TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3
Tunni toimumise aeg (kuupäev) …sügis………………………….….. Treeningtunni kestvus .....1,5-2 h.............................. Tunni teema vastupidavuse arendamine, tõmmete efektiivsuse arendamine. Makrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Eesmärk võistelda jaanuaris koolidevahelises ujumisvõistluses Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid Käelapatsid, kummilint Üliõpilane : Eliise Saska Tunni Harjutuse Harjutuse/ tegevuse kirjeldus Dosee- Metoodilised ja
ja värskendav. · Kepikõnd ei vaja erilisi tingimusi, keppidega võib käia metsas ja pargis, linnatänavail ja maanteel, rannas ja rabas. · Kepikõnd on sobiv tervisespordiala nii vähetreenitud inimesele kui ka neile, kes soovivad harjutada suurema koormusega. · Kepikõnd tõstab tavalise käimisega võrreldes energiakulu, märgatavalt suureneb südame löögisagedus, kepikõnd arendab vastupidavust ja suurendab hapnikutarbimise võimet võrreldes tavalise käimisegaa. · Käimiskeppe saab harjutamiskorra algul ja lõpus ning miks mitte ka harjutuskorra keskel kasutada ka võimlemisvahendina. · Tõstab energiakulu tavalise käimisega võrreldes kuni 55% · Tõstab südame löögisagedust kuni 17 lööki minutis · Suurendab hapnikutarbimist tavalise käimisega võrreldes kuni 58% · Parandab hästi aeroobset vormi · Ei koorma põlvi ega teisi suuri liigeseid ning on seetõttu
neurohormoonide abil, mis produtseeritakse neurosekretoorsete rakkude abil. 6. Antiafrodisiaakum Keemiline lõhnamärgis, mida kasutatakse nt isaste putukate poolt. Kopulatsiooni käigus märgistatakse sellega emane, et teisi isaseid eemale peletada. Vähendab spermakonkurentsi, säästab tulevase ema energiat (munemine jm), vähendab võõraste isaste “tühja tööd”. 7. Kaudne kalorimeetria Et loomad saavad energiat orgaaniliste ainete oksüdeerimisel, siis mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni, on tegemist kaudse kalorimeetriaga. 8. Hormooni ja mediaatori erinevus Hormoonid satuvad vereringesse ja võivad avaldada toimet üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed
STH aitab kaasa liigese- ja lihastraumadest taastumisel, suurendab lihaskasvu ja vastupidavust. Seosed paremate sportlike saavutuste ja sünteetilise kasvuhormooni manustamise vahel on ebaselged. Kindlaks on tehtud, et STH süstimine kiirendab taaastumist ja võimendab lihaskasvu hoogustades rasvade lõhkumist. Uuring, mis leidis aset 2008. aastal Standfordi ülikoolis, ei leidnud aga tõestust, et somatropiini süstimine parandaks jõuvarusid ja sportlikke tulemusi. STH polnud parandanud hapnikutarbimise võimet, vastupidavust ega jõunäitajaid üldiselt. Leiti kogunisti, et näiteks jalgratta kestvussõidus tulemused halvenesid ja võistlejate lihastes oli kõrgem piimhappe tase. Laiemat kasutust on somatropiin leidnud kulturismis, kus tänu sellele saavutatakse ideaalne võistlusvorm. Kasutatud kirjandus: Kasvuhormoonravi saanud laste kliiniline kirjeldus ja ravi efektiivsus Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku viimase 12 aasta kogemus https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/
(epinefriin; erutusseisundit põhjustav hormoon) ja glükagoon (vere suhkrutaset tõstev hormoon) · Käivitub kaskaad reaktsioone mille tulemusel vabaneb glükogeenist vaba glükoos · Tõuseb veresuhkur ja kui seda ei kasutata ära käivitub vastupidine protsess, mille käigus insuliini (vere suhkrutaset langetav hormoon) osalusel langetatakse vere suhkrutaset (ja võib saabuda unisus, apaatia vmt) VO2max ehk hapnikutarbimise võime · Koe võime hapnikku utiliseerida ehk saadava ja väljutatava O2 vahe Peamine tarbija mitokonder Peamine eesmärk energiatootmine Peamine energiatootmise piiraja mitokondrite arv · Aga ... O2 teel õhust kudedesse on hulganisti ,,takistusi" Alveolaarse O2 vahetuse, hingamislihaste töö paranemine Õhust O2 omandamine HGb kontsentratsiooni ja vere plasmamahu tõus
perioodil; vale tööasend; kehatüve lihaste nõrkus( ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis); ihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetiifilise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad olla ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: väheneb hingamisreserv, mis väljendub suurenenud hapnikutarbimise tingimustes; nõrgenenud kõhulihaste tõttu tekivad sapipõie ja soolestiku passaazi häired ning kõhuorganite allavaje; muutunud gravitatsioonijõu tõttu häirub põlveliigese keskseis, mis loob eeldused põlvede vaarus-(O-jalad) ja valgusseisu (X-jalad) tekkeks; ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. Rühihäirete ravi oleneb nende raskusastmest. Kui hoiak on kergesti korrigeeritav sirutamisel ja keha raskuskeskme muutmisel, siis on abi ravivõimlemisest ja
Kiireneb hingamine ja tõuseb pulsisagedus. Et kasutada ära kogu kopsudesse jõudev hapnik hakkab organism tootma intensiivselt punaseid vereliblesid, mida kasutatakse hapniku transpordiks lihastesse. Teisisõnu tõuseb hemoglobiinitase, aga hemoglobiini taseme tõusuks on vajalik piisav raua sisaldus organismis. Hingamise sageduse kiirenemisega seoses suureneb ka vedelikukaotus välja hingatava õhu kaudu. Energiakulu tõuseb kuni 6000 kcal'ni päevas. Piiratud hapnikutarbimise tingimustes on soovitav süüa vähem rasvast, kuna rasva põletamiseks kulub rohkem hapnikku ja rohkem süsivesikuid. Samas ei tohi unustada ka valke, mille omastamine väldib lihaste taandarengut. Mägihaigus (AMS - Acute Mountain Sickness) Tavaline mägihaigus on aklimatiseerumata organismi vastureaktsioon kõrgusest tingitud keskkonnamuutustele. Liikudes suuremale kõrgusele aklimatiseerub keha vähenevale hapniku kogusele - tekib hüpoksia (hypoxia)
4. LÄÄNEMERE REOSTUS Läänemere suurimaks ökoloogiliseks probleemiks on eutrofeerumine veeökosüsteemi olukord, kus kõrge toitainete kontsentratsioon paneb vetikad vohama ja põhjustab orgaanilise aine ületootmise, mis lööb süsteemi tasakaalust välja . Eutrofeerumise kõige ilmsemaks märgiks on vetikate ulatuslik õitsemine soojadel suvekuudel suurtel merealadel. See põhjustab omakorda teise, mitte nii märgatava, kuid veelgi kahjulikuma nähtuse hapnikutarbimise suurenemise, mille tulemuseks on lahustunud hapniku puudujääk ja põhjaorganismide, sealhulgas kalade surm. Samuti avaldab see olulist mõju ka töönduslike kalaliikide, näiteks lesta ja tursa sigimisele. Ning lisaks on see ka juba mainitud surnud põhjatsoonide põhjuseks. Peamiseks eutrofeerumise põhjuseks on maismaal asuvatest allikatest pärinev kõrge lämmastikuJa fosforikoormus. Ligikaudu 75% lämmastikust ja 95% fosforist jõuab merre
36. Milliste retseptorite kaudu saab langetada bronhhide toonust? a) alfa1-adrenoretseptorid b) beeta1-adrenoretseptorid c) alfa2-adrenoretseptorid d) beeta2-adrenoretseptorid 37. Naha ja limaskesta veresooned laienevad: a) alfa1-adrenoretseptorite stimulatsioonil b) alfa1-adrenoretseptorite blokaadil c) beeta1- adrenoretseptorite stimulatsioonil d) beeta1-adrenoretseptorite blokaadil 38. beeta1-adrenoretseptorite stimulatsioon põhjustab ... a) südametegevuse stimulatsiooni b) südame hapnikutarbimise tõusu c) bronhospasmi d) lipolüüsi tõusu 39. beeta2-adrenoretseptorite stimulatsioon põhjustab ... a) veresoonte toonuse tõusu b) veresoonte toonuse languse c) bronhide toonuse languse d) soole peristaltika languse 40. Farmakonina manustamisel toimib adrenaliin ... a) alfa- adrenoretseptoritesse b) beeta-adrenoretseptoritesse c) nii alfa- kui beeta- adrenoretseptoritesse Millisel kliinilisel näidustusel on vajalik adrenaliini kasutamine?
mehaanilised kasvufaktorid; gonadotropiinid (LH), on keelatud ainult meestel;kooriongonadotropiin (hCG); insuliin ja kõik vastavad "vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid. Antud nimekirjast võib insuliini kasutada ainult insuliini-sõltuva diabeedi raviks. Erütropoietiin on viimastel aastatel enam probleeme tekitanud dopinguaine, mida kasutatakse eeskätt vastupidavusaladel punaliblede massi suurendamiseks. Selle läbi on võimalik suurendada organismi hapnikutarbimise võimet. Diureetikumid. Ained, mis kiirendavad uriini teket, põhjustades suurema vedeliku ja mineraalsoolade organismist väljutamise. Spordis kasutatakse neid kaalu vähendamiseks ja dopinguainete sisalduse varjamiseks. Ainete kasutamine koos 6 suure koguse vedeliku tarbimisega lahjendab uriini, mistõttu dopingukontrollil oleks probleeme keelatud ainete avastamisega. Diureetikumide kahjulikud kõrvalmõjud on
maksimaalne löögimaht kindlustab 1,5-2 korda suurema maksimaalse südame minutimahu vastupidavussportlastel kui istuva eluviisiga inimestel. Hapnikutranspordi süsteemile toob kasu ka kopsu alveoolide ja skeletilihaste tihenenud kapillarisatsioon, õhu parem uuenemine kopsualveoolides ja ka hingamislihaste treenitus. Oluline on veel vere ja hemoglobiini üldhulga suurenemine. Nende muutuste ühine väljendus on maksimaalne hapnikutarbimine. Maksimaalse hapnikutarbimise tase on vastupidavussportlastel kaks korda suurem kui istuva eluviisiga inimestel. 4.1.4 Immuunaktiivsus Kehaline treening avaldab mitmepalgelist mõju immuunaktiivsusele. Treeningu efekti immuunaktiivsusele on vaid kaudses seoses kehalise võimekuse tõusuga. On tulemusi, mis näitavad, et süstemaatiline kehaline aktiivsus võib põhjustada muutusi, mis kindlustavad immuunregulatsioonile suurenenud efektiivsuse. Kõrgklassiga jalgratturitel
mis neid lagundavad * energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks: - päikeseenergia - orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia * süsinikuallikad keha ülesehituseks: - orgaaniliste ainete lagundamisel tekkiv süsinik - CO2-st * kemolitotroofid lagundavad anorgaanilist ainet Bakterite jaotus. Hapnikutarbimise alusel: * aeroobsed * anaeroobsed, kasutavad sulfaat-/nitraatioone, eraldub N 2O, H2S ja/või N (teisisõnu käärimine) Tähtsus looduses: * süsiniku ringlemine * nitraate tekitavad mügarbakterid, liblikõiteliste juurtel Kasutamine inimeste poolt: * kasutati ammu enne seda, kui neist teada saadi * hapendamine * käärimine * ravimitööstus - antibiootikumid takistavad:
taastumisperioodil organismi kui terviku ja skeletilihase tasandil. Hormonaalsed ja toitumisega seonduvad môjutused valkude ainevahetusele taastumisperioodil. Taastumisprotsesside ajaline ebaühtlus ja nende sôltuvus indiviidi treenituse tasemest. 19. Treeningu tulemusena organismis tekkivad biokeemilised muutused. Geneetilised eeldused ja treening sportlikku saavutusvôimet määravate faktoritena. Vastupidavustreeningu môjul organismis tekkivad biokeemilised nihked. Maksimaalse hapnikutarbimise vôime (VO2max) suurenemine, VO2max taset määravad tegurid. Südamelihase hüpertroofia, südame maht. Mitokondriaalse valgu sisalduse ja mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse muutused eri tüüpi lihaskiududes. Hapniku ja substraatide difusiooni tingimuste muutused skeletilihastes. Muutused vabade rasvhapete ja glükogeeni suhtelises osatähtsuses energeetiliste substraatidena erineva intensiivsusega kehalisel tööl. Skeletilihaste glükogeeni ja triglütseriidide sisaldus
4. järjest parem kohanemine anaeroobse tööga 5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb mitokondrite hulk ja oksüdatsiooni ensüümide aktiivsus skeletilihases. Vastupidavustreening: · Arendab südamelihast ja hapniku omastamise võimet · Kõige olulisem on hapnikutarbimise võime (VO2 max) suurenemine (kõrgemad VO2 näitajad suusatajatel ja sõudjatel: · Muutused hingamissüsteemis, südame ja vereringesüsteemi lihases · Glükogeeni ja triglütseriidide varude suurenemine skeletilihases · Rasvhapete oksüdeerimise potentsiaali suurenemine skeletilihases Muutused lihases. · Mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemine · Mitokonrdiaalse valgu hulga suurenemine
.. Digoksiini üleannustamine · LD50 10-15mg · Ventrikulaarsed ekstrasüstolid, alluvad lidokaiinile või fenütoiinile · Surma põhjuseks vatsakeste virvendus või AV blokaadist asüstoolia, manustatakse atropiini · Raviks K+ (v.a. AV blokaadi korral), digibind antidigitalis antikehad Kardiostimulaatorid: adrenomimeetikumid Adrenaliin, dopamiin, dobutamiin -retseptorite stimulatsioon Positiivne krono-, ino ja batmotroopne toime Hapnikutarbimise suurenemine Löögi- ja minuitmahu suurenemine Veresoonte ahenemineperifeerse vastupanu suurenemine · Adrenaliini manustatakse intrakardiaalselt, dopamiini ja dobutamiini veeni infusioonina · Üle 72t infusiooni korral toime nõrgeneb oluliselt - retseptorite desensitisatsiooni tõttu · Kõrvaltoimed: arütmiad, vatsakeste fibrillatsioon Fosfodiesteraasi inhibiitorid Kofeiin, aminofülliin · Tsentraalne toime: uitnärvi stimulatsioon bradükardia
Kui süda lööb suurema mahuga ja aeglasemalt, pumpab ta rohem hapnikurikast verd ega väsi nii kiiresti. Treenitud südamega inimene suudab kauem joosta, sest tema koerakud saavad rohkem hapnikku. · Punalibled Tavaliselt ei tööta kõik punalibled korraga. Ühed töötavad, teised aga puhkavad samal ajal depoodes. Kehaliselt treenitud inimese punalibled tulevad kiiresti depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. · Veresoonkond Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel
6 verd ega väsi nii kiiresti. Treenitud südamega inimene suudab kauem joosta, sest tema koerakud saavad rohkem hapnikku. Punalibled Tavaliseltei tööta kõik punalibled korraga. Ühed töötavad, teised aga puhkavad samal ajal depoodes. Kehaliselt treenitud inimese punalibled tulevad kiiresti depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. Veresoonkond Eespool rääkisime veresoonte võimest laieneda ja aheneda. Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga rakuni paraneb
Kopsud (sissepoole tunginud või sisse sopistunud kehapind). Kahepaiksetel kopsud algelised, nahahingamine. Lindudel alveolaarset ehitust. Trahheed pikemad kui imetajatel + 5paari õhukotte. Õhukotid ei osale gaasivahetuses. Kopsud ühesuunalised. Imetajatel alveolaarne ehitus, väga suur hingamispind. 8. Loomorganismide energeetika (ainevahetuse tase, E bilanss, produktsioon) Ainevahetuse tase ehk kalorimeetria: mõõta otseselt ja kaudselt (mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Energiabilanss: *Looma C=P+R+U+F / loom aktiivne – lisandub töö W *Omastatud energia A=C-F *Metaboolselt kasutatava energia M=C-F-U *SDE ja E sümbiontidest : metaboolselt kasutatavast energiast kulub ära söömisel ja seedeprotsessis ning kaob soojusena; E tuleb sümbiontsete organismide fermentatiivsetest protsessidest. *Puhas looma E *100A/C: herbivooridel 40-60%, karnivoorid, vedelike tarbivaid loomad.
ehk maksimaalset aeroobset võimsust sportlase kehakaalu ühiku kohta. Eriti murdmaa- suusatamine on ala, kus aeroobset töövõimet hinnates tuleks arvesse võtta ka kehakaalu, sest suurem kehakaal nõuab edasi liikumiseks ka tunduvalt rohkem energiat (erinevalt näiteks sõudmisest, aerutamisest ja jalgratta temposõidust, kus see tegur on väiksema tähtsusega). (Jürimäe, Mäestu 2011) 1.4.3. Anaeroobne lävi Uuringud on näidanud, et võistlustulemused on suuremas seoses selle osaga hapnikutarbimise näitajast (%VO2max), mida sportlane suudab säilitada pikemat aega. Sellist intensiivsust nimetatakse anaeroobseks läveks (AnL). (Jürimäe, Mäestu 2011) Organismi laktaadi eemaldamise võimel on piirid. Intensiivsust, millest alates ei tule organism enam verre kuhjuva laktaadi eemaldamisega toime ning laktaadi kontsentratsioon veres tõuseb järsult (aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihasetööd kindlustada ja järjest enam rakendub
katmist ja võimaldamaks kehal vabaneda töö ajal tekkivast suurest soojushulgast. 2 3) Kirjelda lühidalt peamisi muutusi inimese organismis, mille kutsub esile regulaarne vastupidavustreening mis on vastupidavusliku töövõime suurenemise aluseks. Vastupidavusliku töövõime paranemise alus vastupidavustreeningu tulemusena on organismi maksimaalse hapnikutarbimise võime kasv, anaeroobsele lävele vastava koormuse ja liikumise ökonoomsuse kasv. (Olulisima tähtsusega on ilmselt südame kui pumba funktsiooni täiustumine ja kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihastes.) 4) Selgita lühidalt, millel põhineb esialgne kiire lihasjõu kasv ja selle hilisem pikemaajaline areng jõutreeningu mõjul. Jõutreeningu efekt põhineb peamiselt nn neuraalsel kohanemisel ja skeletilihaste hüpetroofial
Halveneb ekspektoratsioon arenevad atelektaasid ja kopsuinfektsioon (1) 1. Liu S, Carpenter R, Neal J. Anesthesiology.- 1995.-V.82.- P. 1474-1506. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Valust areneb sümpaatilise närvisüsteemi hüperaktiivsus tahhükardia, perifeersete veresoonte takistuse tõusuga ja hüpertensiooniga. Tekib hüperkoagulatsioon suureneb trombootiliste tüsistuste oht. Kaasuva koronaarpuudulikusega patsientidel müokardi kasvanud hapnikutarbimise foonil tõuseb müokardi infarkti tekke risk (1) Valu segab haigete varast mobilisatsiooni suurendades veenitromboosiohtu (2) 1. Breivik H. Bailliere's Clinical Anaesthesiology. - 1995.- V.9.- P.403-585. 2. Tuman K, McCarthy R, March R. Anesth.Analg.-1991.- V.73.- P.696-704. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Vegetatiivse närvisüsteemi aktivatsioon valusündroomi foonil tõstab silelihaste toonust langeb soole peristaltiline aktiivsus kuni soolepareesini.
transpordisüsteem) • Tarbimisvõime koosneb kolmest tegurist: südame löögivõime, kopsumaht ja lihaste võime hapniku kasutada • Näitab mitu liitrit hapnikku minutis inimene on võimeline tarbima • Sõltub keha massist – suhtnäitaja 30-40 ml/min/kg / > 60 ml/min/kg Absoluutnäitaja tavainimesel: 25ml/min/kg Kerge vastupidavustreeninguga inimesle (jalgpall): 50-70 ml/min/kg Suure vastupidavustreeninguga (suusataja): 90... ml/min/kg • Minuti hapnikutarbimise suutlikkuse absoluutnäitaja treenitud inimesel: 4-5L ja treenimata inimesel: 2-3L • Mitokondrite hulgast sõltub palju suudab rakk endaga hapniku siduda. 11. Aeroobne lävi. • Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest • Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta • Südame löögisagedus 120 – 130 x min • Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades 12. Aneroobne lävi.
Lapseeas on hingamisfunktsioon oluliselt ebaökonoomsem kui täiskasvanutel. Põhjused:1. Väiksem hingamismaht 2. Kiirenenud hingamine. Noorukieas säilib sageli ebaökonoomne hingamistüüp – 1. Oskamatus kasutada hingamismahu suurendamiseks diafragmat 2. Oskamatus sügavalt välja hingata Peamised hingamissüsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Füüsikaline uuring 3. Spiromeetria 4. Röntgenuuring 5. Koormustestid koormusastma diagnoosimiseks 6. Maksimaalse hapnikutarbimise test koos maksimaalse ventilatsiooni määramisega Hingamissüsteemi haiguste klassifikatsioon.1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2. Kopsuhaigused (pulmonoloogia) või1. Ülemiste hingamisteede haigused 2. Alumiste hingamisteede haigused. Ülemiste hingamisteede (ÜHT) viirusinfektsioonid. Kõige sagedamini esinev haigusrühm. Sportlased tippvormi ajal eriti vastuvõtlikud. Suured treeningkoormused mõjutavad immuunsüsteemi kaitsemehhanisme. Sagedasemad tekitajad:1. Rinoviirus 2. Koronaviirus 3
usaldusväärsus ja paikapidavus, normeeritus, standardiseeritus) · Üksikisiku uuring · Arhiiviuuring Bioloogilise psühholoogia uurimise meetodid · EEG aju entsefalogramm, näitab aju elektrilist aktiivsust. · Arvutitomograafia ajukoe tiheduse uurimine. N: Ajukahjustusega patsientide aju uurimine. · Magnetresonantskuvamine mõõdab aatomituumade võnkumist, pilt aju anatoomiast. · Funktsionaalne magnetresonantskuvamine - aju verevoolu ja hapnikutarbimise mõõtmine. Päritavuse uurimine · Suguvõsa uurimine · Indiviidi kromosoomistiku uurimine (Downi tõbi) · Kaksikute meetod: ühemunakaksikud kahemunakaksikud · Adoptatiivlaste võrdlemine vanematega Psühholoogiateaduse eesmärk: on peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimine. W. Perry teooria ``Teadmised ja arvamused``
veevahetuse;membraantranspordi ja imendumise;mitmete ensüümide aktivatsiooni. K+- (K+Na)Nende ühistöö on tarvilik happe-aluse tasakaalu hoidmiseks (mõlemad on elektrolüüdid), süsivesikute imendumiseks, närvi- ja lihaskoe talitluseks, vererõhu normipiires hoidmiseks ja normaalseks veetasakaaluks organismis. Mg2+- oluline roll energia tootmisel (oluline komponent ATP ja valkude molekulides), hapnikutarbimise, kesknärvisüsteemi funktsioneerimisega, elektrolüütide tasakaalu, glükoosi ainevahetuse ja lihaste aktiivsusega, sh ka südamelihasega. oluline element rakumembraani ehitamisel Cl--osmoregulatsioon(kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine); happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on
ajaühikus, mida indiviidi organism suudab tarbida intensiivsel kehalisel tööl, mis haarab suuri lihasgruppe. Töö suhteline intensiivsus 50% VO2max tähendab seda, et niisuguse koormuse puhul suureneb konkreetse indiviidi hapnikutarbimine 50 protsendini tema maksimaalsest hapniku tarbimise võimest. Joonis 1. Maksimaalne hapnikutarbimise võime. Inimese organism tarbib pidevalt hapnikku. Kehalisel pingutusel hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega. Teatud tasemest (A) alates aga töö intensiivsuse edasise tõstmisega hapnikutarbimine enam ei suurene inimene on saavutanud oma hapnikutarbimise võime maksimumi (VO2max). Oma VO2max tasemele vastavat kehalist
Läänemere suurimaks ökoloogiliseks probleemiks on eutrofeerumine – veeökosüsteemi olukord, kus kõrge toitainete kontsentratsioon paneb vetikad vohama ja põhjustab orgaanilise aine ületootmise, mis lööb süsteemi tasakaalust välja . Eutrofeerumise kõige ilmsemaks märgiks on vetikate ulatuslik õitsemine soojadel suvekuudel suurtel merealadel. See põhjustab omakorda teise, mitte nii märgatava, kuid veelgi kahjulikuma nähtuse – hapnikutarbimise suurenemise, mille tulemuseks on lahustunud hapniku puudujääk ja põhjaorganismide, sealhulgas kalade surm. Samuti avaldab see olulist mõju ka töönduslike kalaliikide, näiteks lesta ja tursa sigimisele. Ning lisaks on see ka juba mainitud surnud põhjatsoonide põhjuseks.
Tõeline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 vajadus minutis ei ületa O2 lage ja organismi hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal. Näiline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 tarbimine on maksimaalväärtusel, kuid organismi vajadust hapniku järele ei rahuldata -> tekib hapnikuvõlg. 13.Hapnikuvõlg – hapniku hulk, mida inimene tarbib peale töö lõppu rohkem kui rahuolekus. Tekib töö ajal, kui organismi hapnikutarbimise võimalus ei rahulda organismi vajadust töö sooritamiseks. Võlg vaja töö lõppedes likvideerida => intensiivsem hingamine. Jaguneb: 1) Alaktaatne – väike võlg, likvideeritakse kiiresti; hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks 2) Laktaatne – seotud piimhappe kuhjumisega verre, likvideerimine võtab aega; hapnik läheb piimhappe põletamiseks Max võlg 20L. 14.Maksimaalne hapniku tarbimine (VO2max) – näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada kehalisel tööl
! 2) Väikeste hingamisteede ristlõike kogupindala!! 19. Restriktiivsed ja obstruktiivsed muutused, spirograafia võimalused nende muutuste eristamisel. Forsseeritud väljahingamine: - FEV1 - FVC - FEV1/FVC (Tiffeneau indeks) Sissehingatavas õhus 39 PO2=150 mmHg PCO2=0,2 mmHg Alveolaarses gaasisegus PO2=100 mmHg PCO2=40 mmHg Püsiva hapnikutarbimise juures määrab gaaside alveolaarse osarõhu eelkõige alveolaarventilatsioon (VA). 20. Hingamisgaaside difusioon kopsudes, millised muutused võivad difusiooni vähendada. Ventilatsiooni tulemusena püsib alveoolides üsna püsivalt PO2=100 mmHg PCO2=40 mmHg Kopsu saabuvas venoosses veres on PO2=40 mmHg PCO2=46 mmHg Hingamisgaaside liikumise aluseks on nende difusioon suurema osarõhuga piirkonnast
- lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel. Lihaste asümmeetria esineb näiteks tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordialale spetsiifilise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite talitlusele: - väheneb hingamisreserv, mis väljendub hüpoventilatsioonina suurenenud hapnikutarbimise tingimustes; - nõrgenenud kõhulihaste tõttu tekivad sapipõie ja soolestiku häired ning kõhuorganite allavajumine; - müofastsiaalsed valud nimme piirkonnas; - häirub põlveliigese keskseis, mis loob eeldused põlvede vaarusseisu (O-jalad) ja valgusseisu (X-jalad) tekkeks; - keskeas areneb koksartroos ehk puusaliigese kulumine; - ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. Rühihäirete ravi oleneb nende raskusastmest
ehk ca 90 ml · kgˉ¹ · minˉ¹; 3) Südamelihase hüpertroofia; 4) Hemoglobiini üldhulga suurenemine; 5) Mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse tõus skeletilihases; 6) Kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihases; 7) Glükogeeni ja triglütseriidide varude suurenemine skeletilihases; 8) Müoglobiini sisalduse suurenemine skeletilihases; 9) Rasvhapete oksüdeerimise potentsiaali suurenemine skeletilihases. 3. Maksimaalse hapnikutarbimise võime (VO2max) suurenemine, VO2max taset määravad tegurid : VO2 max taset määravad tegurid: 1) Treening 2) Keha mõõtmed 3) Pärilikkus 4. Südamelihase hüpertroofia, südame maht: 1) Südamelihase hüpertrofeerumise biokeemiline mehhanism – südamelihase valkude süntees ja degradatsiooni vahekorra muutus; 2) Südamelihase mass (südame mõõtmed) korreleerub hästi VO2 max taasemega; Treening Keha mõõtmed Pärilikkus
puhul O2 neeldumine kopsudes on teatud püsival tasemel, mille kõrgus on võrdeline töö intensiivsusega ja O2 vajadusega. *Näiv püsiseisund - teatud intensiivsusega töö tegemisel, mil O2 vajadus on hapnikulaest kõrgem, võib hapniku neeldumine kopsude kaudu tasakaalustada . sel juhul on püsiseisund näiv, kuna kasutatud O2 hulk ei kata organismi hapnikutarvidust. Püsiv tase O2 tarbimisel tekib antud olukorras hapnikulae saabumisega, s.o. kui edasine hapnikutarbimise tõstmine pole enam võimalik. Näilise püsiseisundi tase ei sõltu töö intensiivsusest, vaid hingamise ja vereringe max st tootlikkusest. Hapnikuvõlg, millest see sõltub. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes
tõelises püsiseisundis, mille puhul O2 neeldumine kopsudes on teatud püsival tasemel, mille kõrgus on võrdeline töö intensiivsusega ja O2 vajadusega. * Näiv püsiseisund - teatud intensiivsusega töö tegemisel, mil O2 vajadus on hapnikulaest kõrgem, võib hapniku neeldumine kopsude kaudu tasakaalustada . sel juhul on püsiseisund näiv, kuna kasutatud O2 hulk ei kata organismi hapnikutarvidust. Püsiv tase O2 tarbimisel tekib antud olukorras hapnikulae saabumisega, s.o. kui edasine hapnikutarbimise tõstmine pole enam võimalik. Näilise püsiseisundi tase ei sõltu töö intensiivsusest, vaid hingamise ja vereringe max st tootlikusest. Hapnikuvõlg, millest see sõltub. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib
· Teaduslikud tõendid TM universaalse kasulikkuse ja ühiskonna paremaks muutmise kohta kas puuduvad või ei kannata mingit kriitikat, ehkki pretensioonid selleks on suured · Samas on ilmne, et mediteerimisel on kindlalt inimese ärevust ja stressi alandav toime · Franken esitab lk 259 Golemani (1976) mediteerimisjuhendi, mis ei põhine ühelgi religioossel ega filosoofilisel alusel · Mediteerimise positiivset mõju on näidatud vererõhu langetamisel ja hapnikutarbimise vähendamisel (Benson & Wallace, 1972) ja peavalu, külmetuste ning unetuse korral (Wallace, Benson, & Wilson, 1971) · Kortisooli taseme alanemine osutab, et mediteerimine langetab endokriinsüsteemi adrenokortikaalset aktiivsust · Golemani (1976) arvates mõjub eriti soodsalt mediteerimine peale stressitekitavaid sündmusi, leevendades nii koheselt stressi negatiivseid mõjusid
Juhitava hingaminse teostamine lapsel Füsioloogilistest eripäradest tingituna on vastsündinu hingamine ebakorrapärane – eriti enneaegselt sündinutel! Vastsündinu hingamissagedus on 40 korda/min, vanusega see kahaneb. 262 Kiirema ainevahetuse tõttu on alveolaarne ventilatsioon vastsündinutel kaks korda suurem kui täiskasvanutel. Kuna funktsionaalne residuaalkapatsiteet (FRC) on väiksem, on lapse hapniku vastuvõtjad väiksemad. Suurema hapnikutarbimise ja väiksemate varude tõttu tekib lastel palju kiiremini hüpoksia kui täiskasvanutel. Bradükardia esinemine on laste puhul muide ohumärk: enamasti on põhjuseks hüpoksia, mis vajab kohe kõrvaldamist. Kopsu ja rindkere elastsus on – välja arvatud vastsündinu puhul – pigem suur, seega on kunstlikul hingamisel tavaliselt vaja rakendada ainult väikest jõudu. Hingamisteede takistus on väiksema läbimõõdu tõttu suurem kui täiskasvanutel, väiksemagi turse või sekreedi kogunemise
annaabi.ee 
