Käo-Jaani ajama – luiskama ei ole sooja ega külma – ta on väga paksu nahaga – ükskõikne ei pilguta silmagi – ei liigu mitte üks närv – väga rahulik ei öelnud musta ega valget – ei saanud sõnagi suust – vaikima esimest viiulit mängima – kõige tähtsam olema hinge tagasi tõmbama – puhkama hinge taha panema – alles jätma hundid söönud ja lambad terved – kellelegi ei tehtud liiga; mõlemad pooled jäid lahendusega rahule jalga laskma – ära minema jalgu jääma – maha või ette jääma kahe silma vahele jääma – mitte märkama kellegi luigelaul – viimane võistlus/esitus/jne kihva keerama – tuksi keerama – ära rikkuma kirvega kurge püüdma – kergesti läbinähtavate võtetega petta püüdma koera kaelas vorst / sea seljas sadul – millegi kiire läbilöömise, kulutamise kohta / millegi ligipääsmatu, kättesaamatu kohta kops üle maksa – vihastumise v vihale ajamise kohta kuidas Luukas õlut teeb – (ähvardades) õpetust andma kurg tuleb külla – last saama käis pappi...
Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Abiturient,absoluutne,abstraktne,absurdne,adekvaatselt,afekt,aferist,afiss,afisi,akadeemik,akrobaat,alfabeet,alkohol,anekdoot,annulleerima,aplodeerima,areen,ar kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, ...
Veaohtlikud kohad · Kohanimed Kaksikute tähtkuju, Suure Vankti tähtkuju · Kohanimi täiendiga Pärsia kass, Viini sai, Tallinna kilu · Kujundlikud nimetused kohanime puhul tuhande järve maa, keisrite saar, tõusva päikese maa ERANDID! Vana Maailm e. Euroopa Uus Maailm e. Ameerika Kolmas Maailm e. Arengumaad Metsik Lääs Roheline Manner e. Austraalia Must Manner e. Aafrika Igavene Linn e. Rooma · Murre ja murrak Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!)
Läbiv suurtäht 1. Inimeste nimed 2. Iseloomustava täiendiga kaksiknimed 3. Hüüdnimed,väljamõeldud olendite nimed, kujundlikud nimed 4. Loomade nimed 5. Kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed 6. Riiginimed 7. Asutuste, ettevõtete, firmade, organisatsioonide, ühenduste nimed 8. Tootenimed 9. Sõidukinimed 10. Perioodiliste väljannete nimed 11. Ajaloosündmuste nimed (ps! Mitte ajaloosündmused) 12. Ürituste nimed 13. Autasude nimed Julk-Jüri, Kaasiku Jüri, Vanapagan, Igavene Juut Ahasveros, Vana Toomas, Ristija Johannes,
kirja´ Ohud: küsimustele vastamise metoodika. Enne vastamist tee paus. Sõnasta küsija küsimus ümber: ´saan aru, tahate teada seda, seda..´; mul ei ole hetkel neid andmeid. ´Kas ma saan õigesti aru?´´ - ei ole hea Mõistetavuse dimensioonid Faktid, kus on probleem ja mida selle lahendamiseks teha. Sisukus (palju infot, iga sõna vajalik, eesmärgipärane, asjatundlik) sisutu Emotsionaalsus (huvitav sõnastus, kujundlikud võrdlused ja sõnavara, vaheldusrikas, isikupärane) tuim (ei kasuta hääletooni varieerimist, pausi vms) Lihtsus (liigendatud tekst, loogilisus, vähe võõrsõnu) tarbetu keerukus Tihedus (kontsentreeritud olulistele asjadele, üks slaid näitab ühte teesi, teemat; liiga palju pole slaide, hea kui nendelt maha ei loe, kirjeldad millest räägid, pildid tulevad kasuks) Slaidid: 1) info 2) analüüs osade kaupa 3) demonstratsioon, definitsioon
(1892). Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab järelromantismile omast ellusuhtumist ja tähistab kirjaniku üleminekut realistlikule kujutamisviisile. Bornhöhe realistlikud teosed ei ole saavutanud ta romantiliste ajalooaineliste raamatutega võrreldavat menu. Tähelepanuväärsemad neist on jutustused 1880-te aastate Tallinna elust “Anni neitsipõlv” ja “Kollid” (1902). Bornhöhe reisikirjad on hoogsad ja kujundlikud. Lugu “Usurändajate radadel” jutustab kirjaniku 1898 sooritatud reisist Palestiinasse ja Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. Bornhöhe on avaldanud tõlkeid saksa ja vene keelest. Bornhöhe looming ei ole kuigi ulatuslik, kuid see on olnud jätkuvalt populaarne, ta ajaloolised jutustused kuuluvad eesti kirjandusklassikasse ja noorsookirjanduse kullafondi.
inimeste gruppi - Sügav tegelane ja lame tegelane o Sügav - arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma o Lame - muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esind. üht ideed, iseloomujoont või tüüpi o - Tegelase analüüs o Välimus, keskkond o psühholoogilised aspektid o kujundlikud aspektid o tegelaskuju loovad suhtegrupid (suhe jutustajaga, suhe iseendaga, suhe teiste tegelaste ja ümbritseva maailmaga) o bioloogilised ja sotsiaalsed aspektid - Tegelaste kujundamiste vahendid Suhtegrupid - Tegelase suhe loo jutustajaga Kuidas lugu vormub? Millised on loo vahendamise viisid, kuidas lugu sõltub vahendamise viisist?
abstraktsust. 60-dante alguses muutus Alliksaare käsitlus luulekeelest. Tema luulelaad on lähedal sürrealistide arusaamale teadvuse vabast voolamisest. Loomingu radikaalsemale järgule on iseloomulikud kõlaseoste otsimine ja nendega mängimine ning teksti ehitamine kordustele ja vastanditele. Luuletused muutuvad alguse ja lõputa vabavärsilisteks tekstideks. Esimene luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 8. Rummo loomingu iseloomustus Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised. Kogemuse võimsus ja ehtsus kontrasteerub kogeja inimliku haprusega. 9. Kaplinski loomingu iseloomustus Kirjutanud luuletusi esseid, proosatekste ja näidendeid, ignoreerides tihti reegleid zanripiire ja katsetades igasuguseid vahevorme. Looming erakordselt terviklik, on kõnelnud looduslähedasest vaatepunktist ja taotlenud endas ning maailmas rahu ja tasakaalu. Kirjeldab luules üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust
Küsimus: kas keel =mõtlemine? (mõiste + nähtus = sõna teadvuses - sõnavoog) aga kuidas mõtlevad kurttummad? - ei kuule, ei räägi (mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel) Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahend Ka kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme : ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) oluline erialaoskus arhitektile, inseneridele, lennukijuhtidele, kunstnikele (viimastel ka kujundlikud emotsioonid) ,,Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata udukogu." (Ferdinand de Saussure) Keel kui identiteedi kandja Keel * info edastaja, * tööriist, mille abil inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad Miks mitte üks keel kogu maailmas?! lihtne suhelda PARAKU: keel on identiteedi väljendaja (keeli tuhandeid) Identiteedi tuum rahvuskeel (ka eestlastel) (võib olla ka religioon, kultuur, riietus, toit...)
Liszti etüüdides äratab seevastu tähelepanu zanri programmiline tõlgendus (näit "Mazeppa", "Metsik jaht", "Eroica" jt). Rahmaninov, lähtudes küll oma etüüdide loomisel nii Chopini kui ka Liszti traditsioonidest, lõi täiesti isikupärase klaveristiili ja püstitas endale sellised ülesanded, mis olid enne teda tundmatud. Rahmaninovi etüüdide lähtealuseks olid mitmesugused kujundlikud seosed, mille tõttu ta ei nimetanud neid mitte etüüdideks, vaid etüüdpiltideks. Seejuures keskendus ta rohkem sellele elamusele, mida temas tekitas üks või teine kujund, mitte mingi konkreetse looduspildi maalimisele. Isegi kui teose inspiratsiooniallikaks on olnud mõni kunstiteos, olustikupilt, muinasjutu süzee vms, transformeerub see enamasti teatud hingeseisundi mõjul omaette
Henrik Visnapuu luulet on olulisel määral mõjutanud ka tema abikaasa Hilda-Franzdorf- Visnapuu ehk Ing, kellele autor on pühendanud mitmed oma värsiread. 1920. aastal ilmunud kogumikust ,,Käoorvik" võib leida kümme luuletust, mis on pealkirjastatud kui kirjad Ingile. Visnapuu ei peljanud oma luule kaudu ka kogu rahvale oma tundeid naise vastu näidata ning nii saidki kirjadest Ingile abielukirjeldused, kus reaalsus ning kujundlikud väljendid teineteisega harmooniliselt põimusid, tekitades lugejale nii veelgi südamelähedasema tunde. Mäletad, Ing, seda alleed, seda üksikut lumist teed? Kuused olid kui suhkrupääd, suhkrupäike all sina läed. ... Ühel ristteel lunde sa
Ja kes ei taha ei meelita ta. Ei taha, ei taha, ei tahagi ta. Vaid külmalt elugi pakub ka. Tal enesel katsutaks meeldida. Kuid jääb ta nüüdki veel muutmata. Ta tõearmastus puutmata. Üks peab nüüd kahest sündima. Ta peab tõusma ehk langema. 4. armastusluule Väikseim osa L loomingust. Tundehellad, igatsuslikud. Suuresti suunatud Liisa Goldingule, aga ka emale. Toetuvad enamuses haiguseelsetele elamustele, esitlevad armastatut päikese- ja kullasäras. Väga kujundlikud, eriti palju esineb kordusi. "Sa tulid" võrdleb armastatut ja tema naeratust päikesega, helgus, valgus "Üks suu" emast, vanaduse ilust
Shakespeare) kirjanike rühmast. · Looming 1) Luule jaguneb kaheks poeemid (pühendusega aristokraatidele) ,,Venus ja Adonis" lugu jumalanna ja maise noormehe armastusest. Venust ei vaadelda kui jumalannat vaid kui kannatavat naist. ,,Rüvetatud Lucretia" lugu Rooma keisri pojast, kes tarvitab vägivalda sõbra naise kallal. Selle tagajärjel naine lõpetab enesetapuga rahva ülestõusu ajendiks. Tema luuleliselt on keeleliselt kujundlikud. 2) Sonetid ( 4,4,4,2) Kokku kirjutanud 154 sonetti, mille pealkirjade asemel on number. Suureks eeskujuks Petrarca. Keskseks tegelaseks ,,Tõmmu daam" julm, ükskõikne, iludus. (Sõber daami armunud ja kannatab vastamata armastuse pärast) Ökonoomne kellekasutus väheste sõnadega öeldakse palju. · Draamateosed komöödiad, ajalookroonikad ja tragöödiad (näidendid). 1) Komöödiad elurõõmsad, reipad, sädelevad, liikuva tegevusega
pärle, inkrustatsiooniga (panustehnika, mille puhul eseme pinnasse paigutatakse teisest materjalist killud mitmevärvilise mustri saamiseks) ja emailiga kaetud. Etruskide sõrmused olid tihti tehtud skarabeusiga või pikad graveeritud ovaalseed lõiketerad kokku pandud koos ühe kalliskiviga. Filigraan ja granulatsiooni tehnikad. Foiniikia pühad embleemid, nagu päikeseketas ja poolkuu, olid ühendatud traditsioonilisse geomeetrilisse repertuaari, aga varsti hakkasid domineerima lilled ja kujundlikud elemendid idamaade inspiratsioonist. Vanemad meetodid surutrükist ja sisselõikest kujundavad sepistatud kuld- ja hõbe lehtedest jätkuva kasutuse, aga aristrokraatide teenistuses olevad juveliirid hakkasid kasutama granulatsiooni- ja filigraantehnikat ilustamaks väärismetallidele ornamente. Sellised dekoratsioonid olid lubatud, külluslikumalt kui kunagi varem, et päritud vormid, mis olid varem
Puskini luulet peetakse romantismi osavateks väljendajateks. Leida saab isamaalisi teemasid nagu ,,Tsaadajavile"(,,kõik hinge jõu ma pühendan isamaale"). Raske teema ,,Hoidjale" (,,mingi häda aimus nii öösel kui päeval rõhub sind"). Huvitavad võrdlused ja kujundid ,,Eleegia"(,,vana vein", ,,mineviku lein", ,,las mure paisub maruks"). ,,Exegi momentum" kõneles P kõigi omasuguste luuletajate nimel teravalt. 2) Poeemid- on temaatiliselt mitmekesised, väga kujundlikud, põnevad võrdlused. Eripalgelisemateks võib pidada poeemi ,,Ruslan ja Ljudmilla" traagilist armastuslugu. ,,Kaukaasia vang" - traagiline armastus ja vabadus, mis räägib sellest, kuidas üks mägirahva neiu armub vangi. Ta aitab vangil põgeneda, aga seejärel pole tal enam oma rahva seas elu ning ta on valmis enesetapuks. Armastuse ja vabaduse teemal ka ,,Mustlased" aadlitüdruk loobub seisusest ja hakkab mustlaseks. Ta ei harju, sest tunnetes peab andma vabadust
Raid lõi keskkonna, mis oli suhteliselt pingestatud. Korduv element tema lavastustes (võimaldus lisastseene ja -tegevusi) oli ratas ehk ring, hiljem ka pendel. Suure rattana kohal mõlemas lavastuses, nim Rattalavastusteks. Raidi hilisemates lavastustes süvenes eeskätt kammerlikkus ja peen psühholoogiline töö näitlejatega. Peet Vallak/M. Unt, ,,Epp Pillarpardi Panjaba potitehas" 1974, Pärnu teater ja Rein Saluri, Külalised. 1974, Tallinna Draamateater. Kujundlikud misanstseenid. Süntees metafoorse ja psühholoogilise vahel. 10. Jaan Toominga teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Jaan T jõudis publiku ette seoses teatriuuendusega. Tema tollane ja mõningate reservatsioonidega ka hilisematel perioodidel andis aimu totaalsest teatrist, mis kasutab külluslikult kõiki teatri kasutuses olevaid võimalusi näitlejat emotsionaalsest kõrgepingest lavaefektideni
Mälu on liigprotsess mis koosneb: meeldejätmine meelespidamine meeldetuletamine taastundmine unustamine. Kujutlus Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine taasesiletoomine teadvuses. Kujutlus on seotud taju ja mäluga. Fantaasia on tunnetus protsess, mis seisneb uute kujundite loomises. Fantaasia ja kujutlus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju. Sammuti on mõlemad piltlikud ja kujundlikud. Oluline erinev on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib, fantaasia aga loob uut. Fantaasiakujundite loomisel kasutab inimene mitmesuguseid võtteid. Fantaasiakujundite loomine: 1.Aglutinatsioon ehk kokkuliimimine on võte mille puhul erinevates osadest moodustatakse uus kujund. (Pegasus). 2.Hüpperboliseerimine ehk liialdamine ja esiletoomine (hiiglased, pöialpoisid, suprekangelased). 3.Teravdamine ja rõhutamine toob eriti tugevalt esile mingi ühe külje või osa. Seda kasutatakse
Kuigi looduslik valik saab toimida üksnes iga olendi hüve najal ja selle hüve pärast, võibki see siiski avaldada mõju ka nendele tunnustele ja ehituse iseärasustele, mida kaldutakse pidama üsna väheolulisteks lindud ja loomade kohastumised (nende kaitsevärvus, eripärad nägemisel, saagi rabamiseks jne. Samas muutused, mis pole kasulikud ega kahjulikud, jäävad loodulikukst valikust muutumata. Väärarusaamad loodulikust valikust on pigem kujundlikud ning tekitatud arusaamast, et muutused on ainult positiivsuse suunas, kuid tegelikult juhtub vahel ka nii, et nõrgemad liigid kaotavad ajapikku oma eksistentsi tugevamatele ning võivad üldse välja surra või muutuvad. Samas pole ka kahtlust, et iseenesest termin - sõnapaar ,,looduslik valik" ise on juba eksitav. Inimene näeb ja eristab looduslikus valikus ennekõike seda, mis tema jaoks on hetkel huvitav ning näeb seega selle väga lühiajalist aspekti
Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma ainult sel juhul, kui nime viimast tähte välja ei hääldata. Näit Shakespeare'ile, aga Balzacile (c hääldub k-na) Vigane Õige Norra filosoof Lars Svendsen'i Norra filosoofi Lars Svendseni raamatus .. raamatus .. Andrei Ivanov'i arvates Andrei Ivanovi arvates KIRJAVAHEMÄRGID Jutumärkidesse pannakse tsitaadid ja pealkirjad. Kujundlikud väljendid vajavad jutumärke haruharva, vaid siis, kui lausest võiks muidu valesti aru saada. Vigane Õige Müügitöö ja kaubandus käivad Müügitöö ja kaubandus käivad ,,käsikäes". käsikäes. Tekstides tuleb sageli ette koma puudumist, vahel aga tekitab vea liigne koma. Vigane Õige Kahjuks heade kandidaatide Kahjuks heade kandidaatide
Puuduvad ilustused ning liialdused. 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus%29 9 M.Waltari. 2009. Sinuhe. Tallinn: Varrak. Lk 8. 10 6. Oma arvamus "Sinuhe" oli kaasahaarav lugu mehest, kes nägi ja koges palju. Raamat köitis mind igas mõttes, selles oli armastust, salapära, uskumatuid lugusid ning tükike ajalugu. Teoses olid väga head kujundlikud näited ning väga detailselt kirjeldatud olukorrad. Puudus üleliigne ilustamine ning kirjeldused olid väga reaalsed. ,,Sest et mina, Sinuhe olen inimene, ja olen inimesena elanud igas inimeses, kes on olnud enne mind, ja inimesena elan ma igas inimeses, kes tuleb pärast mind. Ma elan inimese nutus ja rõõmus, ja tema mures ja hirmus elan ma, headuses ja kurjuses, õoguses ja ülekohtus, nõrkuses ja tugevuses. Kui inimene jään ma inimeses elama igavesti ja ei vaja seepärast oma
Noore poeedi kiiresti edasiliikunud looming esindab suuri muutusi selleaegses lüürikas. (Süvalep) Paul-Eeriku parimad tekstid on kokkupuutes mingi olulise maailma- või elukogemusega, on jõudnud sellele nii lähedale, nagu võib ainult luules. Seejuures pole tegu ei religioosse 4 elevusega ega programmilise sümbolismiga, milles tavaliselt on nähtud maailma luulelise hõlmamise võimalust. Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised. Ime neis tekstides sünnib luuletava mina ülimast siirusest, mis ulatub kaitsetu avatuseni, peaaegu et murdumiseni, nagu viitab Liivi-luuletus. Ehk teisisõnu: kogemuse võimsus ja ehtsus kontrasteerub kogeja inimliku haprusega. Siin on näha katset tunnetada keelevahenditega inimolu mingit sügavaimat olemust. Sellel katsel maailma endast läbi lastes muutub aga klaasist mees üha õhemaks.(Haug)
üksusena uut elu elama ja talle võib tekkida lisa- ja kõrvaltähendusi (heli + sta (tegusõnaliide) = helistama e heli tekitama, nüüd telefoniga helistama). Veelgi lõdvem on diagrammilisus liitsõnade puhul. Kuigi enamasti tuleneb liitsõnade tähendus osiste tähendusest (manna + puder on mannast tehtud puder), võib samas liitsõna tähenduse tuletamine osistest olla raske, nt marjakorv ei ole marjadest tehtud korv (vdl veel pudrupea jt kujundlikud ehk ülekantud tähendusega sõnad, aga ka pilvik). Liitsõna tähendus ei peagi olema alussõnade tähenduste summa, ta peabki väljendama uut mõistet, selleks ongi liitsõna tehtud. Joonis Mati Hindi raamatust ,,Häälikutest sõnadeni" Vormi ja tähenduse struktuuri diagrammilisus kasvab: juursõnad liitsõnad tuletatud sõnad - muutevormid Vormi ja tähenduse struktuuri motiveerimatus kasvab: muutevormid tuletatud sõnad liitsõnad - juursõnad
Siin mängivad olulist rolli 3 tegurit: ’Silmapaistvus... seostub sellega kuivõrd mingi stiimul tuleb antud kontekstis teiste hulgast esile. *nad on antud kontekstis uudsed *nad käituvad viisil, mis ei sobi kokku eelnevate ootustega või kategooriatega *nad on teie eesmärkide jaoks olulised või nad domineerivad teie visuaalsel väljal või kästakse teil neile tähelepanu pöörata. Eredus Eredad on sellised stiimulid, mis.. *on emotsionaalselt huvitavad *on konkreetsed ja kujundlikud *on teile ajas ja ruumis lähedal (nt mingi sündmus, mis on toimunud teie lähiümbruses). Kättesaadavus...st kui kiiresti see skeem meile meenub. Mida sagedamini me mingit skeemi kasutame, seda kättesaadavam ta on. Skeemide mõju käitumisele - eneseteostuslikud ennustused. Mõnikord käituvad inimesed tänu sellistele skeemidele viisil, mis aitab kaasa sellele, et nende skeemid leiaksid reaalsuses kinnitust. Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984)
parandamiseks midagi ette võtta, sest peaksime olema väga tähelepanelikud kõik on määratud majanduse jahenemise kõigi piltlike kujunditega, mis meid seadustega. Igast suuremast entsüklopeediast ümbritsevad, sest need ei ole kunagi saab teada, et eri aegadel neutraalsed. Kujund seondub emotsiooniga on pakutud välja väga erineva pikkusega kergemini kui sõna või mõiste. Kujundlikud majandustsükleid: viie-, seitsme- pildid annavad meile alati mingi ja seitsmeteistkümneaastastest mõttemalli ette ja vähendavad sellega kuni tuhandeaastasteni. Tsüklid on meie vaba tahet. Võtame näiteks haridusmaastiku objektiivseltmuidugi olemas, aga kujundi. Kui see kujund on seda, missuguses tsüklis Eesti majandus meile antud, jääb mõtelda ainult sellele,
Eesti teatri ajalugu, Eksamiküsimused: 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel. Tema põhiteos ,,Näitlejatöö endaga" ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lav...
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
järele". Heideggeri mõtlemise üks komponent on olemine (Sein). Sokratese-järgne filosoofia, kuhu kuulub ka näiteks Kanti metafüüsika, ei tegele ega saagi tegeleda olemisega. Heideggeri mõtlemise teine komponent on Dasein -- inimliku inimesena olemine. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika (traditsiooniline filosoofia Sokratesest Kanti ja teisteni) ning 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist. Heideggeri kujundlikud ütlused inimese kohta: ,,Inimene on olemise karjus", ,,Inimene on olemise naaber", ,,Inimene ei ole oleva isand". Karjusele on omased nõutav vaesus ja hool, mure (Sorge). ,,Olemine on lähim, kuigi inimeste jaoks jääb ta kõige kaugemaks." 16 Veel tsitaate ja refereeringuid Heideggerilt: ,,Ainult eksistentne inimene on ajalooline. ,,Loodusel" [NB! jutumärgid] ei ole ajalugu." ,,... inimene on eksisteerimise viis." ,,... saladus ..
☼ kultuuriline unikaalsus, kuid allub bioloogilisele loogikale ☼ maailmaajaloos on 8 kõrgkultuuri (eesti keelde kogumik 1940. aastal) – aastaaegade vaheldumine → leiab 8 kõrgkultuuri ☼ tsivilisatsioon kui kultuuri viimane faas(tsivilisatsioon on kultuuri allakäigu faas (tsivilisatsioon – hilissügis)) ☼ 1924. aastal – Spengler Eestis, rääkis oma raamatute kohta Mustpeade majas ☼ rohkem visionäär – lihtsad, kujundlikud skeemid ☼ kultuuriajalugu kui aastaaegade vaheldumine Arnold Toynbee (1889-1975) ☼ 2MS järel: pakkus seletust sõja kohta ☼ pigem optimist ☼ analüütik, luuraja ☼ ajaloo põhiühik,et ei oleks liiga suur (suurem, kui riik) – kõige sobivam on tsivilisatsioon (“mõistusega haaratav uurimisväli”, mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest) → leidis erinevas hulgas (37 tsivilisatsiooni kokku), alustas 21 tsivilisatsiooniga → kirjutas 21
tulevad! Sööjatele: Jätku leiba! (vastus: Jätku tarvis) ~ Head isu! Aevastajale: Terviseks! ~ Tervis tuleb! ~ Tõsi! Õhtul magama minnes: Head ööd ~ und! Surnule: Puhka rahus! ~ Olgu muld sulle kerge! ~ Andku Jumal head hingamist! ~ Jumal ülendagu hinge, alandagu pattu! 4) Tänamisvormelid: Aitäh! Ole meheks! Ole terve (tulemast ~ andmast ~ lubamast)! Tuhat tänu! 3) Soovid: Head reisi ~ teed! Head põrumist! Hoian pöialt! Kivi kotti! Nael kummi! Palju õnne! · Mitmesugused kujundlikud käsud ja keelud Söö hammastega! Lao lagedale! Mokk maha! Võta aru pähe! Ole nüüd ikka! Korista oma kondid! Võtke jalad kõhu alt välja! Ära haugu hambaid lahti! Ära soni selge ilmaga! Ära tee pulli! Iga roju oma koju! 4 · Küsimuse vormis vihjed, irooniad, pilked, naljatused, norimisvormelid mitmesuguste situatsioonide puhul Kas haige ka olid, kui lolliks läksid? (st. sa oled loll, räägid rumalusi vms.); Kas kellaga siga ~
arvatavasti IIVII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Iirimaal võeti ristiusk vastu rahumeelselt. Laulikute looming püsis suulises vormis, hiljem panid mungad neid kirja. Ristiusk jättis iiri saagadesse oma motiive. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, olid rõhutatult lüüriliselt kujundlikud, omasid poeetilist rütmi. Vahele oli põimitud värsse. Ülev ja paatoslik toon, suured ja õilsad tunded, imed, maagia, taustaks ürgne loodus olid omased nii põhja kui lõunaiiri saagadele ja lauludele. Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagasid tunneme tänu XVIII sai soti kirjanikule James Macphersonile
Varasemas traditsioonis peetakse salapäraseid koputusi surmaenneteks, laste ettekujutustes on nende selline tähendus taandunud. Antud juhul on koputus ainult tõendiks, et vaim on tõepoolest olemas. Kummitusjuttudes asetleidvad õudused võimaldavad laiendada oma emotsionaalse kogemuse piire, aga balansseerimine turvatunde ja hirmu rajajoonel on siiski vaid lõbu, mis lubab osalistel näidata end julgete ja südidena. Hoiatus- ja hirmujuttude kõrval on küllaltki levinud kujundlikud ja ülepaisutatud, naljakad või iroonilised teated, ennustamis- või ravimisvõtted, mis ei eelda tõsiselt järeleproovimist või aktsepteerivat suhtumist. Aga isikliku kogemuse piirid vajavad laiendamist ning kindlasti üritatakse vähemalt kordki saada kontakti ka üleloomuliku maailmaga. Osaliste suhe ettevõtmisse on kahtlemata individuaalselt erinev, aga valdavalt on suhtlemine vaimudega ennem närvekõditav seltskondlik mäng kui rahvausundiga seotud kardetav tegevus.
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
integraalsus või meeleheide – hiline täiskasvanuiga, inimene vaatab tihti tagasi. Informatsiooni töötlemise teooriad Mõtlemine sisaldab endas infotöötlust ja seega rõhutatakse informatsiooni töötlusega seotud protsesse ja struktuure Oluline on kognitiivsete muutuste detailne kirjeldamine Muutus toimub tänu enesemodifikatsiooni protsessile Uus-Piaget`likud teooriad - Probleemilahenduse oskus sõltub: 1. Kujundlikud, operatsionaalsed ja täideviivad skeemid 2. V-maht 3. Olemasoleva V-mahu kasutamine 4. Tajutule tähtsuse omistamine ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG Taju areng - Visuaalsed ja auditoorsed võimed vastsündinutel *Vilets nägemisteravus – suudavad eristada liikumatut 3mm laiuste mustade ja valgete (nägemine) triipudega ühtlaselt hallist pinnast. Sünnihetkel ei funktsioneeri veel täielikult silmalääts
Varasem luule sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja -kirjanduse kujunditele ja nimedele. ) (30ndad)realistlik "Pirnipuu" , sümbolistlik "Pähklikoor". Jutustav ja lüüriline alge põimuvad Alveri loomingus pidevalt. Luule on ülesehituselt selgete piirjoontega , võib rääkida suletud vormist või suletud komponisatsioonist. Luuletuse lõpp alati tugev, lõpeb puändiga. ("Maalija lõvipuuris"). Oluline luuletuse lõpp " Alguses oli lõpp".30ndate luule põhiteemat võib kujundlikud nimetada küsiva inimlapse looks või legendiks ("Titaanid"). Alveri maailmapilt väljendub ilmekalt luuletuses " Maailma saatust alati". Püüd vaimse kõrguse poole . Dramaatline konflikt on 30ndtae aastatele väga iseloomulik. ("Must madonna"). Ta on leidlik puhaste riimide kasutaja. Tema looming ei paista kuuluvat naiskirjanikule,tema varaseamt luulet on nimetatud arukaks , mehelikuks, puuduvad naiselikud õrnused , intiimsused noorusluules.Luule on tema elu , elamise viis ja võimalus
Alguses võimaldab vaatlus fikseerida objekti tervikuna, õpilane ei erista detaile. Hiljem, korduva vaatluse käigus fikseeritakse tähelepanu tegevuse fragmentidele, edasi veelgi väiksematele detailidele. Parim moodus oleks ettenäitamise seostamine videoga. Võiks järgida reeglit: liigutusliku tegevuse väliselt kujutluselt tema dünaamika kujutlusele. Olu- line on, et treeneri selgitused oleksid kujundlikud. OMANDAMISE KINDLUS Omandamise kindlus tähendab seda, et õppematerjali õpitakse põhjalikult ja õpilane on alati võimeline seda taastama mälus ning kasutama seda nii õppe- kui ka praktilistel eesmärkidel. Meeldejätmise efektiivsus määratakse esmajoones ma- 80 SPORDI ÜLDAINED I TASE terjali aktuaalsusega. Kui on teadvustatud suunitlus meeldejätmisele, tõuseb selle NB! efektiivsus oluliselt
hävimatu, muutumatu. Iga asi on seega oma idee kehastus see, et puu hakkab kasvama ja kasvab suureks, see tähendab, et ta lähtub puu ideest ning püüab oma täiuslikkuse suunas (mida ta kunagi ei saavuta, kuid ligineb). Iga reaalne asi lähtub oma ideest ja liigub oma idee suunas. Idee teeb asjast selle, mis ta on. · Need ideede ja asjade vahekord kehtib kõiges ka matemaatikas seal on ideaalsed kujundid (kolmnurk, skulptuurid, maalid, "kõik need on vaid kujundlikud väljendused, mida saab näha ainult mõistuse abil" ütleb Platon. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellelt lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
