ajalugu · Arenes välja abstraktsest kunstist · Esmakordelt mainiti op kunsti Time Magazine'is · Esimene op kunsti kujutav töö on tehtud Victor Vasarely poolt · Bridget Riley ja värviline op kunst (Yale'I koolis) eriti populaarseks 1960.aastatel · Tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja reklaamikunsti Mis on op kunst? · Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst · Põhineb optilistel efektidel · Silmale kas rahustav või ärritav · Maalipind tundub olevat ruumiline või värelev · Plaanipärane loomine, mis eeldas põhjalikke teadmisi silma töö põhimõtetest Kuidas seda kujutatakse/mida ning kuidas nähtakse? · Tunnetusele vastav kogemus · Dünaamiline näiline kunst, mis koosneb esiplaanist, tagapalaanist ning kõrvutab silmale pingelisuse ja vastuolulisuse · Tuntum meetod joone ja mustri kasutamine
Pumpamise viisiks võib olla optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid, aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulsslaserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. [1] Selles artiklis käsitletakse põhiliselt liigitust töötava aine põhjal. Tuleb arvestada, et isegi nõrga võimsusega laserid (mõni millivatt) võivad silmale ohtlikud olla. Laserikiirgus on väikese hajumisega ja kui see on sellise lainepikkusega, mida silm suudab fokuseerida, siis võib silm kiirguse energia koondada väga väiksesse punkti. See tähendab, et isegi nõrk laser võib lühikese ajaga põhjustada silmale püsivat kahju.
· Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga: 1. Sarvkest- katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt, valguskiired tungivad sellest läbi, ta suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. 2. Vikerkest ehk iiris- ümbritseb silmamuna eestpoolt, ta sisaldab pigmenti millest sõltub silmade värvus. 3. Kõvakest- katab silmamuna tagumist poolt, eespoolne nähtav osa on silmavalge 4
mitte äriraamatute taga, vaid endavalmistatud mikroskoopilisi preparaate vaadeldes. Oma 4 vaatlusriista nimetas ta uhkelt mikroskopiumiks ja see koosnes neljakandilisest metallplaadikesest, mille külge oli kinnitatud kumer suurendusklaas.Plaadikest tuli hoida silma ees. Klaasi taha oli kinnitatud uuritav ese. Juba tavaline prilliklaas, mis suurendas asju 2-3 korda, võimaldas näha asju suuremana kui nad paistsid paljale silmale. Kümnekordselt suurendav luup, mida hollandi kaupmehed kasutasid kauba kvaliteedi hindamiseks, muutis tavalised asjad hoopis teiseks: Igas kangas oli selgesti näha lõime jämedaid, nööritaolisi lõngu, sile nahk paistis luubi all nagu künkaline küntud põld, peenikesed karvakesed tundusid vitsajämedustena. Aga mis siis, kui teha klaasid, mis suurendaksid 25, 50, 100 korda? Või isegi 300 korda? Missugusena paistaks loodus inimesele siis?
parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,
MEELDIV VÄRVIKOMBINATSIOON Õigete värvide kombinatsioon on oluline igas disainis eriti veebibrauseritel. Hea värvikombinatsioon võib sind edule saata, samas kui halb võib sulle lõplikuks veaks saada. Näiteks sobivad kokku lilla, valge ja hallikas-sinine. Need on väga rahulikud värvid, mis ei hakka eales silmale. Üleüldse sobivad enamasti kokku just rahulikud värvid ja omakorda siis omavahel erksad. Näiteks sobib pruuniga alati kokku punane. Erksamate värvide puhul peab jälgima seda, et see liiga häirivaks ei muutuks. Punane sobib alati kollasega ja omakorda sobib kollane alati
said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Teema impressionism ja postimpressionism Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast
.................................... 3 1.SILM JA NÄGEMINE........................................................................................ 4 1.1.Silma ehitus........................................................................................... 4 1.2.Nägemine............................................................................................... 5 2.NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE................................................................6 3.VÕIMALIKUD KAHJUSTUSED SILMALE SINISE VALGUSE TAGAJÄRJEL..............7 3.1.Kuiva silma sündroom............................................................................7 3.2.Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine...............................8 4.KUIDAS KAITSTA SILMI NUTISEADMETE KAHJULIKU MÕJU EEST....................9 5.ARUTELU.................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................
Papilloomviirused Papilloomviirus e. Human Papilloma Virus mõjutab inimese epiteelkoerakkude normaalset arengut, mille tagajärjel algab rakkude kasvajataoline vohang. Papilloomkasvajate vormid: Nahapinnast kõrgemad käsnad, mis kobaratena meenutavad lillkapsast Lamedapinnalised papilloomid, mis võivad asjatundmatule silmale olla raskelt avastatavad Paapulid Nakatumine: Nakatutakse otsese kontakti teel Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste
KÖLER-portreed, Faithful Guardian(pisike plika, puu, suur koer), maalis Fr.R.Kreutzwaldi RAUD- kalevipojastseenid, Puhkus Rännakul(rist keskel), oli ühekroonise rahatähe esiküljel, tegi eesti rahva muuseumi logo LAIKMAA-portreed(Lydia Koidula, Marie Under), maastikud(maaperspektiiv) MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor. AUGUST JANSEN- lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides ALEKSANDER TASSA- maastikud, silmale mitte meeldivad sinised toonid TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad ARNOLD AKBERG- kubism(katuseviilud) EDUARD OLE- ebapropotaionaalne natüürmort JAAN KOORT- skulpturist, KITS EDUARD TASKA- nahast kaaned raamatutele (kalevipoeg, piibel) KONRAD MÄE MEDAL alates 1979.aastast antakse välja iga aasta 1.november esimesena sai JUHAN MUKS
B-Hepatiit Oscar Tammemäe Mis on üldse B-Hepatiit? B - hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. Mis põhjustab B-Hepatiiti? B-Hepatiit põhjustab B-Hepatiidi viirus , mis levib eelkõige inimese vere, aga ka teiste kehasekreetide kaudu. B-hepatiidi viirus võib levida kuivanud verega ning silmale nähtamatute verekoguste kaudu. Kuidas ravida? Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse kaht tüüpi ravimeid. 1. Interferoonravimid, mille hulka kuulub pegüleeritud interferoon, toimivad immuunsüsteemi stimuleerivalt ja viiruse paljunemist pärssivalt. 2. Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks (nt lamivudiin või adefoviir) ja need takistavad viiruse paljunemist Mis on B-Hepatiidi tagajärjed? B-Hepatiidi tagajärjel sureb aastas 1 mln
Kaseiinvärv Kaseiinvärv ehk rahva seas rohkem levinud nimega kohupiimavärv on nime saanud selle järgi, et värvi liimaine tuleb ehtsast kohupiimast. Juba koopamaalingutes ja freskodes kasutatud kaseiin on üks piima naturaalseid komponente. Värvainena kasutatakse tavaliselt kriiti. Enne liimiga kokkusegamist segatakse seda veega. Kahe aine kokkupanemisel saadakse ühtlane valge ja väga hästi kattev värv, mis sarnaneb konsistentsilt õlivärviga. Toonimiseks kasutatakse looduslikku päritolu värvimuldi, mis annavad kujundamiseks head võimalused. Värvi tugevdamiseks ja elastsuse suurendamiseks lisatakse liimiosale linaõlivärnitsat. Saadakse kaseiintempera, mida saab kasutada ka väljas. Ilma värnitsalisandita saab värvi kasutada vaid kuivades siseruumides. Tegemist on keemiavaba ja omal käel valmistatava värviga, mis sobib ka allergikutele. Rääkimata sellest, et tulemus on alati ainulaadne ja üllatav. Värvijäägid võib muretult komposti hulka pan...
1.)Planck selgitas,et valgus kiirgab portsjonite e kvantide kaupa.Footoni energia määravad Plancki konstant ja sagedus. Plancki konstant h=6,6*10-34J*s. 2.)Väljumustöö on võrdne vähima energiahulgaga ,et elektroni ainest välja viia.Punapiir on valgus piir,millest A=h*fp,punapiir. 3.)Sisemise fotoefekti nähtuse leiame päikeseenergiast toituvates plaatides või päikesepatareides. 4.)Punast valgust kasutatakse foto laboratooriumis,sest see ei riku negatiivi.Punase valguse footoni mass on väiksem kui teistel valgustel. 5.)Footoni ja elektroni sarnasused:mõlemad liiguvad väga kiiresti,saab kirjeldada lainetena silmale nähtamatud. 6.)Footonil puudub seisumass. 7.)a-kvantteooria,b-lainet,c-kvant,d-laine-ja kvant,e-lainet 8.)Antud:E=5*10-19J,c=3*108m/s,m=?,Lahendus:E=mc2 m=E/c2,m=...0,6*10-35kg. 9.)A=h*fp=h*c/p,Antud:A=2,9*10-19J,h=6,6*10-34J*s,c=3,108m/s,Lahendus:p=...6,8*10- 7 =0,68m 10.)Antud:A=2,28eV=3,648*10-19J,Ek=3eV=4,8*10-19J,h=6,6*10...
otsustada, siis oled tõeline tark. Kõrbes ollakse nagu väga üksi... Üksi ollakse ka inimeste juures. Tuul ajab inimesi kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks. Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad Ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru. Keel on arusaamatuse allikas. Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Iialgi ei olda rahul seal, kus ollakse. Ainult lapsed teavad, mida nad otsivad. Olgu tegemist maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu. Inimesed trügivad kiirrongidesse, kuid nad ei tea enam, mida nad otsivad. Siis nad rabelevad ja tormavad ringi. Silmad on ju pimedad. Tuleb otsida südamega.
Infrapunakiirgus Infrapunakiirgus ehk infrapunane kiirgus ehk infrapunavalgus ehk infrapunane valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Infrapunakiirgus ei ole silmale nähtav. Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infrapunakiirguse kasutusalad: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et
Peaasi, et see mis sa teed tuleks südamest.On tähtis, et meil kõigil oleks inimene, kes mõistaks meid ka ilma rääkimiseta ja oskaks kuulata kui on vaja. Meenutage väikese printsi ja rebase kohtumist raamatus ,,Väike prints". Kõigepealt palub ta end printsil taltsutada ja seejärel õpetab traditsioonidest kinni pidama. Lõpuks avaldab rebane ka oma saladuse: ,,Ainult südamega näed sa hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." Me peaksime sellest raamatust palju õppima ja meelde jätma. Ja kui tunned, et elus ei lähe kõik nii nagu süda tahaks, siis võiks selle raamatu uuesti läbi lugeda. Mina usun, et see aitab.
kirikuga. Rikkad valitsejad ja linnaelanikud tellisid kunstnikelt endast portreesid ja maale, et oma varast rõõmu tunda ja uhked elamuid kaunistada. Üha rohkem hakati inimesi maalima ka looduses. Kõike üritati kujutada võimalikult tõetruult, sõltumata pildi teemast. Suurim edusamm renessanssi kunstis oli kindlasti proportsioonide tekkimine. Enam ei nähtud midagi halba ja ebasündsat ka inimese alasti kujutamises. Samas selle juures püüti kõike teha nii nagu see inimese silmale paistab. Loomutruudus ja looduslähedus said kunstnikele peamiseks eesmärgiks. Renessanssi ajal ei olnud põhiliseks teemaks ainult kirik, telliti ka endast maale. Üks keskaja piiblilugu kujutav pilt. Jutustuste järgi Sierra Foothillsis tehtud portree naisest lapsega. Tekkisid proportsioonid ja inimesi kujutati rohkem värskes õhus. Gooti arhitektuuris XI saj
Peaasi, et see mis sa teed tuleks südamest.On tähtis, et meil kõigil oleks inimene, kes mõistaks meid ka ilma rääkimiseta ja oskaks kuulata kui on vaja. Meenutage väikese printsi ja rebase kohtumist raamatus „Väike prints“. Kõigepealt palub ta end printsil taltsutada ja seejärel õpetab traditsioonidest kinni pidama. Lõpuks avaldab rebane ka oma saladuse: „Ainult südamega näed sa hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“ Me peaksime sellest raamatust palju õppima ja meelde jätma. Ja kui tunned, et elus ei lähe kõik nii nagu süda tahaks, siis võiks selle raamatu uuesti läbi lugeda. Mina usun, et see aitab.
Osalist värvipimedust esineb sagedamini meestel (umbes 8%), vähem naistel (0,5%). Peamiselt ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. Selle häda alla kannatajad näevad kõiki värvusi kahes värvitoonis:kollakas sinakas. Punarohelist värvipimedust nimetataks eka daltonismiks. See on tuletatud inglise keemiku ja füüsiku J.Daltoni nimest, kes 1794.a. avastas nähtuse iseenda juures. Värvipimedus tehakse kindlaks spetsiaalsete tabelite abil. Valguse mõju silmale ehk valgusaistingu tugevus oleneb suuresti lainepikkusest. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. Silma tundlikkus väheneb nii punases kui violetses piirkonnas. Inimsilma tundlikkuse kõver. Vertikaalteljel on suurus v, mis näitab, kui tugeva valgusaistingu teikitab silmas valgus lainepikkusega , kui intensiivsus on alati ühesugune. Jooniselt on näha, et inimsilm ei reageeri lühematele lainetele, kui on violetsel valgusel
Näidustatud: Side- ja sarvkesta vigastuste diagnoosimiseks Fluorestsiin on oranzi värvi lahus, mis ei värvi normaalset sarvkesta pinda, kuid side- ja sarvkesta marrastused ja haavandid värvuvad ereroheliseks, võõrkehade ümber tekib roheline rõngas. Kui inimene valu tõttu ei saa silma avada, tilgutatakse talle silma valuvaigistit, mis hakkab mõjuma peaaegu kohe. Selleks, et teha sarvkesta defekte nähtavateks värvitakse neid fluorestsiiniga. Fluorestsiin on värvaine, mis on silmale täiesti ohutu, see asetatakse väikese pabeririba abil alumise lau siseküljele, et värvaine laiali valguks. Seejärel uurib arst suurenduse all sarvkesta. Sarvkesta defektid värvuvad fluorestsiini abil rohekaks. · Fluorestsiin FLUORESCITE Süstelahus veenisiseseks manustamiseks. Näidustatud silmapõhja fluorestsiinangiograafia või angioskoopia ja iirise verevarustuse diagnostikas. · ROSE BENGAL Eesmärk: sarvkesta varaste kahjustuste diagnoosimise vahend, paikne kasutamine.
elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me eristame esemete kuju, värvust, suurust, asendit ja liikumist. Inimese võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Sõltuvalt sellest, kas vaadeldav objekt asub silmast kaugel või lähedal, koondab lääts valguskiired ikka võrkkestale.Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale.Kui vaadeldav ese asub kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale
magnetnõela põhjapoolus Mida nimetatakse magnetvälja jõujooneks-joon, midda mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nim. magnetvälja jõujooneks Kuidas määratakse magnetvälja jõujoone suunda ja milline see on-jõujoone suunda saab määrata magnetnõelaga ja N S Miks tekitatakse magnetvälja jõujoon rauapuruga-sest jõujooned pole silmale nähtavad ja rauapurule mõjub magnet Niidi otsas ripuvad kerge magnetnõela kõrval, sellega paraleelselt mõne mm kaugusel asub sirge juhe. Juhtmes tekitatakse elektrivool. Kuidas käitub magnetnõel- magnetnõel pöördub, kui juhtmes on elekter Mis on elektromagnet ja kus seda kasutatakse- raudsüdamikuga pool, tehastes rauast asjade üles tõstmiseks Mida nim. elektromagnetika ja millest sõltub selle
Keskkonnasõbralik koristamine Enne, kui minna säästvate koristusviiside juurde, tasub rääkida, mis on koristamine tavamõistes. Me koristame selleks, et saada erinevad pinnad elamises puhtamaks. Puhas kodu on silmale hea vaadata. Koristatakse ka tervislikumas keskkonnas elamise eesmärgil. Ideaalis võiks säravpuhta kodu saamine olla ka lihtne ja tulemus võiks hästi lõhnata.Mida me siis tervislikuma ja puhtama elu nimel tavaolukorras teeme? Me kasutame üsna sageli vahendeid, mis on ohtlikud nahale sattudes, sisse hingates ja mille aurud ärritavad silmi. Tervislikuma kodu nimel me ostame kalli raha eest poest kokku mürgimärgiga kangeid tooteid. Me peame koristusvahendeid hoidma võimalikult
pinna väikeste elementide seeriaga, mida vaadates tajume liikumist või hoopis kaotame võime pilku paigal hoida. Riley oma skulptuuriga "Kaotus", 1964 "Continuum", 1964 Bridget Riley "Juuni", 2002 (80x114 cm) Bridget Riley´t huvitas staatilisel pildil liikumise loomine. "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Suudlus", 1961 Bridget Riley uuris harmooniliste ja vastandlike värvide koosmõju silmale. Tema triipmaalide kaalutletud värvi- ja vormikontrastid panevad pildipinna värelema, tekitades kummituslikke kujutisi ja pöörlemisefekte. Tulemuseks on segadust tekitavalt virvendav ruumilisus ja näiline liikumine. "Laskumine", 1965 "Suur sinine", 1981-82
Lühemaid ja pikemaid laineid inimsilm ei näe. Laineperiood, mille tähiseks on T, näitab aega, mis kulub E-vektoril ühe täisvõnke tegemiseks. Ühe perioodi kestel läbib laine teepikkuse, mis on võrdne lainepikkusega. Lainepikkusest ning laineperioodist vähemtähtsamad pole ka laine sagedus ja faas. Laine sagedus f näitab, mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus ning faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. Valguslaine faasiks on siinusfunktsiooni argument. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained on näiteks gammakiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, infrapunakiirgus, mikrolained ja raadiolained. On kindlaks tehtud, et erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Näiteks kui inimese silma sattuva valguse lainepikkus on 650nm, tekib punase värvuse aisting. Silmale nähtavad elektromagnetlaineid on elektromagnetlainete
Tööd olid suuruselt maali sarnasel lõuendil ja üpriski suures plaanis. Näituse juures oli väga hea, selle lihtsus, milles peitus jällegi selle näituse sisupoolne keerukus. Pildid panid mõtlema erinevate teemade ja elu situatsioonide üle. Nad lõid nagu terviku pildi mustvalgest maailmast, mille Gulk enda käega lõi. Kogu näituse juures võib-olla jäi veidi segaseks see, mida autor antud pildiga edasi anda üritas, kuid muidu oli hea vaadata ning Gulki looming pakkus silmale nii mõndagi. Selliseid kunstnikke, kes nii võimsalt ja värvikalt annavad pliiatsiga ja musta tooniga edasi midagi nii võimast ja vägevat ei leidu Eestis kuigi palju, kuid seegipoolest on antud kunstnik väga andekas ja mulle tema töö väga meeldis.
Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab silmale värvuse Silmalääts Teravustab pilti Võrkkest Tekib objekti kujutis, paiknevad valgustundlikud rakud Kaugelenägevus silm näeb kaugele hästi, lähedal asuvad objektid on ebaselged. Neil inimestel on silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem. Kujutis tekib võrkkesta taha. Plussklaasidega prillid.
Halogeenlamp on oma nimetuse saanud klaaskolvis paikneva ja halogeengaasi (enamasti joodi- või broomühendite) järgi. Ksenoon valgus- Ksenoonlamp toodab valgust gaaskaarleegi abil. Ksenoontule süttimiseks läheb vaja pinget 20 000V, mille tootmiseks kasutatakse spetsiaalset elektroonikaplokki. Ksenoonlamp on umbes 2,5 korda suurema valgustootlikusega 2-3 korda väiksema voolutarbe juures. Samuti on ksenoontule poolt toodetav valgus päevavalguse spektrile lähemal ja seega silmale sõbralikum ja värve vähem moonutav LED- LED (Light Emitting Diodes) valgusdioodid põhinevad pooljuhtidel ja muudavad elektrivoolu koheselt valguseks. Tänu sellele ei ole soojuskadusid. Valgusdioodid toodavad väikestele mõõtmetele hoolimata palju valgust väikese energiakuluga. Samuti on ületamatu nende eluiga. Kui võrrelda LED-tehnoloogiat halogeenlampidega, oleks see just kui võrrelda Hi- Fi süsteeme lampraadiotega.
Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga neilegi oli see liig. Ivan Bezdomnõi proovis algul kõigest väest kõigile selgeks teha, mis oli juhtunud, kui proovides seda paberile panna, sai vaat et närvivapustuse ja loobus. Harjumuspärasest lahti lasta paistis olevat võimatu. Ka politseinikud, kes asja uurisid, ei suutnud leppida sellega, et kõik oligi nii, nagu silmale paistis. Selle asemel püüti leida vähegi ratsionaalseid selgitusi seletamatule, longaku need siis ühte või kahte jalga. Alles siis, kui kõigele oli ,,selgitus" välja mõeldud, said inimesed jälle nautida oma piiratust ja tunda ennast mugavalt. Kuigi piire võib esmapilgul näha takistustena, on nad ühiskonna normaalseks toimimiseks vajalikud. Ma ei oska mõelda millelelgi mulle, mis pakuks inimestele rohkem turvatunnet või rahulolu kui piiratus nii veidralt kui see ka ei kõla
3)kiirguse posulaat: üleminek ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektrimagnetilise energiakvandi Kirchhoffi reegel aatom kiirgab ja neelab valgust samadel lainepikkustel De Broglie hüpotees-elektronidel on laineomadused Pauli keeluprintsiip-ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni Vanakreeka aatomimudel-aatom on äärmiselt väike, silmale nähtamatu jagamatu osake Thompsoni aatomimudel-aatom on kerakujuline osake, milles on kogu mass ning suvaliselt paiknevad elektronid ühtlaselt jaotunud üle kogu ruumala Rutherfordi aatomimudel-aatomi keskel on võrreldes aatomiga väga väike positiivselt laetud tuum ja selle ümber on elektronkate Bohri-rutherfordi aatomimudel-bohri postulaadid Elektronid liiguvad sellistel orbiitidel, millele mahub täisarv De Broglie lainepikkuseid Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks
VICTOR VASARELY Victor Vasarely (9 April 1906 – 15 March 1997) Oli Ungari-Prantsuse kunstnik Hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima ning on op-kunsti tähtsaim esindaja Kinetismi rajaja Op- kunst Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Elust Vasarely sündis Ukrainas 1925- 1927 õppis Eötvös Lorándi Ülikoolis meditsiini, kuid jättis selle pooleli. Kunstihariduse sai Budapesti Maaliakadeemias ja Mühley Akadeemias 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. 1930
aga siiski tegutseme nende järgi, kas need on siis positiivsed või negatiivsed. Muidugi oleks hea, kui saaks kõik halvad ning ebameeldivad mõtted eemale tõrjuda. Samas võivad ka head mõtted märkamatult palju kurja korda saata. Toon lihtsa näite keerulistest inimsuhetest tänapäeval: tahes püstitada oma eesmärke ja luua helget tulevikku, tõrjume endast eemale lähedased ning sõbrad, tundmata huvi nende rõõmude või murede vastu. Armastus on teada-tuntud, silmale nähtamatu ja kõrvale kuulmatu, kuid ka selle nimel ollakse võimelised palju korda saatma. Parimad sõbrad võivad teinekord saada vihavaenlasteks ning vend võib tõsta käe venna vastu. Või siis sõjad, mis samuti on tekkinud tühipaljast mõttest, et kellestki parem ja võimukam olla. Selle võivad reaalseks teha ükskõiksus, kadedus, egoism ja teineteisemõistmise puudumine. Tuhanded, isegi miljonid süütud inimesed aga peavad seetõttu kannatama ning maksma kalli hinna oma elu.
Peatäid Elina ja Kristi MJ212 Täi Peatäi on paljale silmale nähtav parasiit Täi piste korral tekib tugev sügelus Kui pisteid on palju, võib kaasneda täitõbi ehk pedikuloos Täisid on kahte alamliiki Elab ainult inimese peas ja toitub verest, mida läbi peanaha imeb. Kuidas peatäid levivad Nakatuda võib otsesel peakontaktil või kasutades haigestunud inimese kammi, harja, mütsi või salli. Sagedamini esineb neid 3-10 aastastel lastel, eriti tüdrukutel, kes laenavad üksteise kamme ja juuksekumme.
niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Paljas silm on kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel. Mõni inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti
Järjekorras kuuendana külastas Väike Prints geograafi, kes pidas teda maadeuurjaks. Ka see amet tundus talle üsna mõistlik. Geograaf soovitas tal külastada Maad. Viimaks jõudis Prints Maale. Aafrika kõrbes kohtas ta kõigepealt ühte madu ja üht lille, kes kumbki ei osanud talle öelda, kus asuvad inimesed. Lõpuks kohtas rebast, kes palavalt soovis, et Prints ta taltsutaks. Seda ta ka tegi. Enne Printsi lahkumist usaldas rebane talle saladuse: ,,Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." Enne oma jutustuse lõpetamist rääkis Prints veel lood rööpaseadjast ja kaupmehest. Väike Prints ja lendur asusid kaevu otsima. Ka lendur nõustus rebase poolt välja üteldud tõega. Nad jõudsid kaevuni hommikul. Lendusr sai enda masina järgmine päev korda. Väikesel Printsil sai täis aasta Maale tulekust. Ta pidi tagasi minema. Ta jättis mürkmao abil maha omma keha ja läks tagasi oma lille juurde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
